Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla 2000-2003. a arengukava kinnitamine — KO, 88, 1260

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Rõuge valla põhimääruse (KO 2000, 12, 224) punkti 8.1 ja Rõuge Vallavolikogu 28. juuni 2000. a otsuse nr 30 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõuge valla arengukava aastateks 2000–2003 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 27. septembri 2000 määrusega nr 20 RÕUGE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2003 I. SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk Rõuge valla arengukava eesmärk ajavahemikus 2000–2003 on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamine ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi valla elanike ees. Need põhimõtted Rõuge vallas on järgmised: • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; • igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; • seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; • valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel, ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; • vastutus oma ülesannete täitmise eest; • tegevuse avalikkus; • avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Rõuge valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, luues tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eeldusi majanduse arenguks, silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamist. Ajalooline taust Eesti Vabariigi vanemas ajaloos võib täheldada kaht perioodi, mil valdadele osutati suuremat tähelepanu. 1890. aastatel otsiti vallale sobivat nägu. Enamlevinud oli seisukoht, et vallad peavad väikesed olema. 1930. aastatel, mil majandusolud olid muutunud, valla kulutused suurenenud, nõudis olukord valdade arvu vähendamist elujõulisematele nõrgemate liitmise teel. Võrumaal kahanes valdade arv praegustes piirides 28-lt 14-le. Järgmine vallapiiride muutmine oli 1939. a. Planeeritava haldusreformi käigus Rõuge valla piirid tõenäoliselt laienevad oluliselt. II. ASUKOHT JA ARENGULUGU Asend ja territoorium Rõuge vald paikneb Võru maakonna kesk- ja lõunaosas looduskaunil alal, suhteliselt lähedal Võru linnale. Tähtsamad maanteed: Võru–Saru, Võru–Krabi. Suuremad keskused: Rõuge alevik (650 elanikku), Nursi küla (240 elanikku) ja Viitina küla (150 elanikku). Veerand Rõuge valla territooriumist jääb Haanja Looduspargi territooriumile. Koos oma järvede ja ürgorgudega omab Rõuge olulist kohta Võrumaa puhke-, talispordi- ja turismiketis. Kaugus Võrust 16 km. Valla pindala on 264 km². Tuntuimad turismiobjektid: Ööbikuorg (osaliselt Haanja Looduspark, vt. lisa Haanja Looduspargi kontseptsioon Haanja piirkonna arengust), Luhasoo, Rõuge Ürgorg järvestikuga. III. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Elanike arv vallas 01.01.1997 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000 2408 2406 2369 2365 Aastail 1959–1989 on valla elanike arv kolmandiku võrra vähenenud. 1990. aastail on valla elanikkonna vähenemistempo raugenud. Valla elanike hulgas on vähem noori ja enam pensioniealisi kui maakonnas keskmiselt. Enam kui sada viiskümmend valla elanikku käib tööl väljaspool valda. Valla 2365 elanikku elavad 108 külas ja Rõuge alevikus. Vallavalitsuse ja külade vahel tihedama koostöö saavutamiseks tuleks moodustada umbes 40 külaliitu vastavalt territoriaalsele paiknemisele, millele valida külavanemad. IV. LOODUSLIKUD RESSURSID individ. maa kasutajad talunikud metskonnad muu ja kasutamata maa kokku haritav maa 2699 6 5527 lood. rohumaa 957 96 2246 mets 5617 5920 15 235 õued 161 muu maa 8513 üldpind 161 10 954 6744 8513 26 372 Rõuge valla üldpindala on 26 372 ha, sh põllumaad 5527 ha, rohumaad 2246 ha ja metsamaad 15 235 ha.

Maareformi lõpuleviimise tähtajaks Rõuge vallas võib planeerida aastat 2002. Praeguseks on ca 850-st endisest talumaast omandisse antud 480. Maade ostueesõigusega erastamiseks on Rõuge Vallavalitsusele esitatud 727 avaldust, millest lahendatud on 486. Ülejäänud 241 avaldust on planeeritud lahendada 2002. a lõpuks. Rõuge Vallavolikogu oma otsustega taotleb munitsipaalomandisse valla omandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maa. Maade munitsipaliseerimine on planeeritud lõpetada koos maade tagastamisega 2002. aastaks. Maavarad Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 23 puurkaevu. Valla territooriumil on järgmised maavarad: Kruus ressurss Püssapalu 6,2 tuh m³ Nogopalu I 544,6 tuh m³ II–IV 722,1 tuh m³ Saarlase I 44,0 tuh m³ II 191,1 tuh m³ Muduri 37,6 tuh m³ Liiv Haki I 65,2 tuh m³ II 144 tuh m³ Palu-Mäeotsa I 37,5 tuh m³ II 323 tuh m³ Sänna 58,5 tuh m³ Savi Sänna (raskesti sulav) I 308 tuh m³ II 322 tuh m³ Pugastu I 366,1 tuh m³ II 442,5 tuh m³ Turvas Põdrasoo raba 39,8 tuh m³ V. KULTUUR Kultuur peab säilitama traditsioonide järjepidevuse, peab olema avatud nüüdisaja kunstisuundadele, jääma kättesaadavaks kõigile elanikegruppidele ja vanuseastmetele. Rõuge valla kultuurielu kannavad rahva- ja seltsimajad, raamatukogud, Rõuge Huvikoda, valla territooriumil tegutsevad seltsid ja ühingud. Rõuge vallas on 2000. a jaanuari seisuga üks rahvamaja, kaks seltsimaja, neli raamatukogu, kirik, lasteaed, kolm kooli, 11 küla- ja muud seltsi, huvikoda, nukumuuseum, tervisekeskus, turismiinfopunkt, kolm vabaõhulava. Rõuge vallas tegutseb kokku 48 taidlus- ja huvialaringi, mida juhendab 30 inimest ja neist võtab osa 983 inimest, sealhulgas 744 last ja 239 täiskasvanut. Rõuge Huvikojas on koondunud erinevad käsitöö- ja kunstiringid, millest võtab osa nii lapsi kui täiskasvanuid 53. Enamus huvialaringe on perioodiliste kursuste vormis ja neist võtab osa 107 inimest. 1999. a alustati projektiga «Noorte Kultuuripark», mis koondab enda alla erinevad huvialaringid, mille juhendajateks on professionaalkunstnikud. Vajalik on edaspidine jätkuv töö projektiga ning selle arendamine. Seltsidest on aktiivsemad kultuurielu arendajad Rõuge Maanaiste Selts, Rõuge Noorteklubi, Viitina Külaselts, Nursi Külaselts, Sänna Külaselts, klubi Ajaratas, Rõuge Terviseklubi. Rõuge Põhikoolis tegutseb 11 huvialaringi 391 osavõtjaga. Nursi koolis viiakse läbi erinevaid käsitöölaagreid 150 osavõtjaga. Nursi Midriaidas on avatud ka väike mänguasjamuuseum. Vallas toimuvad suurüritused viiakse läbi Rõuge Rahvamajas ja Rõuge Ööbikuorus Linnamäel ja Viitina ning Sänna laululavadel. Traditsiooniks on saanud külapäevade ja mitmete spordivõistluste korraldamine. Oluline koht kultuurielu edendamisel on EELK Rõuge Kogudusel. Kirikukooris laulab 19 inimest. Kirikus korraldatakse kontserte. Väga kõrge kultuurilise väärtusega on Rõuge kiriku orel (valmistatud orelimeistrite Kriisade poolt). Enam tähelepanu tuleb pöörata oreli hooldamisele. 1994. a alates ilmub Rõuge valla leht Rõuge Sõnumid. Alates 1999. a on lehe ilmumissagedus üks kord kvartalis. Rõuge vallas tegutseb neli raamatukogu (Rõuge, Viitina, Sänna, Nursi) ning kooliraamatukogud. Raamatukogudel oli kokku 1. jaanuari 2000. a seisuga 813 lugejat, neile lisandus 310 õpilast kooliraamatukogude juures. Raamatukogudes loeb 34% valla elanikkonnast. Probleemid – Koostöö vähesus kultuuriasutuste ning seltside vahel. – Vähe raha kultuuriasutuste remondiks ja nüüdisaegse tehnika muretsemiseks. – Kultuurihooned seisavad liiga palju aega kasutult. – Noortel puudub kooskäimise koht, nn koordineeritud tegevusega noortekeskus. – Koolituse vajalikkuse teadvustamatus. – Elanikkonna passiivsus, ükskõiksus ja kapseldumine. – Huviringide töö koordineerimatus. Eesmärgid ja lahendused – Soodustada erinevate kultuuriseltside ja ühenduste teket ja arengut, andes neile valla poolt finantseeritavaid ülesandeid ja kohustusi. – Asutada kultuuri-, spordi-, turismi- ja noortetöö nõukogu. – Töötada välja kohaliku kultuuri sihtasutus. – Seada sisse kultuuristipendiumid kohaliku kultuurielu edendajatele. – Valla territooriumil toimuvate ürituste kohta informatsiooni levikuks teha tihedat koostööd Rõuge Turismiinfokeskusega. – Tõsta Rõuge valla atraktiivsust (välja ehitada järve rannad /Kaussjärv, Viitina järv, Valgjärv, Suurjärv/, rajada lastemänguväljakuid jne). – Rakendada Rõuge Rahvamaja tööle nüüdisaegse kultuurikeskusena. – Rõuge valla üheks prioriteediks on töö noortega. Rakendada tööle piirkondlik noortekeskus. – Rõuge Huvikojast kujundada ühtse juhtimise ning koordineerimise all olev huvikool. Leida vastava kvalifikatsiooniga õpetajad. Mitmekesistada huvialaringide tööd. Vajadusel ning võimaluste olemasolul luua suurematesse külakeskustesse Rõuge Huvikoja filiaalid vastavalt huvigruppidele. – Välja töötada tasuliste huviringide programm. – Kooli- ja külaraamatukogud koondada ühtselt tegutsevaks raamatukoguks, soovitavalt koolide juurde. Infotehnoloogia arenguga ja inimeste teabevajaduste muutumisega on raamatukogu koos kooli arvutiklassiga muutumas avaliku suhtlemise keskuseks e avalikuks Internetipunktiks. – Otsida võimalusi Nursi Midriaida laiendamiseks nukumuuseumist käsitöökeskuseks. – Kolmanda sektori tegevuses pöörata meelelahutuse kõrval suuremat rõhku täiendusõppele, vabaharidusele ja koolitusele. Luua seltside tegevuseks seltsimajad Viitinasse ja Sännasse. – Tõsta kolmanda sektori vastutust ning osatähtsust valla kultuuriürituste ning erinevate huvikoolituste korraldamisel. – Suurendada valla suuremate külakeskuste (Viitina, Sänna, Nursi) osatähtsust kultuurikeskustena. – Aktiivselt kasutada kohalikke pillimehi valla kultuuriüritustel. – Eksponeerida valla ja kihelkonna ajalugu Sänna seltsimajas ja stendil avalikes kohtades. SPORT Olemasolevad spordirajatised – spordisaal; – välisväljakud; – talvised suusarajad; – matka- ja tervisekõnnirajad. Rõuge valla spordielu arendavad Rõuge Terviseklubi, Rõuge Noorteklubi, Viitina Külaselts. Populaarsed on traditsioonilised spordiüritused – Rõuge Talipäev, Viitina Talikross, Rõuge Paadiralli ja Veepidu, mootorsaanide võistlus, Rõuge valla spordipäevad. Hoogustumisel on tervisespordi üritused. Probleemid – Spordibaaside ( nii sise- kui välis-) kehv olukord ning nende vähesus. – Rõuges puudub korralik spordihoone. – Spordiinvesteeringute puudumine olemasolevate baaside elementaarseks korrashoiuks. – Propageerida rohkem rahvast kaasa haaravaid üritusi. Eesmärgid ja lahendused – Tervisespordiga tegelemise võimaluste tagamine kogu valla rahvale. – Korraldada rahvaspordiüritusi ja võistlusi erinevatele tasemetele. – Suusa- ja mootorsaaniradade täielik väljaehitamine. – Liuvälja rajamine talvel. – Rõuge Põhikooli spordihoone ehitamine. – Kelgu- ja suusamägede rajamine. – Ujumisrandade rajamine vastavalt nõuetele. – Mänguväljakute rajamine. Tegevus Teostamisaeg Teostaja Rõuge Rahvamaja remont 2001 Rõuge Vallavalitsus Hasartmängu fond Rõuge Huvikoda-huvikool 1999–2003 Rõuge Vallavalitsus Nursi Midriait, Nukumuuseum, Käsitöökeskus 2000–2002 Rõuge Vallavalitsus Fondid Erasektor Seltsid Viitina Seltsimaja rekonstrueerimine 2001–2002 Rõuge Vallavalitsus Viitina Külaselts Erasektor Fondid Sänna Seltsimaja rekonstrueerimine 2002–2003 Rõuge Vallavalitsus Sänna Külaühing Erasektor Fondid Raamatukogude reformimine (Nursi, Viitina) 2001–2002 Rõuge Vallavalitsus Välja ehitada järve rannad ja laste mänguväljakud 2001–2003 Rõuge Vallavalitsus Fondid Erasektor Rõuge Noortekeskuse rajamine 2001 Rõuge Vallavalitsus Fondid Rõuge Noorteklubi VI. HARIDUS Õpilaste arv 1. jaanuaril 2000. a: kokku 310 Rõuge Põhikoolis 160 Viitina Põhikoolis 78 Nursi Põhikoolis 72 Esmakordselt kooli minevate õpilaste prognoositav arv aastatel 2000–2005: 2000. a 28 kooli minevat last 2001. a 20 kooli minevat last 2002. a 22 kooli minevat last 2003. a 19 kooli minevat last 2004. a 19 kooli minevat last 2005. a 17 kooli minevat last Rõuge valla haridusstrateegia põhisuunad Rõuge vald lähtub haridusstrateegia kujundamisel seisukohtadest, mis on esitatud Haridusministeeriumi koostatud Eesti haridusstrateegia eelnõus. Eesmärk on ratsionaalse haridusvõrgu loomisega tagada olemasolevate rahaliste ja muude materiaalsete ressurssidega õpilastele maksimaalne hariduse kvaliteet. Alushariduse omandamine toimub põhiliselt Rõuge lasteaia baasil. Kui lasteaeda soovijate arv ületab kohtade arvu lasteaias, siis võetakse lasteaeda eelistatult vanemaid lapsi. Sellega tagatakse igale lapsele enne kooliminekut võimalus käia vähemalt kaks aastat lasteaias. Luuakse nõustamissüsteem lapsevanematele, kelle lapsed on kodused. Algkoolid on lastele võimalikult kodu lähedal. Nursi ja Viitina kooli jäetakse põhiõppe senise kolme astme asemel esimene ja teine aste (1.–6. klass). Õpetavad neis koolides põhiliselt klassiõpetajad. Rõuge koolis hakkab toimuma õpetamine põhikooli kõigil kolmel astmel. Selline koolivõrgu ümberkorraldamine võimaldab õpetamist vähema arvu õpetajatega. Seega on võimalik maksta õpetajatele kõrgemat palka ja konkursi tulemusena valida tööle parimad õpetajad. Aineõpetuse materiaalse baasi loomine põhikooli kolmandas astmes osutub ühes koolis jõukohasemaks kui kolmes koolis. Laheneb ruumikitsikuse probleem Nursi koolis. Kohest põhiõppe kolmanda astme täielikku üleviimist Rõuge kooli takistab vajaliku arvu klassiruumide puudumine Rõuges. Rõuge kooli tuleb juurde ehitada vähemalt 3–4 klassiruumi ja ajakohane võimla. Praegu võimlana kasutatav teise korruse saal ei vasta võimla nõuetele. Küsimus vajab kompleksset lahendust, mistõttu tuleb ehitada hoone, kus oleks võimla, pesemisruumid, 3–4 klassiruumi. Uue hoone projekteerimisel tuleb taotleda ruumikasutuse optimeerimist arvestades olemasoleva koolihoone võimalusi. Tuleb näha ette Rõuge koolis kutseharidusliku suunitlusega põhiastme õppekava omandamise võimalus. Rõuge valla koolide juhtimine on otstarbekas allutada ühele isikule. Selleks tuleb Rõuge, Nursi ja Viitina Põhikoolide baasil moodustada üks õppeasutus, millele konkursi korras valitakse direktor. Selline juhtimine võimaldab käsitleda koolikorraldust vallas tervikuna, õpetajate ja muu koolipersonali optimaalset rakendamist ning ka mõningat kokkuhoidu õppetegevust tagava ainelise baasi osas. Täiskasvanute õppe korraldamise küsimused tuleb lahendada koostöös teiste omavalitsustega ja nimetatud valdkonnaga tegelevate asutustega. Tegevuskava koolivõrgu ümberkorraldamiseks Tegevus Teostamise aeg Teostaja Nursi Põhikooli, Viitina Põhikooli ja Rõuge Põhikooli ümberkorraldamine Rõuge Põhikooliks liitmise teel 1. sept 2000. a Rõuge Vallavalitsus Nursi koolihoones toimub õppetöö 1.–6. klassini alates 1. sept 2000. a Rõuge Vallavalitsus Viitina koolihoones toimub õppetöö 1.–9. klassini Rõuge koolihoones toimub õppetöö 1.–9.klassini Rõuge Põhikooli juurdeehituse I etapp 1. sept 2001. a Rõuge Vallavalitsus RIP Nursi koolihoones toimub õppetöö 1.–6. klassini alates 1. sept 2001. a Rõuge Vallavalitsus Viitina koolihoones toimub õppetöö 1.– 6. klassini Rõuge koolihoones toimub õppetöö 1.–9. klassini Rõuge Põhikooli juurdeehituse II etapp 1.sept. 2002.a. Rõuge Vallavalitsus RIP Rõuge Põhikooli juurdeehituse III etapp 1.sept. 2003.a. Rõuge Vallavalitsus RIP VII. INFOTEHNOLOOGIA Viimaste aastate infotehnoloogia jõuline areng on jõudnud ka Rõuge valda. 1999. a rajati Rõuge valda neli püsiühenduse liini – Rõuge Põhikooli, Rõuge vallamajja, Viitina Põhikooli ja 8. novembril 1999. a avatud Rõuge Avalikku Internetipunkti. Külastajate arv on umbes 300 inimest kuus. Aastal 2000 on vajalik püsiühenduse rajamine Nursi koolihoones asuvasse raamatukokku. Rajatav püsiühendus teenindab nii õpilasi kui ka külaelanikke. Teistesse raamatukogudesse (Rõuge, Viitina, Sänna) ei peeta püsiühenduse rajamist otstarbekaks. Rõuge ja Viitina raamatukogude vahetus läheduses on Interneti püsiühendused loodud koolide arvutiklassides. Sänna raamatukokku püsiühenduse loomine on plaanis 2003. aastal. Regulaarselt peab Rõuge Avaliku Internetipunkti juhataja arendama Rõuge valla kodulehekülge. Vastavalt Rõuge vallas kehtestatud reklaamimaksule on Rõuge valla ettevõtjatel ennast võimalik reklaamida valla koduleheküljel Internetis. (Vt «Reklaamimaks», Rõuge Vallavolikogu määrus nr 15.) Pikemas perspektiivis on infotehnoloogia arengut raske ennustada, sest viimaste aastate tormiline areng ei võimalda objektiivselt hinnata tehnoloogia arenemiskiirust. VIII. TERVISHOID Rõuge vallas töötavad järgmised tervishoiuga seotud asutused ja ettevõtjad: Rõuge perearstil on leping Võrumaa Haigekassaga. Osutab esimese astme arstiabi oma perearstipraksises, mis on moodustatud 1. jaanuaril 1998. a endise Rõuge Ambulatooriumi baasil. Perearsti nimistu suurus on umbes 2000 isikut. Perearstiga koos töötavad pereõde ja laborant, vajadusel asendavad üldarst või velsker. Vajadusel korraldab perearst haige suunamise erialaarstide konsultatsioonile. Lisaks diagnostika- ja ravitööle tegeleb perearst koostöös Rõuge Vallavalitsuse, vallaarsti ja sotsiaaltöötajatega terviseedenduse ja sotsiaaltööga Rõuge vallas. Arstiabi esimene etapp on Rõuge valla tasandil korraldatav üldarstiabi. Rõuge hambaarstil on otseleping Haigekassaga. Ravimeid müüb Rõuge Apteek OÜ. Nii perearst, hambaarst kui ka apteek paiknevad ühes hoones – 1996. a avatud tervisekeskuses, mis soodustab omavahelist koostööd ja kergendab arstiabi kättesaadavust elanikkonnale. Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud maksab Rõuge vald perearsti poolt esitatud arvete alusel. Vältimatu abi maksab nendele Võru MK Tervishoiuosakond riiklikest summadest. Arengusuunad Tervise paranemise aluseks on igaühe enda vastutus oma tervise eest. Esmatasandi tervishoiuteenuste arendamine peab olema orienteeritud perele. Domineeriv trend arstiabisüsteemi lähendamiseks sotsiaalhoolekandesüsteemile, et tekiks vastastikune koostöö. Kohalikul tasandil peab saama toimima meeskonnatöö koolide, ettevõtete ja omavalitsuse vahel. Eesmärgid ja lahendused – Arendada dialoogi omavalitsuse ja riigi vahel, et selgitada nende kohustused, vastutus ja selleks ettenähtud vahendid. Eriti ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi andmise korra, elukoha registreerimise vajaduse, profülaktika ja koolimeditsiini rahastamise osas. – Arendada koostööd Võru Maavalitsuse rahvatervise spetsialistiga, et osaleda terviseedenduse projektide koostamisel ja läbiviimisel. – Propageerida tervislikke eluviise koolinoorte hulgas, luua tihedam kontakt Võrumaa Noorte Nõustamiskabinetiga, et tellida vajalikke loenguid ja vajalikke õppematerjale. – Suurendada patsiendi omavastutuse osa tervishoiuteenuste eest tasumisel, eriti kui teenuste tarbimine on seotud tervist kahjustavate harjumustega (alkohol jm). IX. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata ja toetada seda osa ühiskonnast, kes ei tule toime oma elu korraldamisega. Sotsiaaltööga Rõuge vallas tegeleb sotsiaaltöö spetsialist ja avahooldustöötaja. Üksikute vanurite jaoks on hooldekodu, kus on 23 hoolduskohta. Rõuge Hooldekodu teenust kasutavad ka teised Võrumaa omavalitsused. Omavalitsuse tegevus on suunatud sotsiaalse turvalisuse probleemide ennetamisele ja tekkinud probleemidele lahendite leidmisele. Rõhuasetus hoolekande arengus on inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine nõustamise ja sotsiaalteenuste abil. Rõuge vallas pakutakse järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on rakendatud avahooldust ja naabrihooldust. Eluasemeteenus – vallal on kolm sotsiaalkorterit, mis on antud kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ei ole ise suutelised endale või oma perekonnale eluaset tagama. Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine hoolekandeasutuses – hooldusel viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Transporditeenus – abivajajatel on võimalus soodustingimustel kasutada valla transporti erakorraliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Sotsiaaltoetusi makstakse Rõuge vallas järgmiselt: Toimetulekutoetus – riigi eelarvest makstav toetus: makstakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud korra järgi. Valla eelarvest makstavad toetused – makstakse avalduse alusel volikogu poolt kinnitatud korra järgi. Valla eelarvest makstakse veel sünnitoetust ja matusetoetust. Probleemid – Tervisekeskus on lõpuni välja ehitamata. – Avahooldusega ei ole kaetud kogu valla territoorium. – Lastekaitsetöö nõrk tase. – Tugipere ja kasupere hoolduse nõrk tase. – Tööpuudus. – Alkoholism. – Pikaajaliste tööotsijate madal enesehinnang. – Vanurite ja puuetega inimeste eluasemete kehv olukord. – Sotsiaalkorterite vähesus. – Puudub päevakeskus vanuritele ja puuetega inimestele. Eesmärgid ja lahendused – Viia lõpule Tervisekeskuse väljaehitamine. – Suurema tähelepanu alla võtta laste hoolekanne. Laiendada avahooldust ka lastega peredele. – Leida võimalusi perekonna väärtustamiseks. Läbi projektide leida raha lapsi arendavate ja kaitsvate programmide elluviimiseks. – Sotsiaalvõrgustiku sissetöötamine. Koostöö Võrumaa Sotsiaaltöö Keskusega. – Projektide kaudu pakkuda tööotsijatele koolitust ja tõsta nende enesehinnangut. – Jätkata koostööd vabatahtlike organisatsioonidega (Rõuge Maanaiste Selts, Rõuge Noorteklubi, külaseltsid). – Preventiivne töö läbi nõustamise isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks. – Luua vanuritele ja puuetega inimestele päevakeskus. – Rõuge Tervisekeskuse tegevuse mitmekesistamine, et pakkuda rohkem teenuseid majas mitteelavatele isikutele, teistele omavalitsustele. – Vanurite ja invaliidide liikumisvõimaluste parandamine (kaldteed, käsipuud, istepingid). – Sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmise ja sotsiaalteenuste osutamise sihipärasuse tagamiseks täiustada pidevalt olemasolevat sotsiaalregistrit. Tegevus Teostamise aeg Teostaja Tervisekeskuse 2. korruse väljaehitus 2000–2001 Rõuge Vallavalitsus Fondid Perekeskuse ja beebikooli rajamine 2000 Rõuge Vallavalitsus Sotsiaalministeerium Fondid Tervisekeskuse tegevuse mitmekesistamine 2000–2003 Rõuge Vallavalitsus Seltsid Fondid X. KESKKONNAHOID JA HEAKORD Jäätmemajandus Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Ruuga prügila on suletud ja territoorium rekultiveeritud. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transpordiga tegeleb firma Ragn-Sells. Jäätmekäitluse perspektiivse lahendusena toetab Võru maakond ühise ettevõtte väljaehitamist Valga- ja Põlvamaaga. Vaata lisa «Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri». Heakord Inimväärse elukeskkonna loomiseks ning turistide ja külaliste piirkonda tõmbamiseks on esmatähtis valla territooriumi heakord. Prioriteetsed piirkonnad • Liin-, Suur- ja Ratasjärve kaldad ja rajad. • Ööbikuorg ja Linnamägi. • Rõuge park. • Viitina Järvesaare ja park. • Nursi kooli ümbrus ja jõe kallas. • Sänna mõisakompleksi ümbrus. • Vaata lisa «Rõuge valla heakorra ja avaliku korra eeskiri». XI. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Valla territooriumil on riigimaanteid 141 km, sellest kattega 61 km, kruusakattega 80 km. Halvas seisundis on Käätso–Rõuge tee. Rekonstrueerimine on kavas 2000. a. Arengu seisukohalt on hädavajalik viia katte alla kõigepealt Rõuge–Viitina tee ja Viitina–Luutsniku trass, seejärel Rõuge–Haanja tee. Rõuge–Viitina vajadus seostub Viitina kooli 6-klassiliseks muutmise kavaga ja laste veoga Rõuge Põhikooli. Võimalik, et tulevikus hakkavad ka Luutsniku lapsed õppima Viitinas või Rõuges. Rõuge–Haanja vajadus seostub eelkõige turismi arendamisega. On määratud 71 vallasisest teed kogupikkusega 195,5 km. Maareformi käigus on suures osas vallateed mõõdetud kinnistute koosseisu ja neist on saanud erateed. Valla ja erateede omanike vahel sõlmitakse lepingud erateede avalikuks kasutamiseks. Enamikel teedel teostatakse lumetõrjet ja profileerimist. Objekt Teostamise aeg Tegevus Ristemäe–Roobi–Pärlijõe tee remont 2000 Rõuge Vallavalitsus Võru Teedevalitsus Jalakäijate tee projekteerimine (tervisekeskus – vana apteek) 2000 Rõuge Vallavalitsus Pargi ja Uue tn projekteerimine 2000 Rõuge Vallavalitsus Jalakäijate tee ehitus (tervisekeskus – vana apteek) 2001 Rõuge Vallavalitsus RIP Kohalike maanteede teetähistussüsteemide projekteerimine 2001 Rõuge Vallavalitsus Teede omanikud Teetähistussüsteemide hange ja paigaldus 2002 Rõuge Vallavalitsus Teede omanikud Rõuge aleviku Pargi ja Uue tn rekonstrueerimine 2002 Rõuge Vallavalitsus RIP Sänna Alaveski tee ja silla projekteerimine 2002 Rõuge Vallavalitsus Tee omanikud Viitina–Mõõlu tee 1. km projekteerimine 2002 Rõuge Vallavalitsus Tee omanikud Sänna–Alaveski tee ja silla rekonstrueerimine 2003 Rõuge Vallavalitsus RIP Viitina–Mõõlu tee 1. km rekonstrueerimine 2003 Rõuge Vallavalitsus RIP Tiidu–Suure-Ruuga tee projekteerimine 2003 Rõuge Vallavalitsus Tee omanikud Side Traditsiooniline telefonside on korraldatud Rõuge–Viitina ja Nursi analoogkeskjaamade baasil. Eesti Telefoni pikemas äriplaanis nähakse ette nimetatud jaamade digitaliseerimine, millega paraneb oluliselt telefonside kvaliteet. Seisuga 1. mai 2000. a on Rõuge valla territooriumil analoogabonente (Fix-võrgu abonente) 167, RAS 1000 abonente 210 ja Fix NMT 10 tk mobiiltelefonivõrgu baasil. 1999. a lõpetati RAS 1000 programm, mille käigus rahuldati suur osa taotlejate avaldusi. Mobiilsidevõrguga on valla territoorium kaetud. 1999. a anti käiku EMT tugijaam Ruuga külas, mille tulemusena on garanteeritud kogu valla territooriumil GSM side. 2000. a paigaldati Radiolinja mast Sännasse, mille leviala ei kata valda terviklikult. Elekter Valla territooriumil kulgevad elektriliinid jaotatakse oma iseloomult kaheks – põhivõrgu ettevõtte teenindamisele kuuluvad elektri ülekandeliinid pingega 110 kV ja rohkem. Selliseid liine on valla territooriumil 15 km ulatuses. Selles liinis saab toite ka Rõuge 110/10 6.3 MW alajaam. Elektrienergia edasise jaotamise ja müügiga tarbijatele tegeleb jaotusvõrgu ettevõte Kagu-Eesti Elekter. Valla territooriumil on sellel ettevõttel 65 trafoalajaama. Elektrienergia tarbijaid (kodutarbijaid) on 1214, millele lisanduvad ettevõtted. Elektriliinide võimsused on paigutatud valla territooriumil ebaühtlaselt. Piisavalt on võimalusi järgmiste alajaamade piirkonnas: Vastse-Nursi I Aigari Arengu Vastse-Nursi II Kaevandu Rõuge sigala Rõuge katlamaja Sänna II Püssa Täiendavalt on vajalik paigaldada alajaamu ja rekonstrueerida elektriliine järgmistes külades: Matsi Soemõisa Handimiku Roobi Paaburissa Tallima Savioru Taudsa Kavõldi Tilgu Perspektiivne on alternatiivenergia tootmine arvestades ajaloolisi traditsioone (vesiveskid) ja tootmisressursi olemasolu. XII. EELDUSTE LOOMINE ETTEVÕTLUSE ARENGUKS Ärisektori roll tööandjana järjest kasvab. Investeerijaid – tööandjaid saab paikkonda meelitada paikkonna hea maine kaudu, kuid peale selle ja ilusa looduse on oluliselt määravad laste koolitus- ja arenguvõimalused: huvikoolid, sport, muusika, arvutid, töökoht, seltsielu jne. Olulised on investeeringu teostamise eeltingimused nagu valla arengukava olemasolu. Vajalik tihendada koostööd ettevõtjate ja vallavalitsuse vahel. Ettevõtjad on andnud oma firma töötajatele võimaluse end koolitada. Oluliselt parandada ametkondlikku suhtumist ettevõtlusse ja ettevõtjasse. Ettevõtja peab ettevõtlust puudutava informatsiooni vallast kiiresti kätte saama. Rõuge vallas on kolm praktiliselt võrdväärselt olulist ettevõtlusvaldkonda: Turismi- ja puhkemajandus Rõuge valla turismi- ja puhkemajanduse arendamisel järgitakse kogu Võrumaa üldist turismiarengu eesmärki. /Võrumaa turismi- ja puhkemajanduse eesmärk on kultuuri- ja turismitööstuse kui piirkonna ressurssidele tugineva majandusharu eelisarendamise kaudu kvaliteetsete, omanäoliste ning mitmekülgsete turismitoodete väljaarendamine ja uute töökohtade loomine. Piirkonda arendatakse säästva turismi põhimõttel, kus võetakse arvesse keskkonnakaitset, tagatakse loodus- ja kultuuriväärtuste kestvus ning säilitatakse sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele sobiv tasakaal. (Alus. Võrumaa 2010)/. Tulevikuvisioonis on Rõuge enimvalitud sihtkoht Võrumaal ning konkurentsivõimeline teiste turismipiirkondade kõrval Lõuna-Eestis. Rõuge piirkonnas on aastaks 2003 välja kujunenud kindlad suurüritused, külaelu on muutunud atraktiivseks ning piirkonna külalistele pakutakse erinevaid võimalusi aktiivseks puhkuse veetmiseks. Toimib turismi infosüsteem koos turismiobjektide ja infrastruktuuri pidevalt uueneva andmebaasiga. Reguleeritud on koostöö kohaliku omavalitsuse ja piirkonna ettevõtjatega. Turismiinfrastruktuuri elemendid (puhkekohad, majutus- ja toitlustuskohad, teed, side, matka- ja suusarajad jt) on välja arendatud, heas korras ning kohaliku omavalitsuse poolt viiakse läbi korrapärast järelevalvet. Valitseb kvaliteetsete turismitoodete ja -teenuste paljusus. Rõuge valla piirkond, Rõuge alevik keskusena, asub Võru maakonna keskmes, omades häid teeühendusi teiste maakonna keskustega. Rõuge piirkond on suurte võimaluste piirkond, mille edukuse võtmeküsimus on arengueelduste otstarbekas ärakasutamine. Rõuge piirkond oma looduslike ressursside poolest on mitmekülgsem ala Võrumaal. Siin asub Rõuge Ürgorg, mitmeid järvi ja järvede ahelikke, mägesid, Luhasoo. Lumikatte püsivus on ürgorus stabiilsem kui mujal Eestis ning samas kevad-suvine periood algab samuti varem, mis võimaldab pakkuda aastaringselt erinevaid turismitooteid ja -teenuseid. Rõuges on Turismiinfokeskus, mis teenindab turiste ja kohalikke elanikke ning aitab piirkonna külalistel saada teavet vaatamisväärsuste, ürituste ja pakutavate teenuste kohta. Rõuge Turismiinfokeskus koordineerib samuti kohalikku turismiarengut ning koostööd kohaliku omavalitsuse ning ettevõtjate vahel. Rõuge vallas on välja kujunenud ja kujunemas mitmed populaarsust võitvad suurüritused, kuhu on kaasatud kohalikud elanikud ning mis toob piirkonda hulgaliselt külastajaid. Valla atraktiivsus köidab kohalikke noori ning mõjutab noorte piirkonda jäämise otsuseid. Tugevused Kriitilised tegurid Loodusressurss Teede halb olukord Teedevõrgu tihedus Ettevõtjate vaheline koostööpuudus Turismitalude rohkus Teenuste vähesus ja ühekülgsus Probleemid – Kohalike ettevõtjate vaheline koostöö- ja infopuudus. – Turismitoodete ja -teenuste vähesus. – Uusettevõtete väike arv ja aktiivsus. – Oluliste teeühenduste (Haanja, Viitina) halb kvaliteet. – Viitade vähesus. Eesmärgid ja ülesanded – Rõuge puhke- ja turismimajanduslikku ressurssi kajastava informatsiooni väärtustamine, olemasoleva info kättesaadavaks muutmine ja tutvustamine (infokeskus, infostendid, -materjalid, -viidad). – Kohalikele ettevõtjatele turismialaste teabepäevade korraldamine, et parandada teeninduse kvaliteeti ja tõsta teenuste mitmekülgsust. – Turismiarendusalase koostöö koordineerimise parandamine, kohaliku turismikomisjoni loomine, et korraldad omavalitsuse tasemel järelevalvet turismiteenuste üle. – Eriilmeliste turismipiirkondade ja turismitoodete väljaarendamine, piirkondlike turismiarenduskavade ja investeerimiskaartide väljatöötamine. – Kohaliku suveniiritööstuse arendamine, piirkonnale omase sümboolikaga esemete valmistamine ja müük. – Matkamarsruutide väljatöötamine ja märgistamine, ujumiskohtade väljaehitus. – Suurürituste korraldamine. – Haljastuse korrigeerimine, vaatekohtade loomine. Projekt/tegevus Teostamise aeg Teostajad/partnerid Puhke- ja turismimajanduse tuumalade lai planeerimine. Arengukavad, andmebaasid, planeeringud ja investeerimiskaardid 2000–2003 Rõuge vald Võru Maavalitsus Tartu Ülikool Keskkonnaministeerium Majandusministeerium Rõuge Turismiinfokeskuse turundustegevus 2000–2003 Rõuge vald Võrumaa Turismiliit Matkaradade rajamine (jalg-, ratta-, suusa- ja mootorkelgurajad) 2000–2003 Rõuge vald Haanja vald Haanja Looduspark Võrumaa Turismiliit Erasektor / Külaseltsid Viidaprojekt 2000–2002 Rõuge vald Võrumaa Turismiliit Järvede randade korrastamine 2000–2002 Rõuge vald Erasektor, külaseltsid Maastikuliste vaateakende loomine 2000–2002 Rõuge vald erasektor Suurüritused 2000–2003 Rõuge vald Rõuge Veepidu ja Paadiralli Külaseltsid Viitina Talv Erasektor Viitina Kuurits Ericsson Enduro Külapäevad Matkakaartide kirjastamine ja levitamine 2000 Rõuge vald Luhasoo matkaraja ehitamine 2000–2003 Rõuge vald Võru Maavalitsus Ettevõtjatele teabepäevade korraldamine 2000–2003 Rõuge vald Võrumaa Turismiliit Eesti Talupidajate Keskliit Noorgiidide koolitamine 2000–2003 Rõuge vald Võrumaa Giidide Ühing Midriait- käsitöökeskuse arendamine 2000–2003 Rõuge vald Külaseltsid Suveniiritööstuse arendamine 2000–2003 Rõuge vald Külaseltsid Erasektor Põllumajandus Maade suhteliselt madala viljakuse, põldude väiksuse ning kuplilise maastiku tõttu oleks Võrumaal looduslike tingimuste poolest kõige sobivam tegelda veise- ja lambakasvatusega. Järjest suuremat tähtsust tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, ravimtaimede-, kala- jne kasvatus) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste ümbertöötlemisele. Tänapäeva turusituatsioonis, kus konkurentsis püsimise eelduseks on suur tootmise hulk, on otstarbekas asutada põllumajandusühistuid. Perspektiivsed on talud, kus risk hajutatakse mitme tegevusvaldkonna vahel. Põllumajanduse tugevad küljed Põllumajanduse nõrgad küljed Põllumajandusmaa olemasolu Põllumajandussaaduste madalad hinnad Tahe tegeleda põllumajandusega Põllumajanduspoliitika puudumine On olemas toomishooned Vananenud tehnika Puhas loodus Raha puudus Puidutööstus Rõuge vallas moodustab metsamaa üle poole kogu valla territooriumist. Rõuge valla arendustegevuses tuleb senisest enam väärtustada puidutöötlemist. Puidu vääristamine läbi tehnoloogiliste protsesside ning käsitöö annab piirkonda töökohti ja tõstab elukeskkonna kvaliteeti. Mitte soosida ümarmetsamaterjali väljavedu. Puidu töötlemine käsitööna aitab säilitada kohaliku käsitöö traditsioone ning edasi anda kohalikku eripära. Puidutööstuse tugevad küljed Puidutööstuse nõrgad küljed Metsa olemasolu Metsa kättesaadavus kohalikel raske Hoonete olemasolu Kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööjõu olemasolu Kaugus turgudest ja sadamatest XIII. KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSÜKSUSTEGA Rõuge ja Haanja vald oma sarnaste looduslike ressursside poolest moodustavad ühtse terviku turismiarenduspiirkonnana. Rõuge oma soodsa asukoha tõttu tiheda teedeühenduse ning ajaloolise kihelkonnakeskusena (kirik, surnuaiad) on tõmbekeskuseks Haanja ja Varstu valla elanikele. Koostöövõimalused: – Ühtne teehooldus. – Sotsiaalhoolekande korrigeerimine. – Ühtsed turismiprojektid (matka-, suusa- ja mootorkelgurajad, teenustepaketid, turismiinfosüsteem jne). – Laste ja noorte ühistegevus. – Koostöö seltside vahel.