Raikküla Vallavolikogu — Raikküla valla põhimääruse kinnitamine — KO, 84, 1205

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 punktist 9, Raikküla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Raikküla valla uus põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tühistada Raikküla valla põhimäärus, mis on kinnitatud Raikküla Vallavolikogu 10. detsembri 1997. a määrusega nr 11 ja muudetud Raikküla Vallavolikogu 15. juuni 1999. a määrusega nr 26. 3. Määrus saata Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana paberkandjal ja elektroonsel kujul. 4. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Urmas UUSTALLO Kinnitatud Raikküla Vallavolikogu 19. juuni 2000. a määrusega nr 19 RAIKKÜLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Raikküla valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Raikküla valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigi seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Raikküla vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse; 3.7. vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 3.8. tegevuse avalikkus. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Raikküla vald kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Raikküla vald kohaliku omavalitsusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Raikküla valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 4.3. Raikküla vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse ning Raikküla Vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 4.4. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, sotsiaalhoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, jäätmekäitlust, päästetegevust, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 5.2. Valla ülesanne on korraldada vallas munitsipaalkoolide, -lasteaedade, raamatukogude, klubide ning teiste kohalike asutuste, mis on valla omanduses, ülalpidamist. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud seadusega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Omavalitsusüksus täidab ka riiklikke ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Valla omavalitsusorganid 6.1. Raikküla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 6.2. Raikküla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Omavalitsusüksuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Raikküla valla territooriumil. 8. Omavalitsusüksuste koostöö 8.1. Vallal on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 8.1.1. tegutseda ühiselt; 8.1.2. anda sellekohased volitused mõnele teisele vallale; 8.1.3. moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 8.2. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja ta tegutseb seaduste ja registreeritud põhikirja alusel. 9. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega 9.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 9.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Raikküla valda volikogu või viimase määratud esindus. 9.3. Vallal on õigus sõlmida sõpruslepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 9.4. Volikogu või tema poolt volitatud esinduse või isikute sõlmitud välislepingud vaatab läbi ja kinnitab volikogu, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust kuulamata. 10.2. Volikogul on õigus Raikküla valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 10.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Vallaelanik 11.1. Vallaelanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Raikküla vallas. 11.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 11.3. Muudel isikutel on Raikküla vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, v.a seaduse või selle alusel antud valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 12. Valla vapp ja lipp 12.1. Raikküla vallal on oma vapp ja lipp ning muu visuaalne sümboolika, mis tuleb kooskõlastada, kinnitada ja registreerida vastavalt seadustele. 12.2. Vapi ja lipu kasutamise kord on sätestatud seaduse ning volikogu vastava määrusega. 12.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 13. Asjaajamise keel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. 14. Valla piir 14.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 14.2. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 14.3. Raikküla vald piirneb Kehtna, Märjamaa ja Rapla vallaga. 14.4. Raikküla valda kuuluvad: Jalase, Kaigepere, Keo, Koikse, Kõrvetaguse, Lipa, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Metsküla, Nõmmemetsa, Nõmmküla, Purku, Põlma, Pühatu, Raela, Raikküla, Riidaku, Tamme, Ummaru, Vahakõnnu ja Valli küla. 14.5. Valla piir on tähistatud kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. 15. Administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Kabala mõisahoones Tamme külas Raikküla vallas Raplamaal. II. VALLAVOLIKOGU 16. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu 16.1. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu. 16.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvahääletusi ja -küsitlusi seaduses ettenähtud korras. 16.3. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldisel, ühetaolisel ja otsesel valimisel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 17.5. Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast lõplike valimistulemuste teatavakstegemist. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. 18.4. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 18.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöölt saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ning korras. 18.6. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet hiljemalt ühe kuu jooksul pärast arupärimise või muu taotluse esitamist (v.a. andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud). 18.7. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid kirjaliku eriarvamuse volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. 18.8. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1 (otsustused, mis oluliselt mõjutavad tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve) (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145). Volikogu liige on kohustatud enne eelnimetatud küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge tehakse volikogu istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.9. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Raikküla vallas; 19.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 19.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.8. surmaga. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 19.3. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 19.1 nimetatud asjaolude teatavaks saamisest, avalduse esitamisest või kohtuotsuse saamisest teate volikogule. 19.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise küsimuse volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.1.2. nimetamisega prokuröriks; 20.1.3. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.4. nimetamisega vallaametnikuks; 20.1.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.1.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.1.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.2. Punktis 20.1.3 nimetatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.3. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest vallasekretäri kaudu asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 20.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe pärast volituste peatamist tingivate asjaolude talle teatavaks saamist. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetest 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.9. Kui Raikküla Vallavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 (volikogu otsustused tehakse volikogu koosseisu poolthäälteenamusega) osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 21.10. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatamist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 21.11. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 22. Volikogu pädevus 22.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 22.1.10. taotluse esitamine ja arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 22.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 22.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 22.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimehele hüvituse määramine; 22.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. kohtu kaasistujate valimine; 22.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 22.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 22.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 22.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 22.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.33. detailplaneeringu tühistamine; 22.1.34. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.3. Vallavalitsus võib teha aasta jooksul muudatusi ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõige 3). 23. Volikogu struktuur 23.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonidena. 23.2. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 23.3. Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 23.4. Volikogu komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. 23.5. Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 24. Volikogu esimees 24.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 24.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 24.3. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 24.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 24.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 24.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 24.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 24.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 24.9. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 25. Volikogu esimehe asendamine 25.1. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus, enesetaandus jm) asendab teda aseesimees. 25.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 25.3. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. 25.4. Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. 26. Volikogu esimehe valimine 26.1. Volikogu esimest valimisjärgset istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 26.2. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe. 26.3. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 26.4. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis rohkem kandidaate ei esitata, toimub valimine ühe kandidaadiga. 26.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 26.6. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni kümneminutilises sõnavõtus. 26.7. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 26.8. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 26.9. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 26.10. Volikogu valib avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. 26.11. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletamissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 26.12. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil ringi ümber kandidaadi järjekorranumbrile, kelle poolt nad hääletavad, ka ühe kandidaadi puhul. 26.13. Hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 26.14. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud valla valimiskomisjoni esimees. 26.15. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 26.16. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, osutub valituks valimistel rohkem hääli saanud kandidaat. 26.17. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 26.18. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. 26.19. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 27. Volikogu aseesimehe valimine Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 28. Volikogu komisjonid 28.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. 28.2. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni (v.a revisjonikomisjon) võib kuuluda vallavalitsuse esindaja. Komisjoni liikmed võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 28.3. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 28.4. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 28.5. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub volikogu esimehe ettepanekul volikogu istungil poolthäälteenamusega. 29. Komisjoni esimees: 29.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 29.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 29.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesanded. 29.4. Komisjoni esimesel koosolekul valitakse komisjoni aseesimees. Komisjoni aseesimees valitakse salajasel hääletusel, igal komisjoni liikmel on üks hääl. Aseesimeheks osutub komisjoni liige, kes saab enim hääli. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. Komisjoni esimehe või aseesimehe puudumise korral juhib koosolekut mõni teine liige vastavalt komisjoni põhikirjale. 29.5. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 30. Komisjoni töökord 30.1. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 30.2. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 30.3. Komisjoni koosoleku protokollib üks komisjoni liikmetest. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 30.4. Volikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 30.5. Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 31. Revisjonikomisjon 31.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 31.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 31.2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 31.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 31.2.3. valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust, 31.2.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 31.2.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 31.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 31.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 31.5. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 32. Volikogu kokkukutsumine 32.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui kuus korda aastas. 32.2. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu kooseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 32.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused päevakorra eelnõuna ja kutse peab volikogu liikmetele teatavaks tehtud olema vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 32.4. Volikogu liikmed, kes ei saa volikogu istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama valla kantseleisse, kust teade edastatakse volikogu esimehele. 32.5. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. 33. Küsimuste arutelu volikogus 33.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 33.2. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 33.3. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. Istungi päevakorra eelnõu pannakse välja üldiseks tutvumiseks neli päeva enne istungi algust. 33.4. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 33.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 33.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 33.7. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 33.8. Volikogule esitatakse vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projektide ärakirjad, millega eelnevalt on tutvunud vallavanem ja vallasekretär. 33.9. Volikogu võib istungi päevakorda täiendada erandkorras häälteenamusega hääletamise tulemusel. 33.10. Õigusaktide ja muude dokumentide eelnõud laekuvad vallakantseleisse, kust need saadetakse pärast seda, kui vallasekretär on eelnõuga tutvunud, volikogu esimehele. Eelnõu peab vastama nii sisult kui vormilt kehtivale seadusandlusele. Juhul kui eelnõu ei vasta kehtestatud normidele või on vastuolus seadusega, teeb vallasekretär eelnõu esitajale ettepaneku viia see vastavusse kehtiva seadusandlusega. 33.11. Volikogu istungi päevakorra eelnõu arutamisele kaasatakse volikogu liikmed, komisjonid, vallavanem ja vallasekretär. Kõigil käesolevas lõikes nimetatutel on õigus esitada oma arvamused ja ettepanekud eelnõu kohta 2 päeva jooksul volikogu esimehele. Volikogu esimees võib vajadusel nimetatud tähtaega pikendada. 33.12. Vallavanem ja vallasekretär võivad päevakorra eelnõud tutvustada vallavalitsusele. 33.13. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse protokollile. 33.14. Päevakorraküsimuste arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Ettekandeks antakse aega 20 minutit, kaasettekandeks 10 minutit. Kokkuleppel istungi juhatajaga võib ettekande aega pikendada. 33.15. Iga päevakorrapunkti arutamisel avatakse läbirääkimised. 33.16. Sõnavõtuks kohalt antakse aega 10 minutit. Kui kõneleja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja sõnavõtu. 33.17. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. 33.18. Arvamuste avaldamise järjekord on järgmine: sõnavõtt istungi läbiviimise korra kohta; küsimused ettekandjale; sõnavõtt kohalt. Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta antakse soovijaile märguande peale väljaspool järjekorda. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks, märkuseks või repliigiks kuni üks minut. 33.19. Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Otsus läbirääkimiste lõpetamise kohta langetatakse hääletamise teel. 33.20. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. Otsus arutelu katkestamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 33.21. Volikogu päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks alatine komisjon või üle poole volikogu koosseisust. Kui otsustatakse eelnõu arutamine kahel lugemisel ja esimesel lugemisel ei ole eelnõu volikogu poolt tagasi lükatud, siis lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. 33.22. Eelnõu teine lugemine toimub sel juhul järgmisel volikogu istungil. Vahepeal on volikogu liikmetel, komisjonidel ja vallavalitsusel võimalik teha kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamise ja muutmise kohta eelnõu esitajale. Koopia muudetud ja täiendatud eelnõust esitatakse enne eelnõu panemist volikogu istungile tutvumiseks vallasekretärile. 33.23. Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja, kes selgitab esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteerib muudatusettepanekuid. Ettekandjale esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused, järgnevad volikogu liikmete sõnavõtud. 33.24. Kui eelnõu arutamine katkestatakse, tuleb protokollis fikseerida tähtaeg teise lugemise jätkamiseks. 33.25. Kui muudatusettepanekute hääletamise järel pole tehtud ettepanekuid teise lugemise katkestamiseks, siis pannakse eelnõu tervikuna hääletamisele. 33.26. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei. 34. Hääletamine volikogus 34.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 34.2. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. 34.3. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 34.4. Volikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 34.5. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. 34.6. Enne iga küsimuse hääletamist võib alatise komisjoni esimees nõuda kuni kümme minutit vaheaega. 34.7. Istungi juhataja paneb küsimuse hääletamisele sellest istungihaamri löögiga märku andes, pärast seda ei ole kellelegi õigus enne hääletamistulemuste selgumist sõna anda. 34.8. Hääletamistulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab istungihaamri löögiga. Volikogu liikmel on õigus nõuda hääletamise kordamist juhul, kui selgub, et küsimuse arutamisel või hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses fikseeritud korda. 34.9. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 34.10. Muudatusettepanekud arutatava eelnõu kohta paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust. Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu. 34.11. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. Kui mõni volikogu liige seda nõuab, peab enne lõpphääletust olema volikogu liikmetele kätte jagatud eelnõu lõplik redaktsioon. Selleks tehakse kuni 20-minutiline vaheaeg. 34.12. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui esitatud on alternatiivne eelnõu ja ka see ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 35. Volikogu õigusaktide algatamine Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 36. Umbusaldusavaldus volikogus 36.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 36.2. Umbusalduse avaldamine toimub avalikul hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige 36.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamiseks volikogu usalduse kaotuse tõttu. 36.4. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 36.5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad uue vallavanema valimisteni ja valitsuse liikmete kinnitamiseni. 36.6. Umbusalduse avaldamisel valitsuse liikmele vabastatakse ta valitsuse liikme kohalt. 36.7. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 37. Volikogu tegutsemisvõimetus 37.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 37.1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 37.1.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 37.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 37.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsuse liikmele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 37.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks, ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 38. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 38.1. Volikogu määrused avalikustatakse mitte hiljem kui kümme päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga vallavalitsuses ja valla raamatukogudes. 38.2. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 38.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 38.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja enne nende avalikustamist. 38.4. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid saadetakse Riigikantseleisse kinnitatud ärakirjadena nii paberil kui elektroonsel kujul ühe nädala jooksul allakirjutamisest Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt. 38.5. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 38.6. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 38.7. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 38.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid mitte avaldada. 38.9. Volikogu määrused, otsused ja volikogu protokollid on kättesaadavad kõigile vallasekretäri juures. 39. Õigusaktide täitmise kontroll 39.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 39.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 39.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu esimehele. 39.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult vallasekretäri kaudu. Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule või volikogu liikmele kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul. 40. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 40.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 40.2. Volikogu liige on kohustatud volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 41. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALLAVALITSUS 42. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesanded. 43. Vallavanema valimine 43.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on volikogu usaldus. 43.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 43.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 43.4. Vallavanema valimiseks võib volikogu kuulutada välja konkursi. 43.5. Kui konkurssi välja ei kuulutata, esitatakse vallavanema kandidaadid volikogu liikmete poolt eeldusega, et igal volikogusse kandideerinud kodanike valimisliidul, üksikkandidaadil või erakonnal on oma vallavanema kandidaat. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis rohkem kandidaate üles ei seata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 43.6. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi. 43.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kolm küsimust. 43.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 43.9. Hääletamise protseduuri viib läbi volikogu poolt määratud häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 43.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 44. Vallavanem 44.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 44.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 44.3. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 44.4. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 44.4. esitab volikogule kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 44.5. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta; 44.6. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 44.7. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamise käskkirju; 44.8. täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid; 44.9. vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär; 44.10. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolituseta; 44.11. sõlmib ostu-müügi-, majandus- ja rendilepinguid; 44.12. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 44.13. kehtestab valla töötajate töökorra. 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 45.1. Vallavanem saab alates valituks osutumise hetkest õiguse moodustada valitsus. 45.2. Vallavalitsuse koosseisu, kuid mitte vähem kui kolm liiget, määrab volikogu vallavanema esildisel. 45.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 45.4. Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. 45.5. Volikogu uue koosseisu valimise järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 45.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse koosseisu. 45.7. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud korda. 46. Vallavalitsuse kinnitamise kord 46.1. Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana. 46.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletusel volikogu poolhäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel. 47. Valitsuse volituste tähtaeg 47.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 47.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 47.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 48. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 48.1. isiku avalduse alusel; 48.2. vallavanema esildisel; 48.3. umbusalduse avaldamise korral; 48.4. teovõimetuks tunnistamisel; 48.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 48.6. tema surma korral. 49. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 49.1. on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja volikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega pole antud riigi või volikogu ainupädevusse; 49.2. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 49.3. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 49.4. võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 49.5. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 49.6. moodustab oma ülesannete täitmiseks vallavalitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 49.7. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsuse sisese teenistuse (kantselei) töökorra; 49.8. võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete eest. 50. Vallavalitsuse töökord 50.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 50.2. Vallavalitsuse töövorm on istung. 50.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema poolt käskkirjaga määratud asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema vähemalt pool valitsuse koosseisust. 50.4. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte poolekslangemise korral on otsustav vallavanema või tema asendaja hääl. 50.5. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 50.6. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 50.7. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär. 50.8. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 50.9. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 50.10. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud töökorra alusel. 50.11. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 51. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 51.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ja need tuleb saata täitjale ja teistele asjaosalistele. 51.2. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Määruses fikseeritud juhtudel avaldatakse määrus Riigi Teatajas või kohalikus ajalehes. 51.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 51.4. Määrusele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. 51.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IV. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 52. Vallateenistus 52.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Raikküla valla ametiasutuses. 52.2. Kohaliku omavalitsuse teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 52.3. Kohaliku omavalitsuse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 52.4. Ametnik on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 52.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuja kohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 52.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 52.7. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse, valla põhimääruse, töökorra ja ametijuhendite alusel. 52.8. Kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. 53. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised 53.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel volikogu otsusega hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses proportsionaalselt töötatud ajale, kui nad on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 53.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 53.1.2. isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 53.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 53.2. Punktis 53.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 53.2.1. vabastatakse ametist isiku algatusel (v.a tervislikel põhjustel); 53.2.2. valitakse või nimetatakse ametisse volikogu poolt uueks tähtajaks. 54. Vallasekretär 54.1 Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 54.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 54.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 54.4. Vallasekretär: 54.4.1. juhib vallakantselei tegevust ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta. 54.4.2. korraldab vallavalitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamist ja protokollimist, vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist. 54.4.3. jälgib volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ja teiste dokumentide eelnõude põhjendatust ja vastavust kehtivale seadusandlusele ning normitehnilistele nõuetele, esitades mittevastavuse korral protesti eelnõu väljatöötajale, kes on kohustatud selle viima vastavusse kehtiva seadusandlusega. 54.4.4. taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 54.4.5. esindab vallavalitsust kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 54.4.6. hoiab valla vapipitsatit; 54.4.7. vastutab volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õigeaegse saatmise eest õiguskantslerile; 54.4.8. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja -volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks; 54.4.9. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 54.4.10. täidab teisi talle seaduse või valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 54.4.11. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 55. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur 55.1. Vallavalitsus moodustab volikogu poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuris ettenähtud haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad vallavalitsuse kantselei ja vallavalitsuse teised struktuurid. 55.2. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja volikogu töö tehniline tagamine. 56. Vallavalitsuse kantselei ülesanded 56.1. Koguda volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile, vallasekretärile või vastavale peaspetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta arvamuse. 56.2. Tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollimine. 56.3. Vormistada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega. 56.4. Tagada protokollide ja õigusaktide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad. 56.5. Tagada protokollist väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt kehtestatud korrale. 56.6. Posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise tagamine. 56.7. Vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse pidamine. 56.8. Tõendite ja õiendite väljastamine. 56.9. Valla registrite pidamine. 56.10. Passitöö, kaitseväearvestus. 56.11. Perekonnaseisualane töö. 56.12. Vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ning nõutavaks tähtajaks esitamine. 56.13. Notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires. 56.14. Personalialane töö vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele. 56.15. Volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 57. Õigusaktide algatamise õigus 57.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul elanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutlusele kolme kuu jooksul. 57.2. Volikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 57.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või vallavalitsuses. 58. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 58.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 58.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 59. Külavanem 59.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 59.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 59.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 59.4. Külavanem võidakse kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. VI. MAJANDUS JA EELARVE 60. Vallavara mõiste 60.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 60.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 60.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuse ühtset ja avalikku registrit. 60.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. 61. Majandustegevus 61.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi, kes ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 61.2. Vallaasutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 61.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 61.4. Valla osalemise fondides, sihtkapitalides, tulunduslikes ja mittetulunduslikes ettevõtetes ja organisatsioonides otsustab volikogu. 61.5. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 62. Munitsipaalomand 62.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 62.2. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu määrusega kehtestatud korra alusel. 62.3. Riigi poolt tasuta vallale antud kinnisasja võib vald võõrandada volikogu otsusel vaid juhul, kui see on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. 62.4. Vallal on ostueesõigus oma haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 63. Vallaasutused ja nende moodustamise kord 63.1. Valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud vallaasutused. 63.2. Valla ametiasutuseks on vallavalitsus ja valla kantselei. 63.3. Vallaasutusel on oma põhimäärus, eelarve ja pitsat ning dokumendiplangid. 63.4. Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja ametnike palgamäärad kinnitab volikogu. 63.5. Vallaasutuse asutamine, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab volikogu. 63.6. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest: 63.6.1. vallaasutuse juht võetakse tööle konkursi korras, ametisse kinnitab vallavalitsus; 63.6.2. vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vastava asutuse juht eelarves ettenähtud kulude piires; 63.6.3. vallaasutusel on oma eelarve. Vallaasutusel võib olla oma nimetusega pitsat, dokumendiplangid ning oma sümboolika. 64. Maksud ja koormised 64.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. 64.2. Seaduses sätestatud korras võib volikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormisi, millega neid kohustatakse nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva või sellega vahetult piirneva territooriumi heakorra tagamiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 64.3. Volikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 64.4. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse, koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse, see ei või olla lepingu objektiks. 65. Valla arengukava mõiste 65.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Raikküla valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 65.2. Valla arengukava koostatakse viieaastaseks perioodiks. 66. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 66.1. Volikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. 66.2. Volikogu korraldab arengukava projekti avaliku väljapaneku vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehakse arengukavas vajalikud parandused ja täiendused. 66.3. Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse kohalikus ajalehes, ta on kättesaadav kõigile valla raamatukogudes ja vallavalitsuses. 66.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada igal ajal volikogus arengukava muutmise menetlus. 66.5. Arengukava on aluseks: – vallaeelarve koostamisele; – investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; – laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 66.6. Arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 67. Valla planeerimine 67.1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering, mille algatamisest teatatakse ajakirjanduses. 67.2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 67.3. Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab volikogu oma otsustega. 68. Vallaehitus 68.1. Vallaehitus on: 68.1.1. ehitiste püstitamine maa peale ja maapõue; 68.1.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehituse teel; 68.1.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonide muutmine; 68.1.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 68.1.5. ehitise lammutamine. 68.2. Vallaehitus toimub valla üldplaneeringu ja selle alusel kehtestatud detailplaneeringu alusel. 68.3. Vallaehitust reguleeritakse Eesti Vabariigi õigusaktide ja volikogus kinnitatud ehitusmääruse alusel. 69. Valla kultuuriväärtuste kaitse 69.1. Volikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste või väärtuste säilimine. 69.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja volikogu õigusaktides sätestatud korras. 70. Keskkonnakaitse 70.1. Valla ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 70.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 70.3. Seaduses sätestatud alusel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjade, valla ehitusmääruse või muude volikogu määruste ja otsustega. 71. Valla eelarve mõiste 71.1. Valla iseseisev eelarve koosneb kõikide vallaasutuste ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 71.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 71.3. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks, kui volikogu on selleks otstarbeks eelarvesse summa kinnitanud. 72. Eelarve tulud ja kulud 72.1. Eelarve tulud on: – laekumised maksudest; – laekumised omavalitsusasutustest ja vallavarast ning äriühingutest; – rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; – osalemine asutuste eelarves; – laenud ja intressid; – muud laekumised. 72.2. Eelarve kulud jaotuvad seadusega pandud kohustuste täitmiseks, lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, muude vajaduste finantseerimiseks, reservfondi moodustamiseks. Valdkondade järgi liigitatakse kulud: – hariduskulud; – kultuurikulud; – tervishoiukulud; – sotsiaalhoolduskulud; – riiklikud sotsiaaltoetused; – kehakultuurikulud; – majanduse kulud; – halduskulud; – laenud ja intressid; – reservfond. 72.3. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jäägi arvel, rahaliste vahendite puudumisel eelarveaasta tuludest. 72.4. Laenu võib vald võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal protsenti, mis on kindlaks määratud valla- ja linnaeelarve seaduses. 73. Valla eelarve projekti koostamise organiseerimine 73.1. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 73.2. Eelarveprojekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude kulude katteks. 73.3. Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus talle kõigi allasutuste poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. Vallavalitsuse poolt tuleb tagada tulude täielik arvele võtmine nende moodustumise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõigi kululiikide lõikes. 73.4. Valla eelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 73.5. Valla eelarve projekti koostamist organiseerib vallavalitsus, kes teatab allasutustele näitajad, vormid ja tähtajad, mille järgi nad peavad esitama eelarveprojekti koostamiseks vajalikud materjalid. 73.6. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab eelarveprojekti lülitatud kulude otstarbekust. 73.7. Vallavalitsus koostab eelarve projekti, milles on näidatud kõikide allasutuste vajadused. Projekt esitatakse hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Projekt ei pea olema tasakaalus. 73.8. Eelarve projektile lisatakse eelmise eelarveaasta eelarve ja täitmine, samuti andmed ületulevate ja üleminevate ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi. Seletuskirjas esitatakse ka arvutused tulude baasi kujunemise kohta kõigi tululiikide lõikes. 73.9. Kulud esitatakse allasutuste ja kululiikide lõikes vastavalt kehtivale kulude klassifikaatorile ning punktis 47.2 nimetatud kulurühmade lõikes. Seletuskirjas esitatakse kululiikide arvestuse alused. 73.10. Projekt arutatakse läbi volikogu komisjonides, kes esitavad oma ettepanekud eelarve tulude ja kulude muutmiseks või ümberjaotamiseks koos arvestusega eelarve tasakaalu tagamiseks. 73.11. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 73.12. Ettepanekud esitatakse majandus-eelarve komisjonile ja vallavalitsusele, kes koostab eelarve projekti lõpliku redaktsiooni volikogule esitamiseks. 73.13. Pärast II lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada 74. Valla eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 74.1. Eelarve projekt koos lisamaterjalidega esitatakse volikogule kinnitamiseks. 74.2. Volikogu kinnitab valla eelarve kogumahu. Iga asutuse jaoks kinnitab volikogu aastaeelarve summa. Eraldi kinnitatakse töötasufond, inventari soetus ja kapitaalmahutused või kulude liigitus vastavalt volikogu eelnevale otsusele. Teised kuluartiklid kinnitatakse ühise summana. 74.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 74.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaasta ettenähtud kuludest. 74.5. Nädala jooksul pärast valla eelarve kinnitamist teatab vallavalitsus allasutustele nende kinnitatud eelarve mahu, tuues eraldi välja töötasude, inventari soetamise ja kapitaalmahutuste suurused ning informeerib vallavalitsuse ja volikogu poolt tagasi lükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarve projektides. 74.6. Valla eelarve esitatakse kõrgemalseisvale organile vastavalt seadusandlusele. 75. Eelarve täitmine 75.1. Eelarvet täidetakse vastavalt kulude loendile, eelarves määratud assigneeringuid kasutatakse ettenähtud otstarbeks. 75.2. Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikoguga eelnevalt kooskõlastades. 75.3. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see taastatakse volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 75.4. Aasta alguse vabajääk suunatakse vajadusel eelarve tuludesse. 75.5. Eelarve tuludeks loetakse kõik tulud, mis laekuvad eelarveaasta jooksul. 75.6. Iseseisva raamatupidamisega allasutuste finantseerimine toimub Raikküla Vallavalitsuse raamatupidamise kaudu kaks korda kuus vastavalt allasutuse eelarvele ja tulude laekumisele. 75.7. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otstarbe otsustab volikogu. 75.8. Eelarve täitmise arvestust ja aruandlust reglementeerib raamatupidamise seadus ja sellest tulenevad eekirjad. 75.9. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne aastaaruande kinnitamist eelarve tulude arvelevõtmist ja kulude vastavust eelarvele. 75.10. Vallavalitsuse raamatupidamine ja iseseisva raamatupidamisega asutused koostavad aastaaruanded, millest vallavalitsuse raamatupidamine teeb koondi. Aruanne, millele on oma arvamuse andnud revisjonikomisjon ja vajadusel audiitor, esitatakse volikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. juuniks. 76. Eelarve muutmine ja lisaeelarve 76.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada vallavalitsus, volikogu majandus-eelarve komisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 76.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 76.3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras, kui eelarve vastuvõtmine. 76.4. Lisaeelarve ja eelarvemuudatus tuleb esitada volikogule kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 77. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 77.1. Eelarve täitmise kontrolli teostab vallavalitsus, analüüsiga tuleb selgitada välja võimalused valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 77.2. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu majandus-eelarve komisjonis kaks korda aastas ja vajadusel volikogus. 78. Eelarve avalikustamine Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallavalitsuses ja valla raamatukogudes nagu kõik volikogu materjalid. VII. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 79. Valla suhted riigiorganitega 79.1. Valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 79.2. Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 79.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning muude riigi õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 79.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 80. Järelevalve 80.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 80.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 80.3. Valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab kontrolli õiguskantsler. 80.4. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 81. Valla põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 81.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu. 81.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 81.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval.