Eesti Panga President — Krediidiasutuste aruandlus — RTL, 1997, 23, 131

Krediidiasutuste tegevuse laienemisest ja uutest rahvusvahelistest nõuetest tingitud vajadusest täiustada krediidiasutuste aruandlust Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 28. veebruarist 1997. a. aruandevormid «Bilanss», «Bilansivälised kohustused», «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus», «Kasumiaruanne», «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» ja nende koostamise juhendid vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määrusega kinnitatud aruanded vastavalt lisas kirjeldatud elektroonilisele formaadile Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale alljärgnevatel tähtaegadel: 2.1. kuubilanss ja bilansivälised kohustused viiendaks pangapäevaks pärast aruandekuu lõppu; 2.2. bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» viiendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu; 2.3. kasumiaruanne ja kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» kümnendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu. 3. Esitada täiendavalt Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale 17. märtsiks 1997. a. kuubilanss 31. detsembri 1996. a ja 31. jaanuari 1997. a. seisuga ning kasumiaruanne 31. detsembri 1996. a. seisuga vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud vormidele. 4. Tunnistada kehtetuks alates 28. veebruarist 1997. a.: 4.1. Eesti Panga 5. novembri 1992. a. käskkirjaga nr. 149 «Muudatustest pankade aruandluses» kinnitatud bilansi lisad nr. 1 «Keskpanga (k.a. väliskeskpanga) või keskvalitsuse (k.a. välisvalitsuse) garantiiga tagatud nõuded ja väljaantud laenud», nr. 2 «Selgitused teatavatele bilansikirjetele», nr. 3 «Väärtpaberid» ja nr. 4 «Immateriaalsete ja materiaalsete aktivate arvestus»; 4.2. Eesti Panga 17. märtsi 1995. a. määrus nr. 6 «Eesti Panga 5. novembri 1992. a. käskkirja nr. 149 osaline muutmine»; 4.3. Eesti Panga presidendi 1. märtsi 1996. a. määrusega nr. 9 «Krediidiasutuste reservkapital ja lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamine» (RTL 1996, 36--38, 245) kinnitatud lühiajaliste finantsinvesteeringute hindamise juhend. Asepresident presidendi ülesannetes Heldur MEERITS Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 BILANSS (tuh. kr.) VARAD NÕUDED MITTERESIDENTIDELE NÕUDED RESIDENTIDELE KOKKU EEK V. VAL EEK V. VAL 1. Sularaha x x 2. Nõuded keskpangale 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Muud hoiused 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja väljalastud väärtpaberid 3. Nõuded krediidiasutustele 3.1. Nõudmiseni hoiused 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduslaenud 3.4. Muud nõuded 4. Nõuded klientidele 4A. sh. arvelduslaenud 4B. sh. hüpoteegiga tagatud laenud 4.1. Laenud valitsusele 4.1.1. Laenud keskvalitsusele 4.1.2. Laenud eelarvevälistele fondidele 4.1.3. Laenud kohalikele omavalitsustele 4.2. Nõuded finantseerimisasutustele 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes 4.2.2.Laenud kindlustusasutustele ja pensionifondidele 4.2.3. Laenud muudele finantseerimisasutustele 4.3. Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 4.4. Laenud muudele äriühingutele 4.5. Laenud mittetulundusühingutele 4.6. Laenud eraisikutele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6A. sh. repo 6B. sh. ost tagasimüügi kohustusega 6.1. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3. Muud aktsiad ja osad 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Muu vara 9A. sh. maksed teel 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10A. sh. intressinõuded VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL VÕLAD MITTERESIDENTIDELE VÕLAD RESIDENTIDELE KOKKU EEK V. VAL. EEK V. VAL. EEK 1. Võlgnevused keskpangale 2. Võlgnevused krediidiasutustele 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduslaenud 2.4. Muud võlgnevused 3. Võlgnevused klientidele 3.1. Võlgnevused valitsusele 3.1.1. Keskvalitsus 3.1.1.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.1.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.1.3. Muud võlgnevused 3.1.2. Eelarvevälised fondid 3.1.2.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.2.3. Muud võlgnevused 3.1.3. Kohalikud omavalitsused 3.1.3.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.3.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.3.3. Muud võlgnevused 3.2. Võlgnevused finantseerimisasutustele 3.2.1. Kindlustusasutused ja pensionifondid 3.2.1.1. Nõudmiseni hoiused 3.2.1.2. Tähtajalised hoiused 3.2.1.3. Säästuhoiused 3.2.1.4. Muud võlgnevused 3.2.2. Muud finantseerimisasutused 3.2.2.1. Nõudmiseni hoiused 3.2.2.2. Tähtajalised hoiused 3.2.2.3. Säästuhoiused 3.2.2.4. Muud võlgnevused 3.3. Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 3.3.1. Nõudmiseni hoiused 3.3.2. Tähtajalised hoiused 3.3.3. Säästuhoiused 3.3.4. Muud võlgnevused 3.4. Võlgnevused muudele äriühingutele 3.4.1. Nõudmiseni hoiused 3.4.2. Tähtajalised hoiused 3.4.3. Säästuhoiused 3.4.4. Muud võlgnevused 3.5. Võlgnevused mittetulundusühingutele 3.5.1. Nõudmiseni hoiused 3.5.2. Tähtajalised hoiused 3.5.3. Säästuhoiused 3.5.4. Muud võlgnevused 3.6. Võlgnevused eraisikutele 3.6.1. Nõudmiseni hoiused 3.6.2. Tähtajalised hoiused 3.6.3. Säästuhoiused 3.6.4. Muud võlgnevused 4. Valitsuse laenu- ja välisabifondid 5. Väljaantud võlakirjad 6. Muud kohustused 6A. sh. maksed teel 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7A. sh. intressivõlad 8. Eraldised 8.1. Lühiajalised eraldised 8.2. Pikaajalised eraldised 9. Allutatud kohustused 10. Aktsiakapital 11. Arveldused aktsionäridega 12. Aaþio 13. Oma aktsiad 14. Üldine pangandusreserv 15. Ümberhindluse reserv 16. Muud reservid 17. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 18. Majandusaasta kasum/kahjum KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU Bilansi koostamise juhend I. VARA Krediidiasutuse vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel, vaatamata sellele, kas see vara on oma või teiste kohustuste tagatisena krediidiasutuse poolt panditud. Krediidiasutusele panditud vara ei kajastata krediidiasutuse bilansis, välja arvatud laenutagatiseks olev raha, mis on krediidiasutuse käsutuses. Vara, mida krediidiasutus valdab oma nimel, kuid teiste osapoolte eest, kajastatakse krediidiasutuse bilansis siis, kui vara omandiõigus on krediidiasutusele üle läinud. Vara, mida krediidiasutus soetab teiste nimel ja mille omandiõigus on teistel, krediidiasutuse bilansis ei kajastata. 1. Sularaha Siin näidatakse käibivad ringlusvahendid krediidiasutuses nii rahatähtedena kui ka müntidena ja väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina, pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes), mis on noteeritud rahvusvaheliselt tunnustatud avalikel börsidel. Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluuta all. Väärismetallid hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse tagajärjel tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Välisvaluuta vahendid hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindluse tagajärjel tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Siin näidatakse sularaha: -- krediidiasutuse kassas; -- valuutavahetuspunktides; -- teel krediidiasutuse piires (nt. peapangast filiaali). 2. Nõuded keskpangale 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas olev kohustuslik reserv. 2.2. Muud hoiused Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega esindatud turukõlblike väärtpaberitega. 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja väljalastud väärtpaberid Siin näidatakse Eesti Panga poolt väljalastud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid (nt. keskvalitsuse või omavalitsuste poolt käibele lastud väärtpaberid), mis on laenustatud Eesti Pangas. Ühtlasi näidatakse siin ka teiste riikide keskpankade, keskvalitsuste või omavalitsuste poolt väljalastud väärtpaberid, mis on laenustatud nende riikide keskpankadest. 3. Nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ning muud nõuded teistele krediidiasutustele. Sellel kirjel ei kajastata krediidiasutuse investeeringuid teiste krediidiasutuste väärtpaberitesse. Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt. DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) paigutatut (väljaantut). 3.1. Nõudmiseni hoiused Siin kajastatakse arveldus- ja korrespondentkontod teistes krediidiasutustes. 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt antud arvelduslaenud ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 3.4. Muud nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 3.1, 3.2, 3.3, sealhulgas tagatishoiused ja teistele krediidiasutustele antud laenud. 4. Nõuded klientidele Siin näidatakse nõuded klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded kajastatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt. DEM) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) väljaantut (paigutatut). Sellel kirjel kajastatakse laenud klientidele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate laenudena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud näidatakse samanimelisel varakirjel 5 miinusmärgiga. 4A. sh. arvelduslaenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduslaenud ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 4B. sh. hüpoteegiga tagatud laenud Siin kajastatakse see osa tagatud laenudest klientidele, mille tagatiseks on kinnisasi vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 1996, 45, 848) §-le 16. 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes, sh. tagatishoiused ja garantiifondid finantseerimisasutustes. 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kontraaktiva) Nõuded hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad (või nende osad) kantakse kuludesse. Kui varem kuludesse kantud nõue hiljem laekub, kirjendatakse laekumist tuluna. Nõudeid hinnatakse individuaalselt, s.t. iga nõude laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Nõudeid tuleb pidevalt jälgida ning klassifitseerida vähemalt kord kvartalis. Erivaatluse alla tuleb võtta nõuded, mille täissumma või selle osa tagastamise või intressi maksmise lepingulisest tähtajast on möödunud 15 kalendripäeva. Kui krediidiasutus perioodiliselt (kuu või kvartali lõikes) kontrollib laenuvõtjate maksevõimelisust ja rahavoogusid, on see nõuete individuaalse hindamise aluseks. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded kantakse bilansist maha. Lootusetu nõude mahakandmisel vähendatakse nõudekontot ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontot. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud nõuded ja laenud (või nende osad), mille laekumine on ebatõenäoline. 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud nõuded ja laenud (või nende osad), mille laekumine on ebatõenäoline. 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline ning mis ei ole kajastatud vara. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik krediidiasutuse käes olevad väärtpaberid, millele tal on omandiõigus. Siin ei kajastata krediidiasutuse poolt tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse kohustustekirje 5 «Väljaantud võlakirjad» vähenemisena. Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Väärtpabereid, mida krediidiasutus haldab oma nimel, kuid teiste osapoolte eest ning millele tal puudub omandiõigus, ei kajastata krediidiasutuse bilansis. Vahendustehingute puhul ei kuulu soetatud väärtpaberitega seotud riskid krediidiasutusele. Väärtpaberite soetamiseks laekunud summad võetakse krediidiasutuse bilansis arvele varana ja kohustusena teisele osapoolele. Pärast väärtpaberite soetamist ja omandiõiguse üleminekut teisele osapoolele soetatud väärtpabereid krediidiasutuse bilansis varana enam ei kajastata ning sama summa võrra vähendatakse ka krediidiasutuse kohustust teisele osapoolele. 6A. sh. repo Repo on sisuliselt laen väärtpaberi tagatisel. Repo-tehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse bilansis juhul, kui nende omandiõigus jäi krediidiasutusele (laenuvõtja). Väärtpaberite omandiõiguse üleminek fikseeritakse lepingus eraldi sättena. Repo-tehingu (müügi-tagasiostu) all mõistetakse tehingut, mis koosneb kahest erinevast tehingust. Esimese puhul krediidiasutus (laenuvõtja) müüb teisele krediidiasutusele või kliendile (laenuandja) väärtpabereid tingimusel, et laenuvõtja ostab müüdud väärtpaberid tagasi lepingus määratud kuupäeval ja fikseeritud hinna eest. Väärtpaberite kasutamisõigus blokeeritakse tehingus toodud tingimusi arvestades. Teise puhul laenuvõtja, ostes tagasi väärtpaberid, deblokeerib väärtpaberite käsutamisõiguse enda kasuks. Müügi- ja tagasiostuhinna vahe jaotatakse lepingu kestvuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Repo-tehingu puhul (omandiõigus läks üle laenuandjale), kui tagatiseks olevate väärtpaberite bilansiline väärtus on suurem kui saadav laen, kajastatakse tekkiv vahe laenusaaja bilansis varakirjel 9 «Muu vara». 6B. sh. pöördrepo (ost tagasimüügi kohustusega) Pöördrepo-tehingute puhul kajastatakse ostetud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse bilansis juhul, kui nende omandiõigus tuli üle krediidiasutusele (laenuandja). Ostu-tagasimüügi (vastupidine tehing repo-tehingule) tehingu all mõistetakse tehingut, mis koosneb kahest erinevast tehingust. Esimese tehingu puhul krediidiasutus (laenuandja) ostab teiselt krediidiasutuselt või kliendilt (laenuvõtja) väärtpabereid tingimusel, et ostetud väärtpaberid müüakse tagasi laenuvõtjale lepingus määratud kuupäeval ja fikseeritud hinna eest. Väärtpaberite käsutamisõigus blokeeritakse tehingus toodud tingimusi arvestades. Teise puhul laenuvõtja, ostes tagasi väärtpaberid, deblokeerib väärtpaberite kasutamisõiguse enda kasuks. Ostu- ja tagasimüügihinna vahe jaotatakse lepingu kestvuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui laenuandja ei ole kohustatud, vaid võib ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, on see optsiooniga repo- või pöördrepo-tehing, millele lisandub tagasimüügiõigus (optsioon). Selline tehing kajastatakse nagu repo- või pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab optsiooni. Kui on tõenäoline, et laenuandja optsiooni ei kasuta, muutub optsiooniga repo- või pöördrepo-tehing väärtpaberi müügi tehinguks. Kirjetel 6.1 ja 6.2 kajastatavad väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Jaotus oleneb omamise eesmärgist ja plaanitavast omamisperioodist. Lühiajaliste väärtpaberite hindamisel rakendatakse FIFO meetodit, mille alusel kuludesse kandmine toimub soetatud võlakirjade sisseostu järjekorras. Lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt turuhindadele. Ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Lühiajalised finantsinvesteeringud, millel ei ole turuhinda, hinnatakse bilansis, lähtudes madalamast, kas soetusmaksumusest või neto realiseerimismaksumusest (müügihind miinus otsesed turustuskulud). Allahindluse summa näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Pikaajalised finantsinvesteeringud hinnatakse bilansis realiseerimismaksumuses, kui realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajaliste finantsinvesteeringute maksumust, kuid korrigeerimise ülempiiriks on nende soetusmaksumus. Allahindlus ja allahindluse korrigeerimine kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». 6.1. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh. sertifikaadid ja eelisaktsiad). Kui pikaajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirja soetusmaksumus erineb selle nimiväärtusest (premium, discount), jaotatakse see vahe vastavalt võlakirja kestvuse perioodidele nii, et kustutustähtajaks jääb võlakiri bilanssi nimiväärtuses. Arvestatud intressitulu/kulu näidatakse kasumiaruande vastavatel kirjetel 1 «Intressitulu» ja 2 «Intressikulu». 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtetes käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud sidusettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3. Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse soetatud aktsiad ja osad, välja arvatud pikaajalised finantsinvesteeringud sidus- või tütarettevõtetes. Samuti kajastatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad: -- asutamisväljaminekud; -- arenguväljaminekud; -- ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne; -- firmaväärtus (goodwill); -- ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega seotud kapitaliseeritud väljaminekud, sealhulgas juriidilise ekspertiisi ja audiitori tasud, riigilõiv, aktsiate trükkimisega ja teised asutamisega otseselt seotud väljaminekud. Need väljaminekud amortiseeritakse kuni 5 aasta jooksul. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui krediidiasutusel on antud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et nende väljaminekute tulemuseks on tulu. Need väljaminekud amortiseeritakse kuni 5 aasta jooksul. Ostetud kontsessioonide, frantsiiside, patentide, litsentside ja kaubamärkide soetusväljaminekud amortiseeritakse üldjuhul kuni 5 aasta jooksul. Eritingimustes võib need immateriaalsed varad amortiseerida kuni 20 aasta jooksul, kuid amortisatsiooniperiood ei või ületada soetatud õiguse kestvuse perioodi. Firmaväärtus (goodwill) on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtuse arvestust ja kajastamist käsitleb EV Raamatupidamise Toimkonna juhend nr. 5 «Äriühendluse arvestuse juhend» (RTL 1995, 54, lk. 1849). Positiivne firmaväärtus amortiseeritakse kuni 5 aasta jooksul. Üldjuhul negatiivset firmaväärtust bilansis ei kajastata. Negatiivse firmaväärtuse võrra vähendatakse proportsionaalselt arvelevõetavate mitterahaliste varaobjektide (eelkõige põhivara, siis varude) maksumust. Erandjuhtudel, kui negatiivset firmaväärtust ei saa ülaltoodud varaobjektide maksumuse vähendamisega elimineerida, s.t. et mitterahalise vara maksumus on vähendatud nullini, kajastatakse negatiivse firmaväärtuse jääk kohustustekirjel 8 «Eraldised». Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Materiaalse põhivara arvelevõtmist ja hindamist käsitlevad raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) §-d 29--32. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad: -- maa ja ehitised; -- masinad ja seadmed; -- muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud; -- lõpetamata ehitus; -- ettemaksed materiaalse põhivara eest. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest väljaminekutest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Otseste kasutuselevõtmist võimaldavate väljaminekute hulka kuuluvad kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud. Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid põhivara maksumusse ei lülitata. Rekonstrueerimisväljaminekud lülitatakse põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu (teenuse) kvaliteeti või vähendavad tootmis(teenindus)kulusid. Materiaalse põhivarana arvelevõetavate objektide määramine toimub krediidiasutuse enda poolt ja fikseeritakse tema raamatupidamise sise-eeskirjades raamatupidamise seaduse § 16 lõike 1 kohaselt. Sellel kirjel kajastatakse krediidiasutuse poolt nõudeõiguse kaitseks ülevõetud, krediidiasutusele varem panditud materiaalne põhivara. Maa on piiramatu kasutusega põhivara. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maa soetusmaksumus koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maamõõtja, notari ja juriidilise ekspertiisi tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud maksesummad ja ülevõetud, eelmise omaniku poolt tasumata maamaksu võlg. Maa soetusmaksumusse lülitatakse maa kasutuselevõtmist võimaldavad väljaminekud, sealhulgas maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Kui renditakse maad pikaajalise lepingu alusel ja rentnikul on olulised väljaminekud, mis pikema ajavahemiku jooksul osalevad rentniku majandustegevuses, nt. maarajatised või hooned, võetakse need arvele materiaalse põhivarana ning amortiseeritakse tavakorras. Kehtestatud amortisatsiooniperiood ei või ületada rendilepingu kestvuse ajavahemikku. Maarajatised on maa peal või all asuvad rajatised, sealhulgas sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jms. Maarajatised amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, sealhulgas ostu vahendajatele makstud komisjonitasust, notarile ja teistele ostu eest makstud juriidilise vormistamise tasust ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (sealhulgas rekonstrueerimisväljaminekud). Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi kontodel, kuna maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maast ja seal asuvatest hoonetest (kui hooned ei kuulu maa kasutuselevõtul lammutamisele) koosneva kinnisvara ostmisel ühtse ostusumma eest tuleb ostja raamatupidamises määrata eraldi soetusmaksumus maale ja hoonetele. Selleks tuleb kasutada eksperthinnanguid. Uusehituse puhul koosneb ehitise soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitusorganisatsioonile makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Kui renditakse ehitist pikaajalise rendilepingu alusel ja ehitise kasutuselevõtmine nõuab olulisi rekonstrueerimisväljaminekuid, võetakse rekonstrueerimisväljaminekud bilansis arvele ja amortiseeritakse tavakorras. Maksimaalne amortiseerimisperiood on rendilepingu kestvus. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad ja sisseseade on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavateks kuludeks on nt. kohaleveo kulud, montaaþikulud, katsetuskulud jms. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vana seadmestiku demonteerimiseks, mille asemele paigaldatakse uued seadmed. Demonteerimise kulud arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. Oma tarbeks valmistatud masinad, seadmed ja muu põhivara võetakse raamatupidamises arvele soetusmaksumuses, mis võrdub nende objektide tootmisomahinnaga. Tootmisomahinda lülitatakse tegelikud valmistamisväljaminekud, sealhulgas otsekulud ja tootmise üldkulud. Siin näidatakse ehitusettevõtetele ja põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 9. Muu vara Sellel kirjel näidatakse: -- maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); -- materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; -- vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet (nt. kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium, mis ei ole maailma turgudel kaubeldavates ühikutes); -- summad selgitamisel; -- tuleviku-tehingute (spot-, forward-, futuur-tehingute) positiivne positsioon (ostetud miinus müüdud) enne väärtuspäeva; -- optsiooni preemiad juhul, kui nad laekuvad väärtuspäeval. Spekulatiivsete või kursiriski maandamiseks sõlmitud tehingute puhul, kui vahendite ülekandmine toimub ainult intressimaksete osas, kajastatakse tehingu positiivne positsioon bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: -- intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; -- viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt; -- viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; -- dividendinõuded; -- muud viitlaekumised; -- maksude ettemaksed; -- muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Viitlaekumised on tulud, mis on tekkepõhiselt juba arvestatud, aga veel laekumata (nt. bilansipäevaks laekumata intressid, dividendid jms.). Viitlaekumised kantakse tuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt. kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Ettemaksed immateriaalse ja materiaalse põhivara eest kajastatakse bilansi aktivakirjetel 7 «Immateriaalne põhivara» ja 8 «Materiaalne põhivara». II. KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 1. Võlgnevus keskpangale Siin kajastatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. Võlgnevused krediidiasutustele Sellel kirjel kajastatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt. DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt saadud arveldus- ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduslaenu vahe on bilansiväline nõue. 2.4. Muud võlgnevused Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2, 2.3, sh. tagatishoiused ja teistelt krediidiasutustelt saadud laenud. 3. Võlgnevus klientidele Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt. DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. Kliendigruppide lõikes näidatakse: 1) nõudmiseni hoiused; 2) tähtajalised hoiused; 3) säästuhoiused; 4) muud võlgnevused. 4. Valitsuse laenufondid ja välisabifondid Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Ülejäänud fondide vahendid kajastatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele». 5. Väljaantud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt väljaantud turustatavad võlakirjad ja muud krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, sh. krediidiasutuse sertifikaadid, vekslid ja aktseptid. Siin kajastatakse ainult need vekslid, mida krediidiasutus on välja andnud enda kohustuste katmiseks. Enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused». 6. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse: -- maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); -- tuleviku-tehingute (spot-, forward-, futuur-tehingute) negatiivne positsioon (ostetud miinus müüdud) enne väärtuspäeva; -- optsiooni preemiad juhul, kui nad makstakse väärtuspäeval. Spekulatiivsete või kursiriski maandamiseks sõlmitud tehingute puhul, kui vahendite ülekandmine toimub ainult intressimaksete osas, kajastatakse tehingu negatiivne positsioon bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: -- intressi- ja intressi iseloomuga võlad; -- võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; -- võlad hankijatele; -- võlad, mis tulenevad väljaantud võlakirjadest; -- dividendivõlad; -- maksuvõlad ja viivisvõlad; -- muud viitvõlad; -- ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Viitvõlad on kulud, mis on tekkepõhiselt arvestatud, kuid on veel üle kandmata (nt. bilansipäevaks väljamaksmata maksud, intressid jms.). Viitvõlad kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt. laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. Eraldised 8.1. Lühiajalised eraldised Siin näidatakse potentsiaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb majandusaasta kasumi tekkimisega. 8.2. Pikaajalised eraldised Siin näidatakse: -- pensionikohustused (mitteriiklikud); -- potentsiaalne tulumaksukohustus, mis tuleneb maksu- ja raamatupidamise amortisatsiooni vahest; -- potentsiaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb üldise pangandusreservi moodustamisega; -- muud eraldised. 9. Allutatud kohustused Siin näidatakse pikaajalised kohustused, mis tagastatakse krediidiasutuse pankroti või likvideerimise puhul pärast võlausaldajate esmaste nõuete rahuldamist. 10. Aktsiakapital Siin näidatakse väljalastud aktsiad nimiväärtuses. Aktsiate nimiväärtus ja müügihind fikseeritakse Eesti kroonides. Aktsiakapitali kogusumma tuleb vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident, jaotada kaheks ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o. kvartali lõpus). 11. Arveldused aktsionäridega (kontrapassiva) Siin kajastatakse need arveldused aktsionäridega, mis on seotud aktsiakapitali sissemaksmisega. 12. Aaþio Siin näidatakse krediidiasutuse aktsiate väljalaskmisel (aktsiate esmasmüügil) üle nimiväärtuse saadud summa. 13. Oma aktsiad (kontrapassiva) Krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) § 27 alusel on krediidiasutustel keelatud osta oma aktsiaid. Erandjuhtudel (nt. pankade liitumisel) näidatakse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. 14. Üldine pangandusreserv Üldine pangandusreserv moodustatakse krediidiasutuste seaduse § 44 ja tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 18, 292; 26, 527; 71, 1240; 87, 1542) § 20 alusel iga-aastaste eraldiste kaudu. Reservi moodustamisega kaasneb potentsiaalne tulumaksukohustus, mis võrdub 26% üldisest pangandusreservist. Potentsiaalne tulumaksukohustus kajastatakse bilansi kohustustekirjel 8 «Eraldised». 15. Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv Sellel kirjel kajastatakse ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr. 8 «Põhivara ümberhindlusest» (RTL 1996, 23, 155). 16. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt äriseadustikule (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mis on moodustatud puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist. 17. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasumi/kahjumi konto jääk bilansipäeva seisuga. 18. Majandusaasta kasum/kahjum Vastavalt krediidiasutuste seaduse § 52 lõikele 3 on krediidiasutuste majandusaastaks kalendriaasta. Siin näidatakse majandusaasta kasum (millest on lahutatud potentsiaalne tulumaksukohustus) või kahjum. Potentsiaalne tulumaksukohustus tuleb kajastada bilansi kohustustekirjel 8 «Eraldised». Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED (tuh. kr.) BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED VÕLAD MITTERESIDENTIDELE VÕLAD RESIDENTIDELE KOKKU EEK V. VAL. EEK V. VAL. EEK 1. Garantiid ja sarnased kohustused 2. Tühistamatud (siduvad) kohustused 3. Tühistatavad kohustused 4. Intressimäära ja välisvaluutakursiga seotud kohustused Aruande «Bilansivälised kohustused» koostamise juhend Bilansiväliste kohustuste kirjetel kajastatakse tehingud (tingimused, situatsioonid), millest tekkiv kulu on tingimuslik ja kindlaks muutuv ainult teatud tingimuste täitumisel tulevikus. Sellised tehingud suurendavad või vähendavad oluliselt krediidiasutuse riske. Spekulatiivsetest tehingutest tulenevad bilansivälised kohustused kajastatakse turuväärtuses. Bilansivälised kohustused kajastatakse aruandevormis «Bilansivälised kohustused» vastavalt alljärgnevale juhendile. 1. Garantiid ja muud sarnased kohustused Garantiid ja teised krediidiiseloomuga kirjed Siia kuuluvad näiteks võlgade maksmise tagamiseks antud garantiid ja tagatised, vekslite ja tðekkide þireerimisest tulenevad kohustused (vastutus), samuti tagatise iseloomuga dokumentaalmaksed (nt. akreditiivid). Teatud majandustehingutega seotud garantiikohustused Siia kuuluvad näiteks kliendi kasuks antud garantiitõendid, kindlustused (nt. mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks), valmisolekuakreditiivid ning muud kliendi kasuks antud garantiid seoses kolmandale osapoolele mingi ärialase kohustuse tagamisega. Muud aktivatega seotud kohustused Siia kuuluvad näiteks kolmandale osapoolele lepingu alusel müüdud võlakirjad või muud sellised varad, kus krediidiasutuse kanda jääb laenuvõtja (emiteerija) maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. 2. Tühistamatud (siduvad) kohustused Aktivate ostmine tulevikus Siia kuuluvad lepingud aktsiate, võlakirjade või muude varade ostmiseks kindlaksmääratud ajal tulevikus. Tuleviku hoiustamistehingud Siia kuuluvad lepingud, mille kohaselt teine osapool maksab tulevikus aruandvale krediidiasutusele kokkulepitud intressisumma kindlaksmääratud ajal tulevikus tehtavalt hoiuselt. Osaliselt makstud väärtpaberid Siia kuuluvad krediidiasutuse poolt osaliselt väljaostetud väärtpaberite maksmata osad, mis tuleb maksta vastava nõude esitamise korral. Müügi- ja tagasiostutehingud Siia kuuluvad krediidiasutuse poolt teisele osapoolele müüdud väärtpaberid, millega võib kaasneda väärtpaberite tagasiostmise kohustus kindlaksmääratud tähtajal juhul, kui teine osapool seda nõuab. Väärtpaberite väljalaske garanteerimiskohustus ( underwriting obligations) Siia kuuluvad garanteerimiskohustused, mis on seotud väärtpaberite väljalaskmisega, ning muud tehingud, millega krediidiasutus võtab endale tulevikus väljalastavate väärtpaberite garanteerimiskohustuse. Muud tühistamatud kohustused Siia kuuluvad näiteks siduvad valmisolekulaenud (standby facilities), krediidiliinid ja muud sellised kohustused, mida krediidiasutus ei saa tühistada. 3. Tühistatavad kohustused Siia kuuluvad näiteks valmisolekulaenud, krediidiliinid ja muud sellised kohustused, mida krediidiasutus võib tühistada. 4. Intressimäära ja välisvaluutakursiga seotud kohustused Intressimääraga seotud lepingute alla kuuluvad ühe valuuta intressimäära vahetustehingud (single-currency interest rate swaps), baasvahetustehingud (basis swaps), intressimäära forward'id (forward-rate agreements), intressimäära futuurid ( interest-rate futures), ostetud intressimäära optsioonid ( interest-rate options purchased) ja muud sarnased lepingud. Välisvaluutakursiga seotud lepingute alla kuuluvad eri valuutade intressimäära vahetustehingud (cross-currency interest rate swaps), välisvaluuta forward'id ( forward foreign-exchange contracts), välisvaluuta futuurid ( currency futures), ostetud välisvaluuta optsioonid (currency options purchased) ja muud sarnased lepingud. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 BILANSI LISA «IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS» (tuh. kr.) KIRJE NIMETUS EELMISE PERIOODI JÄÄKVÄÄRTUS ARUANDEPERIOODIL SOETATUD ARUANDEPERIOODIL MÜÜDUD REKONSTRUEERIMINE ALLAHINDLUS KOGUNENUD KULUM ARUANDEPERIOODI JÄÄKVÄÄRTUS TURUVÄÄRTUS 1. Immateriaalne põhivara 1.1. Asutamiskulud 1.2. Firmaväärtus 1.3. Uuringu- ja arenduskulud 1.4. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 1.5. Muud 2. Materiaalne põhivara 2A. sh. põhivara välismaal 2.1. Maa ja ehitised 2.1A.sh. maa ja ehitised oma vajaduseks 2.2. Arvutid 2.3. Autod 2.4. Ettemaksed materiaalse põhivara eest 2.5. Muud Bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» koostamise juhend Bilansi lisa esitatakse Eesti Pangale igas kvartalis. Lisas tuleb näidata krediidiasutuse immateriaalne ja materiaalne põhivara vastavalt toodud liigendusele. Materiaalse põhivara hulgas tuleb eraldi välja tuua välismaal paiknev põhivara. Veerus «Eelmise perioodi jääkväärtus» kajastatakse krediidiasutuse põhivara aruandekvartalile eelneva kvartali lõpu seisuga bilansilises väärtuses. Veergudes «Aruandeperioodil soetatud» ning «Aruandeperioodil müüdud» näidatakse krediidiasutuse poolt kvartali jooksul soetatud põhivara soetusmaksumuses ja müüdud põhivara jääkmaksumuses. Veerus «Rekonstrueerimine» näidatakse kvartali jooksul tehtud põhivara maksumust suurendavad rekonstrueerimisväljaminekud ja veerus «Allahindlus» põhivara maksumust vähendava allahindluse (toimunud kvartali jooksul) summa. Veerus «Kogunenud kulum» näidatakse kvartali jooksul põhivaralt arvestatud kulum kasvavalt aasta algusest vastavalt kulumi arvestamise eeskirjadele. Veerus «Aruandeperioodi jääkväärtus» («Eelmise perioodi jääkväärtus» + «Aruandeperioodil soetatud» -- «Aruandeperioodil müüdud» + «Rekonstrueerimine» -- «Allahindlus» -- «Kogunenud kulum») kajastatakse krediidiasutuse põhivara kvartalilõpu seisuga jääkväärtuses ning see peab olema võrdne immateriaalse ja materiaalse põhivara bilansilise väärtusega. Veerg «Turuväärtus» täidetakse üks kord aastas, s.o. aasta lõpus ning seal näidatakse krediidiasutuse põhivara reaalne väärtus, millega oleks võimalik põhivara turul realiseerida. Krediidiasutus peab hindama oma põhivara konservatiivsuse printsiibist lähtudes ning põhivara turuväärtus võib olla bilansilisest väärtusest nii väiksem kui ka suurem. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 KASUMIARUANNE (tuh. kr.) KIRJE NIMETUS MITTERESIDENDID RESIDENDID KOKKU 1. Intressitulu 1.1. Laenudelt 1.2. Hoiustelt 1.3. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1.4. Tulevikutehingutelt 1.5. Muud 2. Intressikulu 2.1. Laenudelt 2.2. Nõudmiseni hoiustelt 2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 2.4. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt 2.6. Tulevikutehingutelt 2.7. Muud 3. Netointressi kasum/kahjum (+/­) 4. Tulu finantsinvesteeringutelt 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1. Dividenditulu 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.1.3. Muud (+/­) 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1. Dividenditulu 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu 4.2.3. Muud (+/­) 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1. Dividenditulu 4.3.2. Muud (+/­) 5. Teenustasutulu 6. Teenustasukulu 7. Netokasum/kahjum finantstehingutelt (+/­) 7.1. Kasum/tulu 7.2. Kahjum/kulu 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu 8.2. Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) 8.4. Muud halduskulud 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/­) 9.1. Tulu 9.2. Kulu 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/­) 10.1. Kasum/tulu 10.2. Kahjum/kulu 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/­) 11.1. Tulu 11.2. Kulu 12. Muud tegevustulud 13. Muud tegevuskulud 14. Erakorralised tulud 15. Erakorralised kulud 16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/­) 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/­) Kasumiaruande koostamise juhend 1. Intressitulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud, mis tulenevad erinevatest varakirjetest. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud perioodi kestvuse või suhtega vara (nt. antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestvusele. 1.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu laenudelt, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded; b) periodiseeritud intressitulu ostu-tagasimüügi tehingute (pöördrepode) puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.2. Hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded. 1.3. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu pikaajalistelt võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a. eelisaktsiad); b) periodiseeritud tulu (discount) alla nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a. eelisaktsiad) puhul; c) võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu. 1.4. Tulevikutehingutelt Siin näidatakse: a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuuta vahetustehingute (swap'ide) puhul; c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe (discount), mis langeb aruandeperioodile. 1.5. Muud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressitulu muudelt nõuetelt; d) intressitulu kapitalirendilt; c) intressi iseloomuga teenustasutulu; d) intressi iseloomuga tegevustulud. 2. Intressikulu Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud, mis tulenevad kohustustekirjetest. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud perioodi kestuse või suhtega kohustuse (nt. võetud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele. 2.1. Laenudelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu; b) periodiseeritud intressikulu müügi-tagasiostutehingute (repode) puhul; c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.2. Nõudmiseni hoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt. 2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt. 2.4. Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu pikaajalistelt võlakirjadelt; b) periodiseeritud kulu (premium) üle nimiväärtuse soetatud pikaajaliste võlakirjade puhul; c) võlakirjade ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu. 2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt Siin näidatakse intressi- ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt. allutatud kohustustelt ja eelisaktsiatelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt. kulu hoiustelt, võlakirjadelt). 2.6. Tulevikutehingutelt Siin näidatakse: a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest; b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuuta vahetustehingute ( swap'ide) puhul; c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe (premium), mis langeb aruandeperioodile. 2.7. Muud Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud: a) intressikulu muudelt võlgnevustelt; b) intressi iseloomuga teenustasukulu; c) intressi iseloomuga tegevustulud. 3. Netointressi kasum/kahjum Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe. 4. Tulu finantsinvesteeringutelt Siin näidatakse tulu, mis tuleneb krediidiasutuse poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. 4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.1.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt (täidetakse konsolideerimise puhul). 4.1.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist. 4.2. Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 4.2.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt. 4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt (täidetakse konsolideerimise puhul). 4.2.3. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist. 4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt 4.3.1. Dividenditulu Siin näidatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt. 4.3.2. Muud Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum(-kahjum) portfelliinvesteeringutelt (aktsiate ja osade müügist). 5. Teenustasutulu Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh. garantiiteenustasu, konto- ja valuutavahetustasu, väärtpaberitehingutasu jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 6. Teenustasukulu Siin näidatakse teenustasukulu, v.a. intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 7. Netokasum/kahjum finantstehingutelt Siin näidatakse kasum/kahjum, mis tuleneb vahendamiseks, edasimüügiks ja lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt-osadelt, võlakirjadelt) ning mitmesugustest valuutatehingutest. 7.1. Kasum/tulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimiskasum vahendamiseks soetatud aktsiate, osade, EVP-de jm. väärtpaberite müügist; b) dividenditulu edasimüümiseks soetatud väärtpaberitelt; c) edasimüümiseks soetatud aktsiate ja muude väärtpaberite üleshindlussumma; d) vahendamiseks soetatud aktsiate bilansipäeva turuväärtuse ja soetusmaksumuse positiivne vahe; e) kasum krediidiasutuse poolt väljalastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; f) kasum valuutakursside muutustest, v.a. kaetud forward -lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»; g) realiseerimata kasum valuutakursside ja varakirjel 1 «Sularaha» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest; h) tuletistehingute (tulevikutehingud, derivaadid) ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 7.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) realiseerimiskahjum vahendamiseks soetatud aktsiate, osade, EVP-de jm. väärtpaberite müügist; b) edasimüümiseks soetatud aktsiate ja ja muude väärtpaberite allahindlussumma; c) vahendamiseks soetatud aktsiate bilansipäeva turuväärtuse ja soetusmaksumuse negatiivne vahe; d) kahjum krediidiasutuse poolt väljalastud, kuid enne kustutustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt; e) kahjum valuutakursside muutustest, v.a. kaetud forward -lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu»; f) realiseerimata kahjum valuutakursside ja varakirjel 1 «Sularaha» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest; g) tuletistehingute (tulevikutehingud, derivaadid) ümberhindluse tulemus, kui need tehingud on spekulatiivsed või sõlmitud lühiajaliste finantsinvesteeringutega seotud riskide maandamiseks. 8. Administratiivkulud 8.1. Palgakulu Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh. loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele. 8.2. Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks. 8.3. Pensionikulu (mitteriiklik) Siin näidatakse vastava seaduse kehtestamisel pensionikohustuse kulu. 8.4. Muud halduskulud Siin näidatakse muud krediidiasutuse tegutsemisega seotud kulud, sh. üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude tegevuskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu. 9. Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus Siin näidatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus. 9.1. Tulu Siin näidatakse: a) materiaalse põhivara allahindluse korrigeerimine; b) põhivara valmistamise, ehitamise või rekonstrueerimise väljaminekute korrigeerimine juhul, kui neid ei kapitaliseerita, vaid kantakse kuludesse. 9.2. Kulu Siin näidatakse muuhulgas: a) materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum; b) materiaalse põhivara allahindlus. Materiaalse põhivara allahindlussummat käsitletakse kasumiaruandes üldjuhul kuluna. Erandiks on eelnevatel majandusaastatel üleshinnatud materiaalse põhivara allahindluse kajastamine. Varem üleshinnatud objektide allahindamisel vähendatakse allahinnatava põhivara soetusmaksumust ja bilansi omakapitali kirjet 15 «Ümberhindluse reserv». Kui allahindlussumma ületab allahinnatava objekti varasemat üleshindlust, kantakse vahe kuludesse. 10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus Siin näidatakse nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/kahjum. 10.1. Kasum/tulu Siin näidatakse varem kuludesse kantud nõude laekumine. 10.2. Kahjum/kulu Siin näidatakse: a) aruandeperioodil arvestatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel; b) kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest. 11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute (aktsiad, osad ja võlakirjad) allahindlus ja allahindluse korrigeerimine. 11.1. Tulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindluse korrigeerimine. 11.2. Kulu Siin näidatakse pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus. 12. Muud tegevustulud Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimiskasum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mida ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu». 13. Muud tegevuskulud Siin näidatakse realiseerimiskahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». 14. Erakorralised tulud Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure » (nt. loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 15. Erakorralised kulud Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure » (nt. loodusõnnetuse, tulekahju, sundnatsionaliseerimise) tagajärjel. 16. Kasum/kahjum enne maksustamist 17. Tulumaksukulu 18. Aruandeperioodi kasum/kahjum Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 KASUMIARUANDE LISA «MITTERESIDENTIDELE MÜÜDUD JA NEILT OSTETUD TEENUSED» (tuh. kr.) KIRJE NIMETUS MÜÜDUD MITTERESIDENTIDELE OSTETUD MITTERESIDENTIDELT 1. Side- ja kommunikatsiooniteenused 2. Arvuti- ja infoteenused 3. Konsultatsiooniteenused 4. Kasutusrent 5. Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid 6. Kindlustusteenused xxx 7. Reklaami- ja marketingiteenused xxx 8. Ehitusteenused xxx 9. Muud teenused Kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» koostamise juhend 1. Side- ja kommunikatsiooniteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad telekommunikatsiooniteenuste (nt. tele- ja raadiotranslatsioon, telegraaf-, teleksi- ja telefaksiside, SAT- ja kaabeltelevisioon, elektronpost, SWIFT jne.) eest. 2. Arvuti- ja infoteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse ja programmeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms. eest. Samuti kajastatakse siin uudisteagentuuridega seotud teenused. 3. Konsultatsiooniteenused Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses raamatupidamis- ja majandusarvestusteenustega, ettevõtte finantsjuhtimis- ja maksukonsultatsioonidega, avalike suhetega (PR ), audiitoriteenustega jms. 4. Kasutusrent Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses renditehingutega, kus rentnik kasutab vara lepinguperioodi kestel ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale. 5. Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid Siin näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid. 6. Kindlustusteenused Siin näidatakse mitteresidentidele makstud kindlustuspreemiad, st. kindlustuslepingute (poliiside) eest makstud summad eesmärgil anda kindlustusseltsidele osa vastutusest võimalikest õnnetusjuhtumitest tulenevate kahjude eest. 7. Reklaami- ja marketingiteenused Siin näidatakse mitteresidentidele makstud summad seoses reklaami tellimisega, osavõttudega messidest ja näitustest, turu- ja avaliku arvamuse uuringutega jms. reklaami- ja marketingialaste teenustega. 8. Ehitusteenused Siin näidatakse ehitusteenuste (ehitus ja remont) ost mitteresidentidelt. Samuti kajastatakse siin projekteerimiste eest makstud summad. Kui ehitusteenuse maksumus hõlmab ka ehitusmaterjali maksumust, kajastatakse selle kirje all võimaluse korral ainult ostetud teenus. 9. Muud teenused Siin näidatakse kõik mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad muude teenuste eest, mis ei ole hõlmatud eelnevate kirjetega ega kajastatud kasumiaruande kirjetel 1--7. Lisa 6 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 Käesolevas juhendis on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: KLIENTIDE GRUPEERIMINE 1. Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse keskvalitsuse haldusesse kuuluvaid riigivalitsemis- ja riigikaitseorganeid, riigieelarvest finantseeritavaid teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutusi. Siia kuuluvad muuhulgas ka välisriikide saatkonnad ja konsulaadid. 2. Eelarvevälised fondid. Eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse eelarveväliseid sihtkapitale ja fonde (nt. Metsakapital, Sotsiaalfond, Keskhaigekassa, Innovatsioonifond, Liikluskindlustusfond, Eesti Keskkonnafond jm. riiklikud sihtkapitalid ja fondid). 3. Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kohalikke omavalitsusorganeid ning kohalikust eelarvest finantseeritavaid teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutusi. Siin kuuluvad kajastamisele ka kõik Haigekassa piirkondlikud kontorid. 4. Valitsuse laenufondid. Valitsuse laenufondide all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Muuhulgas näidatakse siin ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities). 5. Valitsuse välisabifondid. Valitsuse välisabifondide all mõistetakse mitmesuguste välisabiprogrammide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele. Nt. Viljaabifond. 6. Krediidiasutused. Krediidiasutuste all mõistetakse eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 3. 7. Kindlustusasutused ja pensionifondid. Kindlustusasutuste ja pensionifondide all mõistetakse kindlustusasutusi ja autonoomseid pensionifonde. Kindlustusasutused on asutused, kelle põhiline funktsioon on hüvitada füüsilistest või juriidilistest isikutest kindlustusvõtjatele materiaalseid kahjusid elukindlustuse, tervisekindlustuse, varakindlustuse või muu kindlustuse vormis. Pensionifondid asutatakse eesmärgil kindlustada abirahaga endisi töötajaid (sellest fondist tehakse ka väljamakseid töövõtja surma või töövõimetuse korral). Pensionifondid on iseseisvad juriidilised isikud (eraldatud neid loonud institutsionaalsest üksusest). Nad omavad omi aktivaid ja passivaid ja nende finantstehingud turul on nende endi kontodel. 8. Muud finantseerimisasutused. Muude finantseerimisasutuste all mõistetakse eraõiguslikke juriidilisi isikuid (1) vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 4, v.a. kindlustusasutused ja pensionifondid. Siin kuuluvad kajastamisele laenu- ja hoiuühistud, mitmesugused investeerimisfondid, liisingettevõtted, börsid, maaklerfirmad jne. Siia kuulub muuhulgas ka Hüvitusfond. 9. Mittetulundusühingud. Mittetulundusühingute all mõistetakse isikute vabatahtlikke ühendusi, eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes võivad tegeleda kaupade ja teenuste pakkumisega tasuta või tasu eest, kuid kelle põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Siia kuuluvad mitmesugused liikmesorganisatsioonid ühenduste, liikumiste, liitude, sihtotstarbeliste fondide, ühingute, klubide ja seltside näol. 10. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute all mõistetakse eraõiguslikke juriidilisi isikuid (2), kes kuuluvad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla. Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamusotsustusõigus) või kaudselt seadusandluse kaudu, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuuluvad ka ümberkujundamata riigi- ja munitsipaalettevõtted. 11. Muud äriühingud. Muude äriühingute all mõistetakse ülejäänud eraõiguslikke juriidilisi isikuid (3) (aktsiaseltsid, osaühingud, usaldusühingud, tulundusühistud), milliseid ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kes on tööandjaks ühele või enamale töötajale. 12. Eraisikud. Eraisikute all mõistetakse füüsilisi isikuid ja füüsilistest isikutest ettevõtjaid, kes ei ole tööandjaks ühelegi töötajale. Kui palgatud töötajate (mitte)olemasolu pole võimalik kindlaks teha, kajastatakse füüsilistest isikutest ettevõtjad muude äriühingute all. RESIDENTSUS Resident: 1) füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis (alaliselt Eestis viibiv füüsiline isik); 2) füüsiline isik, kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks; 3) juriidiline isik, kes on registreeritud Eestis, sh. Eestis paiknevad välisfirmade tütarettevõtted; 4) Eestis paiknevad välisfirmade iseseisvat juriidilist staatust mitteomavad esindused ja filiaalid; 5) immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal. 2. Mitteresident: 1) füüsiline isik, kes ei ela alaliselt Eesti Vabariigis ega oma siin tähtajalist elamisluba vähemalt üheks aastaks (ajutiselt Eestis viibiv füüsiline isik); 2) füüsiline isik, kes on Eestist läinud välismaale ja on viibinud seal vähemalt aasta; 3) juriidiline isik, kes on registreeritud ja paikneb välismaal (k.a. Eesti ettevõtete osalusega), sh. Eesti ettevõtete tütarettevõtted välismaal; 4) välismaal paiknevad Eesti ettevõtete iseseisvat juriidilist staatust mitteomavad esindused ja filiaalid; 5) immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad välisriikide diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad välisriikide asutuste ja organisatsioonide esindused Eestis. HOIUSTE LIIGID Nõudmiseni hoius: -- on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; -- on tähtajatu; -- hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul 24-tunnilise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; -- võimalik on hoiuse negatiivne jääk, s.t. arvelduslaen; -- võib teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius: -- on ette nähtud raha hoiustamiseks; -- ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; -- hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; -- hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta; -- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid (nt. madalam intress). Säästuhoius: -- on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; -- ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega; -- hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt. pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); -- arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; -- hoiustatud summat võib suurendada; -- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; -- hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. VÄÄRTPABERID Väärtpaber. Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõudeõigust, omandiõigust või osalemisõigust. Sisaldab investori (väärtpaberi omaniku) õigust tulu saamisele väärtpaberi väljalasketingimustega määratud vormis. Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt. pankadevahelise turu intressimääraga). Võlakiri. Võlakiri on nõudeõigust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid. Aktsia. Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Eelisaktsia. Eelisaktsia on priviligeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. Osa. Osa on osalemisõigust tõendav väärtpaber, mis näitab selle omaniku (osaühingu liikme) õigust osale osaühingu kapitalist. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. INVESTEERINGUD Väärtpaberid, mis on omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem -- on lühiajalised finantsinvesteeringud. Väärtpaberid, mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks -- on pikaajalised finantsinvesteeringud. Sidusettevõtja on ettevõte, kelle omakapitalis krediidiasutus osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele on sidusettevõtte tegevus oluline. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtet, kelle hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt või kaudselt 20 kuni 50% (k.a.). Tütarettevõtja on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, kelle hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%. Lisa 7 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 2 Aruannete elektrooniline formaat Aruanded saadetakse pangastatistika ja analüüsi osakonnale, kasutades Eesti Panga arveldusvalitsuse elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarry'ga saadetavate failide nimed moodustatakse järgmiselt: bilanss -- statexxx.byy; aruanne «Bilansivälised kohustused» -- statexxx.f yy; bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» -- state xxx.oyy; kasumiaruanne -- statexxx.kyy; kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» -- statexxx.zyy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmispäeva kuupäevast. Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. Aruannete koodid on järgmised: 21 -- bilanss; 216 -- bilansivälised kohustused; 214 -- bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus»; 22 -- kasumiaruanne; 221 -- kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused». Sõnumi struktuur 1. Krediidiasutuse lause (1 kord). 2. Aruande blokk (1 või mitu). Aruande blokk koosneb: 2.1. aruande alguse lause (1 kord); 2.2. aruande ridade laused (1 või mitu). Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendkood 0d (CR). Lausete struktuurid 1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 1.1. Krediidiasutuse lause tunnus -- formaat: sümbol; krediidiasutuse lause tunnuseks on K. 1.2. Krediidiasutuse kood -- formaat: kolmekohaline number. 1.3. Sõnumi saatmise kuupäev -- formaat: päev.kuu.aasta; päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline. 1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) -- formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti. 1.5. Sõnumi saatja telefoninumber -- formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit. 2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.1. Aruande alguslause tunnus -- formaat: sümbol; aruande alguslause tunnuseks on A. 2.2. Aruande kood -- formaat: kolmekohaline number. 2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev -- formaat: päev.kuu.aasta; päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline. 2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) -- formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti. 2.5. Aruande koostaja telefoninumber -- formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit. 3. Aruanderida koosneb järgmistest väljadest: 3.1. Kirje kood -- formaat: number. 3.2. Aruandevormis aruandereal olevad näitajad, eraldajaks semikoolon (;) -- formaat: number; näitajate väljade arv sõltub aruandest. Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Excel'i kasutajate tööd on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega. Ridu, kus kõik andmeväljad on tühjad, sõnumisse lisama ei pea (kuigi võib). Aruannetes kasutatavad kirjekoodid on ära toodud järgnevates tabelites: tabel 1 -- Bilansi kirjekoodid (lisa 1); tabel 2 -- Aruande «Bilansivälised kohustused» kirjekoodid (lisa 2); tabel 3 -- Bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» kirjekoodid (lisa 3); tabel 4 -- Kasumiaruande kirjekoodid (lisa 4); tabel 5 -- Kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» kirjekoodid (lisa 5). Lisa 1 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 1. Bilansi kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi Aruande osa 7 1 Sularaha A 6 2 Nõuded keskpangale A 8 2.1 Nõudmiseni hoiused A 9 2.2 Muud hoiused A 11 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja väljalastud väärtpaberid A 18 3 Nõuded krediidiasutustele A 20 3.1 Nõudmiseni hoiused A 21 3.2 Tähtajalised hoiused A 19 3.3 Arvelduslaenud A 22 3.4 Muud nõuded A 23 4 Nõuded klientidele A 441 4A sh. arvelduslaenud A 25 4B sh. hüpoteegiga tagatud laenud A 12 4.1 Laenud valitsusele A 14 4.1.1 Laenud keskvalitsusele A 16 4.1.2 Laenud eelarvevälistele fondidele A 27 4.1.3 Laenud kohalikele omavalitsustele A 26 4.2 Nõuded finantseerimisasutustele A 1401 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes A 1402 4.2.2 Laenud kindlustusasutustele ja pensionifondidele A 1403 4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele A 28 4.3 Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele A 29 4.4 Laenud muudele äriühingutele A 1404 4.5 Laenud mittetulundusühingutele A 30 4.6 Laenud eraisikutele A 442 5 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 443 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt A 444 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt A 1405 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 1406 6 Väärtpaberid A 1407 6A sh. repo A 1408 6B sh. ost tagasimüügi kohustusega A 31 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid A 1409 6.2 Aktsiad ja osad A 446 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad A 445 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad A 38 6.2.3 Muud aktsiad ja osad A 44 7 Immateriaalne põhivara A 45 8 Materiaalne põhivara A 51 9 Muu vara A 52 9A sh. maksed teel A 53 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud A 55 10A sh. intressinõuded A 122 11 Varad kokku A 57 1 Võlgnevused keskpangale P 70 2 Võlgnevused krediidiasutustele P 72 2.1 Nõudmiseni hoiused P 73 2.2 Tähtajalised hoiused P 71 2.3 Arvelduslaenud P 74 2.4 Muud võlgnevused P 75 3 Võlgnevused klientidele P 69 3.1 Võlgnevused valitsusele P 60 3.1.1 Keskvalitsus P 61 3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused P 62 3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 63 3.1.1.3 Muud võlgnevused P 64 3.1.2 Eelarvevälised fondid P 65 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused P 66 3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 67 3.1.2.3 Muud võlgnevused P 81 3.1.3 Kohalikud omavalitsused P 82 3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused P 83 3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 85 3.1.3.3 Muud võlgnevused P 76 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele P 1411 3.2.1 Võlgnevused kindlustusasutustele ja pensionifondidele P 1412 3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused P 1413 3.2.1.2 Tähtajalised hoiused P 1414 3.2.1.3 Säästuhoiused P 1415 3.2.1.4 Muud võlgnevused P 1416 3.2.2 Võlgnevused muudele finantseerimisasutustele P 1417 3.2.2.1 Nõudmiseni hoiused P 1418 3.2.2.2 Tähtajalised hoiused P 1419 3.2.2.3 Säästuhoiused P 1420 3.2.2.4 Muud võlgnevused P 86 3.3 Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele P 87 3.3.1 Nõudmiseni hoiused P 88 3.3.2 Tähtajalised hoiused P 89 3.3.3 Säästuhoiused P 90 3.3.4 Muud võlgnevused P 91 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele P 92 3.4.1 Nõudmiseni hoiused P 93 3.4.2 Tähtajalised hoiused P 94 3.4.3 Säästuhoiused P 95 3.4.4 Muud võlgnevused P 1421 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele P 1422 3.5.1 Nõudmiseni hoiused P 1423 3.5.2 Tähtajalised hoiused P 1424 3.5.3 Säästuhoiused P 1425 3.5.4 Muud võlgnevused P 96 3.6 Võlgnevused eraisikutele P 97 3.6.1 Nõudmiseni hoiused P 98 3.6.2 Tähtajalised hoiused P 99 3.6.3 Säästuhoiused P 100 3.6.4 Muud võlgnevused P 68 4 Valitsuse laenufondid ja välisabifondid P 101 5 Väljaantud võlakirjad P 104 6 Muud kohustused P 447 6A sh. maksed teel P 105 7 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud P 106 7A Intressivõlad P 107 8 Eraldised P 1426 8.1 Lühiajalised eraldised P 1427 8.2 Pikaajalised eraldised P 448 9 Allutatud kohustused P 112 10 Aktsiakapital P 49 11 Arveldused aktsionäridega P 449 12 Aaþio P 452 13 Oma aktsiad P 111 14 Üldine pangandusreserv P 114 15 Ümberhindluse reserv P 113 16 Muud reservid P 115 17 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum P 116 18 Majandusaasta kasum/kahjum P 123 19 Kohustused ja omakapital kokku P Lisa 2 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 2. Aruande «Bilansivälised kohustused» kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 117 1 Garantiid ja sarnased kohustused 120 2 Tühistamatud (siduvad) kohustused 453 3 Tühistatavad kohustused 454 4 Intressimäära ja välisvaluutakursiga seotud kohustused Lisa 3 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 3. Bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 700 1 Immateriaalne põhivara 701 1.1 Asutamiskulud 702 1.2 Firmaväärtus 703 1.3 Uuringu- ja arenduskulud 713 1.4 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 704 1.5 Muud 705 2 Materiaalne põhivara 714 2A sh. põhivara välismaal 706 2.1 Maa ja ehitised 707 2.1A sh. maa ja ehitised oma vajaduseks 709 2.2 Arvutid 710 2.3 Autod 711 2.4 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 712 2.5 Muud Lisa 4 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 4. Kasumiaruande kirjekoodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 400 1 Intressitulu 401 1.1 Laenudelt 402 1.2 Hoiustelt 403 1.3 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 404 1.4 Tulevikutehingutelt 405 1.5 Muud 406 2 Intressikulu 407 2.1 Laenudelt 408 2.2 Nõudmiseni hoiustelt 409 2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt 410 2.4 Võlakirjadelt ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt 1481 2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt 1482 2.6 Tulevikutehingutelt 411 2.7 Muud 412 3 Netointressi kasum/kahjum (+/­) 413 4 Tulu finantsinvesteeringutelt 1470 4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 1471 4.1.1 Dividenditulu 1472 4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1473 4.1.3 Muud (+/­) 1474 4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 1475 4.2.1 Dividenditulu 1476 4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu 1477 4.2.3 Muud (+/­) 1478 4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt 1479 4.3.1 Dividenditulu 1480 4.3.2 Muud (+/­) 418 5 Teenustasu tulu 419 6 Teenustasu kulu 420 7 Netokasum/kahjum finantstehingutelt (+/­) 1483 7.1 Kasum/tulu 1484 7.2 Kahjum/kulu 421 8 Administratiivkulud 422 8.1 Palgakulu 423 8.2 Sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks 424 8.3 Pensionikulu (mitteriiklik) 425 8.4 Muud halduskulud 426 9 Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/­) 1485 9.1 Tulu 1486 9.2 Kulu 427 10 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/­) 1487 10.1 Kasum/tulu 1488 10.2 Kahjum/kulu 428 11 Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/­) 1489 11.1 Tulu 1490 11.2 Kulu 429 12 Muud tegevustulud 430 13 Muud tegevuskulud 431 14 Erakorralised tulud 15 Erakorralised kulud 432 16 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/­) 433 17 Tulumaks 434 18 Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/­) Lisa 5 aruannete elektroonilisele formaadile Tabel 5. Kasumiaruande lisa «Mitteresidentidele müüdud ja nendelt ostetud teenused» kirjek oodid Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi 1500 1 Side- ja kommunikatsiooniteenused 1501 2 Arvuti- ja infoteenused 1502 3 Konsultatsiooniteenused 1503 4 Kasutusrent 1504 5 Kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid 1505 6 Kindlustusteenused 1506 7 Reklaami- ja marketingiteenused 1507 8 Ehitusteenused 1508 9 Muud teenused 1. Siin peetakse silmas ainult neid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes tegelevad finantsteenuste pakkumisega ja kelle eesmärgiks on toota kasumit. 2. Siin peetakse silmas ainult neid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes tegelevad mittefinantsteenuste ja kaupade pakkumise või müügiga ja kelle eesmärgiks on toota kasumit. 3. Siin peetakse silmas ainult neid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes tegelevad mittefinantsteenuste ja kaupade pakkumise või müügiga ja kelle eesmärgiks on toota kasumit.