Rakke Vallavolikogu — Rakke valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 84, 1206

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1 ja võttes arvesse Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esitatud ettepanekud (5. juuni 2000. a kiri nr 4-8), Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakke valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 25. septembril 2000. a. Volikogu esimees Andrus BLOK Kinnitatud Rakke Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrusega nr 13 RAKKE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Rakke valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Rakke valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Rakke vallas korraldab Rakke Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. II. ÜLDMÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; kompostimine – orgaaniliste jäätmete tagamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal nende looduslikuks ladustamiseks; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmehoidlas ette nähtud tingimustele; jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; territooriumi valdaja – krundi haldaja või kinnistu omanik; jäätmeluba – Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusest väljastatav tegevusluba. III. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 6. Jäätmekäitlust korraldab Rakke Vallavalitsus, kes 6.1. määrab valla territooriumil jäätmekäitlust teostavad struktuuriüksused; 6.2. annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 6.3. määrab keskkonnateenistuse nõusolekul jäätmekäitluskohad Rakke valla territooriumil; 6.4. korraldab valla jäätmekava koostamist Rakke valla arengukava osana; 6.5. korraldab jäätmeluba vajavate ettevõtete nimekirja koostamist ja esitab selle kinnitamiseks keskkonnateenistusele; 6.6. nõuab valla territooriumil tegutsevatelt ettevõtetelt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegutsemisega seotud jäätmekäitlust. 7. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid ja neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitmist, haisu teket ja keskkonna reostust. 8. Kogumisvahendina võib kasutada: 8.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 8.2. niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte; 8.3. jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeautode tõstemehhanismidega tühjendamist või laadimist; 8.4. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt. 9. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja ümbruse puhtuse eest. 10. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas, konteinerile peab olema lumest puhas juurdepääs ka talvel. 11. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud Rakke vallas on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides selleks lepingud vallavalitsusega või tema poolt volitatud veoettevõtjaga. Vallavalitsus võib olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada jäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru vallavalitsusele. 12. Kogumisvahendi omanik vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks – ohtlikke jäätmeid; – kuuma tuhka; – ehitusprahti ja kive; – vedelaid ja määrivaid aineid; – suuregabariidilisi esemeid. 13. Rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokku lepitud ajaks oma konteineri juurde. 14. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a kompostimine) krundil on keelatud. 15. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib krundi valdaja oma territooriumil kompostida, kui: 15.1. kompostimiskoht ei ole lähemal kui 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust; 15.2. kompostimiskoht paikneb krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 15.3. kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis, mis on 10 m veepiirist. 16. Sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed ja inertsed jäätmed ladustatakse Rakke Vallavalitsuse poolt määratud kohtadesse. 17. Surnud loomad ja loomade jäänused maetakse Rakke Vallavalitsuse poolt määratud kohta. 18. Sõnnikut, vedelsõnnikut ja virtsa laotatakse vahetult künni alla ning laotamisel aedades ja põldudel tuleb järgida üldisi vee- ja keskkonnaametite veekaitsejuhendeid ning tervisekaitsemäärusi. Sõnniku ja läga laotamine lumele ja külmunud maale on keelatud. 19. Sõnniku, vedelsõnniku ja virtsa veol vältida elamugruppi läbivaid teid. Kohtades, kus see pole võimalik, on reostuse tekkimisel selle tekitaja kohustatud kahjustuse kohe likvideerima. 20. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on: – patareid; – akud; – elavhõbedatermomeetrid; – kõlblikkusaja ületanud ravimid; – värvid, lakid; – päevavalguslambid. 21. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmete tekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega. 22. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõtjale. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei käidelda, peab juriidiline isik säilitama oma territooriumil kooskõlastatult keskkonnaosakonnaga. 23. Füüsiline isik annab ohtlikud jäätmed üle litsentsi omavale ettevõtjale ja vastutab kuni üleandmiseni nende ohutu hoidmise eest. IV. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 24. Füüsilised ja juriidilised isikud, kes peavad omama jäätmeluba, taotlevad seda seadusandluses ettenähtud korra kohaselt. 25. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Rakke Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab selle Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele. 26. Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist korraldab Rakke Vallavalitsus. Liikuva kogumispunkti marsruudist antakse teada kohalikus lehes kaks nädalat enne kogumise toimumist. 27. Jäätmeluba väljastatakse seaduses ettenähtud korras. 28. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 29. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõetekohast kogumist või üleandmist kajastavaid dokumente viis aastat. 30. Jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõike 5 nõuetele vastavad ettevõtted peavad esitama aruande oma tegevusest riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistrile seadusega ettenähtud korras. V. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 31. Rakke Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 32. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 33. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 34. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.