Suure-Jaani Vallavolikogu — Sürgavere Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 87, 1246

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 12 lõike 4 ja Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2000. a määrusega nr 8 kinnitatud «Suure-Jaani valla põhimääruse» punkti 22.1.34, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sürgavere Põhikooli põhimäärus (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 10. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 28. septembri 2000. a määrusega nr 23 SÜRGAVERE PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Sürgavere Põhikool (edaspidi kool) asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgavere külas. 1.2. Kooli tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja muud õigusaktid ning käesolev põhimäärus. 1.3. Kool on põhikool, mille lõpetajad saavad põhihariduse, mis annab õiguse jätkata õpinguid kesk- ja kutsehariduse omandamiseks. 1.4. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised külad: 1.4.1. Sürgavere küla; 1.4.2. Kabila küla; 1.4.3. Kerita küla; 1.4.4. Munsi küla. 1.5. Kool on munitsipaalkool ja allub ning on aruandekohustuslik majandus- ja finantsküsimustes Suure-Jaani Vallavalitsusele. 1.6. Koolil ei ole juriidilise isiku õigusi, ta omab kooli ja Suure-Jaani valla nimega pitsatit. 1.7. Kooli peamine eesmärk on põhihariduse andmine oma kooli piirkonna õpilastele. 1.8. Kooli pideva arengu tagamiseks koostab kool arengukava. 1.9. Kooli õppekeel on eesti keel. 1.10. Koolis õppimine on õppemaksuta. 1.11. Kooli sümboolika hulka kuulub lipp. 1.12. Koolis on raamatukogu. 1.13. Kooli põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. II. ÕPILASED. KOOLIKOHUSTUS 2.1. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7-aastaseks. Vanemate soovil võetakse kooli ka lapsi, kes jooksva aasta 30. aprilliks on saanud 6-aastaseks. Lapsevanem võib maakonna nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. Koolikohustus kestab põhikooli lõpetamiseni või kuni õpilase 17-aastaseks saamiseni. Õpilased, kes saavad 17-aastaseks õppeaasta keskel, võivad koolis käia õppeaasta lõpuni. 2.2. Koolikohustust võib täita ka koduõppe vormis haridusministri määrusega kehtestatud korras. Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. 2.3. Lapsed, kes arengupuude või tervisehäirete tõttu vajavad õppimises eritingimusi, omandavad põhihariduse parandusõppe abil või erikoolis. Õpilasel on õigus pärast erikoolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis. 2.4. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täitmiseks kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos kooliga. 2.5. Lapsevanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks. 2.6. Vanemad või neid asendavad isikud vastutavad lapse koolikohustuse täitmise eest Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 2.7. Õpilaste riietus koolis on määratud kooli kodukorraga. 2.8. Õpilastel on õigus: 2.8.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 2.8.2. saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tarifitseeritud tööaja piires; 2.8.3. asutada koolis ühinguid, klubisid, ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 2.8.4. moodustada õpilasomavalitsusi ning osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamises; 2.8.5. kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid; 2.8.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 2.8.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 2.8.8. saada koolist teavet kooli töökorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 2.8.9. pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole, kui tema või tema vanemad või neid asendavad isikud ei ole nõus õppenõukogu otsusega või õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 2.8.10. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole. 2.9. Õpilastel on kohustus: 2.9.1. täita üldkehtivaid moraali- ja käitumisnorme ning lähtuda oma käitumises tervislikest eluviisidest; 2.9.2. täita koolikohustust, ta võib hilineda ja puududa koolist ainult mõjuvatel põhjustel (arsti, vanemate, kooli juhtkonna või õpetajate loal); 2.9.3. õppida võimetekohaselt; 2.9.4. hoida puhtust ja korda kõigis kooliruumides ja kooli ümbruses, osaleda klassi, kooli ja kooliümbruse korrastamisel; 2.9.5. täita korrapidaja kohustusi klassis; 2.9.6. hoida kooli vara (ka puid, põõsaid ja lilli), kanda materiaalset vastutust selle rikkumisel; 2.9.7. koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad vastavalt õigusaktidega sätestatud alustel ja korras; 2.9.8. täita kooli kodukorda. 2.10. Õpilaste tervise kaitse ja tervisekaitsenormide kohase koolipäeva kava tagab kooli juhtkond. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab õppeasutuse omanik koos vallaarstiga. 2.11. Õpilaste tunnustamine: 2.11.1. õpetajate tunnustavad sõnad; 2.11.2. klassijuhataja kiitused koju teatamisega; 2.11.3. direktsiooni tunnustavad sõnad; 2.11.4. kooli tänukiri; 2.11.5. direktori käskkiri; 2.11.6. kiituskiri väga heade tulemuste eest; 2.11.7. kiitusega lõputunnistus põhikooli lõpetamisel. 2.12. Õpilaste karistamine: 2.12.1. õpetajate suulised märkused, noomitused; 2.12.2. õpetajate kirjalikud märkused, noomitused; 2.12.3. direktori käskkiri noomituse või valju noomitusega; 2.12.4. õppenõukogusse väljakutsumine; 2.12.5. hoolekogusse väljakutsumine. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 3.1. Põhiharidusele esitatavad nõuded kehtestatakse riiklikus õppekavas, millest lähtudes koostab kool oma õppekava. Õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor kooskõlastatult õppenõukoguga. 3.2. Õppekirjanduse valib õpetaja Haridusministeeriumi poolt heakskiidetu hulgast. 3.3. Ainete õpetamiseks koostab ja kasutab õpetaja kooli direktori poolt kinnitatud ainekava, mille aluseks on riiklik ainekava ja kooli õppekava. 3.4. Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 3.5. Õppe- ja eksamiperioodi ning koolivaheaegade alguse ja lõpu kuupäevad määrab haridusminister määrusega. 3.6. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. 3.7. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetundide pikkuseks 10 minutit. Söögivahetunni pikkus on 20 minutit. 3.8. Õppetundide arvu päevas ja nende järjekorra määrab direktori poolt kinnitatud tunniplaan. 3.9. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). 3.10. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Suurim lubatud koormus on: 3.10.1. 1. klass 20 tundi 3.10.2. 2. klass 23 tundi 3.10.3. 3. ja 4. klass 25 tundi 3.10.4. 5. klass 28 tundi 3.10.5. 6. ja 7. klass 30 tundi 3.10.6. 8. klass 32 tundi 3.10.7. 9. klass 34 tundi 3.11. Kui kahe või enama klassi õpilaste arv on kokku 20 või alla selle, moodustatakse liitklassid. Liita on lubatud 1.–4. klass, 3.–6. klass, 5.–9. klass. 3.12. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallilises hindamissüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» on «hea», «3» on «rahuldav», «2» on «puudulik» ja «1» on «nõrk». Esimeses klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid. 3.13. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega eeskujulik, hea, rahuldav või mitterahuldav. 3.14. Õpilaste hindamise korra kehtestab Haridusministeerium. 3.15. Põhikooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikeksamiteks. 3.16. Põhikooli eksamite läbiviimiseks moodustab kool eksamikomisjoni. 3.17. Põhikooli lõpetajad saavad vastava lõputunnistuse. 3.18. Klassi ja kooli lõpetamise korra kehtestab haridusminister määrusega. 3.19. Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. IV. KOOLIELU KORRALDAMINE 4.1. Kooli juhib direktor. Kooli direktor on kooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. 4.2. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss, mille kuulutab välja ja läbiviimise korra kehtestab Suure-Jaani Vallavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 4.3. Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu ning distsiplinaarkaristust kohaldab vallavanem. Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 4.4. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 4.5. Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 4.6. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid, esimees on kooli direktori. 4.7. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister määrusega. 4.8. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 4.9. Kooli hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 4.10. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu töötab vastavusest Sürgavere Põhikooli hoolekogu põhimäärusega. 4.11. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 4.12. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vabemate koosoleku. V. KOOLITÖÖTAJAD 5.1. Kooli töötajad on pedagoogid ja kooli teised töötajad. 5.2. Kooli töötajaid võtab tööle, määrab töökohustused ja -koormused direktor lähtudes kooli vajadustest, töötaja kvalifikatsioonist ja võimetest vastavuses Eesti Vabariigi tööseadustega. 5.3. Töötajatega sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega. 5.4. Töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töökorraga, ametijuhendite ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega. 5.5. Kooli pedagoogide palgad määratakse haridusministri määrusega kehtestatud korras ja kooskõlastatult kooli palgakomisjoniga. 5.6. Õpetaja ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega. 5.7. Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor hoolekogu poolt kinnitatud korras konkursi. 5.8. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. See tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusel lugupidamisel ja teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste koduga. VI. MAJANDUS, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE 6.1. Kooli vara moodustavad talle omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Vajaliku vara tüüploetelu ja -normid kehtestab haridusminister määrusega. 6.2. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. Kool saab rahalised vahendid riigi- ja valla eelarvest, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest ning kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest. 6.3. Direktori, tema õppeala asetäitja ning õpetajate palgad ja õpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Eelarve koostamiseks kehtestab haridusminister määrusega arvestusliku kulu ühe õpilase kohta. Kõik muud kulud katab kohalik omavalitsus. 6.4. Kooli kulude katmises osalevad lepingu alusel need kooli teeninduspiirkonnast väljas olevad omavalitsusüksused, kelle territooriumil elavad õpilased õpivad koolis. 6.5. Koolil on Suure-Jaani vallaeelarve koosseisus oma alaeelarve. Kooli direktor esitab kooli hoolekogu poolt heakskiidetud eelarveprojekti Suure-Jaani Vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 6.6. Kooli pedagoogide palgad määratakse haridusministri määrusega kehtestatud korras. Kooli direktoril on õigus eelarvelise töötasusumma piires muuta palgamäärasid ning kinnitada need kooskõlastatult kooli palgakomisjoniga. 6.7. Kooli dokumentatsiooni peetakse haridusministri määrusega kehtestatud korras. 6.8. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid haridusministri poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. 6.9. Kooli õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridusministri määrusega kehtestatud korras. 6.10. Kooli raha ja vara kasutamist kontrollivad Riigikontroll ning Haridusministeerium või maavalitsus või kohaliku omavalitsuse täitevorgan. VIII. KOOLI REORGANISEERIMINE JA SULGEMINE 8.1. Kooli tegevuse lõpetab või reorganiseerib Suure-Jaani Vallavalitsus vallavolikogu otsuse alusel. 8.2. Kooli reorganiseerimisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele, vanematele ja kooli töötajatele vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 8.3. Kooli võib reorganiseerida või tegevuse lõpetada ainult pärast õppeperioodi lõppu. 8.4. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.