Valga Linnavolikogu — Valga linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 85, 1217

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõigete 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 alusel Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Valga linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 16. oktoobri 1996. a määrus nr 33 «Valga linna jäätmemajanduse eeskiri». 3. Käesolev määrus jõustub 15. septembril 2000. a. Volikogu esimees Uno HEINLA Lisa Valga Linnavolikogu 25. augusti 2000. a määrusele nr 14 VALGA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Valga linna territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, ladustamist ja matmistjäätmete tekitaja, territooriumi haldaja jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmemajanduse alases tegevuses. 1.2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on säilitada Valga linnas puhas ja tervislik elukeskkond, piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete taaskasutamist. 1.3. Jäätmehooldust Valga linnas korraldab linnavalitsus, kontrollivad Valga Linnavalitsuse ja keskkonnajärelevalve töötajad ning Valgamaa Tervisekaitsetalitlus. 2. Üldmõisted 2.1. Eeskirjas on kasutatud mõisted alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2.1.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. 2.1.3. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2.1.4. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. 2.1.5. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 2.1.6. Aia-pargijäätmed on aia-pargi hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne). 2.1.7. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. 2.1.8. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete koostis või olemus muutub. 2.1.9. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 2.1.10. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2.1.11. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 2.1.12. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 2.1.13. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. 2.1.14. Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine). 2.1.15. Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe teisiti ette. 2.1.16. Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. 2.1.17. Mahukad jäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed. 2.1.18. Territooriumi valdaja on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. 3. Jäätmekäitluse üldnõuded 3.1. Jäätmekäitlust Valga linna territooriumil korraldab linnavalitsus, kes: 3.1.1. määrab jäätmekäitlust korraldava struktuuriüksuse; 3.1.2. määrab korraldatud olmejäätmeteveo piirkonnad; 3.1.3. kinnitab jäätmekäitlusettevõtete avariisituatsioonide likvideerimise projektid; 3.1.4. annab seisukohad jäätmelubade taotlustele; 3.1.5. otsustab ohtlike jäätmete käitlusega tegeleva ettevõtja teabe avalikustamise; 3.1.6. määrab Valgamaa Keskkonnateenistuse nõusolekul jäätmete käitluskohad Valga linna haldusterritooriumil; 3.1.7. korraldab Valga linna jäätmemajanduse arenguga seotud küsimuste lahendamise; 3.1.8. korraldab Valga linnas jäätmeluba vajavate ettevõtete nimekirja koostamist ja esitab selle Valgamaa Keskkonnateenistusele kinnitamiseks. 3.1.9. Jäätmekäitlust kinnisasja territooriumil korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. 3.1.10. Korraldatud olmejäätmete veoga mitteseotud jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest. 3.1.11. Jäätmete keskkonda viimisel tuleb maksta saastetasu vastavalt saastetasu seadusele (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843). Saastetasu maksab kinnisasja omanik või haldaja, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt või haldusterritooriumilt keskkonda jäätmeid. 3.1.12. Jäätmete loata või lubatust suuremas koguses keskkonda viimisel arvestatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi (5–500-kordselt, vastavalt saastetasu seaduses antud liigitusele). 3.1.13. Ettevõtja, kes kõrvaldab või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine ja nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele, peab omama jäätmeluba või olema registreeritud jäätmeregistris. Ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa väljastab Valgamaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. 3.1.14. Jäätmed tuleb ära anda jäätmeloas määratud käitluskohta. 3.1.15. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 3.1.16. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiivide ületavat mõju. 3.1.17. Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 3.1.18. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 3.1.19. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 3.1.20. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 3.1.21. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud või tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjustamist. 3.1.22. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende kahjustamisele või kasutamisele. 4. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 4.1. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele vastavalt jäätmehoolduseeskirjaga määratud korras. 4.2. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesolevale eeskirjale. 4.3. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud kas ise või linnavalitsuse vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama need vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 4.4. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida lepinguid ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsents või kes ei ole registreeritud jäätmeregistris. 4.5. Linna haldusterritooriumil, kus on rakendatud korraldatud olmejäätmete vedu, on olmejäätmete tekitaja kohustatud sellega liituma või linnavalitsuse loal korraldama ise oma jäätmete vedu või käitlust vastavalt eeskirjale. 4.6. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse või järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 4.7. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti või kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 4.8. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 4.8.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 4.8.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 4.8.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 4.8.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 4.8.5. koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 4.9. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtiolekuajal olema jäätmemahuti. 4.10. Avaliku ürituse paigad varustab jäätmete kogumise mahutitega ürituse korraldaja, kes korrastab ka järgmiseks päevaks kogu ürituse paiga territooriumi ja organiseerib tekkinud jäätmete käitluse. 4.11. Parkides, parklates ja haljasaladel, sh surnuaedades korraldab jäätmekäitlust nende alade haldaja. 5. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 5.1. Jäätmete kogumist, taaskasutamist või lõplikku kõrvaldamist korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmete veol. 5.2. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse (mahukad jäätmed), võib need paigutada mahuti vahetusse lähedusse. 5.3. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 5.4. Mahutite omanik või rentnik vastutab nende korrashoiu ja puhtuse eest, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 5.5. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 5.5.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5.5.2. vedelaid jäätmeid; 5.5.3. ohtlikke jäätmeid; 5.5.4. käimlajäätmeid; 5.5.5. kogumiskaevude setteid; 5.5.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid (haiglajäätmed jne); 5.5.7. jäätmeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel kahjustavad mahuteid, jäätmeveokeid või raskendavad oluliselt jäätmete vedu; 5.5.8. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 5.6. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja tuhk on jahtunud ning paigutatud jäätmekotti. 5.7. Olmejäätmed ja muud kergesti riknevad jäätmed ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 5.8. Võimaluse korral kui see osutub otstarbekaks, on soovitatav koguda eraldi ka klaas-, metall- ja plasttaarat ning teisi jäätmeliike. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 5.9. Kui linnavalitsus on korraldanud taaskasutatavate jäätmete transpordi või leppinud kokku selle korraldamise mõne jäätmekäitlusettevõttega, on taaskasutatavate jäätmete transportijal lubatud linnavalitsuse poolt antud tingimustel paigutada oma mahutid kinnistule või linnavalitsuse poolt kooskõlastatud kohtadesse vastavalt eraldi lepingule. 5.10. Taaskasutatavate jäätmete hulka ei tohi panna jäätmeid, milleks mahuti pole ette nähtud. 5.11. Eraldi kogutud jäätmete kasutamise õigus on ainult nende kogujal. 5.12. Elanikkonnale mõeldud taaskasutatavate jäätmete mahutite asukohad kooskõlastab linnavalitsus. 5.13. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 5.14. Ohtlike jäätmete kogumine 5.14.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 5.14.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav isik. 5.14.3. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab ohtu inimese tervisele ja keskkonnale, tuleb käitlemiskohta vedada kohe. 5.14.4. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletud ja valvatavad, tähistatud vastavalt nõuetele. 5.14.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud alles tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 5.14.6. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 5.14.7. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumist keskkonda. 5.14.8. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, vanad värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja kraadiklaasid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumismahutitesse või ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Nendes kohtades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu vaid elanikelt. 5.14.9. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. 5.14.10. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud linnavalitsuse järelevalveametnikule andma kvartaalset informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 5.14.11. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 5.14.12. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmetekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõtjaga, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. 5.14.13. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ja abinõud, mis välistavad ohtlike jäätmete sattumise atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 5.14.14. Füüsiline isik teisaldab oma ohtlikud jäätmed linnavalitsuse poolt määratud konteineritesse või kogumispunkti. 6. Jäätmete vedu 6.1. Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 6.2. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui kord kahe nädala jooksul. Juhul kui väikeelamutes on korraldatud bioloogiliste jäätmete kompostimine vastavalt eeskirjale, on kuni 250 l suurusi mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu teke ja ümbruskonna reostus. 6.3. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veol või laadimise käigus. 6.4. Jäätmete vedu elurajoonides ei tohi häirida liiklust ja öörahu. 6.5. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende vedu jäätmekohta jäätmete valdaja vastavalt eeskirja nõuetele. 6.6. Korraldatud olmejäätmevedu 6.6.1. Korraldatud olmejäätmeveo Valga linna haldusterritooriumil otsustab Valga Linnavalitsus, valides selleks seadusega ettenähtud korras viieks aastaks ettevõtja (edaspidi korraldaja). Korraldatud olmejäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeid (mahukad jäätmed ja ohtlikud jäätmed). 6.6.2. Korraldatud olejäätmeveo korraldamiseks määratakse korraldatud olmejäätmeveo piirkonnad. Korraldatud olmejäätmevedu jäetakse korraldamata linna haldusterritooriumi nendes piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või jäätmete väikeste koguste tõttu oleks see ülemäära kulukas või kus korraldatud olmejäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus. 6.6.3. Korraldaja sõlmib jäätmeveo korraldamiseks otselepingud jäätmevaldajatega ja jäätmete vedamiseks vähempakkumise teel seadusega ettenähtud korras veopiirkondade teenindamiseks valitud veoettevõtjaga. Ühte veopiirkonda teenindab üks ettevõtja. Veolepingud sõlmitakse 3–5 aastaks. 6.6.4. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides korraldajaga sellekohase lepingu. Linnavalitsus võib liitumiskohustustest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise oma jäätmete vedu või käitlust, kasutamata selleks teenust osutavat veoettevõtet ja andes oma tegevusest nõudmisel aru linnavalitsusele. Liitumiskohustusest vabastamise taotlemiseks tuleb esitada linnavalitsusele vabas vormis avaldus, näidates ära jäätmekogused, liigid, kogumis- ja veovahendid, käitluskohad ning veograafiku. 6.6.5. Valga Linnavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeteveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 6.6.6. Korraldaja koostab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajatelt võetava teenustasu hinna korraldatud olmejäätmeveo piirkondade keskmisena ning kooskõlastab selle linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. 7. Jäätmete kõrvaldamine, kompostimine ja põletamine 7.1. Jäätmete kõrvaldamine on Valga linnas lubatud ainult Valga linna prügilas ja Valga Linnavalitsuse määratud ehitusjäätmete ladustuspaigas. 7.2. Valga linna prügilasse on lubatud ladustada ja matta igat liiki jäätmeid, v.a ohtlike jäätmete ja ehitusjäätmete ladestuspaika ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikud püsijäätmed. 7.3. Prügilasse ja ladestuspaika toodavate jäätmekoguste üle peetakse arvestust, mis peab võimaldama aastaaruannete koostamist vastavalt statistilisele aruandluse vormile, jäätmete liikumise ja saastetasu arvutuse õigsuse kontrollimist. Andmed esitatakse linnavalitsusele igas kvartalis. 7.4. Prügilasse saabunud jäätmete ohtlikkuse üle teostab järelevalvet prügila haldaja vastutav töötaja. Kui olmejäätmete hulgas on ohtlikke jäätmeid, siis koormat vastu ei tohi võtta, vastasel juhul jääb jäätmeloas ettenähtud tingimuste mittetäitmise eest vastutajaks prügila haldaja. 7.5. Jäätmete ladestamine ja matmine prügilas toimub kooskõlas tehnoloogilisele projektile määratud töötaja juhendamisel. 7.6. Prügila haldaja on kohustatud jäätmete kõrvaldamisel jäätmed katma mineraalsete püsijäätmetega või saastumata pinnasega. Prügila haldaja on kohustatud korras hoidma prügila juurdesõidutee, rakendama meetmeid tolmu tekke ja leviku vältimiseks. 7.7. Jäätmete põletamine prügilas on rangelt keelatud. 7.8. Jäätmete väljaviimine prügila territooriumilt ilma jäätmeloata on rangelt keelatud. Jäätmete sorteerimine võib toimuda vaid jäätmeloas ettenähtud tingimustel. 7.9. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutelt on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. 7.10. Väikeelamutes tekkivaid bioloogilisi jäätmeid (ka toidujäätmeid) on lubatud kompostida oma kinnistu piires, soojustatult ja kahjurite eest kaitstult kompostorites ja aiajäätmeid ka aunades. 7.11. Komposteerimine ei tohi tekitada ohtu tervisele ja keskkonnale, kompostorid ja aunad peavad naaberkinnistust olema vähemalt viie meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 7.12. Heitvete kogumiskaevude ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohast jäätmeluba omava ettevõtja käitluskohta. 7.13. Jäätmeomaniku kasutuses oleval territooriumil on lubatud põletada väikeses koguses oksi ja risu, järgides kõiki tuleohutusnõudeid. Ohtlike jäätmete põletamine on rangelt keelatud. 7.14. Aiamaale tohib sõnnikut laotada sulale maale ja tuleb järgida vee- ja tervisekaitse nõudeid. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ja kaetud kile või mullaga. 8. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 8.1. Jäätmemahutid peavad olema korras, terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid), ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale. 8.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 8.2.1. kuni 150-l jäätmekotte, mis on paigaldatud alustele ja on kaitstud sademete, niiskuse, loomade ligipääsu eest; 8.2.2. käsitsi teisaldatavad 120-, 240-, 300-, 370-, 600-, 660-l kaanega ning haaratavad mahutid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada; 8.2.3. kaanega varustatud konteinerid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeautosse või toimetada käitluskohta. 8.3. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu tervisele ja keskkonnale ning vastavad nõuetele. 8.4. Jäätmemahutil, k.a ohtlike jäätmete mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 8.5. Jäätmeid tohib paigutada mahutisse vastavalt mahuti normkoormusele ja jäätmeveolepingus esitatud tingimustele. 8.6. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. Juurdesõidutee ei tohi olla libe ja kalle ei tohi ületada 1:10. 8.7. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada prügiveoautole ligipääsetavasse kohta, mahutid peavad olema tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel. 8.8. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata aia või haljastusega. 9. Vastutus 9.1. Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased tsiviilhaldus- ja kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 48 ja 49. 9.2. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 9.3. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 9.4. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib reostuse tekitaja oma kulul ja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 9.5. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, likvideerib reostuse kinnisasja omanik ja hüvitab ka keskkonnale tekitatud kahjud täies ulatuses. 9.6. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punkti 9.5, korraldab reostuse likvideerimise omavalitsus kinnisasja omaniku kulul.