Kohila Alevivolikogu — Kohila alevi põhimääruse vastuvõtmine — KO, 84, 1199

Kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 14 lõikega 2 ning paragrahvi 22 lõike 1 punktidega 6 ja 9, Kohila Alevivolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kohila alevi põhimäärus. 2. Tühistada Kohila Alevivolikogu 22. veebruari 1994. a määrus nr 5 «Kohila alevi põhimääruse vastuvõtmine», 28. märtsi 1995. a määrus nr 5 «Põhimääruse muudatused», 31. oktoobri 1995. a määrus nr 19 «Põhimääruse muudatus», 26. märtsi 1996. a määrus nr 6 «Kohila alevi põhimääruse muudatustest», 26. novembri 1996. a määrus nr 21 «Põhimääruse muudatus», 28. jaanuari 1997. a määrus nr 4 «Põhimääruse muudatused», 26. augusti 1997. a määrus nr 15 «Kohila alevi põhimääruse muudatus», 28. aprilli 1998. a määrus nr 4 «Kohila alevi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine» ja 26. jaanuari 1999. a määrus nr 1 «Kohila valla ja alevi lipu kasutamise korra kehtestamine». 3. Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2000. a. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU Kinnitatud Kohila Alevivolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 12 KOHILA ALEVI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Alevi põhimääruse mõiste Kohila alevi (edaspidi alev) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse alevi omavalitsusorganite ning nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste ja üksikisikutega. § 2. Alevi omavalitsuse mõiste (1) Alevi omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes alevielanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades alevi arengu iseärasusi. (2) Alevi omavalitsust teostavad alevielanikud ja alevi omavalitsusorganid. § 3. Omavalitsuse põhimõtted Alevi omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) alevielanike õigus osaleda alevi omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) alevielanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse Euroopa hartast, rahvusvahelistest lepingutest, põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. § 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) alevivolikogu (edaspidi volikogu) – alevi esinduskogu, mis valitakse alevi hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) alevivalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Alevi piir (1) Alevi piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos alevi piiri kirjeldusega. Alevi piire muudetakse seadustes sätestatud tingimustel. Alevi piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (2) Alevi piir tähistatakse alevisse suunduvatel teedel. § 7. Alevi administratiivkeskus (1) Alevi administratiivkeskus asub alevis. (2) Alevi administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 8. Alevi ülesanded ja pädevus (1) Alevi ülesanne on korraldada alevis sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning alevi teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Alevi ülesanne on korraldada alevis koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakooli, raamatukogu ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste alevi omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab alevi omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. § 9. Alev avalik-õigusliku isikuna (1) Alev on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning alevivanem. (2) Alevil on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Alevi vapp ja lipp (1) Alevil võib olla oma vapp ja lipp, mis kooskõlastatakse, kinnitatakse ja registreeritakse vastavalt seadustele. (2) Alevi vappi ja lippu kasutatakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale, mis kuulub põhimääruse juurde. § 11. Suhted riigiorganitega (1) Alevi ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Alevi omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 12. Suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Alevi suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 13. Rahvusvaheline suhtlemine (1) Alevi omavalitsustel on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. (2) Alevil on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (3) Rahvusvahelises suhtlemises esindab alevit volikogu või volikogu määratud esindus. II. VOLIKOGU § 14. Volikogu mõiste Volikogu on alevielanike valitud esinduskogu, kes oma tegevuses juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, käesolevast põhimäärusest ning alevielanike huvidest. § 15. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu valimisteks määrab volikogu eelmine koosseis valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis, lähtudes alevielanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (5) Alevi pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb alevielanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib alevielanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. § 16. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, alevi õigusaktidest ning alevielanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste vastuvõtmiseks volikogu päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele ja määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsioonide, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) tutvuda volikogu ja valitsuse õigusaktide ning dokumentidega, saada neist ärakirju; 6) esineda volikogu istungil ettekande, sõnavõtu, avalduse, protesti ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 17. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist alevis; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati alevi valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Alevisekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate alevi valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse alevisekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates kättesaamisest volikogule. (4) Alevisekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 juhtudel saadab alevisekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 18. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valla- või linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab alevisekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab alevisekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab alevisekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab alevisekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 19. Volikogu asendusliige (1) Põhimääruse paragrahvides 17 ja 18 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Volikogu asendusliikmed registreerib alevi valimiskomisjon ning edastab nende nimekirja volikogu esimehele. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või alevi valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (4) Volikogu asendusliikme volitused lõpevad volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisel. (5) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 20. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) alevi eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) alevi eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja alevi eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) alevivara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) alevi arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) alevi põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine alevi piiride või alevi nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, alevi valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 13) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) alevivanema valimine ja ametist vabastamine; 15) alevivalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, alevivanemale või valitsuse liikmele; 18) töötasu määramine alevivanemale ja palgalisele valitsuse liikmetele ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu määramine, volikogu esimehele või/ja aseesimehele hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) alevi esindamise korra kehtestamine; 23) alevi poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) alevi osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 28) alevi ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 33) alevi ametiasutuse ja alevi ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) aleviametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) alevi ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) alevi arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 21. Volikogu struktuur (1) Volikogu võib töötada täiskoguna, komisjonidena, eestseisusena ja fraktsioonidena. (2) Volikogu võib moodustada alatisi või ajutisi komisjone või töörühmi alevielu probleemidest volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. (4) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (5) Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe ettepaneku alusel. (6) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse ning alevi majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (7) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (8) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. (9) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe nime ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu otsuse alusel. (10) Volikogu liikmed võivad moodustada eestseisuse kui nõuandva organi volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (11) Volikogu eestseisusesse võivad hääleõigusega kuuluda volikogu esimees, volikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. III. VALITSUS § 22. Valitsuse mõiste (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatav alevi omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides alevile kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib alevivara valitsemist, kasutamist ja käsutamist ning korraldab alevieelarve täitmist. (2) Valitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja oma otsuste täitmise kontrolli kaudu. (3) Valitsus korraldab oma allasutuste tegevust. § 23. Valitsuse struktuur ja moodustamine (1) Valitsuse struktuuri ja liikmed kinnitab volikogu alevivanema ettepanekul. Enne valitsuse liikmete kinnitamist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid valitsuse liikmete õiguslikust seisundist. (2) Alevivanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nelja kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast. (3) Valitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (4) Kui esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, esitab alevivanem uue valitsuse koosseisu nimekirja järgmisele volikogu istungile. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab alevivanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Valitsuse liikmete vaheline tööjaotus ja alevivanema asendamise kord kehtestatakse valitsuse korraldusega ning tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistujatele ja alevielanikele. § 24. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Valitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, alevivanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse alusel. (5) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks alevivanemale, kes edastab selle volikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates tagasiastumispalve saamisest. (6) Volikogu peab valitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (7) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole volikogu poolt kinnitatud valitsuse algkoosseisust, ei ole valitsus kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 25. Valitsuse pädevus (1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis riigi või volikogu õigusaktidega ei ole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes volikogu määrustest ja otsustest, valitsuse seisukohtadest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks valitsusele ja mis ei kuulu volikogu pädevusse; 3) esindab alevit avalik-õigusliku isikuna kohtus; 4) esindab alevit volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Valitsusel on õigus taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Volikogul on õigus teha ettepanekuid valitsuse määruste ja korralduste muutmiseks või tühistamiseks. (5) Valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega. § 26. Valitsuse töökorraldus (1) Valitsuse töövorm on istung. Üldjuhtudel toimuvad istungid üks kord nädalas. (2) Istungit juhatab alevivanem või tema asendaja. (3) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale alevivanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Valitsuse otsused istungil tehakse poolthäälteenamusega. (6) Alevivanem või tema asendaja võib istungile kutsuda isikuid vastavalt vajadusele. (7) Valitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla alevivanem või tema asendaja ja protokollija. (8) Valitsuse istungi protokolliga saab igaüks tutvuda alevisekretäri juures pärast selle vormistamist valitsuse reglemendis ettenähtud korras. (9) Valitsuse ja volikogu istungile valitsuse poolt materjalide ettevalmistamise ja esitamise, vastuvõetud valitsuse määruste, korralduste ja protokolliliste otsuste avalikustamise ja väljastamise kord ning valitsuse istungi läbiviimise kord kehtestatakse valitsuse reglemendiga. § 27. Alevivanem (1) Alevivanem on valitsuse juht, kes valitakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks. (2) Volikogu valib alevivanema salajase hääletamise teel kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast. (3) Alevivanem valitakse volikogu uue koosseisu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Alevivanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (5) Alevivanem: 1) korraldab ja juhib valitsuse tööd; 2) juhib vahetult töölõike vastavalt kehtestatud tööjaotusele; 3) esindab alevit kui omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu otsusega antud pädevusele; 4) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku üksiku valitsuse liikme kinnitamiseks või ametist vabastamiseks. § 28. Alevisekretär (1) Alevisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist alevivanem. (2) Alevisekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (3) Alevisekretär: 1) tagab valitsuse õigusaktide vastavuse riigi ja volikogu õigusaktidele; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) juhib ja korraldab kantselei tööd; 4) korraldab valitsuse ja volikogu õigusaktide ja töö avalikustamist; 5) esindab alevit kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab vapipitsatit; 7) täidab teisi ülesandeid vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ning kinnitatud tööjaotusele. § 29. Volikogu esimehe, alevivanema ja abialevivanema sotsiaalsed tagatised (1) Volikogu esimehe, alevivanema ja abialevivanema(te) töötasu määrab volikogu. (2) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, alevivanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. IV. TÖÖKORRALDUS § 30. Töökorraldus Volikogu ja valitsuse töökorraldus sätestatakse reglementides, mis kuuluvad põhimääruse juurde. § 31. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel alevi omavalitsusorganites on eesti keel. § 32. Õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel. (4) Volikogu ja valitsuse üksikaktid jõustuvad vastuvõtmise hetkel, kui üksikaktis ei ole eraldi sätestatud jõustumise tähtaega. (5) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad alevi haldusterritooriumil. (6) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (7) Üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul kümne päeva jooksul pärast õigusaktidele allakirjutamist. (8) Volikogu määrused, otsused ja protokollid ning valitsuse määrused avalikustatakse alevi raamatukogus. (9) Alevi õigusaktide süstematiseerimist, nende avalikustamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele korraldab alevisekretär. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes alevi ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. § 33. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste, valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja alevi põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. (2) Volikogu komisjonid kontrollivad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate alevi õigusaktide täitmist, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Valitsus kontrollib valitsuse õigusaktide täitmist. (4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on ülesandeks tehtud vastava õigusakti täitmise tagamine. Arupärimine esitatakse alevivanema kaudu. Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. V. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUSE PÕHIALUSED § 34. Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust valitsuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. § 35. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt ametiisikute ning hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valitsuse ametiisikute ning hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valitsuse ametiisikute ja hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning alevi õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valitsuse ametiisikute ja hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab alevivara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. VI. ALEVIELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 36. Alevielaniku õiguslik seisund (1) Alevi elanik on isik, kes on kantud alevi elanikeregistrisse. (2) Muudel isikutel on alevis viibides alevielanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. § 37. Õigusaktide algatamine Õigusaktide algatamise õigus on: 1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel alevielanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul; 2) volikogu või valitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse valitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri; 3) kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga; 4) algatuse esitajad valivad endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 38. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. MAJANDUS JA EELARVE § 39. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on alevile kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara, alev on oma vara iseseisev omanik. Alev on ka alevi asutuse vara omanik. Alevi vara koosneb kinnisasjadest (maa ja sellel asuvad hooned ja rajatised), vallasasjadest ning varalistest õigustest ja kohustustest (laenud, võlgnevused). (2) Alevivara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu, mis kuulub põhimääruse juurde. § 40. Alevi majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Alev võib teenuste osutamiseks asutada alevi ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks alevi arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. Majandustegevuses ei taotle alev kasumit. (2) Alevi ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Alevi ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on alev, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on alev, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks alevile ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui alev osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (5) Alevil on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Alevi nimel sõlmib lepinguid alevivanem või tema poolt selleks volitatud isik. § 41. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne alevieelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib volikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei või olla lepingu objektiks. § 42. Arengukava (1) Alevi arengukava on dokument, mis sisaldab alevi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Alevi arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui alevil on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse alevi raamatukogus. Volikogu kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) alevieelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Alevi üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 43. Alevi eelarve (1) Alevi iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Alevil on keelatud laenu andmine või tagamine, välja arvatud õppelaen, kui selleks on raha eelarvesse planeeritud. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks alevielanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. (4) Alevi eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (5) Alevi eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades alevi arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmist. (6) Eelarvesse lülitatakse alevi tulud ja kulud vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele. (7) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (8) Alevi eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (9) Alevi eelarveprojekti koostamist korraldab volikogu vastav komisjon. (10) Alevi eelarve tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või alevivara müügiks. (11) Alevi eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 44. Alevi planeeringud (1) Alevi üldplaneering on alevi terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering koostatakse alevi territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab volikogu. (3) Planeerimis- ja ehitustegevuse korra kehtestab volikogu. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 45. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Alevi põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu. (2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selles tehtud muudatus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses kehtestatud korrale. Lisa Kohila alevi põhimääruse juurde KOHILA ALEVIVOLIKOGU REGLEMENT § 1. Reglemendi mõiste Kohila Alevivolikogu (edaspidi volikogu) reglement määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest vabariigi õigusaktidest ning kuulub alevi põhimääruse juurde. § 2. Volikogu esimehe valimise kord (1) Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel. (2) Enne volikogu esimehe valimise protseduuri läbiviimist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid volikogu esimehe õiguslikust seisundist. (3) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu kümneminutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestiku järjekorras, loosiga vm). (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kaks küsimust, sõnavõtuks antakse volikogu liikmele aega kuni viis minutit, repliigiks kuni kaks minutit. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (8) Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku või esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli või täidetud otsuse eelnõu. Enne valimisdokumendi tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimisdokumendil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (11) Volikogu liikmed, kes võtavad valimisdokumendi, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimisdokumenti ei võta. (12) Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. (13) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (14) Kui kandidaate oli kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (15) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu juhatanud alevi valimiskomisjoni esimees. (16) Volikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–14 kehtestatud valimise korda. § 3. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama alevit ja volikogu talle seadusega, alevi põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevuse piires; 3) omab õigust nõuda valitsuselt, selle struktuuriüksuselt ja alevi asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele, protokollidele ja teistele dokumentidele; 5) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 6) pikendab eelnõude menetluse tähtaega volikogus; 7) esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra; 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 9) täidab muid seaduse alusel ja alevi põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. § 4. Volikogu eestseisus (1) Eestseisuse töövorm on koosolek. (2) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. (3) Eestseisuse korralised koosolekud toimuvad enne volikogu istungi päevakorra saatmist volikogu liikmetele. (4) Eestseisuse koosolekutel arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorda. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist võtta volikogu istungi päevakorda. Eestseisus võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta. (5) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta alevivanem või teda asendav valitsuse liige. Volikogu esimees võib eestseisuse koosolekule kutsuda teisi isikuid. (6) Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisu erakorralise koosoleku. § 5. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. (2) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. § 6. Volikogu komisjon (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad alevielu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskava(d); 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud korras. (4) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või vähemalt poole komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (6) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni otsuste protokolle hoitakse alevivalitsuse (edaspidi valitsus) ruumides vastava komisjoni toimikus. (7) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorraküsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, saada valitsuselt ja alevi asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (10) Komisjoni otsused on õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (11) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (12) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. § 7. Revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust alevi eelarvele; 3) alevi ametiasutuste ja -ettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud alevivara kasutamise sihipärasust; 4) alevi sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Revisjonikomisjon peab enne alevi eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 8. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) alevivanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) alevielanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogu õigusakti eelnõule peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. (3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse volikogu esimehele. (5) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole algatanud valitsus, esitab volikogu esimees valitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. (6) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. § 9. Volikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku alevi valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel teisipäeval algusega kell 18.00, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Töökorras sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. (7) Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks teise päeva. (8) Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. (9) Päevakord peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (10) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avalikustatakse enne volikogu istungit alevi teadetetahvlil. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 10. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, alevivanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 11. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. § 12. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) alevi eelarvet; 2) alevi põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) alevile varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (4) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond / alatine komisjon esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. (7) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega kestusega kuni 15 minutit. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded kestusega kuni 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega viie minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (8) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas küsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks kuni kaks minutit või kõneks kuni viis minutit. (10) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. (11) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. (12) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib volikogu liige nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. § 13. Redaktsioonitoimkond (1) Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. (2) Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. (3) Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. (4) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorda lülitamiseks. (5) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. § 14. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (6) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enam hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. (7) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. § 15. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istung lõpeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». (2) Kui istungi tööaja (viis tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. § 16. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. § 17. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, alevivanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt 1/4 volikogu liikmete nõude esitamisega. Nõudega koos esitatakse otsuse eelnõu. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (7) Umbusalduse avaldamine on aluseks alevivanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamiseks volikogu usalduse kaotamise tõttu. (8) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. § 18. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei osale küsimuste arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. § 19. Volikogu otsused ja määrused (1) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates, avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vajaduse korral võidakse volikogu määruseid ja otsuseid avalikustada täiendavalt ka teistes keeltes. § 20. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokollid vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsused, vastuvõetud määrused ja otsused ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. Lisa Kohila alevi põhimääruse juurde ALEVIVALITSUSE REGLEMENT § 1. Reglemendi mõiste Kohila Alevivalitsuse (edaspidi valitsus) reglement määrab kindlaks valitsuse istungite ettevalmistamise ja läbiviimise korra lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest vabariigi õigusaktidest ning kuulub alevi põhimääruse juurde. § 2. Valitsuse määruste ja korralduste projektid (1) Valitsuse määruste ja korralduste projekte valmistavad ette valitsuse haldusaparaadi ametnikud. (2) Määruste ja korralduste projekte valmistatakse ette valitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks, alevivolikogu (edaspidi volikogu) ja volikogu komisjonide poolt antud ülesannete lahendamiseks, volikogus ja volikogu komisjonides arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks ning alevielanike kaebuste ja avalduste lahendamiseks. (3) Otsustuste projektid peavad vastama kehtivale seadusandlusele, kajastama tegelikku olukorda ning ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. (4) Otsustuste projektis kasutatakse ettevõtete ja asutuste ametlikku nimetust, isikute märkimisel ees- ja perekonnanime vajadusel koos ametinimetusega. (5) Otsustuse vastuvõtmise aluseks olev riigiorgani või volikogu dokument märgitakse projektis pealkirja, vastuvõtmise kuupäeva ja numbriga. (6) Määruse või korralduse projekt esitatakse valitsusele hiljemalt istungi alguseks. § 3. Valitsuse istung (1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Istungid toimuvad üldjuhtudel üks kord nädalas. (3) Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (4) Istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale alevivanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Alevivanem või tema asendaja võib istungile kutsuda isikuid vastavalt vajadusele. (6) Istungi päevakorra projekti koostab alevivanem hiljemalt istungi alguseks. (7) Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist istungil. (8) Istungit juhatab alevivanem või tema asendaja. (9) Valitsuse otsustused võetakse vastu avalikul hääletusel lihthäälteenamusega. Võrdsete häälte puhul otsustab alevivanema hääl. (10) Valitsuse liikmed, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist protokolli. (11) Istungi protokollib alevisekretär või tema äraolekul üks valitsuse liige. § 4. Valitsuse otsustused (1) Valitsus võtab üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsus võib lisaks määrustele ja korraldustele vastu võtta ka protokollilisi otsuseid. (3) Protokollilised otsused võib vastu võtta küsimustes, mis suunatakse edasi volikogule otsustamiseks (volikogu määruste ja otsuste eelnõud) ning mille otsustamine ei ole valitsuse pädevuses. (4) Protokollilised otsused võib vastu võtta ka nende küsimuste lahendamiseks, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik või puudub otsustuse tegemiseks seaduslik alus. (5) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla alevivanem ning kaasallkirja annab alevisekretär. (6) Valitsuse määrused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. (7) Valitsuse korraldused ja protokollilised otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkel, kui neis ei ole eraldi sätestatud jõustumise tähtaega. § 5. Valitsuse istungi protokoll (1) Valitsuse iga istungi kohta vormistatakse protokoll, milles fikseeritakse istungil osalenud isikute koosseis, istungi käik, sisu, alguse ja lõpu kellaajad. (2) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (3) Valitsuse istungite protokollide originaalid koos sinna juurde kuuluvate materjalidega säilitatakse valitsuses vastavas toimikus või arhiivis. § 6. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Valitsusele esitatud avaldused, ettepanekud ja kaebused vaadatakse läbi valitsuse istungil. (2) Valitsus ei vaata läbi anonüümseid avaldusi, ettepanekuid ja kaebusi. (3) Vajaduse korral kutsutakse avalduse, ettepaneku või kaebuse esitaja valitsuse istungile tema poolt tõstatatud küsimuse arutelule. (4) Enne avalduse, ettepaneku või kaebuse arutamist valitsuse istungil tutvub üks valitsuse liige tõstatatud küsimusega ning valmistab ette protokollilise otsuse, vastuse, määruse või korralduse projekti. (5) Kui valitsuse lahend ei rahulda avaldajat, on avaldajal õigus esitada oma avaldus, ettepanek või kaebus volikogule, kes kinnitab valitsuse poolt vastuvõetud lahendi või saadab küsimuse tagasi valitsusele uueks läbivaatamiseks. § 7. Valitsuse määruste ja korralduste avaldamine (1) Alevisekretär saadab valitsuse määruste ja korralduste ärakirjad asjaosalistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (2) Ärakirjad ja väljavõtted määrustest ja korraldustest tõestab alevisekretär. (3) Valitsuse määrused avalikustatakse alevi raamatukogus. (4) Valitsus võib avalikustada protokollilisi otsuseid ja seisukohti alevielanike poolt tõstatatud probleemide ja esitatud küsimuste kohta. (5) Valitsuse dokumentidega saab tutvuda alevisekretäri juures. § 8. Valitsuse liikmete töö kompenseerimine (1) Valitsuse liikmed saavad valitsuse istungitel osalemise eest rahalist hüvitust, mille suuruse määrab alevivanema ettepanekul volikogu. (2) Alevivanem ja abialevivanem valitsuse istungil osalemise eest eraldi tasu ei saa. Lisa 3 Kohila alevi põhimääruse juurde KOHILA ALEVIVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Korra eesmärk 1.1. Käesolev kord sätestab Kohila alevi (edaspidi alev) omandis oleva vara (edaspidi alevivara) valdamise, kasutamise ja käsutamise. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Alevivara mõiste 2.1. Alevivaraks käesoleva eeskirja tähenduses on alevi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning alevi varalised õigused ja kohustused. 2.2. Alevivara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad alevile, kui seadusest, alevivolikogu (edaspidi volikogu) või alevivalitsuse (edaspidi valitsus) õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult volikogu otsusel. 4. Alevivara kasutamise otstarve 4.1. Alevivara kasutatakse avalikul otstarbel, alevi valitsemise otstarbel või alevile tulu saamiseks. 4.1.1. Avalikul otstarbel kasutatavat alevivara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. Valitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava alevivara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 4.1.2. Valitsemise otstarbel kasutatakse alevivara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ja selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava alevivarana käsitatakse ka kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat alevivara, mis on vajalik nende põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kui alevivara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on alevivara valdaja kohustatud sellest teatama valitsusele. Valitsus otsustab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevale eeskirjale. 4.1.3. Tulu saamiseks kasutatav alevivara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada. 5. Omandiõiguse teostamine 5.1. Omandiõigust alevivarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 5.1.1. Alevivara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 5.1.2. Alevivara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 5.1.3. Alevivara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 6. Alevivara arvestus ja kontroll 6.1. Alevivara arvestust korraldab valitsus. 6.2. Alevivara arvestust peavad valdajad, kes esitavad raamatupidamisaruanded vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale. 6.3. Alevivarade kasutamise, käsutamise ja valdamise üle teostab kontrolli valitsus. II. ALEVIVARA OMANDAMINE JA ALEVILE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Alevivara omandamine 7.1. Alevivara omandamise tasu eest otsustab: 7.1.1. volikogu, kui: 7.1.1.1. soetatakse kinnisvara; 7.1.1.2. omandatava vallasvara hind ületab 50 000 krooni, kui selle soetamine ei ole eelarves ettenähtud; 7.1.2. valitsus, kui omandatav vallasvara maksab kuni 50 000 krooni. 7.2. Testamendijärgse pärandvara või kingi vastuvõtmise, kui see toob endaga kaasa suuremad kohustused kui on asja väärtus, otsustab volikogu. Pärandvara või kingi hindamise korraldab või viib läbi valitsus. Nimetatud vara valdaja määrab valitsus vastavalt käesoleva eeskirja punktile 10.2. 7.3. Riigilt tasuta saadava vara taotlemine ja üleandmine alevile toimub Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras ja volikogu otsusel. 7.4. Üldise ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. 8. Alevile varaliste kohustuste võtmine Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu. 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 9.1. Riigihankeid korraldab valitsuse määratud isik vastavalt seda tegevust sätestavatele õigusaktidele. 9.2. Hankeleping sõlmitakse valitsuse korralduse alusel. 9.3. Kui hankelepinguga võetakse alevile rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, taotleb valitsus lepingu sõlmimiseks loa volikogult. III. ALEVIVARA VALDAMINE 10. Alevivara valdajad 10.1. Alevivara valdajateks on valitsus, kohaliku omavalitsuse asutus või lepingute alusel kolmandad isikud vastavalt vara otstarbele ja alevi või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele. 10.2. Alevivara valdajad on kohustatud tagama alevivara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 11. Alevivara valduse muutmine 11.1. Alevivara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 11.2. Alevivara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab: 11.2.1. volikogu enam kui 100 000 krooni soetusmaksumusega tervikvara või selle osa ning kinnisvara üleandmisel; 11.2.2. valitsus juhtudel, kui vara soetusmaksumus on kuni 100 000 krooni. 11.3. Vara üleandmine vormistatakse aktiga. 11.4. Alevivara valdaja võib alevile kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. IV. ALEVIVARA KASUTUSSE ANDMINE 12. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine 12.1. Tulu saamiseks kasutatavat alevivara antakse kasutusse enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 12.2. Tulu saamiseks kasutatava vara rendi piirtariifid kehtestab volikogu. 12.3. Rendimäärad konkreetsetel juhtudel otsustab valitsus. 12.4. Alevivara kasutusse andmise otsustab: 12.4.1. volikogu, kui: 12.4.1.1. alevi vallasvara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 12.4.1.2. alevi kinnisvara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 12.4.1.3. alevivara soetusmaksumus ületab 100 000 krooni; 12.4.3. valitsus, kui alevivara kasutusse andmist ei otsustata punktide 12.4.1 või 12.4.2 kohaselt. 12.5. Alevivara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui alevivara võib osutuda vajalikuks alevile muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma konkursita või rendienampakkumiseta. Määramata tähtajaga lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule. 13. Otsustuskorras võib valitsus anda rendile: 13.1. alevivara, mille soetusmaksumus ei ületa 100 000 krooni; 13.2. üksiku asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 13.3. alevivara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud vähemalt kahel korral enampakkumine, kuid mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 13.4. Otsustuskorras kasutusse antava alevivara üüri- ja renditasu suuruse otsustab valitsus. 14. Alevivara rendile andmine konkursi korras Alevivara rendile andmine konkursi korras toimub juhul, kui vara kasutamise viis on olulisem parameeter kui renditasu. 15. Alevivara rendile andmine enampakkumise korras 15.1. Alevivara antakse rendile enampakkumise korras, kui renditava vara kasutamise tingimused on üheselt määratavad ja vara rendile andmise otsustamise aluseks on ainult rendi suurus. 15.2. Enampakkumise liigi, piirangud, pakkumise ja rendilepingu tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab valitsus. Kui renditava vara soetusmaksumus ületab üht miljonit krooni või kui renditähtaeg ületab kümme aastat, määrab eelnimetatud tingimused volikogu. 15.3. Osavõtumaksu suurus ei tohi olla väiksem kui 1% rendi aastatasu alghinnast, kuid mitte väiksem kui 100 krooni. 15.4. Enampakkumist viib läbi ja korraldab valitsus vastavalt lisas 1 sätestatud tingimustele ja korrale. 16. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 16.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 16.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 16.2.1. enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud isikud, samuti enampakkumise tulemuste kinnitajad, nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 16.2.2. rendi- või kommunaalteenuste eest alevile võlgu olevad isikud. 17. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 17.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või segapakkumisena vastavalt lisas 1 sätestatud tingimustele ja korrale. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab valitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 17.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. 17.3. Enampakkumise läbiviijaks on valitsuse määratud komisjon või kohaliku omavalitsuse asutus. 17.4. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. 18. Piiratud enampakkumiste läbiviimise kord 18.1. Piiratud enampakkumine toimub, kui rendile antava vara suhtes on kehtestatud kasutamise lisatingimused (kasutusotstarve, töökohtade loomine, keskkonnakaitse erinõuded, investeeringute maht jne). 18.2. Piiratud enampakkumisel esitatavad lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. 18.3. Piiratud enampakkumine viiakse läbi suulise, kirjaliku või segapakkumise korra kohaselt. 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus vastavalt lisas 1 sätestatud tingimustele ja korrale. 20. Alevivara konkursi korras rendile andmise kord 20.1. Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 20.2. Lisaks enampakkumise korra punktis 16 nimetatud rendilepingu tingimustele kinnitab valitsus tööle või teenusele esitatavad nõuded ja tingimused. 20.3. Alghinna määramise otsustab valitsus. 20.4. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. Osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse valitsus. 20.5. Konkursi läbiviimise kord ja tulemuste kinnitamise tingimused on sätestatud lisas 1. V. ALEVIVARA VÕÕRANDAMINE 21. Alevivara käsutamine Alevivara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või pandiga. Alevivara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine seoses igamisega. 22. Alevivara võõrandamine 22.1. Alevivara võõrandamine on alevivara müük, erastamine või muul viisil tasu eest või tasuta kolmandatele isikutele andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 22.2. Alevivara võib võõrandada, kui: 22.2.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega alevi valitsemiseks ning selle muul viisil alevivarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või alevile kahjulik; 22.2.2. alevivara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma alevivara omandamiseta ei ole võimalik; 22.2.3. alevivara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele ühingutele nende ülesannete täitmiseks; 22.2.4. alevivara on antud alevile üle erastamise kohustusega; 22.2.5. alevivara ei anna tulu; 22.2.6. muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 22.3. Alevivara võõrandamise otsustab: 22.3.1. volikogu, kui: 22.3.1.1. võõrandatava vara soetusmaksumus on suurem kui 50 000 krooni; 22.3.1.2. võõrandatav vara on kinnisvara või ettevõtte tervikvara; 22.3.1.3. alevivara antakse üle alevi osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks; 22.3.2. valitsus, kui võõrandatava vara soetusmaksumus ei ületa 50 000 krooni. 23. Alevivara võõrandatakse kas otsustus-, enampakkumis- või erastamiskorras. 24. Alevivara võõrandamine otsustuskorras 24.1. Enampakkumist korraldamata võib alevivara võõrandamine toimuda, kui: 24.1.1. võõrandatava vara soetusmaksumus ei ole suurem kui 5000 krooni; 24.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda või vara väärtus võib oluliselt väheneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 24.1.3. võõrandatava vara hind on tariifidega kindlaks määratud; 24.1.4. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 24.1.5. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 24.2. Alevivara võib tasuta või alandatud hinnaga võõrandada heategevuslikel, samuti tervishoiu-, haridus-, spordi-, kultuuri- või hoolekandealastel eesmärkidel. 24.3. Kui enne alevivara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see alevivara enampakkumise alghinna määramise tingimuste kohaselt. Hindamist korraldab valitsus. 24.4. Alevivara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib valitsus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Järelmaksuga müügi korral määrab valitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised. 25. Alevivara müük enampakkumise korras toimub vastavalt lisas sätestatud korrale ja tingimustele. 26. Enampakkumises osalevate isikute ring 26.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. 26.2. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega või selle tulemuste kinnitamisega seotud isikud, nende abikaasad ning lähisugulased. 27. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 27.1. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra punktidega 17–19. 27.2. Enampakkumise läbiviija määrab valitsus. 28. Eelläbirääkimistega enampakkumine 28.1. Eelläbirääkimistega enampakkumiste korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 28.1.1. alghinda kuulutuses ei avaldata; 28.1.2. enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised pärast pakkumiste esitamise lõpptähtaega, registreerib pakkumised ning võrdleb neid alghinna ja kehtestatud tingimustega, eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende esitajatele eelläbirääkimiste aja ja koha; 28.1.3. kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitata, võib läbiviija, pakkumistes lähtudest kutsuda nende esitajad läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 28.1.4. eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 28.1.5. kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 28.1.6. eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 28.1.7. muus osas rakendatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimise sätteid. 29. Ostu-müügilepingu sõlmimine 29.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib valitsus seadusega ettenähtud korras. 29.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul arvates tulemuste kinnitamise teate kättesaamisest või kokkulepitud ajal. 29.3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja lepingu täitmiseks nõutavad tagatised. 29.4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel või nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 29.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. VI. ALEVIVARA ERASTAMINE 30. Alevivara erastamine 30.1. Alevivara erastamine toimub erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 30.2. Alevivara erastamise korraldaja ja läbiviija on valitsus. 30.3. Alevivara erastamisel enampakkumise korras lähtutakse käesoleva korra IV ja käesolevas peatükis sätestatust, kui seadus ei näe ette teisiti. 31. Müügi väljakuulutamine 31.1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes seadusega kehtestatud tähtaega arvestades. 31.2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. VII. ALEVIVARA KOORMAMINE 32. Alevivara koormamine 32.1. Alevivara koormamise all mõistetakse alevi omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 32.2. Alevivara koormamise otsustab volikogu, kui koormatakse kinnisasja või panditakse alevivara. Muudel juhtudel otsustab alevivara koormamise valitsus. 32.3. Alevivara võib pantida üksnes alevi enda kohustuste täitmiseks. 32.4. Alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 32.4.1. koormamine toimub selle isiku nõudel, kellel on selleks õigus tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest; 32.4.2. alevivara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud. 32.5. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsustab volikogu valitsuse ettepanekul. 32.6. Hoonestusõiguse seadmine alevimaale toimub vastavalt seadusele ja muudele kehtivatele õigusaktidele. Hoonestusõiguse seadja on valitsus. VIII. ALEVIVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 33. Alevivara mahakandmine 33.1. Alevivara kuulub mahakandmisele: 33.1.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 33.1.2. kui ilmneb erinevus olemasoleva alevivara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 33.2. Mahakandmiseks aluse tekkimisel on alevivara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetus(bilansiline)maksumus ja mahakandmise põhjus. 33.3. Alevivara mahakandmise otsustab: 33.3.1. volikogu, kui vara soetus(bilansiline)maksumus on suurem kui 30 000 krooni või kui maha kantakse hoone või transpordivahend; 33.3.2. valitsus, kui vara soetusmaksumus on väiksem kui 30 000 krooni; 33.3.3. valitsuse struktuuriüksus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui maha kantakse vara soetusmaksumusega alla 30 000 krooni. 33.4. Alla 30 000 krooni soetusväärtusega vara kantakse maha aktiga, mille kinnitab alevivanem või kohaliku omavalitsuse asutuse juht. 34. Alevivara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 34.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras valitsus. 34.2. Kui alevivara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 34.2.1. volikogu, kui nõue on suurem kui 100 000 krooni; 34.2.2. valitsus, kui nõue on väiksem kui 100 000 krooni. 34.3. Alevivara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja alevile kasulik. Lisa 1 Kohila alevivara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra (edaspidi kord) juurde 1. Alevivara rendile andmine enampakkumise korras 1.1. Enampakkumise ettevalmistamine Enampakkumise ettevalmistamise käigus alevivalitsus (edaspidi valitsus) kinnitab: 1.1.1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 1.1.1.2. alghinna; 1.1.1.3. enampakkumise läbiviija; 1.1.1.4. osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 1.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1.2.1. rendileandja nimi; 1.2.2. rendile antava alevivara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus, ruumide kasulik pind; 1.2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 1.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (avalik või piiratud, suuline, kirjalik või segapakkumine); 1.2.5. enampakkumise tingimustega, rendilepingu tingimustega ja rendile antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 1.2.6. piiratud enampakkumisel esitatavad tingimused; 1.2.7. alghind; 1.2.8. enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha suurus, nende tasumise tähtajad ja viis; 1.2.9. vajadusel rendile antava vara kasutusotstarve. 2. Rendilepingu tingimused 2.1. Rendileping peab kajastama järgmist: 2.1.1. rendile antavat vara iseloomustavad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, asukoht, ruumide puhul kasulik ja üldpind, ruumide arv, korruste arv, ruumide plaan, olemasolevad kommunikatsioonid); 2.1.2. lepingu tähtaeg; 2.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 2.1.4. rendile antava vara seisund ja maksumus; 2.1.5. renditasu suurus, tasumise tähtajad ja kord, kommunaalteenuste eest tasumise kord, renditasu muutmise kord, viivise suurus; 2.1.6. maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 2.1.7. renditaval varal asuvad kohustised ja koormatised; 2.1.8. hoonete puhul nende rekonstrueerimise või ümberehitamise kord; 2.1.9. kapitaal- ja jooksva remondi tegemise kord renditud hoonetes või ruumides; 2.1.10. ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 2.1.11. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 2.1.12. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 2.1.13. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 2.1.14. renditava vara kasutusotstarve; 2.1.15. renditud ruumide allrendile või muul viisil teiste isikute kasutusse andmise tingimused ja kord; 2.1.16. muud vajalikud tingimused. 2.2. Rendilepingus võib kajastada: 2.2.1. rendile antava vara korrashoiu ja parendamise korra; 2.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 2.2.3. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel. 3. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 3.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad, isikukoodid või äriregistri koodid protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada tema volitusi tõendav dokument. 3.2. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. 3.3. Pärast punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 3.4. Enampakkumise võitjaks kuulutatakse kõrgeima pakkumise teinud osavõtja ning tal on õigus rendilepingu sõlmimiseks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 3.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 3.6. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu ei tagastata. 3.7. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega. 3.8. Enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 4. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 4.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 4.1.1. pakkuja nimi, elu- või asukoht ja isikukood või äriregistri kood, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi tõestatud ärakiri; 4.1.2. avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 4.1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4.1.4. sõnadega kirjutatud pakutav rendisumma; 4.1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 4.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplil, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist saadud pakkumisi ei avata kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 4.3. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 4.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 4.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid. 5. Segapakkumiste läbiviimise kord 5.1. Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele ja kirjalikele pakkumistele sätestatut, arvestades alljärgnevaga: 5.1.1. suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 5.1.2. kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alguseks; 5.1.3. isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, võivad osaleda ka suulises pakkumises, kusjuures arvesse läheb kõrgem pakutud hind. 5.2. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 6.1. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 6.2. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 6.2.1. enampakkumise ettevalmistamisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; 6.2.2. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 6.2.3. enampakkumisel osales korra punktis 16.2 nimetatud isik; 6.2.4. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal. 6.3. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab valitsus võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud tähtajaks täiendavaid pakkumisi ei esitata, otsustab eelistuse valitsus muude asjaolude põhjal. 6.4. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab valitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 6.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 22 tööpäeva jooksul sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib valitsus. 6.6. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist kolme tööpäeva jooksul. Rendilepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse nõuda rendilepingu sõlmimist. 6.7. Rendileandja koostab kümne tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimise aluseks oleva korralduse kättesaamist rendilepingu projekti ja annab selle tutvumiseks teisele poolele. Rentnik peab andma oma ettepanekud rendilepingu projekti kohta rendileandjale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui enampakkumisel saavutatud tingimustel kokkuleppele ei jõuta, sõlmitakse rendileping enampakkumisel teise pakkumise teinud isikuga. 6.8. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 7. Konkursi läbiviimise kord 7.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 7.2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust. 7.3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse osutamisel või muude tingimuste kohta, siis selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 7.4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab valitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 7.5. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos oma otsusega valitsusele kinnitamiseks. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 8. Konkursi tulemuste kinnitamine 8.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning pakkumise vastavust esitatud nõuetele. 8.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendilepingu sõlmib valitsus. 8.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 6.2.4 ettenähtud juhtudele, kui esitatud pakkumised ei vastanud ettemääratud tingimustele. 9. Alevivara müük enampakkumise korras 9.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitatakse: 9.1.1. enampakkumise tingimused ja viis; 9.1.2. alghind; 9.1.3. enampakkumise läbiviija; 9.1.4. ostu-müügilepingu tingimused; 9.1.5. osavõtumaksu ja tagatisraha suurus; 9.1.6. järelmaksu rakendamise võimalus. 9.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus, vajadusel ka üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 9.2.1. enampakkumise läbiviija; 9.2.2. võõrandamisele kuuluva alevivara nimetus ja põhiandmed (suurus, võimalik kasutusotstarve, maaeraldise suurus, asukoht jne); 9.2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 9.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 9.2.5. alghind, järelmaksu rakendamise võimalus; 9.2.6. enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 9.2.7. müüja pangarekvisiidid. 9.3. Punktis 9.1 nimetatud tingimused koostab ja kuulutuse avaldamise tagab valitsus. 10. Alevivara enampakkumise alghind 10.1. Alghinna määrab kas alevivolikogu, valitsus, valitsuse struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus tulenevalt korra punktist 23.3. 10.2. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 10.2.1. vara eeldatav turuväärtus; 10.2.2. vara erilised omadused; 10.2.3. eksperdi hinnang. 10.3. Alghinda võib jääda määramata, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 11. Vara võõrandamise enampakkumise tulemuste kinnitamine 11.1. Enampakkumise tulemused kinnitab alevivanem või abialevivanem. 11.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt kümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. 11.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 11.3.1. enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti selleks ettenähtud korda; 11.3.2. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja tulemusi; 11.3.3. enampakkumises osales korra punktis 26.2 nimetatud isik; 11.3.4. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal. 11.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva ja kellaajaga. Segapakkumiste puhul suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 11.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi valitsus. Lisa Kohila alevi põhimääruse juurde KOHILA VALLA JA ALEVI LIPU KASUTAMISE KORD 1. Kirjeldav osa 1.1. Kohila vallal ja alevil on ühine lipp. 1.2. Kohila valla ja alevi ristkülikukujulise lipu värvid on: roheline-valge-must, mis asuvad horisontaaltriipudena ülalt alla. Lipu keskmisel valgel triibul on Kohila valla vapi kujutis, mille elementideks on lehtpuu kujutis ja musta südamikuga kuldne õis. Lipu mõõdud on 105×165 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Rohelise triibu laius ja musta triibu laius on lipu laiusest 23%. Lippu võib kasutada vastavates mõõtudes laualipuna. Kohila piirkond on kuulunud ajalooliselt Hageri kihelkonda ja seetõttu on lipu värvideks kasutatud Hageri kihelkonna rahvariiete värve. 2. Lipu kasutamise kord 2.1. Heisatav Kohila valla ja alevi lipp peab vastama riigisekretäri poolt 12. juunil 1997. a kinnitatud Kohila valla ja alevi lipu kirjeldusele ning peab olema puhas ja terve. 2.2. Kohila valla ja alevi lipu võib heisata eramajadel, ettevõtete ja asutuste hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. 2.3. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest. Seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. 2.4. Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 2.5. Kohila valla ja alevi lipp heisatakse riiklikel pühadel, tähtpäevadel, rahvuspühadel ja 3. jaanuaril (omavalitsusliku staatuse saamise päev 1991. a) ning valla või alevi elanike soovi korral perekondlikel pidupäevadel ja muude sündmuste puhul. 2.6. Kohila valla ja alevi lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse ossa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 2.7. Eri lippude koos heiskamisel on paigutuse järjekord lippude poolt vaadates paremalt äärelt alustades järgmine – Eesti riigilipp, teise riigi lipp, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipp. Lipud paigutatakse maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi. Lipud peavad olema heisatud samale kõrgusele, iga lipp eraldi lipuvardasse. Maakonna, linna, valla või muu lipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. 2.8. Kohila Alevi- ja Vallavalitsuse hoonetel võib Kohila valla ja alevi lipp olla heisatud ööpäevaringselt. 2.9. Volikogu istungi toimumisel mõnes teises hoones võib heisata valla- ja alevi lipu sel ajal ka sellel hoonel või lipumasti. 2.10. Rahvusvahelistel, riiklikel ja regionaalsetel üritustel võib Kohila valla ja alevi lippu kasutada ametlik delegatsioon ning valda või alevit esindav kollektiiv ja üksikisik. 2.11. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 3. Lipu soetamine 3.1. Kohila valla ja alevi lipu saavad üksikisikud, asutused, organisatsioonid jt tellida Kohila Valla- või Alevivalitsuse kaudu.