Legislator Case Law & Legislation
68826 EE

Kohila Alevivolikogu — Eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord — KO, 84, 1197

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Kohila Alevivolikogu — Eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord — KO, 84, 1197

Lähtudes elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 punktist 2, Kohila Alevivolikogu määrab: 1. Kehtestada «Eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord». 2. Käesolev määrus jõustub 15. juunil 2000. a. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU Kehtestatud Kohila Alevivolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 9 ELURUUMIDE ÜÜRILE ANDMISE JA KASUTAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED Käesolev eluruumide üürile andmise ja kasutamise kord (edaspidi kord) reguleerib Kohila alevile (edaspidi alev) kuuluvate, erastamisele mittekuuluvate eluruumide kasutamist ja käsutamist. 2. MÕISTED Eluruume mõistetakse käesolevas korras järgmises tähenduses: 2.1. Erastamisele mittekuuluv eluruum – eluruum, mille alevivolikogu on arvanud erastamisele mittekuuluvaks ühel alljärgnevatest põhjustest: 2.1.1. tunnistatud sotsiaaleluruumiks; 2.1.2. tunnistatud tööandja eluruumiks. 2.2. Erastamisele mittekuuluvaks võidakse eluruum (edaspidi muu eluruum) tunnistada erandkorras ka muudel, eelnevalt loetlemata põhjustel. 3. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI ÕIGUSTATUD SUBJEKT 3.1. Sotsiaal- ja muu eluruumi taotlejaks võib olla alaliselt alevis elav (on kantud alevi elanikeregistrisse): 3.1.1. (üksinda elav) vanur, puudega inimene; 3.1.2. vähekindlustatud ja probleemne lastega pere (kriisipere), kes vajab sotsiaalteenuseid. 3.2. Sotsiaal- ja muu eluruumi taotlejaks võib olla alevis alaliselt mitteelav: 3.2.1. lastekodust või erikoolist tagasipöördunu, kes enne lastekodusse või erikooli suunamist elas alevis; 3.2.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt alevis. 3.3. Teised eluruumi taotlejad võivad eluruumi õigustatud subjektiks olla alevivalitsuse poolt määratud erijuhtudel. 4. TÖÖANDJA ELURUUMI ÕIGUSTATUD SUBJEKT: alevivalitsuse struktuuriüksus või allasutus. 5. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI TAOTLEMINE 5.1. Eluruumi taotleja esitab alevivalitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab taotlust. 5.2. Alevivalitsuses koostatakse iga taotleja kohta toimik (registreeritakse avaldus), kuhu lisaks punktis 5.1 nimetatud avaldusele paigutatakse vajadusel alljärgnevad dokumendid: 5.2.1. väljavõte passist; 5.2.2. tõend alalise elukoha ja perekonna koosseisu kohta; 5.2.3. tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku kohta; 5.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 5.2.5. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistus; 5.2.6. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise kohta või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 5.2.7. sotsiaaltöötaja arvamus – otsus sotsiaalteenuse osutamise vajalikkuse kohta. 5.3. Alevivalitsusel ja sotsiaalkomisjonil on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 5.4. Taotleja võetakse arvele alevivalitsuses pärast dokumentide läbivaatamist sotsiaalkomisjoni poolt. 5.5. Taotleja arvelevõtmisest või sellest keeldumisest teatatakse taotlejale koos põhjuse äramärkimisega hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast sotsiaalkomisjoni otsust. 6. TÖÖANDJA ELURUUMI TAOTLEMINE 6.1. Eluruumi taotlev allasutus esitab alevivalitsusele kirjaliku taotluse, milles peab kajastuma: 6.1.1. vajadus ametipinna kasutamiseks; 6.1.2. ametikoht, mille täitmisega seoses ametipinda kasutatakse. 6.2. Alevivalitsuse struktuuriüksuse taotlus esitatakse alevivolikogule punktides 6.1.1 ja 6.1.2 toodud tingimustel. 6.3. Alevivalitsusel on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja informatsiooni. 6.4. Taotlus võetakse pärast dokumentide läbivaatamist arvele alevivalitsuses. 6.5. Taotluse arvelevõtmist või sellest keeldumisest teatatakse koos põhjuse äramärkimisega taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alevivalitsuse otsusest. 7. SOTSIAAL- JA MUU ELURUUMI ÜÜRILE ANDMINE 7.1. Sotsiaal- ja muu eluruumi korral teeb ettepaneku eluruumi üürile andmiseks sotsiaalkomisjon kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Sotsiaalkomisjoni ettepaneku kinnitab alevivalitsus üürile andmist sätestava korraldusega, milles on ära näidatud: 7.1.1. isiku nimi; 7.1.2. eluruumi asukoht; 7.1.3. eluruumi suurus; 7.1.4. eluruumi üürilepingu sõlmimise/pikendamise tähtaeg. 7.2. Punktides 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud juhtudel sõlmib alevivalitsus taotlejaga vormikohase üürilepingu kuni viieks aastaks. 7.3. Punktide 3.2.1 ja 3.2.2 ning alevivalitsuse otsuse alusel erandkorras nimetatud juhtudel sõlmitakse üürileping kolmeks aastaks. 7.4. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab sotsiaalkomisjon läbi hiljemalt kuu aega enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära alevivanema arvamuse. 8. TÖÖANDJA ELURUUMI ÜÜRILE ANDMINE 8.1. Tööandja eluruumi üürile andmise otsustab alevivalitsus oma korraldusega, milles on ära näidatud: 8.1.1. üürniku nimi; 8.1.2. eluruumi asukoht; 8.1.3. eluruumi suurus; 8.1.4. eluruumi üürilepingu sõlmimise/pikendamise tähtaeg. 8.2. Eluruumi üürisuhete korraldamise eest vastutavad taotleja ja üürnik. 8.3. Kord aastas teeb eluruumi taotleja alevivalitsusele kirjaliku kokkuvõtte eluruumide kasutamisest. 8.4. Üldjuhul sõlmib taotleja (või volitatu) üürnikuga vormikohase üürilepingu üürniku töösuhte kehtivuse tähtajaga, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 8.5. Alevivalitsuse otsuse alusel erandkorras nimetatud juhtudel sõlmitakse üürileping kolmeks aastaks. 8.6. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab otsustav organ läbi hiljemalt kuu aega enne üürilepingu tähtaja lõppemist, kuulates ära taotleja arvamuse. 8.7. Taotlejal ei ole õigust üürniku vahetamiseks, samuti ei ole üürnikul õigust eluruumi edasi rentida. 9. ELURUUMI KASUTAMINE 9.1. Eluruumi kasutatakse vastavalt elamuseadusele, käesolevale korrale ning sõlmitud üürilepingule, kusjuures: 9.1.1. eluruumi ei erastata ega anta kolmandate isikute valdusesse; 9.1.2. eluruumi üürilepingu sõlmimist, täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib alevivalitsus või tema poolt volitatu; 9.1.3. alevivalitsusel on õigus taotleda eluruumi kasutamise üürilepingu pikendamist või ennetähtaegset lõpetamist. 9.2. Üürilepingu pikendamisel lähtutakse: 9.2.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 9.2.2. senise eluruumi sobivusest isikule; 9.2.3. eluasemekulude tähtaegse tasumise nõude täitmisest; 9.2.4. õigusaktidest ja üürilepingutest tulenevate teiste kohustuste täitmisest. 9.3. Üürilepingu pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise taotluse esitab alevivanem või tema poolt volitatu. 9.4. Üürilepingu pikendamine või ennetähtaegne lõpetamine toimub vastavalt käesolevale korrale. 10. ELURUUMI STAATUSE KINNITAMINE JA ARVESTUS 10.1. Elamute muutmise sotsiaalmajadeks ja eluruumide muutmise sotsiaaleluruumideks, tööandja eluruumideks ja erastamisele mittekuuluvateks eluruumideks otsustab alevivolikogu. 10.2. Arvestust eluruumide üle peab alevivalitsus. 11. ELUASEMEKULUDE TASUMINE 11.1. Eluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 11.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse osaliselt riiklike sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras. 11.3. Tööandja eluruumi eluasemekulude tasumise eest vastutab taotleja (asutuse juht).

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →