Urvaste Vallavolikogu — Urvaste valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 84, 1210

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Urvaste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Urvaste valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Enno KONTSE Kinnitatud Urvaste Vallavolikogu 19. septembri 2000. a. määrusega nr 13 URVASTE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Urvaste valla territooriumil olmejäätmete ja nendega sarnaste tootmisjäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja ladustamise korraldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on jäätmetest tuleneva ohu vältimine ja vähendamine inimese tervisele ja keskkonnale, piirata olmes ja tootmises tekkivate jäätmete liigilisust ja kogust, parandada jäätmete ladestuskohtade olukorda ja suurendada jäätmete kasutamist teisese toormena. 3. Üldmõisted: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 3.3. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 3.4. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluse kohtade järelhooldus; 3.5. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.6. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.8. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 3.9. jäätmekäitluse koht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.10. jäätmeluba – dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks. Loa väljastab maavanem; 3.11. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.12. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.13. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 3.14. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.15. kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 3.16. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms); 3.17. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 3.18. olmejäätmed – jäätmed, mis on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.19. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõtte sisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; 3.20. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele; 3.21. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 3.22. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on kohustatud: 5.1. koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 5.2. omama piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; 5.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekätlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 5.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 6. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ja kinnistule. 7. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib 12 tunni jooksul kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 8. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumisvahendisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisvahendi vahetus läheduses. Nimetatud ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimese tervist. 9. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 10. Juriidilistest isikutest jäätmete tekitajad on kohustatud: 10.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 10.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 10.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 10.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Urvaste Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 10.5. koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 11. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud koguma, sorteerima ja vedama jäätmed või andma need käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras jäätmehooldajale. 12. Kogumisvahendina võib kasutada: 12.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ning käsitsi ja/või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 12.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 12.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 12.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 13. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 14. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punktid 12.1–12.3) ei pandaks: 14.1. ohtlikke jäätmeid; 14.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 14.3. ehitusprahti; 14.5. mahukaid jäätmeid; 14.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 15. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 16. Territooriumi valdajal peab olema kogumisvahendeid piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 17. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada kinnistu (krundi) valdaja ja vallavalitsusega. 18. Kogumisvahend tuleb paigutada nii, et see ei halvendaks naaberkinnistu (krundi) valdaja heaolu. 19. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs peab olema talvel lumest puhas. 20. Vanametalli ja mahukad jäätmed annab jäätmete tekitaja vastavat teenust osutavale jäätmekäitlusettevõttele. 21. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks Urvaste vallas määratud kogumispunktidesse või andma üle litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama Võru Maavalitsuse Keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 22. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma Urvaste valla järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta ning esitab nõudmisel jäätmete üleandmist tõestavad dokumendid. 23. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist olmejäätmetega ja omavahel. III. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 24. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või tema poolt valitud veoettevõtjaga. 25. Vallavalitsusel on õigus vabastada korraldatud olmejäätmeveoga liitumisest olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete vedu või käitlust, andes sellest nõudmise korral aru vallavalitsusele. 26. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ja taaskasutust Urvaste vallas võivad läbi viia ainult Vallavalitsuse poolt määratud ettevõtted. 27. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladustamine toimub maakondlikus või piirkondlikus prügilas. 28. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 28.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 28.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmeid kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 28.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 28.4. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 28.5. oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid; 28.6. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta. 29. Juhul kui kinnistu või territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. IV. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 30. Põllumajandus- ja toiduainetööstuse tootmisjääkide kompostimise kohad peavad olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 31. Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ladustatakse külmunud maaga perioodil Kuldre küla puhastusseadmetesse haldajaga koostatud kokkuleppe alusel, külmumata maaga perioodil ka põllul künni alla. 32. Töötlemata puidutööstusjäätmeid võib kasutada soojusenergia tootmiseks või kompostimiseks. 33. Kinnistu piires on lubatud kompostida aia- ja köögiviljajäätmeid, lehti, rohtu jne järgmistel tingimustel: 33.1. kompostiauna põhi on ette valmistatud; 33.2. kasutatakse spetsiaalselt toodetud kompostimiskasti; 33.3. kaugemal kui 25 meetrit kaevust ja lahtisest veekogust; 33.4. ei tohi levida haisu; 33.5. ei tohi häirida naaberkinnistu (territooriumi) valdaja heaolu; 33.6. peab olema naaberkinnistu (territooriumi) valdaja suusõnaline nõusolek. 34. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 35. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. Kinnistu piires on jäätmeid lubatud põletada, kui tegevus on vastavuses tuleohutusnõuetega ja ei ohusta: 35.1. keskkonda; 35.2. inimeste tervist; 35.3. naaberkinnistu (territooriumi) valdaja heaolu. 36. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ja immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi, võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 37. Ei ole lubatud põletada: 37.1. märgi aia- ja köögiviljajäätmeid; 37.2. ohtlike ainetega reostunud papp- ja pabertaarat; 37.3. mis tahes kummi (sh liiklusvahendite rehve); 37.4. ohtlikke aineid ja nende jääke ning nendega reostunud taarat (taimekaitsepestitsiide, lakkide ja värvide jääke jne). 38. Põhu põletamine tuleb kooskõlastada vallavalitsuses ja Võru Päästeteenistuses. VI. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID URVASTE VALLAS 39. Juhindudes Võru maakonna jäätmekavast koostab vallavalitsus oma arengukava osana Urvaste valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 40. Urvaste valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtjad on kohustatud koostama vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. VII. KONTROLL JA VASTUTUS 41. Kõik urvaste valla kinnistu- või territooriumivaldajad, samuti hoonete ja korterite omanikud on kohustatud täitma käesoleva eeskirja nõudeid. 42. Iga füüsiline ja juriidiline isik on kohustatud järelevalveametniku nõudmisel esitama kalendriaasta jooksul jäätmete üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid. 43. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 44. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Urvaste Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 45. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346 ja 351; 55, 361; 58, 376) kehtestatud korras. 46. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. Lisa «Urvaste valla jäätmehoolduseeskirja» juurde Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtu kohad Urvaste vallas AS Ragn Sells Võrumaa jaoskond - olmejäätmete kogumine ja transport Aadress Liiva 21, Võru linn Tel 233 74 920 Olmejäätmete prügila: Pihleni prügila (Urvaste Vallavalitsus, jäätmeluba 25. jaanuarist 2000. a nr 13) Aadress: Kuldre küla, Urvaste vald Ohtlike jäätmete vastuvõtt korraldatud järgmistes kogumiskohtades: Uue-Antsla töökoja territooriumil iga kuu 1. ja 3. esmaspäeval, vastuvõtuajad kell 9.00-10.00 Tel 051 75 672 Klaastaara kogumiskohad: 1. Kuldre kauplus Kuldre küla Urvaste vald 2. AS Ayre Kütus kauplus Uue-Antsla küla Urvaste vald 3. Edasi kauplus Uue-Antsla küla Urvaste vald Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtukoht: Kuldre, Uue-Antsla, Urvaste, Restu ja Vaabina küla puhastusseadmed Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonnad Urvaste vallas: Urvaste küla tiheasustusega osa Uue-Antsla küla tiheasustusega osa Kuldre küla tiheasustusega osa