Halinga Vallavolikogu — Halinga valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 84, 1195

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Halinga valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Lugeda kehtivus lõppenuks Halinga Vallavolikogu 15. oktoobri 1997. a määrusel nr 8 «Jäätmete käitlemise korra kinnitamine Halinga vallas». 3. Määrus jõustub 28. septembril 2000. a. Volikogu esimees Urmas VIILMA Kinnitatud Halinga Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrusega nr 16 HALINGA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Halinga valla haldusterritooriumil jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse, loetletud tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 1.2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Halinga vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.4. Eeskirjaga reguleerimata probleemide lahendamisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. II. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 2.1.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.5. taaskasutatavad jäätmed on toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; 2.1.6. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 2.1.7. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.8. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskoha järelhooldus; 2.1.9. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.10. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.11. jäätmekäitluskohtade järelhooldus on suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 2.1.12. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.13. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (prügilas näiteks ladestamine); 2.1.14. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 2.1.15. jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvis 30 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 2.1.16. jäätmehooldusleping on dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 2.1.17. kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 2.1.18. jäätmekäitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 2.1.19. jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik; 2.1.20. krunt on hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 2.1.21. jäätmeveo dokument on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht; 2.1.22. territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja; 2.1.23. korraldatud olmejäätmevedu on jäätmete kasutusest kõrvaldamine litsentseeritud jäätmekäitlusfirma poolt. III. JÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE, NENDE KOGUSE JA OHTLIKKUSE VÄHENDAMINE 3.1. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.2. Keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sellele järgneva jäätmekäitlusega kaasneb normatiive ületav mõju tervisele ja keskkonnale. IV. JÄÄTMEKÄITLUS 4.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 4.2. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud: 4.2.1. ise või vahendaja kaudu liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlejaga, või vedama nende valduses olevad olmejäätmed jäätmekäitluskohta vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; 4.2.2. koguma, sorteerima ja pakendama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ning andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlejale; 4.2.3. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses, tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 4.2.4. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale. 4.3. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. 4.4. Territooriumi valdajad ning juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid Halinga vallas kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. 4.5. Halinga valla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad on vallavalitsuse nõudel kohustatud koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 5.1. Jäätmete kogumist korraldab jäätmetekitaja või territooriumi valdaja. 5.2. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. 5.3. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 5.4. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 5.5. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. 5.6. Avalike ürituste paigad varustab jäätmete kogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes kõrvaldab ürituse lõppedes selle käigus tekkivad jäätmed. 5.7. Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada: 5.7.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 5.7.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavatesse kotihoidlatesse. 5.8. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 5.9. Reovee käitlemisel tekkivate jäätmete kogumiseks võib kasutada projektikohaseid või nõutele vastavaid kogumiskaeve. 5.10. Kogumisvahend peab asuma prügiveovahendile ligipääsetavas kohas, kõval tasasel alusel. Juurdepääsuteed peavad olema talvel lumest puhastatud jäätmetekitaja või territooriumi valdaja poolt. 5.11. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud. 5.12. Kogumisvahendi omanik vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 5.12.1. ohtlikke jäätmeid; 5.12.2. vedelaid ja määrivaid aineid; 5.12.3. kuuma tuhka; 5.12.4. ehitusprahti ja kive; 5.12.5. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid. 5.13. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 5.14. Vallavalitsuse poolt kindlaksmääratud jäätmete kogumiskohad Halinga vallas on Pärnu-Jaagupi, Libatse ja Vahenurme prügila, kuhu tuleb vedada kokkukorjatud jäätmed nende edasiseks sorteerimiseks, vedamiseks jäätmekäitlusettevõttesse või kõrvaldamiseks. VI. JÄÄTMEVEDU 6.1. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 6.2. Halinga valla haldusterritooriumil korraldab olmejäätmevedu vallavalitsus. Korraldatud olmejäätmevedu teostab Ragn Sells Eesti AS Pärnu osakond. 6.3. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu. 6.4. Korraldatud olmejäätmeveoga piirkonnad Halinga vallas on Pärnu-Jaagupi alev, Libatse ja Vahenurme asula. 6.5. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumist korraldab territooriumi valdaja, kelle territooriumil jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab territooriumil tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. 6.6. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest võib vallavalitsus vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru vallavalitsusele. 6.7. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja haisu teket. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Veo ohutusnõuete täitmise eest vastutab jäätmevedaja. 6.8. Juhul kui territooriumi valdaja korraldab ise jäätmevedu, peab tal olema vastav dokument jäätmete jäätmekäitluskohta üleandmise kohta. VII. JÄÄTMETE ÜLEANDMINE KÕRVALDAMISEKS JA KÕRVALDAMINE 7.1. Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise. 7.2. Jäätmevaldaja annab jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. 7.3. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ise koguda ja käitlemiseks üle anda Pärnu-Jaagupi alevis Soo 2 asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Vallaelanikelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta. 7.4. Juriidiliste isikute ohtlike jäätmete üleandmise kohaks on üldjuhul Pärnus Raba 23a asuv ohtlike jäätmete kogumise keskus. Eelneval kokkuleppel on võimalik väiksemates kogustes ohtlikke jäätmeid üle anda ka eelmises punktis nimetatud aadressil. 7.5. Jäätmevaldaja poolt jäätmete ladustamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 7.6. Loodussõbralikud tavajäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida alljärgnevalt: 7.6.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei tekitaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele, soovitatavalt kompostikastidesse; 7.6.2. kompostimiskoht ei tohi salvkaevule või puurkaevule olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest ega asuda veekaitsevööndis; 7.6.3. kompostimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul. 7.7. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine peab toimuma korras, mis väldib territooriumi reostumist. 7.8. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 7.9. Loodussõbralike tavajäätmete põletamine 7.9.1. Lahtises tules võib krundi piires tuleohutusnõudeid järgides põletada loodussõbralikke tavajäätmeid. Jäätmete põletamine väljaspool krundi piire on keelatud. 7.9.2. Valla haldusterritooriumi tiheasustusega aladel võib punktis 7.9.1 nimetatud prahti põletada vallavalitsuse kehtestatud aegadel. 7.9.3. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb eelnevalt kooskõlastada Päästeametiga. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 8.1. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 8.2. Vallavalitsusel on õigus nõuda valla haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks, juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 9.1. Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. 9.2. Jäätmeloa andja ja vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 9.3. Registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmetetekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, kusjuures olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 9.4. Jäätmevaldajad on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru andma vallavalitsusele ja esitama vastava dokumentatsiooni, juriidilised isikud koostama oma jäätmekava. Jäätmekäitlust tõendavaid dokumente (leping, maksekorraldus, kviitung arve tasumise kohta) tuleb säilitada vähemalt üks aasta. 9.5. Jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimiseks võivad ametiisikuid volitada Halinga vallavolikogu ja vallavalitsus. 9.6. Ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumiskohta või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vastutavad jäätmevaldaja ja territooriumi valdaja. 9.7. Jäätmeseaduse, samuti käesoleva eeskirja rikkumise eest kannavad füüsilised ja juriidilised isikud seaduses ettenähtud vastutust. 9.8. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustuse likvideerimise kulud kannab täies ulatuses reostuse tekitaja.