Hanila Vallavolikogu — Hanila valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 86, 1224

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Hanila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hanila valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Hanila Vallavolikogu 11. märtsi 1994. a määrus nr 1 «Hanila valla põhimääruse kinnitamine»; 2.2. Hanila Vallavolikogu 20. detsembri 1994. a määrus nr 14 «Hanila valla põhimääruse muutmine»; 2.3. Hanila Vallavolikogu 11. aprilli 1995. a määrus nr 21 «Hanila valla põhimääruse muutmine»; 2.4. Hanila Vallavolikogu 12. septembri 1995. a määrus nr 27 «Hanila valla põhimääruse punkti 17 muutmine»; 2.5. Hanila Vallavolikogu 19. detsembri 1995. a määrus nr 32 «Hanila valla põhimääruse punkti 29.3 muutmine»; 2.6. Hanila Vallavolikogu 27. veebruari 1996. a määrus nr 37 «Hanila valla põhimääruse punktide 25 ja 29 muutmine»; 2.7. Hanila Vallavolikogu 26. märtsi 1996. a määrus nr 39 «Hanila valla põhimääruse punkti 27.4 muutmine»; 2.8. Hanila Vallavolikogu 30. aprilli 1996. a määrus nr 40 «Hanila valla põhimääruse punkti 32.3 muutmine»; 2.9. Hanila Vallavolikogu 18. juuni 1996. a määrus nr 42 «Hanila valla põhimääruse punktide 15.3, 16.4 ja 17.13 ning põhimääruse lisa 1 «Hanila Vallavolikogu kodukord» punktide 4 ja 63 muutmine»; 2.10. Hanila Vallavolikogu 27. augusti 1996. a määrus nr 47 «Hanila valla põhimääruse täiendamine osaga II¹ ja punktiga 13¹»; 2.11. Hanila Vallavolikogu 3. detsembri 1996. a määrus nr 2 «Hanila valla põhimääruse punkti 25 alapunktide 25.1 ja 25.2 muutmine»; 2.12. Hanila Vallavolikogu 21. jaanuari 1997. a määrus nr 3 «Hanila Vallavolikogu 27. veebruari 1996. a määruse nr 37 «Hanila valla põhimääruse punktide 25 ja 29 muutmine» punkti 1 alapunkti 1.4 muutmine»; 2.13. Hanila Vallavolikogu 29. aprilli 1997. a määrus nr 9 «Hanila valla põhimääruse punkti 17 alapunkti 17.8 muutmine»; 2.14. Hanila Vallavolikogu 5. augusti 1997. a määrus 14 «Hanila valla põhimääruse punkti 29 muutmine»; 2.15. Hanila Vallavolikogu 23. septembri 1997. a määrus nr 15 «Hanila valla põhimääruse punkti 29 muutmine»; 2.16. Hanila Vallavolikogu 9. detsembri 1997. a määrus nr 19 «Hanila Vallavolikogu 27. augusti 1997. a määruse nr 47 «Hanila valla põhimääruse täiendamine osaga II¹ ja punktiga 13¹» muutmine»; 2.17. Hanila Vallavolikogu 10. novembri 1998. a määrus nr 32 «Hanila valla põhimääruse punktide 25 ja 29 muutmine»; 2.18. Hanila Vallavolikogu 30. märtsi 1999. a määrus nr 40 «Hanila valla põhimääruse punktide 29.2 ja 44 muutmine»; 2.19. Hanila Vallavolikogu 26. oktoobri 1999. a määrus nr 1 «Hanila valla põhimääruse muutmine»; 2.20. Hanila Vallavolikogu 23. novembri 1999. a määrus nr 5 «Hanila valla põhimääruse punkti 25 muutmine». 3. Avaldada määrus (ilma valla põhimääruse lisadeta) Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist. Volikogu esimees Kalju HALLIK Kinnitatud Hanila Vallavolikogu 26. septembri 2000. a määrusega nr 21 HANILA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Hanila valla omavalitsusorganite ning nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Hanila valla kohalik omavalitsus (1) Hanila valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel ja iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja tema poolt moodustatud vallavalitsuse kaudu. § 3. Hanila valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Hanila vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Hanila valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Hanila vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Hanila vald omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Hanila valla kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete realiseerimine tagatakse valla arengukava ja eelarve kujundamisega ning maksusüsteemi rakendamisega seaduses määratud ulatuses ja korras. (4) Hanila vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (5) Hanila valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Hanila valla õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Hanila valla omavalitsusorganid Hanila valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 6. Hanila valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, on Hanila valla kui omavalitsusüksuse ülesanne korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) heakorda; 6) veevarustust ja kanalisatsiooni; 7) territoriaalplaneerimist; 8) teede ja tänavate korrashoidu; 9) vallasisest ühistransporti. (2) Hanila valla ülesanne on korraldada vallas olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumi ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Hanila valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Hanila valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Hanila valla omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. (2) Hanila valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. § 8. Hanila valla suhted teiste omavalitsusüksustega Hanila valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad seadusel või omavahelistel lepingutel. § 9. Hanila valla välissuhted (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. (4) Teiste riikide omavalitsuste ja nende ühendustega võivad vallavolikogu ja vallavalitsus suhelda ka iseseisvalt, sellealast tegevust omavahel kooskõlastades, kusjuures vallavolikogu esindab vallavolikogu määratud esindus ja vallavalitsust tema määratud esindus. (5) Valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste ja isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Hanila vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. § 10. Hanila valla sümbolid (1) Hanila valla sümbolid on lipp ja vapp. (2) Hanila valla lipu ja vapi kasutamine toimub kooskõlas seadusega ja vallavolikogu poolt kehtestatud kasutamise korraga. § 11. Vallavanema ametiraha (1) Hanila vallavanema ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46 mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on ornamendi keskele paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst «LÄÄNEMAA» ja allpool vapimärki tekst «VALLLAVANEM» (tähe kõrgus 4,5 mm). Siseringi läbimõõt on 31 mm. Medaljoni äärtel on ornament läbimõõduga 12 mm. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel on Eesti Vabariigi sünnipäev (tähe kõrgus 3 mm) 24.II 1918, ornamenti on paigutatud tekst ülalpool poolkaarel «EESTI» (tähe kõrgus 4 mm) ja allpool poolkaarel «VABARIIK» (tähe kõrgus 4 mm). Ornamentjoonte paksus on 1,5 mm, ristiteede laius 6 mm. (3) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Hanila vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. (4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Hanila valla esindusfunktsioonide täitmisel. § 12. Hanila valla piir (1) Hanila valla piir (sh merepiir) koos selle kirjeldusega määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Hanila valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. Valla piiri ei tohi muuta ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (3) Hanila valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Hanila valla piir tähistatakse Hanila valda suubuvatel Risti–Virtsu, Kalli–Karuse (Kalli–Koti), Karuse–Saastna (Ridase–Saastna) ja Hanila–Hõbesalu (Hanila–Paatsalu) maanteedel. II. VALLAELANIK § 13. Vallaelaniku mõiste Hanila valla elanik on isik, kellel Hanila valla elanikeregistri järgi on alaline elukoht Hanila vallas. Registrit peab vallavalitsus. § 14. Vallaelaniku valimisõigus Hanila valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 15. Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule või vallavalitsusele ettepanekuid valla õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajatel on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. (3) Vallavolikogu võib olulistes küsimustes vallaelanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldada elanike küsitlusi. III. HANILA VALLA AUNIMETUSED § 16. Hanila valla aukodanik Hanila vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austuseavaldusena võib anda füüsilisele isikule Hanila valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt enda kehtestatud Hanila valla aukodaniku statuudile. § 17. Aunimetus «Maasool» Väljapaistvate teenete eest valla kultuuri- või hariduselu edendamisel võib anda füüsilisele isikule aunimetuse «Maasool». Aunimetuse «Maasool» annab vallavolikogu vastavalt tema poolt kehtestatud statuudile. IV. VALLAVOLIKOGU § 18. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Hanila vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu töökord on kindlaks määratud vallavolikogu kodukorraga (põhimääruse lisa 1). (4) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel vallavalitsuse moodustamise ja tegevuse korra ning pädevuse. (5) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. § 19. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. (2) Vallavolikogu valimisteks moodustatakse üks või mitu valimisringkonda. (3) Vallavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. (4) Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (5) Vallavolikogu valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks moodustab vallavolikogu valla valimiskomisjoni. (6) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ja ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 20. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. Sellisel juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. (5) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (6) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab enda poolt avalikustatud viisil ja ajal vallaelanikele teavet oma ja vallavolikogu tegevusest. (7) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega või peatuvad seaduses sätestatud juhtudel. (8) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumisel asendab teda seaduses sätestatud korras asendusliige. § 21. Vallavolikogu liikme arupärimine (1) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi valla ametiisikutele, saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja rvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ning see antakse vallavolikogu esimehele, kes edastab selle kolme tööpäeva jooksul vastavale ametiisikule. (3) Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Täiendava uurimise vajadusel võib ametiisik vastamist pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult vallavolikogu esimehele ja arupärimise esitanud vallavolikogu liikmele. (4) Kui arupärimise esitanud vallavolikogu liiget ei rahulda kirjalik vastus, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi vallavolikogu istungil. § 22. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsusliikmetele töötasu suuruse määramine ning teistele vallavalitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingute ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 23. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikus korras revisjonikomisjoni, muud alatised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti vallavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuse otsustamiseks. Alatine komisjon võib esitada oma arvamuse ka vallavalitsusele viimase pädevuses olevates küsimustes. (3) Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, millest fraktsiooni esimees teatab kirjalikult vallavolikogu esimehele. (5) Fraktsiooni töökord määratakse kindlaks vallavolikogu kodukorras. § 24. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhib vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) vaatab läbi ja korraldab vallavolikogule elanike saadetud pöördumiste, avalduste, taotluste lahendamist; 5) koordineerib komisjonide ning töögruppide tegevust; 6) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe ülesandeid täidab tema volitusel, äraolekul või volituste peatumisel vallavolikogu aseesimees. § 25. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu võib oma otsusega moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja selle põhimääruse kinnitab vallavolikogu. Komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. (3) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (4) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, nende hulgas komisjoni esimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. (6) Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, ajutise komisjoni volituste ulatuse ja kestuse määrab kindlaks vallavolikogu. § 26. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatuga; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning neisse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul vallavolikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjoni töökord määratakse kindlaks vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni põhimääruses. § 27. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu kodukorras kehtestatud korras. (2) Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsutuste ja protokollide vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu kodukorras sätestatud korras. § 28. Vallavolikogu õigusaktide algatamine ja vastuvõtmine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmise töökord on sätestatud vallavolikogu kodukorras. V. VALLAVALITSUS § 29. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse täitevorgan, kes lahendab seadusega, seaduse alusel või vallavolikogu poolt vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitevkorraldava tegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid ülesandeid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 30. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmete arvu ja liikmed kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses. (2) Vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustab ja selle suuruse määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 31. Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu vallavalitsuse istungil. Vallavalitsuse istungit juhib vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. (3) Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Otsustused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (4) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogult vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (5) Vallavalitsuse istungile küsimuste esitamine, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavalitsuse kodukorras (põhimääruse lisa 2). § 32. Vallavanem (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valimise korra kehtestab vallavolikogu. (3) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Hanila valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes või volitab selleks teisi isikuid; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärad, teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või nimetamiseks või mõne vallavalitsuse liikme vabastamiseks; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamiseks; 7) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem, mõlema äraolekul aga vallavanema poolt käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. § 33. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (3) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. § 34. Vallakantselei (1) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine kooskõlas vallavalitsuse asjaajamiskorraga. (2) Vallakantselei ülesanne on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite materjalide, õigusaktide projektide kogumine ja suunamine istungile, valla õigusaktide ja muude dokumentide vormistamise tagamine vastavuses käesoleva põhimääruse ja vallavalitsuse asjaajamiskorraga; 2) ajakirjanduse tellimine, posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja vallavalitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade ning andmete säilimise tagamine; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse korraldamine; 4) istungite protokollide, valla õigusaktide ja muude dokumentide esitamine allakirjutamiseks; 5) valla õigusaktide ja istungite protokollide avalikustamise tagamine; 6) tõendite, õiendite, lubade ja muude dokumentide väljastamine; 7) valla registrite pidamine; 8) kaitseväearvestus; 9) perekonnaseisualane töö; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute tegemine seaduses ettenähtud korras ja pädevusele; 12) valla arhiivi pidamine ja korrashoidmine; 13) personalitöö vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusele; 14) valla õigusaktide ärakirjade õigeaegne edastamine asjaosalistele ja täitjatele; 15) koolikohustuslike laste arvestuse pidamine; 16) suhtlemine füüsiliste ja juriidiliste isikutega vajaliku informatsiooni vahendamiseks; 17) vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 18) teiste seadusega, valla põhimäärusega või vallavanema pandud ülesannete täitmine. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 35. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Hanila vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 36. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Hanila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. § 37. Vallaeelarve sisu Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta liigendatud tuludest ja kuludest ning on tasakaalus. § 38. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised riigieelarvest; 3) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest vallavaraga; 4) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 5) laenud ja intressid; 6) seaduse alusel laekuvad trahvid; 7) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 39. Eelarve tulude ja kulude liigendamine (1) Eelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab rahandusminister. (2) Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelu alusel määrab vallavolikogu. § 40. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve projekti koostab valla arengukava arvestades vallavalitsus ja esitab selle koos seaduses ettenähtud lisadega vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Eelarveprojekti koostamisel teatab vallavalitsus eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad täpsustused ja vastulaused, mille järel vallavalitsus koostab täpsustatud valla eelarve projekti. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks. (5) Kui valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (6) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 41. Valla eelarve kassatagavara (1) Valla eelarve kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest. (2) Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. § 42. Laenud ja võlakohustused (1) Vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75 % selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise ja võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (2) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. § 43. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (3) Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. (4) Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (5) Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab vallavolikogu. § 44. Eelarve täitmise aruanne (1) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. § 45. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad ning maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Kohalike maksude kogumist korraldab vallavalitsus. (3) Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. § 46. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta rahas, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (4) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt vallavolikogu poolt koormise kehtestamisel sätestatud korrale. VII. VALLA ARENGUKAVA JA VALLAPLANEERIMINE § 47. Valla arengukava mõiste, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Hanila valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Valla arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Vallavalitsus teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele analoogiliselt valla õigusaktide avalikustamisega. (6) Vallavolikogu võtab arengukava vastu pärast kõigi laekunud ettepanekute läbivaatamist. § 48. Vallaplaneerimine (1) Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) sätestatud korras. (2) Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. (3) Üldplaneeringut võib koostada valla osade kaupa. Naabervaldadega kokkuleppel võib koostada ühiseid üldplaneeringuid. (4) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis koostatakse valla territooriumi väiksemate osade kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (5) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse ning planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Hanila valla planeerimis- ja ehitusmääruse. § 49. Kultuurimälestiste kaitse (1) Hanila valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste säilimine. (2) Hanila vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ja kultuurimälestiste kaitset. § 50. Keskkonnakaitse (1) Hanila valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine. (2) Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub õigusaktidega kehtestatud korras. VIII. VALLA ÕIGUSAKTID § 51. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavanem annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. § 52. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallakantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Määruste avalikustamise kohta peab vallasekretär vallavolikogu määruste avalikustamise registrit, kuhu kantakse kronoloogilises järjekorras määruse pealkiri, vastuvõtmise kuupäev ja number, avalikustamise kuupäev, jõustumise kuupäev, ning kanne registris tõendatakse vallasekretäri allkirjaga. (2) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis märgitud päeval. Kui jõustumise päeva ei ole määratud, jõustub otsus vastuvõtmise päeval. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis märgitud päeval ning peavad enne jõustumist olema avalikustatud vallakantseleis. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (6) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus nädala jooksul pärast määrusele allakirjutamist. Määruse Riigikantseleile avaldamiseks saatmise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus selle määruse vastuvõtmisel. (7) Vallavolikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused peavad olema kättesaadavad vallakantseleis ning Virtsu, Kõmsi ja Vatla raamatukogus ning vallavalitsuse korraldused vallakantseleis. (8) Valla õigusaktide avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele ning säilimist korraldab vallakantselei. (9) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruste ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul nende jõustumisest arvates õiguskantslerile. § 53. Valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib revisjonikomisjon oma põhimääruses sätestatud korras, samuti vallavolikogu esimees ja vallavolikogu liikmed vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli korraldab vallavanem. IX. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 54. Hanila valla ametiasutus (1) Hanila valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on valla asutus, mida finantseeritakse vallaeelarvest ja mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Hanila valda ning täidab seadusest tulenevaid ning vallavolikogu ja vallavalitsuse antud ülesandeid. (3) Ametiasutuse ametlik nimetus on Hanila Vallavalitsus. (4) Ametiasutuse postiaadress on Kõmsi küla, 90102 Hanila sjsk, Läänemaa. (5) Ametiasutusel on oma nimetusega pitsat, oma eelarve ja pangaarve ning dokumendiplangid. (6) Ametiasutust juhib vallavanem. (7) Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (8) Ametiasutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikus registris. § 55. Hanila valla ametiasutuse hallatav asutus (1) Hanila valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on valla asutus, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesanne on teenuste osutamine. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. (2) Hallatava asutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. (3) Hallatava asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. (5) Hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. § 56. Valla avalik teenistus (1) Valla teenistus toimub seaduses või valla õigusaktides sätestatud korras. (2) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (3) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb teeb palgalist tööd valla ametiasutuses ning vallavalitsuse liikme, vallavolikogu esimehe või tema asetäitja palgalisel ametikohal. (4) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 57. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 58. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.