Karula Vallavolikogu — Karula valla arengukava kinnitamine aastateks 2000-2003 — KO, 88, 1257

Võttes aluseks kohaliku omavalituse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9 ja paragrahvi 22 punkti 7 ning Karula valla põhimääruse paragrahvi 16 punkti 7, Karula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Karula valla arengukava aastateks 2000–2003 vastavalt lisadele. 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Eduard ÕUNAPUU Kinnitatud Karula Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrusega nr 12 KARULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2003 1. SISSEJUHATUS 1.1. Arengukava otstarve Arengukava on valla elanike kokkulepe valla üldistes arengusuundades. Arengukava: 1) koordineerib tegevusi ja tasakaalustab huvisid; 2) võimaldab saada tagasisidet edust ja/või ebaedust; 3) on alus sujuvatele muutustele, vältides järske murranguid valla elus; 4) reklaamib valda; 5) tugevdab elanike identiteeti; 6) otsib tasakaalu riigi ja valla huvide vahel ning täpsustab vastavat töö- ning ressursside jaotust; 7) annab üldised suunad eelarve ja üldplaneeringu koostamisel; 8) tagab valla erinevate piirkondade ühtlustatud arengu; 9) annab teavet Karula valla kohta; 10) sisaldab eluvaldkondade hetkeolukorra analüüsi; 11) motiveerib inimesi koos töötama, end arendama ja õppima; 12) pakub probleemidele lahendusi; 13) ülesanne on pakkuda välja viisid, kuidas kasutada paremini ära olemasolevaid ja leida kasutamata ressursse. Arengukava koostamine on avalik protsess. Igal valla kodanikul on võimalik teha sellesse oma ettepanekuid. Käesolevat Karula valla arengukava vaadatakse igal aastal üle ja täiendatakse ning muudetakse vajaduse korral. 1.2. Ülevaade arengukava koostamise protsessist Arengukava koostamise protsessi algatas volikogu arengu-, eelarve- ja majanduskomisjon 1999. a kevadel. Kevadel ja suvel toimusid Karula valla inimeste avalikud koosolekud ja rühmatööd: 1) 24. mail teemal «Haridus ja kultuur ning valla areng»; 2) 8. juulil teemal «Karula valla elamumajandus, transport ja heakord»; 3) 27. juulil teemal «Ettevõtlus ja valla arengukava. Tulutoovate tegevuste võimalused Karula vallas». Lisaks pidas arengukomisjon koosolekuid, nende kohta on vormistatud protokollid. Hariduse teemal peeti koosolekuid spetsialistide ringis. Rühmatööde koondid, koosolekute protokollid jt materjalid on kogutud vastavasse kausta. Rühmatööd viis läbi ja koondid vormistas Indrek Kärner Maaelu Arengu Instituudist. Tema juhtis ka detsembrikuist projektijuhtimise kursust, mis oli suunatud põhiliselt koolide hoolekogude liikmetele, kuid avatud ka kõigile osalejatele. Arengukomisjon taotles arengukava eeltööde tegemiseks lisafinantseerimist Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse KERA programmist. KERA otsustas toetada projekti osaliselt. Toimiva arengukava koostamise eesmärk on erinevate huvigruppide vahel kokkuleppe saavutamine. Erinevate elanikegruppide aktiivne osavõtt arengukava koostamise aruteludest on võimaldanud teada saada ja arvestada nende huvisid ja seisukohti, selgitamaks välja valla põhilised ühised arengusuunad ja -eesmärgid. Kohaliku elu eeliste ja valusaimate probleemide väljaselgitamine on toimunud Karula valla sotsiaalmajandusliku ja keskkondliku olukorra analüüsimise kaudu tegijate ja spetsialistide osavõtul. Samuti probleemidele lahenduste leidmine; eeliste maksimaalne ärakasutamine. Inimeste teadlikkus Karula valla olukorrast on suurenenud. Elanikel on olnud võimalus oma seisukohti välja öelda ja see jääb neile ka edaspidi. Käesoleva arengukava kohta võib öelda, et see on juba kolmas Karula valla arengukava. Esimene kirjutati 1992. aastal, teine valmis 1999. a sügisel rühmatööde koondite põhjal, võttes kokku rahva nägemuse Karula valla arengust. 2. KARULA VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 2.1. Valla üldandmed Pindala: 229,92 km2 Rahvaarv: 1242 Asustustihedus: 5,4 inimest km 2-l Piirinaabrid: Tõlliste, Antsla ja Taheva vald, Valga linn ja Läti Vabariik Suuremad külad: Kaagjärve, Lüllemäe, Karula, Väheeru Keskus: Lüllemäe küla Kõrgeim tipp: Rebasemõisa Tornimägi, 137 m Suurim järv: Koobasaare järv, 42,6 ha Metsasus: 56% Haritava maa osakaal: 24% Volikogu esimees: Eduard Õunapuu Vallavanem: Ants Järvmägi Volikogu liikmete arv: 9 Suurimad tööandjad: AS Alias Puit Karula vald (vallavalitsus) Põhilised tegevusalad: metsandus ja puidutöötlemine, põllumajandus, kaubandus, autoremont, haridus, avalik haldus 2.2. Majandusliku olukorra analüüs Karula vald on geograafilises ja majanduslikus mõttes ääremaa. Probleemiks on vähene majandustegevus, madalad palgad, infrastruktuuri vananemine ja ebasobivus praegustesse majandustingimustesse, tööjõuliste inimeste väljaränne. Probleeme võimendavad maaelanike suhteline eakus ning konservatiivne ja umbusklik suhtumine uude. Mahajäämus arengus võib anda teatud eeliseid. Uute teede otsimine edasiminekuks võib anda nii mõnegi üllatava eduvõimaluse. Arengueelduste hetkeseisust annab ülevaate SWOT analüüs, mis on meetod olukorra eri külgede vaatlemiseks. SWOT analüüs on kokku pandud Terje Puuderselli poolt, aluseks 1999. a. suvel tehtud rühmatööd Indrek Kärneri juhtimisel. Tugevused • Enam-vähem korralik infrastruktuur • Väikeste ettevõtete olemasolu • Loodusressursid • Piirkonnas on tugevaid riigiasutusi Nõrkused • Ääremaa staatus nii geograafilises kui ka majanduslikus mõttes • Suurte ettevõtete puudumine • Illegaalse ja makse mitte maksva äri suur osatähtsus (puit, salaviin, tubakas) • Tööjõu vähesus, eriti kvaliteetse tööjõu vähesus • Konservatiivne ja umbusklik suhtumine kõigesse uude • Riigipiiri tõttu on vald ühelt küljelt täielikult suletud Võimalused • Jätkusuutliku majanduse rajamine • Maksude suurendamine • Euroopa Liidu toetused mahajäänud piirkondadele Ohud • Tulubaasi jätkuv vähenemine • Väljarändest tingituna tööjõuliste inimeste vähenemine kriitilise piirini 2.3. Sotsiaalse olukorra analüüs Karula valla sotsiaalne olukord iseloomustab tavalist Eesti Vabariigi lõunapiiri äärset valda. 60-ndatel ja 70-ndatel aastatel toimus rahvastiku pidev vähenemine – inimesed kolisid linnadesse. 80-ndatel vähenemine peatus ja rahvastiku arv hakkas kasvama – elatustase maal oli hea ja inimesed olid iseseisvuse saavutamise tõttu optimistlikud. 90-ndatel aastatel on rahvastiku arv jälle pidevalt vähenenud, põhjusteks väljaränne, sündimuse langus ja halb majanduslik olukord. Sotsiaalsete toetuste süsteem toimib Karula vallas senini hästi. Rahvastiku üldise vananemise tõttu on vallas mõeldud vanurite hoolduse peale – rajati hooldekodu, kus vanu inimesi hooldatakse. Lastega peredel on praeguses majandusolukorras raske toime tulla. Valla ja riigi poolt saavad lastega pered regulaarselt majanduslikku toetust. Karula vallas elab palju ise toimetulevaid inimesi. Kahjuks kaaluvad mitmed elukoha muutmist. Kohaliku elu pluss on «kõik on kõigile teada» – nähtus. Inimesi, kes on sattunud sotsiaalselt viletsasse olukorda (vanad inimesed, kellel pole lapsi või kelle lapsed nende eest mingil põhjusel ei hoolitse, hooletusse jäänud lapsed jne) aitavad nende naabrid. SWOT analüüs Tugevused • Toimiv sotsiaalabi süsteem • Külaühiskonna sisetoetus • Kaks keskust – vähendab arengu ebaühtlust • Tegutsevad mittetulundusühingud Nõrkused • Elanikkonna vananemine • Jätkuv väljaränne • Halb terviseseisund • Sõltuvus sotsiaalabist, toimetulematus • Naiste töötus (kohapeal naiste töökohtade vähesus) • Polariseerumine – kaks keskust ja kumbki pole ise tugev tõmbekeskus • Inimtühjad ääremaad • Alkoholism, asotsiaalsus Võimalused • Linnast inimeste asumine tühjadele ääremaadele • Väljarännanute toetus kodukohale • Riigi abi piirialadele • Abi ja toetus välismaalt • Eurointegratsiooni toetused Ohud • Külaühiskonna hävimine, kokkulangemine • Omavalitsusliku üksuse mõttetuks muutumine elanike vähesuse ja vähese piirkonnaga seotuse tõttu • Elatustaseme jätkuv langemine 2.4. Keskkonnaseisundi analüüs Karula valla keskkonnaseisund on hea. Karula on maailmatasemel. Siin on Eesti, Euroopa ja maailma mastaabis väärtustatud loodus. Kuigi Karula Rahvuspark asub ühel neljandikul valla alast, ei ole looduslikud erinevused vallas suured. Kohalikud inimesed väärtustavad oma kodukoha loodust. Looduskeskkonnast tulenevaid eeliseid kasutatakse majanduse arendamisel (nt puhkemajandus, seente ja marjade kogumine, põllumajandus). SWOT analüüs Tugevused • 1/4 alast moodustab rahvuspark • Välisabi võimalused • Jahinduse ja kalanduse võimalused • Puhas keskkond Nõrkused • Intensiivne metsaraie, lageraie, metsarikkumised • Veekogude eutrofeerumine ja võsa pealetung • Lokaalsed (ka ebaseaduslikud) prügimäed • Vee raiskamine • Hajareostus • Mahajäetud põllumajandusmaastikud (rikutud maastikud, jääkreostus) • Keskkonnarajatiste kõrge hind • Loodussõbralike tehnoloogiate vähene tundmine • Talude ja üksikmajapidamiste puhastusseadmete puudulikkus • Maamaksu laekumise vähenemine tulenevalt rahvuspargi piirangutest Võimalused • Looduskaitse kaudu tuntus kogu maailmas • Loodushariduse võimalused • Keskkonna käsitlemine elanike ühise rikkuse ja hoolena põhimõtte «saastaja maksab» rakendamine • Riigi toetus keskkonnainfrastruktuuride rajamisel • Lõuna-Eesti ühtse jäätmekava olemasolu • Looduskaitsest tulenevad toetused ja kompensatsioonid Ohud • Bensiinijaamad • Energia raiskamine, suured transpordikaod • Tehiskeskkonna (tiheasustusalad) ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele • Madal keskkonnateadlikkus 3. VALLA ARENGU VISIOONID, PÕHIMÕTTED, STRATEEGIAD, EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD – suurenenud kindlustunne tuleviku suhtes – elanike arvu kahanemise peatumine – elu- ja ettevõtluskeskkonna areng paremuse suunas 3.1. Avalik kord ja julgeolek 3.1.1. Olukord Politsei loomisest aastal 1991 on Karula vallas töötanud viis konstaablit. Ükski vallas töötavatest konstaablitest ei ole sellel kohal töötanud üle kahe aasta. Senine politseitöö on suunatud põhiliselt juba toimepandud kuritegude avastamisele ning iga pisimagi rikkumise korral haldusprotokolli koostamisele karistuse määramiseks. Kuritegude arv on püsinud aastate lõikes piirides 35–45, millest on avastatud rohkem kui pooled kuriteod. Põhilised kuriteod on metsavargused, õhuliinide vargused ning vargused suvekodudest. Teravamad probleemid politsei töös tulenevad piirkonna madalast elatustasemest ja tööpuudusest. Inimestel puudub rakendus ja seetõttu minnakse kuritegelikule teele igavusest. Rahapuudusest tekivad peresisesed probleemid ning alkoholism. Lapsed muutuvad üleliigseks. Tagajärg on laste hulkumine ja kuritegevus. Kuna maapiirkondades on eluga toimetulemine suhteliselt odavam, on hakanud linnadest maale kolima isikud, kes eluga linnas ühel või teisel moel hakkama ei saa. Ideaalne tulevikuvisioon antud hetkel puudub. Kuritegevuse ja tõsisemate haldusõigusrikkumiste samale tasemele jäämine oleks väga hea. Üha enam on hakatud tähelepanu pöörama preventiivsele (ennetavale) tööle ja seda eelkõige töös noortega. 3.1.2. Eesmärgid, eelistused, põhimõtted Eesmärk on avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamine. Eelistada tuleks preventiivset tööd, s.t kuritegude soodusasjaolude väljaselgitamist ja vähendamist. Politsei töö põhimõtted on seaduskuuleka inimese kujundamine ja koostöö elanikkonna, kohalike omavalitsuste, riiklike ja ühiskondlike struktuuridega. 3.1.3. Tegevused 1) Töö alaealistega – laste riskigruppide ja nende liikmete selgitamine, infovahetus ja koostöö kriminaalhooldusametnikega ja noorsoopolitseiga, probleemide tõstatamine kohalikus omavalitsuses, narkovastane selgitustöö, õigus- ja liikluskasvatus, politseipropaganda lasteasutustes. 2) Töö elanikkonnaga – ülevaade teeninduspiirkonnas toimuvast, rahva usalduse tõstmine, usaldusisikute ja abipolitseinike kasutamine, sotsiaalse kontrollsüsteemi (naabrivalve) loomine, selgitustöö ja nõustamine enesekaitse ja varavalve küsimustes, elanikkonna informeerimine isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisel, arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast. Töö peab olema pidev. Iseregulatsioon hakkab mingil määral toimuma alles siis, kui on saavutatud elamisväärne elatustase ja enam-vähem stabiilne majandus. Tegijateks on politsei koostöös kohaliku omavalitsuse, lasteasutuste, kaitseliidu ning teiste asutuste ja organisatsioonidega. Koostöö politseiliinis toimub naabritega ning kaitseliiduga. Naabritega koostöö seisneb peamiselt infovahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamises. Kaitseliidult saab peamiselt lisajõude ürituste korraldamiseks, kus korra tagamiseks on vaja kasutada suurendatud isikkoosseisu. Võimalikud finantseerimise allikad oleks valla eelarve, toetustaotlused fondidelt ning äriettevõtete ning organisatsioonide abi konkreetsete ürituste läbiviimisel. Raske on hoida kokku kulutusi, mis praktiliselt puuduvad. Vaja oleks otsida võimalusi ennetava töö täiendavaks finantseerimiseks. 3.2. Elamumajandus 3.2.1. Olukord Karula vallas on kolm paneelmajade kogumit: Kaagjärve, Lüllemäe ja Karula külas. Majade seisund ja asustus on väga erinevad: on elanikke täis ja heas seisukorras maju, aga on ka täiesti tühje ja lagunenud maju. Enamik korteritest on eraomandis. Korteriühistuid momendil ei ole. Uute elamute ehitamine ja kasutuskõlblike remontimine ning kasutamine sõltub elanikkonna elatustasemest, töökohtade olemasolust ja vastutustundest. Valla munitsipaalomandisse kuulub üürielamispindu (Tomsoni maja jt), mida üüritakse tähtajaliselt välja inimeste soovidele ja vajadustele vastu tulles. 3.2.2. Tegevus – Elamute inventariseerimine ja registrisse kandmine. – Erastatud korteritele omandiõiguse seadmine ja maa erastamine korterite juurde. – Korteriühistute loomisele kaasaaitamine. – Elamud, mille ajakohaseks muutmine on seotud liigsete kulutustega kas lammutatakse või ehitatakse ümber mingiks muuks otstarbeks. – Taluelamute renoveerimine või uute ehitamine toimub omanike vajadustele ja võimalustele vastavalt. – Kaagjärves asuvale tühjale kasutuskõlblikule majale rakendusvõimaluste otsimine. – Säilitatakse valla munitsipaalomandisse kuuluv üürielamispind. – Suurtele kasutamata (Karula mõis, Kaagjärve alamõis) hoonekompleksidele teovõimeliste omanike otsimine. 3.3. Ettevõtlus 3.3.1. Olukord Puuduvad suured ettevõtted, ettevõtjaid on üldiselt vähe. Levinuim ettevõtlusvorm – füüsilisest isikust ettevõtjad. Laenude kõrged protsendid ja kvaliteetse tööjõu vähesus tekitavad ettevõtlusele suuri probleeme. Kohapeal pole eriti vaba kapitali investeeringuteks. Esinevad tüüpilised ääremaa probleemid: turustamisraskused, keskuste kaugus, puudustega infrastruktuur ja side. Inimestel puuduvad oskused ja julgus ettevõtte rajamiseks. Tiheasustusalasid on vähe. Ettevõtjate vahel puudub asjalik kontakt. Esineb suhtluskorruptsioon – «kõik on kõigiga seotud». Ettevõtlusinfo levik puudulik. Ettevõtlusalast nõustamist on praegu võimalik saada lähimalt Valga linnas Äriinfokeskuses. 3.3.2. Eesmärgid – Rahakad ja edumeelsed inimesed vallas. – Tugevad ettevõtted. 3.3.3. Põhimõtted – Koostöö naabritega majanduse elavdamise eesmärgil. – Regulaarne kontakt ettevõtjate vahel ja head inimestevahelised suhted. – Isiksuse areng on edu eelis. 3.3.4. Tegevused – Selgitada võimalusi, kuidas saab vald soodustada ettevõtlust. – Side ja teed paremaks. – Ettevõtlusalane nõustamine (kompetentne ettevõtlusnõunik vallas), ülevaate saamine ettevõtjatest ja nende probleemidest-tugevustest. – Parandada ettevõtlusalase info kättesaadavust. 3.4. Haldusreform 3.4.1. Olukord Riik on moodustanud haldusreformi läbiviimist ettevalmistava struktuuriüksuse. Plaanitakse väikeste omavalitsusüksuste liitmist põhjendusega, et nende tegevus on riigile liiga kulukas. 3.4.2. Põhimõtted – Valdade ühinemine peab olema tõesti kasulik ka valdadele. 3.4.3. Tegevused – Kujundada välja valla seisukoht haldusreformi osas. – Teha koostööd teiste omavalitsustega. 3.5. Haridus 3.5.1. Olukord Karula vallas on kaks põhikooli ja kaks lasteaeda. 2000. a kevade seisuga õpib Lüllemäe põhikoolis 111 õpilast, Karula lasteaias käib 20 last, Kaagjärve põhikoolis õpib 36 last ning Kaagjärve lasteaias käib 15 last. Rahaliste vahendite ja õpilaste vähesuse tõttu jätkab Kaagjärve kool 2000/2001. õppeaastast 6-klassilise lasteaed-algkoolina ning Lüllemäe põhikooli moodustatakse liitklass. Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonis pakutakse alternatiivi hariduspiirkondade näol või toimuvad muutused regiooniti (võetakse suund omavalitsusüksuste ühendamisele). Toimub koolivõrgu ümberkorraldamine. Koolide tegevust on toetanud erinevad fondid. 3.5.2. Eesmärgid – Tagada haridusasutuste kvaliteedi paranemine. (Haridusasutuste kvaliteedi all mõistetakse asutuste tegevuse kvaliteeti, õpilastele ja täiskasvanutele antava hariduse, õpikeskkonna, õpetajate ja õppijate kvaliteeti.) – Kaasata haridusasutuste juhtimisse haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased – ning omavalitsus, lapsevanemad, vilistlased ja hoolekogud. – Teha põhihariduse omandamine kättesaadavaks ja tagada koolikohustuse täitmine. – Alushariduse ja alghariduse (kuni 6 kl) andmine võimalikult kodu lähedal. – Täiskasvanute ja noorte igakülgne täiendav harimine vastavalt soovidele ja vajadustele. 3.5.3. Põhimõtted – Püstitatud eesmärgid saavutatakse lähtudes hetkeseisust, SWOT analüüsist ja olemasolevatest ressurssidest. – Haridusasutuse juhtimine on tegevus, milles osalevad kõik haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased ning ka need inimesed, kes otseselt ei tegele õpetamisega – omavalitsus, lapsevanemad, vilistlased, hoolekogud jm personal. – Hariduse arengukava kuulub ülevaatamisele ja korrigeerimisele igal aastal. – Haridusasutuste avatus ja koostöö. – Eesti haridussüsteemi muutumisel ei ole välistatud praeguste arengustrateegiate muutmine. – Otstarbekus ja tulevikku suunatus. – Eeltoodud põhimõtted on rakendatavad olemasoleva haldusjaotuse säilimisel. 3.5.4. Strateegiad – Haridusasutuste optimaalse võrgu kujundamine. – Ressursside otstarbekas kasutamine. – Infotehnoloogiaalane koolitus. Kooli arvutiklassi kasutamine ka täiskasvanute infotehnoloogia-alase koolituse eesmärkidel. – Paikkonna haridusvajaduste väljaselgitamine. – Olemasolevate haridusasutuste paiknemise, õpilase koolitee pikkuse, laste sündivuse, vajalike õpetajate saamise võimaluste, ruumide ja hoone(te) nõuetele vastavuse jm analüüsimine. – Kooli õpilaste arvu prognoosimine. – Koolibussiliini käigushoidmine. – Haridusasutuste kaadri nõuetega vastavusseviimine. – Omavalitsuse, koolide ja hoolekogude koostöö edendamine. 3.5.5. Tegevuskava aastateks 2000–2001 1 Karula valla koolivõrgu analüüs Valga Haridusosakonna järelevalve 2 Soovituste väljatöötamine koolivõrgu optimeerimiseks arengukomisjon haridusasutuste juhtkonnad õpetajad 3 Allasutuste ümberkorraldamine Raamatukogu tuleviku kujundamine, pannes selle avalikule arutelule. arengukomisjon volikogu eeltöö vallavalitsuselt vallavalitsus 4 Õppe-materiaaltehnilise baasi täiustamine Infotehnoloogia 5 Vajalik pedagoogilise ja tehnilise kaadri leidmine ja olemasoleva koolitamine asutuste juhtkond vallavalitsus rahvaõpistu 6 Internetiühendus + analüüs vajaduste osas vallavalitsus, allasutused, komisjonid 7 Rahvaõpistu tegevuse toetamine ja kaasfinantseerimine vallavalitsus, valla allasutused 8 Täiskasvanute vabaharidusliku koolituse korraldamine rahvaõpistu koolid 9 Valla, hoolekogude ja koolide vahel koostöö arendamine kõigi osapoolte aktiivsel osavõtul hoolekogud koolid vald 3.6. Heakord 3.6.1. Olukord Heakord Karula valla elamute ja teiste hoonete ümber erineb tasemelt: on korras ümbrusega maju ja on ka väga laokile jäetuid. Karula vallal on olemas heakorra eeskiri. Probleem on maanteede äärde veetava prügiga. 3.6.2. Põhimõtted – Hea kord elamute ümber ja mujal ilma suuremate kulutusteta. – Elanikud vastutavad oma elamute lähiümbruse heakorra eest. 3.6.3. Tegevused – Talgute korras majaümbruste ilusaks tegemine. – Üle-eestilisel «Kauni kodu» konkursil osalemine (osalejate otsimine valla poolt). – Kodukultuuri propageerivate ürituste korraldamine. 3.7. Info 3.7.1. Olukord Karula vallas toimuvast saab vallaelanik teada põhiliselt maakonnalehe «Valgamaalane» vahendusel. Seal avaldatakse ka valla ametlikke teadaandeid. Vallasisest ajalehte ei ole kunagi välja antud. Vallavalitsuse ja vallavolikogu istungite protokollid ja otsused on kättesaadavad külaraamatukogudes (neid loetakse siiski vähevõitu). Kuulutused ürituste, kursuste kohta ja muud kohalikud teadaanded pannakse üles Lüllemäe kultuurimaja akendele ning poe ning vallamaja ustele. Vallamajas on kast avalduste ja ettepanekute jaoks ning kaks teabetahvlit. Valla töötajad jagavad infot ka suuliselt. Interneti püsiühendus on Karula vallas rakendamisjärgus. Vallavalitsuse ametnikest kaheksa elab Lüllemäel või Karulas, Kaagjärves ainult üks. Vallavalitsuse ja volikogu liikmetel ei toimu vastuvõtte Kaagjärve piirkonnas. Seega – valla info ei liigu Lüllemäelt peaaegu mitte kusagile. Võib öelda, et vallaelanikud on üpris passiivsed valla üritustest osavõtjad. 3.7.2. Visioon Igas külas on vähemalt üks avalik Internetipunkt, ilmub valla ajaleht, mis kajastab vallavalitsuse ja volikogu tööd, annab teada uutest ettevõtmistest ja selgitab seadusi. 3.7.3. Põhimõtted – Esiplaanil pole mitte arvutid, sidevõrgud ega tehnoloogia, vaid inimene. Inimesed töötavad eelkõige pea, mitte kätega. – Uusi võimalusi loova arenguga käiakse kaasas. – Suund on avatusele ja tekkivate ideede levikule, mis toob kaasa tööd ja sissetulekute suurenemise. – Väärtuseks ei ole lihtsalt info, vaid meile VAJALIK info. See info peab olema kergelt kättesaadav. 3.7.4. Tegevused – Vallavalitsuse ja volikogu vastuvõtupäevade organiseerimine (infopäevad üks kord kuus Kaagjärves ja Lüllemäel). – Internetiühendus Lüllemäe põhikooli, Kaagjärve lasteaed-algkooli ja Lüllemäe Rahvaõpistule, Lüllemäe ja Kaagjärve raamatukogudele. – Valla ajalehe väljaandmine üks kord kvartalis. – Teabetahvlid küladesse koostöös Valga Turismiinfokeskusega. 3.8. Jäätmemajandus 3.8.1. Olukord Karula vallas on üks ametlik prügimägi ja viis mitteametlikku prügilat. Ametlik prügila on halvasti valitud paigas ning paikneb eramaal. Ebaametlikud prügi mahapaneku kohad asuvad silmapaistvates ja reostustundlikes paikades ning need on vaja likvideerida. Momendil veab Karula valla prügi Ragn Sells, tema teenuseid kasutatakse ka edaspidi. Lõuna-Eestisse planeeritakse europrügila ehitamist. Asukoht pole veel kindel, kuid teada on, et see tuleb regiooni keskele. Seega – Valgamaale kindlasti mitte, sest Valgamaa on piiriäärne maakond. Karula vald peab arvestama seda prügilat kasutades transpordikuludega. Patupera prügila jääb esialgu veel kasutusse. Likvideerida on plaanitud kõik ebaametlikud prügi mahapaneku kohad. 3.8.2. Eesmärgid – Tootmis- ja olmejäätmete tekke stabiliseerimine olemasoleval tasemel. – Kinnitada kõigile prügilatele omanik või haldaja, sulgeda omanikuta prügilad. – Jäätmete taaskasutamise suurendamine. – Olmejäätmete ladustamine vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. – Jäätmekäitlusteenuste kasutamine ja rakendamine (sh kogumine ja transport). 3.8.3. Tegevus – Korrastada Patupera prügila. Kaugemas perspektiivis likvideerida. – Likvideerida ebaametlikud prügi mahapanekukohad. – Korrastada rahvuspargis asuvaid järveäärseid prügipaiku (kaks korda kuus suvel). – Munitsipaalmaksu kehtestamine prügiveole. 3.9. Keskkonna- ja looduskaitse 3.9.1. Olukord Keskkond on Karula vallas suhteliselt puhas. Suuri keskkonnareostajaid ei ole. Varasematel aegadel olid nendeks suurfarmid, kuid nüüdseks on nende tegevuse tagajärjed looduses peaaegu kadunud. Kasutuseta suurpõllumajandushooned rikuvad maastikupilti. Suuri õhureostajaid pole, kuna küttevõimsused on väikesed. Probleeme on asulate puhastusseadmetega ja üksikmajapidamiste puhastitega, mis võiksid olla tunduvalt paremad. Ühel neljandikul Karula vallal asub valitsejana Karula Rahvuspark, korraldades looduse kaitset kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava alusel. Karula vald osaleb rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsessis, teeb rahvuspargiga koostööd erinevate projektide läbiviimisel. Karula vallas on kaitstavaid loodusobjekte 13. Vald teeb nende kaitsel ja haldamisel koostööd Valga Keskkonnateenistusega. Vallal on samuti õigus algatada loodusobjektide kaitse alla võtmist ja kaitsealade moodustamist, juhul kui see vajalikuks osutub. 3.9.2. Põhimõtted – Koostöö naabritega suurte keskkonnaprojektide läbiviimisel. – Koostöö Karula Rahvuspargi ja Valga Keskkonnateenistusega. – Koostöö valla piires tegutsevate ettevõtetega ja valla elanikega. – Säästva arengu seaduse põhimõtete järgimine. 3.9.3. Tegevus – Keskkonnakaitseliselt olulistest objektidest andmebaasi koostamine. – Kaitsealuste parkide korrastamine. – Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja teistelt fondidelt toetuste taotlemine keskkonnaobjektide korrastamiseks. – Rebasemõisa piirkonna korrastamine ja väljaehitamine. 3.10. Koolitus 3.10.1. Olukord Arengukava koostajad ja elluviijad vajavad koolitust. Eelkõige on vajalik strateegilise planeerimise mõistmiseks ja analüüsimeetodite õppimiseks vajalik koolitus. Tutvustamist vajavad olemasolevad kavad (sealhulgas need, mis tulevad ette seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu). Täpsem koolitusvajadus on vaja välja selgitada. Arengukava koostamise koolitus on täienduseks iga töötaja erialasele täienduskoolitusele. Vajalikud on lihtsad suhtlemiskursused, meeskonnatöö kursused ning teabe hankimise, vahendamise ja edasiandmise õppimine (näiteks Interneti-kursused – selle süsteemi tundmaõppimine). Koolituses osalevad täitvad pooled (vallavalitsus, valla töötajad, allasutuste töötajad), valitud pooled (vallavolikogu) ning elanikud (vastavalt soovile). 3.10.2. Põhimõtted – Pidev õppimine ja täienduskoolitus – elukestev õppimine. 3.10.3. Tegevused – Kursustel osalemine. – Koolituse vahendamine. – Finantside hankimine. – Koolitusvajaduste täpsustamine. – Kaugkoolitusvõimaluste kasutamine. – Internetipõhise õppe kasutuselevõtmine. – Koostöö loomine erinevate täiendõppeasutustega. 3.11. Kultuur ja sport 3.11.1. Olukord Kultuuri ja spordi poolest on Karula vald arenenud koht. Lüllemäel on kultuurimaja, kus regulaarselt toimuvad üritused. Spordi jaoks on samuti head võimalused: Lüllemäel on staadion, võimla ning suusarajad. Probleemiks on valla äärealade rahva transport, et nad saaksid neid võimalusi kasutada. Regulaarselt toimuvad valla päevad, koolide aastapäevad, tähtpäevade üritused. Kultuur ja sport on saanud toetusi fondidelt ja vallalt. Kaagjärve küla kultuuri- ja spordialane olukord pole nii hea kui Lüllemäel. Seda kompenseerib mõnel määral Valga linna lähedus. Karula valda mõjutavad ka üle-eestilised tendentsid, mida on lühidalt kirjeldatud allpool. Kultuuri omapära säilib sedavõrd, kuivõrd selle kandjad on oma lähema ja kaugema ümbrusega suhtlemisvalmid ja -suutlikud. Sedavõrd, kuivõrd ise toime tulev ja väljapoole pakkuv on mingi inimkooslus, seda enam säiluvad ja väärtustuvad selle koosluse omadused ja tunnused. Seega on raske saavutada olukorda, kus kultuuri, keele ja olemise omapära säiliksid ilma, et selle kandjad poleks seotud majanduslikult ja sotsiaalselt edumeelsete toimingutega. Vene keele dominantsus on vähenenud, kuid asendunud inglise ja soome mõjudega. Parim roht maal leviva sotsiaalse pessimismi vastu on paikkondlik kultuuriloome ja tahe ISE pidevalt midagi uut teada saada, tundma õppida ning näidata omaalgatust. 3.11.2. Põhimõtted – Püstitatud eesmärgid saavutatakse lähtudes hetkeseisust, SWOT analüüsist ning olemasolevatest ressurssidest. – Kultuuri arengukava kuulub ülevaatamisele ja korrigeerimisele igal aastal. – Ühised eesmärgid, koostöö. Omapära loomine, tuginedes kohalikule looduskeskkonnale, kultuuripärandile ning olemasolevale kaadrile ning aktivistidele. 3.11.3. Strateegiad – Kohalik omavalitsus hoolitseb jätkuvalt rahvakultuuri säilitamise ja arendamise eest. – Kohalik omavalitsus korraldab enda omanduses olevate kultuuriasutuste ülalpidamise ja investeeringud, osaleb kultuuriürituste korraldamisel ning rahastamisel. – Eesti tippmuusika, näitekunsti ja teiste kunstiliikide tutvustamine maal. – Üksikisikute ja mittetulundusühingute omaalgatuse arendamine vallas. – Kultuuritöötajatele tehtud töö eest vääriline palk. – Eneseteostusvõimaluste, maaturismi, kodu-uurimise, ühistegevuse ning külade üldise sotsiaalse ja kultuurilise, sh. spordi ja noorte tegevuse arengu edendamine. – Lüllemäe kujundamine väga heal tasemel kooli-, rahva- ja talispordikeskuseks, mida kasutavad tihedalt naabervaldade, Valga ja Antsla elanikud ja inimesed mujalt Eestist. Karula valla osalemine maakondlikel ja vabariikel üritustel. 3.11.3. Tegevused aastatel 2000–2003 1. Lüllemäe Kultuurimaja põrandate kapitaalremont, leides selleks ka rahalisi vahendeid fondidelt. 2. Kultuurimaja taguse platsi kohandamine väliürituste tarvis (välilava ehitus). 3. Tugeva muusikainimese leidmine Lüllemäele. 4. Koostöö koolidega, naisseltsiga, spordi- ja kultuuriinimestega. 5. Orienteerumine: – orienteerumise algoskuste omandamine; – võimaluste loomine orienteerumise harrastamiseks; – võistlussport maakonna tasandil; – osalemine Eesti Koolispordiliidu MV-l. 4. Kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni pidev koostöö elanikkonnaga, vallavalitsuse ja selle allasutustega. 5. Spordiseltsi loomine ja selle tegevuse toetamine. 6. Külakeskuse (vallamaja kasutamata ruumid) väljaehitamine järkude kaupa. Eeldatav lõplik valmimisaeg 2006 aasta. 7. Lüllemäe Põhikooli majutusmaja (endine internaat) väljaehitamine, spordikeskuse loomine (pesemis-, ööbimis- ja toitlustusruumid majutusmajas, võimla ja duširuumid koolimajas), riigi toetuste abiga. 8. Kaagjärve katlamaja renoveerimine kultuurikeskuseks. 9. Suusastaadioni, suusa-, matka- ja jalgrattaradade renoveerimine ja pidev korrashoid, mis tagaks aastaringse kasutuse. Vastava tehnika soetamine (sh mäetõstuki hankimine ja paigaldus). 10. Projektide kaudu suusa-, matka- ja rattaradade valgustusega varustamine ja loodusliku kattematerjaliga katmine. 3.12. Koostöö naabrite ja välispartneritega. 3.12.1. Olukord Karula valla naabrid on Läti Vabariik, Valga linn, Taheva, Tõlliste ja Antsla vald. Karula vald teeb koostööd oma kõigi naabritega. Koostöö eesmärgid on ühiste probleemide koos lahendamine, koolituse organiseerimine, kogemuste vahetamine ning koos piirkonna esindamine erinevate vajaduste alusel. Välispartneriks on Rootsis Jämtlandi läänis asuv Bräcke kommuun. Koostöö nendega on väljakujunemisjärgus. Esialgsete kavade järgi on oodata investeeringuid infopunktidesse, mis hakkavad tutvustama Euroopa Liitu jm. Kavas on ka ettevõtlusarengu ja investeerimisvõimaluste uuringu rahastamine ja finantseerimine. Algatatud on Karula Rahvuspargi valdade (Antsla, Karula, Mõniste, Varstu, Taheva) juhtide kokkusaamine, et kavandada ühiselt koostööd omavahel ja rahvuspargiga. 3.12.2. Põhimõtted – Koostöös on võimalik rohkem ära teha kui üksi. – Ühiste ettevõtmiste käigus õpitakse üksteist ja iseennast paremini tundma. 3.12.3. Tegevused – Karula Rahvuspargi valdade juhtide kokkusaamine. – Koostööprojekt Bräcke kommuuni, Taheva ja Karula valla vahel. – Karula vald osaleb Valgamaa Omavalitsusliitude töös. – Uute koostöövaldkondade väljaselgitamine ja arendamine. – Naabervaldade töötajatega erialade ja töövaldkondade kaupa kokkusaamised ja kogemuste vahetamised. – Teabekeskuse käivitamine vallamaja allkorrusel. 3.13. Maa 3.13.1. Ülevaade Karula vald on suuruselt teine vald Valga maakonnas. Maafondi on 22 992 ha, haritavat maad 5555 ha, looduslikku rohumaad 864 ha, metsamaad 13 017 ha (sellest riigimetsa 6822 ha), muud maad 3556 ha. 1998. a oli tagastatud omandisse 3613,6 ha, erastatud 1731,4 ha, jäetud riigi omandisse 7648,9 ha. 2000. a alguse seisuga on katastrisse kantud 62,7% maadest. Maaomanikke on momendil 76. Praegu toimub maa tagastamine ja erastamine ehk maareform. Maaküsimused on tihedalt seotud ehitusvaldkonnaga ja keskkonnakaitsega. Teravaimad probleemid on vaidlused naabrite vahel piiride kulgemise üle. 3.13.2. Visioon tulevikuks Maareform on lõpetatud. Piiriprobleemid naabrite vahel on lahendatud. Maa on põllumajanduslikus kasutuses, mitte söötis. 3.13.3. Eesmärgid – Lõpetada maareform. – Määrata munitsipaalomandisse jääv maa. – Lahendada piiriprobleemid jõu ja mõistuse või kohtu abil, järgides Eesti Vabariigi seadusi. – Järgida Eesti Vabariigi vastavaid seadusi. 3.13.6. Põhimõtted – Maareformi eest vastutavate ametnike pidev koolitus. – Teha koostööd asjassepuutuvate inimeste ja asutustega. – Finantseerimine vastavalt seadusele – riigirahad, võimalusel projektidest, maa erastamisest tulevad rahad ning valla eelarve kaudu rahaliste vahendite taotlemine. 3.14. Projektid 3.14.1. Olukord Põhiliselt on fondidest toetuse otsimine vallavalitsuse ja selle allasutuste töötajate, seltside ja kõigi mingile tegevusele rahastamist vajavate huviliste tegevus. Vallas on olemas koht, kuhu koguda teave fondide kohta ning inimene, kes seda infot kogub, haldab ja jagab ning abistab projektide kirjapanemisel. Vallas on teabe ja muu nõu kõrval võimalik saada teada, mida teevad teised, milliseid projekte vallas läbi viidud on ja viiakse ning kontakteeruda tegijatega. Teave levib viimasel ajal hästi, suuresti tänu tegijate endi aktiivsele omavahelisele suhtlemisele. Valla eelarvesse planeeritakse edaspidi projektide omafinantseerimise summasid, ilma milleta pole enam võimalik toetusi taotleda. Karula vallas vajavad toetust järgmised projektid (ei ole pingereas): 1. Meiga külale silla ehitamine. 2. Lüllemäe kooli ja Valga Vene Gümnaasiumi ühisprojekt Lüllemäe kooli ühiselamu tubade ja duširuumide kapitaalremont. 3. Lüllemäe kooli lugemissaal-infotuba. 4. Lüllemäe kooli duširuumide remont ja sisustus, valgustuse renoveerimine, spordiinventari soetamine. 5. Väheru külade elektriprobleemid. 6. Veevarustus ja kanalisatsioon. Lüllemäe ja Kaagjärve küla puhastusseadmed. Lüllemäe koolipoolse osa puhta vee varustus. Lüllemäe kooli katlamaja (katel, korsten jm) katlamaja ja trassi ehituseks. 7. Kaagjärve kooli remont, küttesüsteem, katus ja soojustus. 8. Külade sildid ja viidad, infotahvlid küladesse. 9. Kantsi järve äärne korda (lõkkeplatsid, istumispaigad, tualetid). 10. Kunstnik Malle Undla maalide ja portselanmaali näitus (projekt on nüüdseks realiseerunud). 11. Karula ajalooraamatu kirjutamine ja kirjastamine. 12. Karula Hooldemaja elektrisüsteemi vahetus. 13. Lüllemäe Kultuurimaja põrandate kapitaalremont, akende ning uste vahetus. 14. Investeeringute kaart. 15. Volikogu koolitus. 16. Valla lehe väljaandmine. 17. Noorte kooskäimise koht. 18. Jõusaal. 19. Teabetuba või infopunkt või päevakeskus. 3.14.2. Põhimõtted – Projektitegevuse võrgustumine ja avalikkus. – Koostöö tegijate vahel, koostöö naabrite ja maavalitsusega. – Pidev täienduskoolitus. – Tegijad vastutavad oma projekti läbiviimise ja aruandluse eest. – Mida rohkem on tegijaid, seda rohkem on kogemust, mida jagada ja millest tõuseb ühist tulu. 3.14.3. Eesmärgid – Suurendada projektide osatähtsust kohaliku elu korraldamisel. 3.14.4 Tegevus – Planeerida valla eelarvesse summad projektide omafinantseerimiseks. – Koostada Karula vallas läbiviidavatest projektidest ja taotletavatest summadest andmebaas. 3.15. Päästetegevus Kolm aastat tagasi võttis Valgamaa Päästeteenistus vastu programmi, mille järgi pidi Valga maakonnas olema viis tugikomandot. 1999. aastal programm realiseerus. Tugikomando rajamine Karula valda sai teoks tänu Karula Vallavolikogu ja Valgamaa Päästeteenistuse heale koostööle sõna otseses mõttes viimasel minutil, sest Eesti Vabariigis rahapuudusel selliseid ehitusi enam ette ei võeta. Karula komando tõstab turvalisuse taset Karula, Taheva ja Tõlliste vallas. Vajaduse korral abistatakse ka Võru maakonda. Suurte metsamassiivide tõttu esineb tugikomando tegevuspiirkonnas sageli metsapõlengud. Seega on komando eriti vajalik metsatulekahjude kustutamisel. Karula komando edaspidises arengus ongi oluline suund täiustada oskusi ja tehnikat just looduses esinevate põlengute operatiivsemaks likvideerimiseks ja vastavate päästetööde efektiivsemaks teostamiseks. 3.16. Rahvastik 3.16.1. Olukord 1. jaanuari 2000. a seisuga on Karula vallas elanikke 1242. 1999. aastal sündis 12 last (6 poissi, 6 tüdrukut); suri 16 inimest (8 meest, 8 naist); saabus 32 inimest; lahkus 57 inimest. Saabumise põhjused olid: tööletulek (ka taludesse) perekondlikud põhjused ning sissekirjutamise vormistamine neil, kes juba enne vallas elasid. Lahkumise põhjused olid: tööle- ja kooliminek, perekondlikud põhjused, eluruumi saamine mujale ning väljakirjutamise vormistamine neil, kes olid juba vallast lahkunud. Töötuid on 54, neist 38 Kaagjärves ja 16 Lüllemäel. 3.16.2. Põhimõtted – Teha kõik, mis võimalik, et rahvaarvu vähenemist Karula vallas peatada, pidades meeles, et teatud protsesside kulgemist ei saa vallavalitsus mõjutada. – Vältida negativismi ja pessimismi. – Ka kõige hullemast olukorrast leidub väljapääs. 3.16.3. Tegevused – Reklaamida piirkonna häid külgi. – Parandada elukeskkonna kvaliteeti. – Meelitada piirkonda noori peresid. – Väärtustada Karula valda elukohana kohalike inimeste seas. – Jätkata rahvastikuregistri pidamist. – Kasutada riigi toetust äärealadele. – Korrastada infrastruktuuri – töökohtade loomine, elukeskkonna väärtustamine, ühistranspordi parem korraldus, sihtotstarbeliste soodustuste kehtestamine, vaba aja sisustamise mitmekülgsete võimaluste loomine. – Arendada ettevõtlust – riigipoolne infrastruktuuri väljaehitamine. 3.17. Seadused ja riiklikud kohustused 3.17.1. Olukord Paralleelselt kohalike omavalitsuste moodustamisega Eestis algas omandireform. Vastloodud omavalitsused pidid hakkama järk-järgult üle võtma munitsipaalomandisse sotsiaal-kultuuriobjekte, põllumajandusreformi käigus elamumajanduse majanditelt jm elukondlikult vajalikud objektid. Kohalik omavalitsus hakkas korraldama kohapealset elu, s.t võttis sisuliselt üle endiste majandite funktsioonid peale otsese põllumajandussaaduste tootmise. Lisaks kohaliku elu korraldamise olid ja on ka praegu ametnikud hõivatud riigi poolt algatatud omandireformi läbiviimisega. 3.17.2. Põhimõtted – Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega toodud kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine sõltub valla rahalistest vahenditest, otsustusvõimelistest ametnikest, kes omavad teavet kureeritavates eluvaldkondades nii oma vallas kui kogu riigis tervikuna. – Pidevalt muutuva seadusandluse ajal pole mõeldav kohaliku omavalitsuse elu korraldamine ja riigi poolt pandud ülesannete täitmine ilma oskuseta suhelda naabrite, partnerite ja teiste institutsioonidega. – Valla elanikkond on kohapeal kõrgeim võimukandja, kes valib demokraatlikel valimistel enda hulgast kohaliku esinduskogu, kes arvestades valla rahva nägemust kinnitavad arengusuunad vallale vähemalt kaheks aastaks, seejärel kinnitab vallaeelarve ja selle täitmise aruande. Eelarve täitmise aruandele eelneb igakuine eelarve täitmise analüüs, mille käigus selgub kulutuste otstarbekus ja selgub, milliseid valla elanike ootusi on suudetud täita, milline on tulemus, mida on saavutatud, kuidas on muutunud valla elanike elu. – Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. – Ettepanekuid seaduste osas ja nende rakendamise kordade osas teeb Karula vald Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele läbi Omavalitsuste Liidu või nende ühenduste kaudu. – Iga eluvaldkonna korraldamisel vallas tuleb lähtuda seadustest jm õigusaktidest. 3.17.4. Visioon tulevikuks Vallas töötavad arenevad isiksused, kes tahavad ennast täiendada seadusandluse alal ja rakendada oma teadmisi valla arenguks. Seadusandlus ja selle muutused jõuavad iga ametnikuni. Järgitakse Eesti Vabariigi seadusi. 3.17.5. Tegevused – Infotehnoloogia vahendite kasutamine uue seadusandliku teabe hankimisel ja suhtlemisel. – Pidev täienduskoolitus. – Seadusandliku teabe vahendamine valla elanikele ja allasutustele. 3.18. Side 3.18.1. Olukord Mobiilside levi on hea pärast EMT Lüllemäe masti töölehakkamist. Analoogliinid kaovad, asemele pakutakse raadiotelefoni. Radiolinja, Q-GSM jt levi pole valla alal hea või puudub hoopis. Valdavalt on GSM-võrk välja ehitatud, kui maailma kõige levinuim, turvalisim ja kvaliteetseim standard. Maastiku reljeefist ja ehitistest olenevalt jäävad siiski nn surnud tsoonid, kus levi ei ole küllaldane. 3.18.2. Põhimõtted – Nõudlust rahuldav ja kvaliteetselt toimiv sidevõrk loob vajalikud tingimused investeeringute juurdevooluks ja majanduse kiireks kasvuks. – Informatsiooniline vabadus (ei pea kes teab kuhu info järele sõitma, vaid saab oma küsimustele vastused kohapeal hankida). – Hea sidevõrk tagab hädaabi ja päästefunktsioonide täitmise, mis suurendab hõredalt asustatud piirkondades inimeste turvatunnet. – Kaasaegsete tegevusvaldkondade viimine maale ja tasuvate IT töökohtade rajamine äärealadel soosib asustuse säilimist ja kasvu. 3.18.3. Tegevused – Soodustada nõudlusega vastavuses oleva üldkasutatava sidevõrgu väljaehitamist. Täiendavate sideteenuste osutamine – faksi kasutamine. – Internetipunktid Lüllemäe kooli ja vallavalitsuse majja, Kaagjärve lasteaed-algkooli, Lüllemäe Rahvaõpistusse. – Telefoniautomaat Lüllemäe külla. – Leida võimalusi nn surnud tsoonide kaotamiseks. 3.19. Soojamajandus 3.19.1. Ülevaade Kerge kütteõli kasutamine kasvab. See kütus sobib elamute kütteks väikekatlamajades. Kütteõlil on kõrge kütteväärtus, kõrge automatiseeritavuse aste. Hind on suhteliselt kõrge, kuid plussideks on vähene tööjõukulu ja kasutamise mugavus. Puidukütuse kasutamine kasvab. Kasutamise plussideks on kohaliku tööhõive kasv, kütuse kättesaadavus, suhteliselt madal hind, vähene keskkonnareostus. Halupuude kasutamise miinused on suur tööjõuvajadus ja põletamise protsessi mitteautomatiseeritavus. Masuuti kasutatakse peamiselt suurtes katlamajades. Turvas pole perspektiivne seepärast, et Kantsi turbaraba turvas ei sobi kütteks. Senini on valla kahes suuremas külas – Kaagjärvel ja Lüllemäel köetud elamuid ja mõningaid muid hooneid tsentraalselt. Seoses kütuse kallinemise ja suurte trassikadudega ei ole edaspidi tsentraalkatlamaju mõtet töös hoida. Küttesüsteem on praegu ümberkujundamisjärgus – plaanis on täielik üleminek väikestele ühe maja kateldele. Soojamajanduse rekonstrueerimine Karula vallas põhineb 1999. a sügisel OÜ K&M Projektbüroo poolt koostatud analüüsidele ja eelarvetele. Vastavad allikad on «Lüllemäe asula soojusvarustuse eelarve» ja «Lüllemäe asula soojusvarustuse analüüs. Seletuskiri ja joonised.» 3.19.2. Põhimõtted – Energia tootmise ja tarbimise efektiivsus. – Keskkonnahoid ja ohutus. – Varustuskindlus ja julgeolekuvaru. – Energiakulutuste vastavus majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevõimele. – Kokkuhoid ja edastamiskulude vähendamine. 3.19.3. Eesmärgid – Tagada tarbija stabiilne ja kvaliteedinõuetele vastav optimaalsete hindadega energiavarustus. – Tagada kütuse- ja energiamajanduse muutmine efektiivsemaks ning elanikkonna vajaduste muutumisele kiiremini reageerivaks, tagades majandusliku konkurentsivõime ja vähese kahjuliku mõju keskkonnale. – Luua reaalselt toimiv energiasäästu süsteem kütuse ja energia tootmisel ning tarbimisel. – Kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine. 3.19.4. Tegevused – 1. juunist 2000. a lõpetatakse Kaagjärve ja Lüllemäe külade keskkatlamajade tegevus ja minnakse üle muule küttesüsteemile. – Elanike ärgitamine korteriühistuid moodustama. Korteriühistud võtavad vastutuse maja hea käekäigu eest enda peale. – Vald abistab korteriühistuid katelde hankimisel ja paigaldamisel, paberite vormistamisel, laenude hankimisel. – Lahendada võlgnike probleem. 3.20. Sotsiaalvaldkond 3.20.1. Olukord Kehtivate seaduste ja võimaluste piirides on tagatud sotsiaalabi ja toetuste kättesaadavus. Töötab hooldemaja, mis on mõeldud eelkõige valla kaugemate külade vanuritele, kes ei tule enam ilma kõrvalise abita toime. Piiratud tehniliste vahendite ja personali vähesuse tõttu ei ole võimalik hooldusele võtta lamajaid. Kaugemate külade igapäevast perearsti järelevalvet vajavatel inimestel on võimalus ajutiselt elada hooldemajas. Tegutseb vallavolikogu sotsiaalkomisjon, kes aitab aktiivselt kaasa sotsiaalabi ja -toetust vajajate väljaselgitamisele. 3.20.2. Tulevikuvisioon Kõigi tehniliste võimalustega uus hooldemaja, kus: 1) igal hoolealusel on oma tuba, kuhu ta võib tulla oma mööbli ja armsamate esemetega; 2) on nii ajutine kui alaline hooldusvorm, ka lamajatele; 3) on supiköök vallavaestele ja üksikvanuritele, suppi viiakse ka koju; 4) on turvatuba lastele ja nende emadele. Avahooldus koos koduteenindusega: 1) asjaajamine; 2) poeskäimine; 3) koristamine ja pesupesemine; 4) raskemate hooajaliste majapidamistööde tegemine (puude lõikamine ja lõhkumine). Põhikoolis õppivatele lastele on tagatud riigipoolne tasuta toit ja õppevahendid. Omavalitsus toetab haridust omandavaid noori, et tagada haritud noorsoo pealekasv. 3.20.3. Põhimõtted ja eesmärgid Pöörata peamiselt tähelepanu lastega perede, puuetega inimeste ja eakate sotsiaalsele kaitsele. Saavutada järjepidev sotsiaalvaldkonna areng. Säästlik ja peremehelik majandamine, töötute kaasamine, vabatahtlikud. Nõuda lepingusõlmijatelt (lapsed, eestkostjad, hooldajad) oma osaluse tähtajalist tasumist. Head suhted ja koostöö naisseltsi, rahvaõpistu, kiriku, perearsti, kaubanduse ja teiste kohalike ettevõtetega. Koostöö naabervaldade sotsiaaltöötajate ja hooldemajadega, maavalitsuse sotsiaalosakonna ja sponsoritega. 3.20.4. Sihtrühmad, nende eripära, kaasamine ja osalus Eakad ja puuetega inimesed (vajavad kõrvalist abi ja toetust) võimaldada aktiivselt kaasa lüüa ühiskonnaelus ja eakaaslaste toetamises, tunda end kasulikuna. Lapsed – vajavad kaitset, järelevalvet ja toetust, et oleks tagatud kõik tingimused laste normaalseks arenguks olenemata tema perekonna majanduslikust või moraalsest olukorrast. 3.20.5. Tegevused Aastal 2000 1) Saada põhjalik ülevaade probleemsetest lastega peredest ja sotsiaalabi vajajatest, korrastada sotsiaalregister. 2) Käivitada avahooldus ja alustada koduhoolduse vajalikkuse, mahu ning teenuste liikide väljaselgitamist. Aastal 2001 1) Hoida käigus, remontida ja arendada hooldemaja ning avahooldust. 2) Teha projekte ja leida rahastajaid. 3) Töötada välja koduhoolduse teenuste pakkumise süsteem ja lepingute sõlmimise alused. Aastal 2002 1) Säilitada ja arendada saavutatud suundi. 2) Otsida võimalusi ja finantse koduteeninduse projekti elluviimiseks. 3.20.6. Töötus ja madal elatustase 1) Soodustada investeeringuid, uute töökohtade loomist, ümberõpet. 2) Sihtotstarbeliste vahendite kättesaadavus. 3) Madal laenuprotsent. 4) Riigipoolne läbimõeldud maaelu doteerimine ja väärtustamine. 5) Kohalik abi ja moraalne tugi ettevõtluse alustajale. Tegija on omavalitsus. Toimub kaadri pidev täiendusõpe. 3.20.7. Finantseerimine 1) Riigi poolt pandud ülesannete finantseerimine riigi enda poolt. 2) Riigipoolsed sotsiaaltoetused. 3) Vallapoolsed sotsiaaltoetused. 4) Omavalitsusepoolne finantseerimine. 5) Inimesepoolne teenuse eest tasumine. 6) Sihtotstarbelised rahad. 7) Projektid 8) Sponsorlus 3.20.8. Vajalikud investeeringud Hooldemaja kapitaalremont: – soojustamine ja välisfassaad; – tubade remont; – ühe ruumi kohandamine lamajatele; – akende vahetus. Avahooldus: – transpordi leidmine. Koduteenindus: – pesumasinate soetamine. 3.21. Tervishoid 3.21.1. Ülevaade olukorrast Vallas töötab perearstikeskus. 3.21.2. Tegevused – Üüri- ja kommunaalmaksete tasumine ehk ruumide tasuta rendileandmine perearstikeskusele. – Kindlustamata elanike raviteenuste tasustamine e vältimatu arstiabi võimaldamine. – Internetiühenduse väljaehitamine. 3.22. Transport ja teed 3.22.1. Ülevaade Hetkel on Karula vallas üldkasutatavateks transpordivahenditeks 50-kohaline Mercedes buss, 24-kohaline PAZ buss, OÜ Savelenile kuuluv PAZ buss, eriolukordadeks (surnute vedu) saab kasutada VAZ väikebussi. Igapäevase õpilaste ja lasteaialaste veoga tegeleb lisaks PAZ bussile veel Trahv, Sulev oma eramikrobussiga. Temaga on vallavalitsusel sõlmitud sellekohane leping. Mercedes bussil on kindel iganeljapäevane Lüllemäe–Kaagjärve–Valga ring. Suurt bussi saab tellida-rentida ka ekskursioonideks, väljasõitudeks, teatrikülastusteks. Seda võimalust kasutavad paljud asutused ja koolid. Kaagjärve rahval on võimalik laupäeviti OÜ Saveleni PAZ bussiga samuti Valgas käia. Praegu toimuvad bussiringid rahuldavad suuremas osas vallaelanike vajadusi – on tagatud koolilaste ja lasteaialaste vedu kooli-lasteaeda ja koju. Bussiliiklus Valgaga on muutunud väga hõredaks, valla bussiga sõitjaid on palju, ajaliselt on see vastuvõetav. Praegu kell 7.00 hommikul Lüllemäelt Valka sõitev transpordifirma Trakmaini buss on Valgas tööl, käivatele inimestele ja õpilastele sobiv, aga kes lähevad ametiasutustesse või arsti juurde, nende jaoks on linnasoleku aeg liiga pikk. 3.22.2. Põhimõtted – Võimaldada ühistranspordi abil maakonnakeskuses käimist madala sissetulekuga inimestele üle terve valla. – Tagada probleemideta lastevedu õppeasutustesse. – Teid peab kasutada saama ka ilmastikuliselt rasketel aegadel. – Vallaelanikule peab jääma võimalus kasutada raudteetransporti. 3.22.2. Tegevused – Säilitada rongiliiklus Valga–Antsla liinil peatustega Ratsimäe, Mürgi, Karula ja Tuulemäe. – Kruusateedest viia asfaltkatte alla esmajärjekorras Laatre–Lüllemäe, Lüllemäe–Antsla, Lüllemäe–Hargla, Karula–Koikküla. – Järvede äärde viivate teede remont ja korrashoid. Plaagi tee remont Tollari järve tee remont Rautina järve äärde viiva tee remont – Valla bussipargi korrashoidmine ja vastavalt vajadustele ning võimalustele uuendamine. – Bussijuhtidega sidepidamise parandamine (mobiil). – Hoida käigus laste bussiringid. – Tagada valla teede hooldus. 3.23. Turism 3.23.1. Olukord Karula vallas on mõned turismiettevõtlusega seonduvad ettevõtted (poed, baarid). Majutusteenuse pakkumine pole eriti arenenud. Looduslik keskkond on väga atraktiivne ja pakub häid võimalusi loodus- ja puhketurismiks. Probleem on tolmused teed, investeeringute vähesus, paikkonna suhteline tundmatus. 3.23.2. Põhimõtted – Turism on Karula valla jaoks oluline tegevusvaldkond. – Järgida tegevuses Lõuna-Eesti turismistrateegiat. – Teha koostööd Valga Turismiinfoga ja Karula Rahvuspargiga. 3.23.3. Tegevus – Osalemine lähinaabruse ja laiema piirkonna turismialastes koostööprojektides. – Projektide algatamine. – Turismi-infrastruktuuride korrastamine. – Toetada turismiettevõtjaid. 3.24. Tööhõive 3.24.1. Olukord Praegu pole ülevaadet sellest, milline on tööhõive Karula vallas ja kui suur on keskmine sissetulek. Lüllemäe Põhikooli lastevanemate küsitlusel selgus, et paljud neist pakuvad tööd või otsivad tööd. Kohalikud inimesed vajavad abi töökoha või töötaja leidmiseks. Paljud töötud ei oma kvalifikatsiooni ja vastutustunnet. 3.24.2. Põhimõtted – Piirkonnale on kasulik hea tööhõive. 3.24.3. Tegevused – Piirkondliku tööbörsi loomine. – Info vahendamine kohalike inimeste seas. – Uute töökohtade loomist toetavate projektide läbiviimine. – Välisabi ja riigi toetuse kasutamine. – Välissidemete loomine äritegevuses, partnerite otsimisel, Interneti võimaluste kasutamine 3.25. Valla eelarve 3.25.1. Olukord 2000. a eelarve on väga pingeline. Karula valla tulud olid: 1995 – 3 088 000 1996 – 4 381 000 1997 – 4 993 000 1998 – 6 171 000 1999 – 6 331 100 Riiklikke investeeringuid sai Karula vald järgmiselt: 1994 – 50 000 1995 – 151 000 1996 – 280 000 1997 – 100 000 1998 – 300 000 3.25.2. Põhimõtted – Karula valla eelarve on avalik. – Eelarve aruteludes osalevad kõigi huvigruppide esindajad. – Eelarve hoitakse tasakaalus. 3.26. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 3.26.1. Olukord Praktiliselt kõik Karula valla territooriumil olevad veetorustikud vajavad remonti ja isegi väljavahetamist. Probleeme on nii äravoolutorustike kui ka vesivarustuse süsteemidega. Täpsem ülevaade neist süsteemidest on toodud lisakaustas (AS-i Kobras poolt 1998. a koostatud ekspertarvamus «Kaagjärve, Karula ja Lüllemäe asulate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise vajadus» ning «Kaagjärve reoveepuhasti ehitusprojekt»). Probleeme põhjustab siinse piirkonna põhjavee suur rauarikkus. 3.26.2. Põhimõtted – Keskkonnakaitsealase tehnilise infrastruktuuri olemasolu ja tase mõjutavad oluliselt piirkonna keskkonnaseisundit ja elanike heaolu. Infrastruktuuri peamised koostisosad on: veevarustussüsteemid, heitveepuhastid ja kanalisatsioonisüsteemid. Need süsteemid peavad olema nõuetele vastavad. – Kehtiv joogivee standart nõuab, et joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Nende nõuete täitmise peab tagama veevaldaja. 3.26.3. Tegevus – Otsida vahendeid keskkonnakaitselisteks investeeringuteks. Prioriteedid: Kaagjärve ja Lüllemäe reovee puhastamine ning joogiveesüsteemide korrastamine Kaagjärvel, Lüllemäel ja Karulas. – Koostada veemajanduse korrastamise kava vastavalt seadusele. – Õppida tundma Antsla valla kogemust veemajanduse korraldamisel. – Teha koostööd Karula Rahvuspargiga Köstrejärve kaitsel. – Aidata kaasa korteriühistute loomisele. 3.27. Ühinemine Euroopa Liiduga 3.27.1. Olukord Vallas on läbi viidud Euroopa Liitu tutvustavaid koolitusi: Euroopa Liidu seadused, Euroopa Liidust üldiselt ja SPP programmi tutvustav koolitus. Euroopa Liitu tutvustavat infomaterjali on võimalik saada Lüllemäe kultuurimajast, Lüllemäe ja Kaagjärve külaraamatukogudest ning vallavalitsusest. Euroopa Liitu tutvustavat tegevust jätkatakse. Kõik valla allüksused annavad iseseisvalt panuse integratsiooniprotsessis Euroopa Liiduga. Praeguses perspektiivis liitub Eesti EL-iga 2003(5). aastal. Selle võimaliku sündmuse mõju Karula valla elule on läbi analüüsimata. Karula valla elanike seisukoht Euroopa Liiduga liitumise küsimustes on välja uurimata. 3.28. Ühistegevus 3.28.1. Ülevaade Ühistegevus on väga oluline osa külaelust. Kui inimesi on vähe ja nende sotsiaalse suhtlemise võimalused piiratud, annavad seltsid ja ühingud hea võimaluse leida teistsuguseid suhtluskanaleid kui vaid tööseltskonnad. Väiksem roll on seltsidel ja ühingutel majandustegevuse edendamisel, sest enamik Eesti inimesi eelistab oma majandustegevust ikka omaette ajada ja rahaasjad ajavad inimesi kergesti tülli, eriti kui majanduse üldolukord pole just õitsev. Karula vallas on mittetulundusühinguid mitu: Karula Naisselts, Lüllemäe Rahvaõpistu, Karula Muinsuskaitse Selts. Naisselts tegutseb ka Kaagjärvel (küll registreerimata kujul). Ka Eesti Naisliikumine on Karula vallas olemas. Praktiliselt kõigi mittetulundusühingute roll on pakkuda tegevust ja hoolitseda külaelu kestvuse ja siinse kultuuri säilimise ja edasiarenemise eest. Igaühel on oma spetsiifiline roll: naisseltsid on keskendunud rohkem käsitööle, rahvaõpistu kunsti-, keele- ja arvutikursustele, aga ka üldesteetilisele, kultuurilisele, isiksuslikule arengule täiskasvanute ning laste seas, muinsuskaitse selts ajaloopärandi hoidmisele ja propageerimisele. Seltsides on tegevad peamiselt naised. Võib öelda, et naised on Karulas väga tegusad. Kõigi MTÜ-de oluline tegevusvaldkond on oma liikmetele täiendusõppe pakkumine ja Eestist ning maailmast seltsiteabe (ka muu teabe) vahendamine. Seltsid on edukalt läbi viinud hulga projekte, millele on erinevatelt fondidelt toetust saadud. Seltsielule on väga hästi mõjunud ILO programm «Rohkem ja paremaid töökohti naistele», mis otsustati läbi viia just Valgamaal kui ühes vähearenenud piirkonnas. Selle programmi raames toimunud koolitustel käimine on Karula inimestel võimaldanud peale konkreetsete teoreetiliste ja praktiliste õpetuste tundma õppida ka teiste Valgamaa seltside inimesi ja nende tegevust. Toimus ka õppereis Võrumaa samalaadse tegevusega tutvumiseks. Peab ütlema, et Võrumaa on seltsitegevuse (ja võib-olla ka üldises) mõttes Valgamaast rohkem arenenud ja meil on neilt palju õppida. Konkurents erinevate seltside vahel on väike, sest igaüks tegutseb siiski oma väljakujunenud tegevusvaldkonnas ja need ei kattu, pigem on naabrid. Mitmed inimesed kuuluvad nii naisseltsi kui ka rahvaõpistusse. Tihedam koostöö tuleb alati kasuks, võimaldab ressursse kokku hoida, ja sinna poole on loomulik areng ka läinud. Seltsidel seisab praegu ees oma tegevus- ja arengukavade ning esitluste koostamine ja vormistamine. Üldises fondeerimise korra muutuste keerises on seltside praegune suurim käsilolev ülesanne uute finantseerijate leidmine nii Eestist kui ka väljastpoolt. 3.28.2. Põhimõtted – Koostöö erinevate mittetulundusühingute vahel kohapeal ja üle Eesti. – Valla toetus mittetulundusühingute tegevusele. – Avaliku-, era- ja kolmanda sektori töökoormuse optimaalse jaotuse saavutamine. – Ka tulu mitte taotlev töö on töö, mille tegemise eest peavad tegijad saama väärilist tasu. 3.28.3. Tegevused – Ühiselt ette valmistatavate ürituste korraldamine. – Infolehtede koostamine. – Tegevuse kandepinna suurendamine. – Väliskoostöösidemete loomine. – Jätkuv projektide kirjutamine ja läbiviimine MTÜ-de spetsiifikast lähtuvalt. 4. KOKKUVÕTE Karula valla arengukava koostamisel osales palju valla inimesi. Üritustel osalenute nimekirjad on lisakaustas. Nende mõtteid on siia sisse kirjutatud rühmatööde koondite põhjal. Autorid: Õnneke Hermaste, Ülvi Mets, Robert Kõvask, Juta Aasa, Sirje Tann, Ülla Jantsikene, Virve Niilisk, Ingrid Jantsikene, Ene Kaas, Eduard Õunapuu, Ene Silla, Mare Kartsep, Reno Laidre, Ants Järvmägi, Ants Kilo, Helju Juhkason jt. Peavastutuse kirjutamise eest võtab enda peale Terje Puudersell. Kasutatud materjalid: 1. Valgamaa arengustrateegia 2010. 2. Lõuna-Eesti Turismistrateegia. 3. Valga maakonna planeering. 4. Karula valla arengukava 1991. 5. Maaelu Arengu Instituudi arengukava koostamise materjalid. 6. Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad, visioonid, valikud. Lisa KARULA VALLA 2000. A EELARVE Tulud Tuh. krooni Tulumaks 1587,0 Maamaks 1105,0 Riigilõiv 1,0 Laekumine maavaradest 13,0 Jahirent 2,0 Tulud munitsipaalvara kasutamisest (üür, rent) 22,0 Tulu vallavara võõrandamiselt 120,5 Osalus koolieelse lasteasutuse õppekulu katmisel 9,0 Osalus koolieelse lasteasutuse toidukulu katmisel 59,0 Osalus koolide toitlustamise kulude katmisel 100,0 Osalus koolide õppekulude katmisel 35,0 Kultuurimaja tasulise teenused (pääsmed) 2,5 Hooldekodu hooldustasu 96,0 Laekumine majandustegevusest (autobuss) 83,0 Tasu äritegevuse lubade eest 2,0 Tasu mitmesuguste teenuste osutamisest 5,0 Laekumine teistelt omavalitsustelt (õpilaskoht) 7,0 Laekumine riigieelarve toetusfondist 1595,0 Toetus õpilasliinidele 154,0 Kokku 4998,0 Kulud Üldvalitsemine 1116,3 Riigi- ja korrakaitse 16,0 Haridus ja teadus 2402,5 Kultuur ja kunst 413,6 Sport ja puhkus 12,0 Tervishoid 30,6 Sotsiaalhoolekanne 366,6 Majandus 399,3 Õpilaskoht 140,0 Laenude tagastamine 101,1 Kokku 4998,0