Ahja Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 86, 1223

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõigetest 1 ja 3, Põlva Maavalitsuse keskkonnaosakonna 17. novembri 1999. a ettepanekust nr 7-3/232 ja Põlvamaa Keskkonnateenistuse 28. augusti 2000. a ettepanekust nr 9-1/528 , Ahja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ahja valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 5. septembril 2000. a. Volikogu esimees Riho MOOTSE Lisa Ahja Vallavolikogu 29. augusti 2000. a määrusele nr 7 AHJA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Ahja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Ahja valla territooriumil jäätmete kogumise, hoidmise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 2. Eeskiri reguleerib jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja vahelisi suhteid, jäätmeveo korraldust ning järelevalve teostamist. 3. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, suplus- ja puhkekohad jne) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse korraldaja ja koristab ürituse lõppedes selle käigus tekkinud jäätmed hiljemalt üritusele järgnevaks päevaks ning korraldab tekkinud jäätmete äraveo. 4. Eeskirja nõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile Ahja valla asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes valla haldusterritooriumil tekitavad või käitlevad jäätmeid. 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.4. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis omadustelt on tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimeetmeid; ohtlikud jäätmed on määratud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu kinnitamine» (RT I 1998, 103, 1705); 5.5. inertsed jäätmed – jäätmed, mis toime poolest on keskkonna suhtes väheaktiivsed; 5.6. suuregabariidilised jäätmed – vana mööbel, televiisorid, raadiod, pliidid, külmikud, vannid, kraanikausid jne; 5.7. tootmisjäägid – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis tekkekohas või tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 5.8. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.9. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 5.10. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.11. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.12. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 5.13. jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ning jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks; 5.14. jäätmeluba – Põlvamaa Keskkonnateenistusest väljastatud dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks; 5.15. territooriumi valdaja – maa-ala omanik, lepinguline kasutaja või seda haldav füüsiline või juriidiline isik. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 6. Kõigil jäätmete tekitajatel Ahja vallas peab olema kas isiklik või lepingu alusel kasutatav jäätmete kogumisvahend. 7. Kogumisvahendina võib kasutada: 7.1. kaanega suletavat jäätmekonteinerit, mida on võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga ja käsitsi, ning konteinerit, milles jäätmed veetakse nende edasise käitlemise kohta; 7.2. jäätmekotti, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 7.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 7.4. eriotstarbelist ja kaanetatud taarat ohtlike jäätmete jaoks. 8. Kogumisvahendi omanik või lepinguline kasutaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ning selle ümbruse puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema väljastpoolt puhtad, terved, markeeritud ja kaanega suletud. 9. Kogumisvahendisse (välja arvatud eriotstarbeline taara ohtlike jäätmete jaoks) on keelatud panna: 9.1. ohtlikke jäätmeid; 9.2. kogumisvahendeid või jäätmeveokeid kahjustavaid jäätmeid ja vedelaid jäätmeid; 9.3. ehitusprahti ja kive; 9.4. suuregabariidilisi jäätmeid; 9.5. kuuma tuhka ja sütt või hõõguvaid jäätmeid. 10. Jäätmeid kogub, hoiab ning annab üle jäätmetekitaja. 11. Jäätmete kogumiskohtadeks on: 11.1. mitmekorteriliste elamute, ettevõtete ning asutuste juures – prügikonteinerid; 11.2. eramute juures – individuaalsed või eramute grupi ühised kogumisvahendid. 12. Suuregabariidilised jäätmed, vanametall ning ohtlikud jäätmed (akud, patareid, freoonid, kasutatud õlid, õlifiltrid, päevavalguslambid, igat liiki värvid, mürkkemikaalid jne.) tuleb koguda eraldi ja edasiseks käitlemiseks üle anda vallavalitsuse poolt määratud ajal ja kohas. Ahja Vallavalitsus tagab nimetatud jäätmete vastuvõtmise kaks korda aastas. 13. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 13.1. korraldama oma jäätmete käitlemist ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta, andes sellest aru üks kord aastas keskkonnateenistusele; 13.2. ohtlike jäätmete tekkimisel sõlmima nende edasiseks käitlemiseks lepingu ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega Epler ja Lorenz AS (Ravila 75, Tartu) või mõne muu ohtlikke jäätmeid litsentsi alusel käitleva ettevõttega. III. JÄÄTMEVEDU 14. Jäätmete äravedu korraldab jäätmetekitaja kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega või viib ise jäätmed lubatud ladestamiskohta. Jäätmete üleandmist tõendab jäätmetekitaja kas jäätmekäitluslepinguga või jäätmete vastuvõtjalt saadud kviitungiga. 15. Ahja valla haldusterritooriumil korraldab vallavalitsus korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmevedu teostavad AS SAB ja RAGN SELLS EESTI AS Tartu osakond ning vallavalitsuse poolt vähempakkumise korras valitud veoteenust osutav ettevõte ohtlike jäätmete ning suuregabariidiliste jäätmete ja vanametalli veoks. 16. Jäätmetekitaja, kes ei korralda ise oma olmejäätmete äravedu, on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides vastava lepingu jäätmekäitlusettevõttega. 17. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste teket. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul sobival viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo või laadimise käigus. Veo ohutusnõuete eest vastutab jäätmevedaja. 18. Sõnniku, läga, virtsa ja reoveesette vedu tuleb korraldada selliselt, et nimetatud jäätmed ei satuks teele. IV. JÄÄTMETE TAASKASUTAMINE JA KÕRVALDAMINE 19. Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete taaskasutamist, üleandmist või kõrvaldamist. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist korraldab vallavalitsus. 20. Jäätmete ladestamine Ahja vallas on lubatud ainult Kärsa prügilas vastavalt jäätmeloale ning Ahja Vallavalitsuse kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt. Jäätmete ladestamine on tasuline. 21. Väljaspool Kärsa prügilat on jäätmete kõrvaldamine keelatud, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. 22. Ahja vald võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 23. Majapidamises tekkinud komposteeruvaid tavajäätmeid võib territooriumi valdaja kompostida alljärgnevalt: 23.1. kompostimismaterjal peab olema paigutatud selliselt, et see ei tekitaks ohtu keskkonnale ega tervisele, soovitavalt kompostimiskastidesse; 23.2. kompostimiskoht ei või olla veekogule, salvkaevule või puurkaevule lähemal kui kümme meetrit; 23.3. kompostimiskoht võib asuda maavalduse piiril üksnes naabervaldaja nõusolekul. 24. Toiduainetetööstuse tootmisjäätmete kompostimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 25. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamiseks sõlmib jäätmevaldaja Põllumajandusühistuga Ahja Piim kokkuleppe jäätmete äraveoks. 26. Kuivkäimlate sisu võib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Fekaalide laialilaotamine on keelatud. 27. Ülejääkpinnast ning inertseid ehitusjäätmeid, mis ei sisalda naelu ja muid teravaid esemeid, võib kasutada teede täiteks kokkuleppel tee valdajaga juhul, kui tee tasandatakse kohe. 28. Küttena on lubatud kasutada paberi- ja puidujäätmeid. Saepuru ja teisi keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib põletada küttekolletes ja lõkkes, kasutada loomade allapanuks ning kompostida vastavalt käesolevale korrale või ladestada Kärsa külas asuvas prügilas. 29. Autokummide, plastmasside ja õlide põletamine on keelatud. Vajalikud erandjuhud tuleb kooskõlastada maakonna päästeameti ja keskkonnateenistusega. V. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 30. Territooriumi valdaja on kohustatud tagama käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel tuleb juhinduda seadusest. 31. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni nende üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale, kui seadusest ei tulene teisiti. 32. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostavad vallavalitsus, vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud ning teised seaduses sätestatud ametiisikud. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib vallavalitsus vähemalt üks kord aastas. 33. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja -kahjustuse likvideerimise kulud kannab täies ulatuses reostuse tekitaja. Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise ja kannab kulud territooriumi valdaja. 34. Eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud asjaoludest sõltuvalt kas haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust, juriidilised isikud – haldus- või tsiviilvastutust. VI. RAKENDUSSÄTTED 35. Ahja Vallavalitsusel tagada: 35.1. Kärsa prügilasse olmejäätmete vastuvõtmise tingimuste ja korra kehtestamine hiljemalt 1. oktoobriks 2000. a; 35.2. ohtlike jäätmete ning suuregabariidiliste jäätmete ja vanametalli kogumise ning üleandmise tingimuste ja korra kehtestamine hiljemalt 1. novembriks 2000. a. 36. Käesoleva eeskirja punkt 6 jõustub 1. mail 2001. a.