Pala Vallavolikogu — Pala valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 83, 1180

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Pala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pala valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pala Vallavolikogu poolt 28. oktoobril 1993. a kinnitatud Pala valla põhimäärus. 3. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Rein RAUDJÄRV Kinnitatud Pala Vallavolikogu 25. septembri 2000. a määrusega nr 8 PALA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Pala valla põhimääruse eesmärk Pala valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab Pala valla (edaspidi vald vastavas käändes) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise korra, õigused, kohustused ja töökorra, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus: 2.2.1. rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2.2.2. teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3.3. seaduslikkuse tagamine ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse Euroopa hartast, Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega, käesolevast põhimäärusest. 5. Valla ülesanded ja pädevus 5.1. Vald korraldab vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Vald korraldab vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, kultuurimajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste, mis on valla omanduses, ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks eespool sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. 5.5. Valla ülesanne on korraldada valla asutuste ülalpidamist ja tööd. 5.6. Valla ülesanne on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 6. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 6.1. Pala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.2. Pala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – täitevorgan, mis moodustatakse vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel. 7. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 7.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 8. Valla arengukava ja planeeringud 8.1. Arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 8.2. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta ja see on aluseks detailplaneeringule. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Suhted riigiorganitega 10.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. 10.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 10.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 11. Suhted teiste kohalike omavalitsustega 11.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 11.2. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 12. Rahvusvaheline suhtlemine 12.1. Vallal on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. 12.2. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. 12.3. Rahvusvahelises suhtlemises esindab valda vallavolikogu esimees, vallavolikogu poolt määratud esindus või vallavanem. 13. Valla sümbolid 13.1. Valla vapi sinise kilbi hõbedasel oksal on kuldne kassikakk. 13.2. Valla ruudukujulise lipu, mõõtmetega 105×105 cm, vardapoolne osa, mis moodustab pikkupidi 2/3, on roheline väli, mille keskel on kollane kassikakk valgel oksal ja 1/3 osa on sinine. 13.3. Valla vapp ja lipp on valla omandid, mida käsutab vallavolikogu ja mille kasutamist korraldab vallavalitsus. 13.4. Valla vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 13.5. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär. 13.6. Valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valla likvideerimine, valla piiride ja nime muutmine toimub vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele. Valda likvideerida või selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada valla seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 14.4. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate isikute, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ja valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidililiste isikute tegevust seadusega sätestatud ulatuses. 15. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 16. Valla piir 16.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. 16.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega. 16.3. Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel seaduses sätestatud korras. 16.4. Valla haldusterritooriumil asuvad järgmised külad: Assikvere, Haavakivi, Kadrina, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Lümati, Metsanurga, Moku, Nõva, Pala, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Punikvere, Raatvere, Ranna, Sassukvere, Sääritsa, Sõõru, Tagumaa, Vea ja Äteniidi. 16.5. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 17. Valla administratiivkeskus 17.1. Valla administratiivkeskus asub Pala külas. 17.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 18. Vallaelaniku õiguslik seisund 18.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline elukoht on valla haldusterritooriumil ja kes on kantud vallaelanike registrisse. 18.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadusele. 18.3. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises. 18.4. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduses sätestatud piirangud. II. VALLA OMAVALITSUSORGANID 19. Vallavolikogu 19.1. Vallavolikogu moodustamine 19.1.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 19.1.2. Vallavolikogu valimisteks määrab vallavolikogu eelmine koosseis valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas. 19.1.3. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 19.1.4. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget, liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. 19.1.5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 19.1.6. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. 19.1.7. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 19.1.8. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul asendaja. 19.2. Vallavolikogu liige 19.2.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 19.2.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 19.2.3. Vallavolikogu esimehe või ühe vallavolikogu aseesimehe ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. 19.2.4. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 19.2.5. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. 19.2.6. Vallavolikogu liikmel on õigus siseneda valla asutustesse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. 19.2.7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 19.2.8. Punktis 19.2.7 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. 19.2.9. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19.2.10. Vallavolikogu liikmed informeerivad vallavalitsust vallast eemalviibimisest, mis on pikemaajalisem kui üks kuu. 19.3. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.3.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.3.1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 19.3.1.2. tagasiastumisega; 19.3.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 19.3.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.3.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.3.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Pala valla valimiskomisjoni (edaspidi valla valimiskomisjon) otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 19.3.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.3.1.8. tema surmaga. 19.4. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 19.4.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.4.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 19.4.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.4.2.2. nimetamisega prokuröriks; 19.4.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 19.4.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 19.4.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.4.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.4.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.4.3. Punktis 19.4.2.3 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 19.5. Vallavolikogu asendusliige 19.5.1. Põhimääruse punktides 19.3 ja 19.4 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Vallavolikogu asendusliikmed registreerib valla valimiskomisjon ning edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. 19.5.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 19.5.3. Vallavolikogu asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. 19.5.4. Vallavolikogu asendusliikme volitused lõpevad vallavolikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisel. 19.5.5. Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 19.6. Vallavolikogu pädevus 19.6.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 19.6.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 19.6.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 19.6.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 19.6.1.4. koormiste määramine; 19.6.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 19.6.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 19.6.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 19.6.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 19.6.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 19.6.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 19.6.1.11. osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 19.6.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 19.6.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 19.6.1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 19.6.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 19.6.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 19.6.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 19.6.1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19.6.1.19. töötasu määramine vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19.6.1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 19.6.1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 19.6.1.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 19.6.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 19.6.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 19.6.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 19.6.1.26. kohtukaasistujate valimine; 19.6.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 19.6.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 19.6.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 19.6.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 19.6.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 19.6.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 19.6.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 19.6.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 19.6.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 19.6.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 19.6.1.37. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 19.6.1.38. muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 19.6.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus. 19.6.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 19.7. Vallavolikogu struktuur 19.7.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. 19.7.2. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone valla elu probleemidest vallavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. 19.8. Vallavolikogu esimees 19.8.1. Vallavolikogu esimees on vallavolikogu juht. 19.8.2. Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. 19.8.3. Vallavolikogu esimees esindab valda ja vallavolikogu pidulikel üritustel. 19.8.4. Vallavolikogu esimees kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele vallavolikogu dokumentidele. 19.8.5. Vallavolikogu esimees täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 19.8.6. Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust. 19.8.7. Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrolli. 19.8.8. Vallavolikogu esimehe ajutise äraoleku korral asendab teda vallavolikogu aseesimees, tema puudumisel üks vallavolikogu liige vallavolikogu esimehe määramisel. 19.9. Vallavolikogu esimehe valimise kord 19.9.1. Vallavolikogu esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 19.9.2. Enne vallavolikogu esimehe valimise protseduuri läbiviimist informeerib istungi juhataja vallavolikogu liikmeid vallavolikogu esimehe õiguslikust seisundist. 19.9.3. Vallavolikogu liikmed esitavad vallavolikogu esimehe kandidaadid. Kui vallavolikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb vallavolikogu viie minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui vallavolikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 19.9.4. Vallavolikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni viieteist minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab vallavolikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestiku järjekorras, loosiga vm). 19.9.5. Vallavolikogu esimehe kandidaadid vastavad vallavolikogu liikmete küsimustele. Iga vallavolikogu liige võib esitada kolm küsimust, sõnavõtuks antakse vallavolikogu liikmele aega kuni kolm minutit, repliigiks kuni üks minut. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab vallavolikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Vallavolikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 19.9.6. Vallavolikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 19.9.7. Vallavolikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemisomisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 19.9.8. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku või esitamise järjekorras. 19.9.9. Enne hääletamist teeb vallavolikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab vallavolikogu. Istungi juhataja selgitab vallavolikogu liikmetele hääletamise korda, häältelugemiskomisjoni esindaja annab igale istungil viibivale vallavolikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimissedeli tagastamist häältelugemiskomisjonile suleb komisjon kõigi kohalolevate vallavolikogu liikmete nähes hääletuskasti. 19.9.10. Salajasel hääletamisel tõmbavad vallavolikogu liikmed valimissedelil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 19.9.11. Vallavolikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Vallavolikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. 19.9.12. Valituks osutub vallavolikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 19.9.13. Kui ükski kandidaatidest ei saanud vallavolikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 19.9.14. Kui kandidaate oli kaks ning vallavolikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist vallavolikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 19.9.15. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena, millele kirjutab alla vallavolikogu istungit juhatanud valla valimiskomisjoni esimees. 19.9.16. Vallavolikogu aseesimehe valimisel rakendatakse punktides 19.9.1–19.9.14 kehtestatud valimise korda. 19.10. Vallavolikogu kokkukutsumine 19.10.1. Vallavolikogu töövorm on istung. 19.10.2. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja vähemalt kuus korda aastas kooskõlas vallavolikogu reglemendiga. 19.10.3. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees vastavalt seadusele. 19.10.4. Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. 19.10.5. Vallavolikogu istungi toimumisest tuleb vallaelanikke informeerida vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Teade vallavolikogu istungi toimumisest, kus on ära näidatud arutusele tulevad küsimused, avalikustatakse valla raamatukogudes ja vallavalitsuse teadetetahvlil. 19.10.6. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise vallavolikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, vallavalitsuse või vähemalt kolme vallavolikogu liikme ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ja nende poolt määratud ajal seitsme päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. 19.10.7. Vallavolikogu täpsem töökord on sätestatud vallavolikogu reglemendiga. 19.11. Küsimuste arutelu vallavolikogus 19.11.1. Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 19.11.2. Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 19.11.3. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 19.11.4. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 19.11.5. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.12. Hääletamine vallavolikogus 19.12.l. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 19.12.2. Hääletamine vallavolikogus on avalik. 19.12.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.12.4. Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 19.12.5. Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 19.6.1.2, 19.6.1.4, 19.6.1.6, 19.6.1.7, 19.6.1.8, 19.6.1.9, 19.6.1.10, 19.6.1.14, 19.6.1.15, 19.6.1.18, 19.6.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 19.13. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 19.13.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 19.13.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 19.13.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe vabastamise. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. 19.13.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 19.13.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 19.14. Tagasiastumine Vallavolikogu esimehel, aseesimehel ja vallavolikogu komisjonide esimeestel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal edasi vallavolikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub vastava vallavolikogu otsuse jõustumisel. 19.15. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 19.15.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 19.15.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 19.15.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 19.15.1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 19.15.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 19.15.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 19.15.3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne vallavolikogu korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktides 19.6.1.13 ja 19.6.2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. 19.16. Vallavolikogu komisjonid 19.16.1. Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. 19.16.2. Komisjonid moodustatakse valla elu tähtsamate valdkondade arengu kavandamiseks ja probleemide lahendamiseks. 19.16.3. Komisjon töötab välja vallavolikogu õigusaktide projekte, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja arvamusi. 19.16.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Komisjoni otsustused võetakse vastu, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletamine. 19.16.5. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. 19.16.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestvus. 19.16.7. Komisjoni esimees: 19.16.7.1. juhib komisjoni tööd, koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 19.16.7.2 annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 19.16.7.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile. 19.16.8. Komisjoni tegevuse tehnilise teenindamise tagab komisjoni kooseisu kuuluv vallavalitsuse spetsialist. 19.16.9. Revisjonikomisjon 19.16.9.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 19.16.9.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 19.16.9.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 19.16.9.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 19.16.9.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 19.16.9.3.3. valla ametiasutuste, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutustesse või -ettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 19.16.9.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 19.16.9.3.5. vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 19.16.9.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 19.16.9.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 19.16.9.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemusest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 19.17. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus 19.17.1. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 19.17.1.1. vallavolikogu liikmel; 19.17.1.2. vallavolikogu komisjonil; 19.17.1.3. vallavalitsusel; 19.17.1.4. vallavanemal; 19.17.1.5. vallaelanikel vastavalt käesoleva põhimääruse punktile 21.1. 19.18. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 19.18.1. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 19.18.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 19.18.3. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 19.18.4. Vallavolikogu otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja kümne päeva jooksul pärast istungi toimumist. 19.18.5. Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 19.19. Vallavolikogu istungi ja komisjoni koosoleku protokoll 19.19.1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 19.19.2. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 19.19.3. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 19.19.4. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 19.19.5. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 19.20. Vallavolikogu õigusaktide täitmise kontroll 19.20.1. Seaduste ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu. 19.20.2. Vallavolikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas vallavolikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. 19.20.3. Vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise arvestust peab vallasekretär. 19.20.4. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 19.20.5. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 19.20.6. Vastus arupärimisele tuleb esitada vallavolikogule ja vallavolikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 19.20.7. Maavanema ja õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga. 19.21. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine 19.21.1. Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla raamatukogudes ning vallamaja teadetetahvlil. Vallavolikogu määrused avaldatakse Pala Teatajas. 19.21.2. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. 19.21.3. Vallavolikogu määrused ja otsused on välja pandud valla raamatukogudes ning vallamaja teadetetahvlil alates kümnendast päevast pärast vallavolikogu istungi toimumist. 19.21.4. Vallavolikogu istungi protokoll on vallavalitsuse kantseleis kättesaadav alates kümnendast päevast pärast vallavolikogu istungi lõppu vallavalitsuse vastuvõtupäevadel vallasekretäri juures. 19.21.5. Ei avalikustata määrusi ja otsuseid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 19.21.6. Vallasekretär korraldab vallavolikogu õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. 19.22. Tööandja kohustus vallavolikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning vallavolikogu tööga seotud teiste ülesannete täitmisest. 19.23. Vallavolikogu liikme õigus saada teavet Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja -valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 20. Vallavalitsus 20.1. Vallavalitsuse mõiste 20.1.1. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist ning korraldab vallaeelarve täitmist. 20.1.2. Vallavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 20.1.3. Vallavalitsus korraldab valla asutuste tegevust. 20.2. Vallavalitsuse moodustamise kord 20.2.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse struktuuri ja liikmed kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 20.2.2. Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi. 20.2.3. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 20.2.4. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 20.3. Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine 20.3.1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu kahe nädala jooksul pärast vallavanemaks valimist vallavolikogu poolt. 20.3.2. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega nimekirja alusel avalikul hääletamisel. 20.3.3. Kui esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue vallavalitsuse koosseisu nimekirja esitamiseks vallavolikogule kinnitamiseks. Vallavanem võib uue vallavalitsuse koosseisu nimekirja esitada vallavolikogule kinnitamiseks ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. 20.3.4. Kui vallavolikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates vallavanemale vallavalitsuse moodustamiseks volituste andmisest, peab vallavolikogu avaldama vallavanemale umbusaldust ning valima uue vallavanema. 20.3.5. Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse vallavalitsuse liikmeks poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 20.4. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 20.4.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 20.4.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 20.4.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 20.4.4. Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isikliku avalduse alusel, vallavanema ettepanekul, vallavolikogu umbusaldusavalduse alusel, teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse nimetamisega, teovõimetuks tunnistamisega, tema surma korral. 20.4.5. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle vallavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates lahkumisavalduse saamisest. 20.4.6. Vallavolikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. 20.4.7. Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele vallavalitsuse liikmetele, väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. 20.5. Vallavalitsuse pädevus 20.5.1. Vallavalitsus valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavolikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse seisukohtadest ning seadustest ja teistest õigusaktidest. 20.5.2. Vallavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks vallavalitsusele ja mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse. 20.5.3. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus. 20.5.4. Vallavalitsus esindab valda vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 20.5.5. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist vallavolikogus. 20.5.6. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust. 20.5.7. Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate asutuste tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse haldusaparaadi sisekorra. 20.6. Vallavalitsuse töö korraldamine 20.6.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 20.6.2. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavolikogu poolt määratud vallavanema asetäitja. Kui ka vallavanema asetäitja on ära, asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. 20.6.3. Vallavanema vabastamisel ametist valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 20.6.4. Vallavalitsuse töövorm on vallavalitsuse istung. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 20.6.5. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Igal vallavalitsuse liikmel on üks hääl. 20.6.6. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 20.6.7. Vallavanem või tema asendaja võib vallavalitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid. 20.6.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada töörühmi, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseisu ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 20.7. Vallavanem 20.7.1. Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavalitsust. 20.7.2. Vallavanem korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, juhib vallavalitsuse istungeid. 20.7.3. Vallavanem esitab vallavolikogu istungile vallavalitsuse poolt esitatud õigusaktide projektid ja vallavalitsuse seisukoha. 20.7.4. Vallavanem juhib ja korraldab haldusaparaadi tegevust. 20.7.5. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks. 20.7.6. Vallavanem nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepinguid vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega. 20.7.7. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla munitsipaalasutuste juhtide kandidaadid. 20.7.8. Vallavanem kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse nimel koostatud dokumentidele ja korraldab nende täitmist ning annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 20.7.9. Vallavanem sõlmib valla nimel lepinguid või volitab selleks teisi isikuid. 20.7.10. Vallavanem kinnitab valla ametnike ametijuhendid. 20.7.11. Vallavanem kehtestab valla haldusaparaadi kodukorra. 20.7.12. Vallavanem suunab lahendamiseks vallale saadetud kirjad. Vallavolikogu komisjonidele saadetakse kirjad vallavolikogu esimehe kaudu. 20.7.13. Vallavanem kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele. 20.7.14. Vallavanem jälgib, et vald ei tegeleks küsimustega, mis ei kuulu tema pädevusse. 20.7.15. Vallavanem täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 20.8. Vallavanema valimise kord 20.8.1. Vallavanema valib vallavolikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks. 20.8.2. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus. 20.8.3. Vallavanema valib vallavolikogu pärast vallavolikogu esimehe valimist ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 20.8.4. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 20.8.5. Vallavanema valimisel rakendatakse käesoleva põhimääruse punktis 19.9 sätestatud korda. 20.8.6. Enne kandidaatide läbiarutamist informeerib istungi juhataja vallavolikogu liikmeid vallavanema õiguslikust seisundist. 20.8.7. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 20.8.8. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 20.9. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 20.9.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallavalitsuses ja on kättesaadavad kõigile isikutele. 20.9.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. 20.9.3. Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 20.9.4. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 20.9.5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 20.9.6. Määrustele, korraldustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. 20.10. Vallavalitsuse istungi ja komisjoni protokoll 20.10.1. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. Vallavalitsuse komisjoni protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 20.10.2. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 20.10.3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 20.10.4. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 20.10.5. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 20.11. Vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontroll 20.11.1. Vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. 20.11.2. Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, kuulates selleks vallavalitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. 20.11.3. Vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 20.12. Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine 20.12.1. Vallavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla raamatukogudes ning vallamaja teadetetahvlil. Vallavalitsuse määrused avaldatakse valla ajalehes. 20.12.2. Vallavalitsuse määrused ja korraldused on välja pandud valla raamatukogudes ning vallamaja teadetetahvlil alates kümnendast päevast pärast vallavalitsuse istungi toimumist. 20.12.3. Vallavalitsuse istungi protokoll on vallavalitsuse kantseleis kättesaadav alates kümnendast päevast pärast vallavalitsuse istungi lõppu vallavalitsuse vastuvõtupäevadel vallasekretäri juures. 20.12.4. Ei avalikustata määrusi ja korraldusi, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.12.5. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. III. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 21. Õigusaktide algatamine 21.1. Õigusaktide algatamise õigus on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul. 21.2. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse vallavalitsusele kirjaliku projektina, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 21.3. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 21.4. Algatuse esitajad valivad endi hulgast esindaja, kellel on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 22. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides 22.1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 22.2. Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 23. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 23.1. Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavolikogu vastavale komisjonile. 23.2. Enne küsimuse arutamist vallavalitsuse istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavalitsuse ametnik või vallavolikogu komisjoni liige küsimust puudutavate asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 23.3. Küsimuse arutamisele vallavolikogu istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 23.4. Kui omavalitsusorgani poolt pakutud lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotluses vallavolikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse või vallavolikogu komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uuesti läbivaatamiseks. 23.5. Avaldaja märgukirja või avalduse alusel vallavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide peale on avaldajal õigus edasi kaevata vallavolikogule. Kaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Vallavolikogu peab kaebuse läbi vaatama kahe kuu jooksul. Kaebuse esitaja kutsutakse istungile, kus kaebust arutatakse, tal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Kaebust arutatakse ka kaebaja mitteilmumisel. Kaebuse arutamist võidakse edasi lükata kaebaja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse kaebuse läbivaatamise tähtaega kaebuse esitaja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast. IV. MAJANDUS JA EELARVE 24. Valla arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 24.1. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 24.1.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 24.1.2. Vallavolikogu teeb arengukava ja selle muutmise projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist vallavolikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle muutmise projekt avalikustatakse vallamaja teadetetahvlil ja valla raamatukogudes. 24.1.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 24.1.4. Arengukava on aluseks: 24.1.4.1. vallaeelarve koostamiseks; 24.1.4.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 24.1.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 24.1.5. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 25. Valla planeeringud 25.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu Vabariigi Valitsuse õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 25.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele haljastuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 25.3. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. 25.4. Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle vallavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. 25.5. Vald võib üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. 26. Vallavara 26.1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara. Vald on oma vara iseseisev omanik. Vald on ka valla asutuse vara omanik. Vallavara koosneb kinnisasjadest (maa ja sellel asuvad hooned ja rajatised), vallasasjadest ning varalistest õigustest ja kohustustest (laenud, võlgnevused). 26.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 26.3. Vald võib oma vara võõrandada (müüa, kinkida jne) või kasutada anda. 26.4. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu kehtestatud korras. 26.5. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 26.6. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamises. 27. Maksud ja koormised 27.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 27.2. Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 27.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei või olla lepingu objektiks. 28. Valla eelarve 28.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 28.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine, välja arvatud õppelaen, kui selleks on raha eelarvesse planeeritud. 28.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 28.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 28.5. Eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmist. 28.6. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. 28.7. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 28.8. Eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 28.9. Eelarveprojekti koostamist korraldab vallavolikogu vastav komisjon. 28.10. Eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks. 28.11. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. V. VALLA ASUTUSED 29. Valla asutused 29.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad ametiasutused ja valla ametiasutuste hallatavad asutused. 29.2. Valla ametiasutus on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega, mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. 29.3. Valla ametiasutuse hallatav asutus ei ole juriidiline isik ja on loodud teenuste osutamiseks. 29.4. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab vallavalitsus. 29.5. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 29.6. Vallavalitsuse hallatava asutuse tegevust võib arutada vallavolikogu istungil, samuti reguleerib vallavolikogu asutuse tegevust arengukava, planeeringu ja eelarve kaudu. VI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 30. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 30.1. Põhimääruse vastuvõtmise ja muutmise otsustab vallavolikogu. 30.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist, välja arvatud muudatused, mis tulenevad seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 30.3. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad määruses märgitud tähtajal.