Mooste Vallavolikogu — Mooste valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 86, 1227

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja paragrahvi 23 lõike 6, Mooste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mooste valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Kinnitada Mooste valla lipu ja vapi kasutamise kord (lisa). 3. Käesoleva Mooste valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 3.1. Mooste Vallavolikogu 20. jaanuari 1994. a otsus nr 8 ning sellega kinnitatud valla põhimäärus ja reglement; 3.2. Mooste Vallavolikogu 21. aprilli 1994. a otsus nr 37 ja sellega kinnitatud vallavanema statuut; 3.3. Mooste Vallavolikogu 19. novembri 1996. a määrus nr 3; 3.4. Mooste Vallavolikogu 18. veebruari 2000. a määrus nr 7 (KO 2000, 25, 398). 4. Käesolev määrus ja sellega kinnitatud dokumendid saata avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Käesolev määrus jõustub 28. septembril 2000. a. Volikogu esimees Kaie SUITS Kinnitatud Mooste Vallavolikogu septembri 2000. a määrusega nr 22 MOOSTE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Mooste valla põhimääruse mõiste Mooste valla (edaspidi vald vastavas käändes) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla kohalik omavalitsus 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted vallas Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine võimalikult soodsatel tingimustel. 4. Tegevuse õiguslikud alused Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 5.1. Valla ülesanne on korraldada Mooste vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu. 5.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. 5.3. Lisaks käesoleva määruse punktides 5.1 ja 5.2 nimetatule otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Vald täidab talle seadusega pandud või lepingust tulevaid riiklikke kohustusi. 6. Valla omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 6.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike kodanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Mooste Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Mooste valla territooriumil. 8. Vald avalik-õigusliku isikuna 8.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 8.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ning oma sümboolika. 9. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 9.1. Vallal on eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 9.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 10. Valla omavalitsusorganite suhted riigi ja teiste omavalitsusüksustega 10.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 10.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 11. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 11.1. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 11.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 11.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus. 13. Valla lipp ja vapp Valla lippu ja vappi kasutatakse vastavalt valla lipu ja vapi kasutamise korrale (lisa). 14. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja nende struktuurüksustes on eesti keel. 15. Valla piir Mooste valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. 16. Vallaelanik 16.1. Vallaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Mooste vallas. 16.2. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17. Valla administratiivkeskus 17.1. Valla administratiivkeskus asub Mooste vallas Mooste alevikus. 17.2. Valla administratiivkeskuse muutmiseks on vajalik volikogu poolthäälteenamus. 18. Valla õiguste kaitse 18.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 18.2. Volikogul on õigus Mooste valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 18.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 18.4. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. II. VOLIKOGU 19. Volikogu moodustamine 19.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures valimine on salajane. 19.2. Volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3. 19.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 20. Volikogu liige, tema õigused ja kohustused 20.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 20.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 20.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus või volikogu tegevusest tervikuna. 20.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 20.5. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 20.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Sellise olukorra tekkimisel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 20.7. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 20.8. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud. 20.9. Volikogu liikmel on õigus olla informeeritud vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist istungi ajast, kohast ja arutamisele tulevatest küsimustest. 20.10. Volikogu liikmel on õigus teha ettepanekuid volikogus informatsiooni kuulamiseks, õigusaktide vastuvõtmiseks, esitatud eelnõude täiendamiseks või muutmiseks. 20.11. Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavanemale või vallavalitsusele vastavalt volikogu töökorrale. 20.12. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 20.13. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest pikemaajalistest kui üks kuu vallast eemalviibimistest. 20.14. Volikogu istungil on volikogu liige kohustatud juhinduma volikogu töökorrast. 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 21.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 21.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 21.1.2. tagasiastumisega; 21.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Mooste vallas; 21.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 21.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 21.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 21.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 21.1.8. surmaga. 21.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 21.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 21.3. Punktis 21.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 21.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 21.1.3, 21.1.4 ja 21.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 21.5. Punktides 21.1.5, 21.1.6 ja 21.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 22. Volikogu liikme volituste peatumine 22.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 22.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 22.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 22.2.2. nimetamisega prokuröriks; 22.2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 22.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 22.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 22.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 22.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 22.3. Punktis 22.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 22.4. Punktides 22.2.1 ja 22.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 22.5. Punktis 22.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 22.6. Punktides 22.2.5 ja 22.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 22.7. Punktis 22.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 23. Volikogu asendusliige 23.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele määratud isik. 23.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 23.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 23.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 23.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 23.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 23.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 23.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 23.9. Kui volikogu liikmete arv langeb alla tegutsemiseks vajaliku miinimumi, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 24. Vallavolikogu pädevus 24.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 24.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.1.4. koormiste määramine; 24.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 24.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 24.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 24.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 24.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 24.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 24.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 24.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 24.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 24.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 24.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 24.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 24.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 24.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 24.1.26. kohtukaasistujate valimine; 24.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 24.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 24.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 24.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 24.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 24.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 24.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 24.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 24.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 24.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 24.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsuse muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 25. Volikogu tööorganid ja -vormid 25.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 25.2. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni ja eestseisuse töövorm on koosolek. 25.3. Volikogu asjaajaamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. 26. Volikogu esimees 26.1. Volikogu esimees: 26.1.1. korraldab volikogu tööd; kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 26.1.2. esindab omavalitsusüksust ja volikogu; 26.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 26.1.4. organiseerib koos valitsuse ja volikogu komisjonidega volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamist; 26.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamist; 26.1.6. täidab muid talle seaduse alusel või põhimäärusega pandud ülesandeid. 26.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 27. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 27.1. Esimest volikogu istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 27.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 27.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 27.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kuni kolm küsimust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 27.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 27.6. Volikogu moodustab salajase hääletamisel vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 27.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele esitamise järjekorras. 27.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 27.9. Kui joon on alla tõmmatud mitme kandidaadi nimele, loetakse sedel rikutuks. Kui hääletussedelil ei ole ühtegi joont alla tõmmatud, loetakse see erapooletuks. 27.10. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.11. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 27.12. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad saavad ka nüüd võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 27.13. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbirääkimist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 27.14. Pärast volikogu esimehe valimist esitavad volikogu liikmed volikogu aseesimehe kandidaadid. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 27.15. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.16. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla volikogu juhatanud valimiskomisjoni esimees. 28. Volikogu istung Volikogu istung kutsutakse kokku ja viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud töökorrale. 29. Hääletamine 29.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 29.2. Hääletamine volikogus on avalik. 29.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 29.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 29.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 30. Volikogu eestseisus 30.1. Volikogu eestseisus on nõuandev organ istungi päevakorraprojekti ja volikogu istungite arutamiseks esitatud materjalide läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 30.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 30.3. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees üks nädal enne volikogu istungit vastavalt vajadusele. 30.4. Volikogu eestseisuse koosoleku läbiviimise täpsem kord on sätestatud volikogu töökorras. 31. Volikogu komisjonid 31.1. Volikogu võib moodustada oma volituste ajaks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. 31.2. Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 31.3. Komisjoni moodustamine, tegevuse lõpetamine ja selle koosseisu kinnitamine vormistatakse volikogu otsusena. 31.4. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. 31.5. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 31.6. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 31.7. Koosolek protokollitakse. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 31.8. Täpsem volikogu komisjoni pädevus ja töökord on määratletud volikogu töökorras ja vastava komisjoni põhimäärusega. 32. Revisjonikomisjon 32.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 32.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 32.3. Revisjonikomisjon kontrollib oma põhimääruses sätestatud korras: 32.3.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 32.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 32.3.3. valla ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 32.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 32.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 32.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 32.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 32.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 33. Umbusaldusmenetlus volikogus Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu töökorrale. 34. Volikogu tegutsemisvõimetus 34.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 34.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest alates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 34.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 34.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 34.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 34.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 34.3. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. 35. Volikogu õigusaktidele algatamine, neile esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 35.1. Volikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on volikogu liikmel, komisjonil, valitsusel, vallavanemal ja vastavalt põhimääruse IV osale vähemalt 1% hääleõiguslikul vallaelanikul. 35.2. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse nende väljapanekuga vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 35.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 35.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 35.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 35.6. Volikogu määrused, otsused ja istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis. 35.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberikandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 35.8. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 36. Õigusaktide täitmise kord 36.1. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu otsuste ja määruste täitmise korra kohta volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. 36.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. 36.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise esitajale kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. 36.4. Volikogu esimehele võib esitada taotluse võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda. III. VALITSUS 37. Vallavanem 37.1. Vallavanem on valitsuse juht. Ta esindab Mooste valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii Mooste vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal. 37.2. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. 37.3. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 37.4. Vallavanem: 37.4.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 37.4.2. annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 37.4.3. kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 37.4.4. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 37.4.5. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 38. Vallavanema valimine 38.1. Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 38.2. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ja kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 38.3. Vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. Vajaduse korral kuulutab volikogu välja konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. 38.4. Volikogu liikmed esitavad vallavanema kandidaadid. 38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada volikogule 15 minuti jooksul oma valimisprogramm ja vastata esitatud küsimustele. 38.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 38.7. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 38.8. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 38.9. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutud häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 38.10. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenemust, jätkatakse vallavanema valimist volikogu esimehe valimise korra alusel. 39. Valitsuse koosseis ja kinnitamise kord 39.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 39.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuses peab olema vähemalt kolm liiget. Volikogu kinnitab valitsuse ametisse vallavanema ettepanekul hiljemalt neli kuud pärast uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 39.3. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. 39.4. Valitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub volikogu poolthäälteenamusega valitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 39.5. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandideerijate nimekirjaga hääletussedel, kuhu hääletaja märgib iga kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 40. Valitsuse volituste tähtaeg 40.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse nimetamise päevast. 40.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 40.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 41. Valitsuse pädevus 41.1. Valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. 41.2. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määrustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. 41.3. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 41.4. Esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 41.5. Valitsus juhib hallatavate asutuste tegevust. 41.6. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 42. Valitsuse töökord 42.1. Valitsuse töövorm on istung, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. 42.2. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemat pool valitsuse koosseisust. 42.3. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 42.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 42.5. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 42.6. Vallavanem või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 42.7. Valitsus võib moodustada komisjone, mille kinnitab kas volikogu või valitsus. 42.8. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 42.9. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja tema asendaja ja protokollija. Valitsuse istungite protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis. 43. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 43.1. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse nende väljapanekuga vallakantseleis. 43.2. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 43.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 43.4. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 43.5. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 43.6. Valitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 44. Õigusaktide algatamise õigus 44.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel, kuid vähemalt viiel vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 44.2. Käesoleva põhimääruse punktis 45.1 ette nähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 44.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 45. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 45.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 45.2. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 45.3. Enne arutamist vallavalitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 45.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja. 45.5. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 45.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. VALLA ASUTUSED, OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED JA TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 46. Valla asutused 46.1. Valla asutused: 46.1.1. valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 46.1.2. haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi- ja kultuuriasutused ja muud, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 46.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. 46.3. Valla asutuse struktuuri kinnitab ja muudab volikogu. 46.4. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. 46.5. Asutuse tegevust võib arutada volikogu istungil, samuti reguleerib volikogu asutuse tegevust arengukava, planeeringu ja eelarve kaudu. 47. Kohaliku omavalitsuse teenistus 47.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Mooste valla kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. 47.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult valitsuses ja valitsuse struktuurüksustes. 47.3. Valitsuse liikmed, valitsuse struktuurüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 47.4. Valla teenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. 48. Vallasekretär 48.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 48.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 48.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 48.4. Vallasekretär: 48.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 48.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 48.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 48.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 48.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 48.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 48.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 48.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 48.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 48.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 48.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 49. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 49.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 49.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 49.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 49.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 49.2. Käesoleva põhimääruse punktis 49.1 nimetatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 49.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 49.1.2 alusel; 49.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 50. Osavald ja selle moodustamine 50.1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus. 50.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 50.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 50.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 50.2.3. valitsus. 50.3. Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 50.4. Osavalla valitsusel ja vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 50.5. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 51. Aleviku- ja külavanem 51.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 51.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse eraldi lepinguga. 51.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 52. Teenistuslik järelevalve 52.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 52.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 52.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 52.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 52.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 52.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 52.4. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 52.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 52.6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 52.7. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 52.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 52.9. Käesoleva põhimääruse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. VI. MAJANDUS JA EELARVE 53. Vallavara 53.1. Vallavara on Mooste valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 53.2. Vallavara kohta peetakse registrit valitsuse raamatupidamises. 53.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra on kehtestanud volikogu Mooste vallavara kasutamise, käsutamise ja valdamise korrana. 53.4. Mooste valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt on vallal ostueesõigus, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 54. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 54.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 54.2. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. 54.3. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. 54.4. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 55. Valla kohalikud maksud ja koormised 55.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 55.2. Seaduse alusel võib volikogu kehtestada määruse alusel koormise füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 56. Arengukava 56.1. Valla arengukava on volikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab Mooste valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 56.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. 56.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist valitsuse ruumides asuval stendil. 56.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 56.5. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele ning eelarveaastast pikemaks perioodiks võlakirjade emiteerimisele. 57. Valla eelarve 57.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 57.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 57.3. Vallaeelarve projekti koostab valitsus ja esitab selle määruse projektina läbivaatamiseks volikogule. Volikogu võtab eelarve vastu häälteenamusega. 57.4. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 57.5. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Mooste valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja kontrollimise täpsem kord on kehtestatud volikogu määrusega. 57.6. Eelarve projekti, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatuste ning eelarve täitmise aruandega on võimalik tutvuda vallakantseleis. 57.7. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. VII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 58. Koostöövormid 58.1. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 58.1.1. tegutseda ühiselt; 58.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 58.1.3. moodustada omavalitsusüksuste liite. 58.2. Punktis 58.1 tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 59. Omavalitsusüksuste liidu asutamine Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuse vahel sõlmitud asutamisleping ja ta tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 60. Lepingud riigiorganitega 60.1. Omavalitsusüksuste liidu esinduskogul või tema volitusel mõnel teisel liidu organil on õigus sõlmida liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikliku kohustuse täitmiseks. 60.2. Riiklikke kohustusi võtab omavalitsusüksuste liit täitmiseks juhul, kui selle poolt on kõik liitu kuuluvad volikogud. VIII. LÕPPSÄTTED 61. Põhimääruse muutmine Põhimääruse muutmine kuulub volikogu ainupädevusse. Põhimääruses muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 22. septembri 2000. a määrusega nr 22 MOOSTE VALLA LIPU JA VAPI KASUTAMISE KORD 1. KIRJELDAV OSA 1.1. Mooste valla lipuks on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 × 105 cm. 1.2. Mooste valla vapp on rohelisel kilbil hõbedane sarikas, milles on kolm viie õielehega sinist, hõbedase südamikuga linaõit 1+2. 2. MOOSTE VALLA LIPU KASUTAMISE KORD 2.1. Heisatav ja väljapandav Mooste valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 16. veebruaril 1998. a kinnitatud Mooste valla lipu kirjeldusele, olema puhas ja terve. 2.2. Mooste valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoone peasissekäigu juurde koos riigilipuga lipumasti. 2.3. Mooste valla lipu võivad heisata kõik Mooste valla kodanikud valla tähtpäevadel või muude sündmuste korral. 2.4. Seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest, lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest. 2.5. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 2.6. Mooste valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50–100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. 2.7. Mooste valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. 2.8. Mooste valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja linnade-valdade lippudega asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade-valdade lipud linnade-valdade tähestikulises järjekorras ja seejärel Moose valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. 2.9. Mooste valla lippu võib kasutada ka miitingutel, demonstratsioonidel ja pidustustel. 2.10. Kasutuskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 3. MOOSTE VALLA VAPI KASUTAMISE KORD 3.1. Reprodutseeritavad ja kasutatavad Mooste valla värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama riigisekretäri poolt 16. veebruaril 1998. a kinnitatud Mooste valla vapi kirjeldusele. 3.2. Mooste valla vapi kujutist võivad oma pitsatitel ja kirjablankettidel kasutada ainult Mooste Vallavalitsus ja Vallavolikogu. 3.3. Mooste valla vapi kujutise kasutamiseks peab olema Mooste Vallavalitsuse eelnev kirjalik nõusolek.