Kärla Vallavolikogu — Kärla valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 83, 1177

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärla valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Rakendada Kärla valla põhimääruse paragrahvi 48 lõiget 1 alates 1. jaanuarist 2000. a. 3. Tunnistada kehtetuks Kärla Vallavolikogu 9. aprilli 1998. a määrus nr 9 «Kärla valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 4. Määrus jõustub 23. septembril 2000. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 21. septembri 2000. a määrusega nr 24 KÄRLA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Kärla valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kärla valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. § 2. Valla omavalitsuse mõiste Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. § 3. Valla omavalitsuse põhimõtted (1) Valla omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. (2) Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Kärla valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. § 5. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla ülesanne on korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) vallasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Valla ülesanne on valla omandis olevate koolieelse lasteasutuse, põhikooli, raamatukogu, muusikakooli ja spordihalli ülalpidamine. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulu ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab vallavolikogu. (5) Valla ülesanne on arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (6) Valla ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. § 7. Valla õiguste kaitse (1) Ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata ei tohi valda kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta. (2) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 8. Vald avalik-õigusliku isikuna Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 9. Valla esindamise kord (1) Valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega neile antud pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele vastavad volitused on antud seadusega või valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Vallavolikogu: 1) otsustab valla astumise rahvusvaheliste ja siseriiklike organisatsioonide liikmeks või lahkumise ja esindatuse neis; 2) volitab isikuid või esindusi sõlmima välislepinguid, kui viimastega kaasnevad kulutused valla eelarvest, ja kinnitab välislepingud; 3) esindab valda kohalikus omavalitsuste liidus; 4) esindab valda suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 5) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. (3) Vallavolikogu esimees esindab vallavolikogu. (4) Vallavalitsus: 1) esindab valda suhetes Vabariigi Valitsuse, sellele alluvate riigiasutuste (sh maavalitsuse), -ametite ja organisatsioonidega; 2) esindab valda ja sõlmib lepinguid kõigi teiste isikutega, v.a juhul, kui see kuulub volikogu pädevusse; 3) koos volikoguga sõlmib koostöölepinguid sõprusvaldadega; 4) esindab valda omavalitsuste liidus; 5) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. (5) Vallavanem esindab vallavalitsust. § 10. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp (käesoleva põhimääruse lisa 1). (2) Valla sümboolika muutmine või täiendamine kuulub vallavolikogu kompetentsi. § 11. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi on lubatud kasutada: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavolikogu ja vallavalitsuse hoone ees asuvasse lipumasti; 2) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (4) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (5) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (7) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (8) Valla visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavalitsus. § 12. Valla piir (1) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 13. Valla elanik Vallaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Kärla vallas. II. VALLAVOLIKOGU § 14. Valla esinduskogu (1) Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb vallavolikogu vallaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 15. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Kärlal ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Kärlal, samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Kärlal ning on kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse Kärlal. (3) Vallavolikogus peab olema vähemalt 11 liiget. Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4) Vallavolikogu valimisteks moodustatakse vallavolikogu otsusega üks valimisringkond hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva, määratakse selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. (5) Vallavolikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. (6) Vallavolikogu valimisi valmistavad ette ja korraldavad valla valimis- ja jaoskonnakomisjon, kelle volituste kestus on kolm aastat. (7) Vallavolikogu moodustab valla valimiskomisjoni hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva kuni 6-liikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni kaks asendusliiget. (8) Hääletamise korraldamiseks jaotab vallavalitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ning ühtse numeratsiooni ja jaoskonnakomisjoni asukoha. (9) Vallavolikogu moodustab jaoskonnakomisjoni kuni 8-liikmelisena, määrates kuni kaks asendusliiget. (10) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 16. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 6) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) kasutada valla ruume vallaelanike vastuvõtuks; 8) saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras; 9) jääda hääletamisel eriarvamusele, mis kantakse protokolli. (5) Vallavolikogu liikmel on kohustus: 1) esitada majanduslike huvide deklaratsioon seaduses sätestatud korras; 2) teavitada volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. § 17. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates vallavolikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates vallavolikogule. § 18. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega valla- või vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle vallavolikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vallavolikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle vallavolikogule. § 19. Vallavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 17 ja 18 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui vallavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 28 lõikes 14 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse vallavolikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 20. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 21. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. (2) Vallavolikogu tööorganid on komisjonid. (3) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu, tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallasekretär. § 22. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Kärla valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus; 7) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 8) võib osaleda vallavalitsuse istungitel ja nõupidamistel; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Juhul kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka temal ei ole võimalik vallavolikogu esimehe ülesandeid täita, on vallavolikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev vallavolikogu liige. § 23. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval, arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, vallavolikogu või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. § 24. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (3) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (5) Vallavalitsuse kantselei valmistab ette hääletamissedelid. Vallavolikogu poolt kinnitatud häältelugemiskomisjon kannab sedelitele vallavolikogu esimehe kandidaatide järjekorranumbrid ja nimed tähestikulises järjekorras, viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega, mis jõustub vastuvõtmisel. (8) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. (9) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras. § 25. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab alatised komisjonid ja määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse ja selles tehakse muudatusi esimehe esildisel volikogu poolt. (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks vallavolikogu esimees. (6) Komisjoni töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (7) Komisjoni koosolekuid protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu valla ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu kantseleiga. (9) Vallavolikogu komisjoni pädevus ja täpsem töökord määratakse kindlaks vallavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. (10) Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega. § 26. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Vallavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 27. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimiste läbiviimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, valla põhimäärusest ja revisjonikomisjoni põhimäärusest. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse kantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrollimine toimub kirjaliku kontrolliülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitav valla ametiasutuse hallatav asutus, kontrolliülesanne, kontrolli plaaniline algus ja lõpp, teostaja, vajadusel märked ka ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu vastavat otsustust. (7) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (8) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava valla ametiasutuse hallatava asutuse tööd. (9) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu. III. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 28. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul või enesetaanduse puhul juhatab vallavolikogu istungit aseesimees. (2) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi volikogu reglemendis sätestatud korras. (3) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (4) Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks vallavolikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (6) Pärast vallavolikogu otsust kuulutada vallavolikogu istung kinniseks, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad vallavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud vallavolikogu kantselei poolt tehtav fonosalvestus, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. (7) Vallavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida vallavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja vallavolikogu kantselei teenistujad. (8) Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (9) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (10) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Salajane hääletamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. (11) Igal vallavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist vastavalt volikogu reglemendi sätetele. (12) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (13) Vallavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (14) Vallavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. § 29. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. (3) Vallavolikogu esimees edastab arupärimise vallavanemale. (4) Arupärijale tuleb vastata kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul. Vastuse teine eksemplar edastatakse valla kantseleile volikogu teavitamiseks. § 30. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 31. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamist kuulatakse vallavolikogus kahel lugemisel. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. (4) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (5) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavolikogu esimehe või vallavalitsuse liikme ametist vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 32. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 19 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. IV. VALLAVALITSUS § 33. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla ametiasutuse hallatavate asutuste tegevust ja osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. § 34. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks valib vallavolikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem ei või olla samaaegselt volikogu esimees. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 35 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine vallavolikogus ja vallavanema valimine viiakse läbi sama protsessi järgi, mis volikogu esimehe valimise puhul. Hääletamisprotseduur on sama, mis volikogu esimehe valimise puhul. (5) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 35. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda ja vallavalitsust suhetes riiklike ja muude asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadustele ning valla põhimäärusele ning juhib vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) annab vallavalitsuse haldusaparaadi sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 4) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 6) nimetab ametisse ning vabastab vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega; 7) annab vallavalitsuse nimel volitusi; 8) kinnitab vallavalitsuse haldusaparaadi kodukorra; 9) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ning sihtasutuses ilma erivolituseta; 10) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige, kes on volikogu poolt kinnitatud vallavanema asendajaks. Vallavanema ja volikogu kinnitatud asendaja üheaegsel puudumisel asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või täidab puuduva vallavanema ülesandeid vallavalitsuse liige, kes on volikogu poolt kinnitatud vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või täidab puuduva vallavanema ülesandeid vallavalitsuse liige, kes on volikogu poolt kinnitatud vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või täidab puuduva vallavanema ülesandeid vallavalitsuse liige, kes on volikogu poolt kinnitatud vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 36. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. (2) Volikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise lahtisel hääletusel poolthäälteenamusega. (3) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval. (4) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (6) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päeval. (7) Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumist. (8) Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 37. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsuse kinnitab vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. (3) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (4) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Kui vallavalitsusele avaldatakse umbusaldust, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 38. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. Vallavolikogu rahuldab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest vallavanemale. (4) Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust mitmele vallavalitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni täiendavate vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. (5) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikmevolitused. § 39. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse või kinnitatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 36 sätestatud korras. § 40. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele ja mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 3) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale; 4) korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 6) esindab valda volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 41. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töökord määratakse: 1) vallavalitsuse reglemendiga, mis kinnitatakse vallavalitsuse määrusega; 2) haldusaparaadi sisekorraeeskirjadega, mille kinnitab vallavanem; 3) ametijuhenditega, mis töötatakse välja lähtuvalt juhtimisstruktuurist ja alluvusvahekorrast. (2) Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel struktuuriüksustele, valla ametiasutuse hallatavatele asutustele ja äraühingutele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele. (3) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab vallavalitsuse reglement. (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa vallavanem või tema asendaja ja vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (6) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 42. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. V. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 43. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. (3) Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. (4) Ametnik on ametiasutuses ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavolikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametiisiku ametist vabastamisel, v.a juhul, kui seda tehakse seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses; kui ametnikul on staaži 6–10 aastat – kuue kuu ametipalga ja üle kümne aasta – 12 kuu ametipalga ulatuses (avaliku teenistuse seaduse paragrahv 131). Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. (8) Valla avalik teenistus toimub seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 44. Valla teenistujate teenistusse võtmine (1) Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. (2) Ametnik võetakse ametisse määramata ajaks. (3) Määratud ajaks võetakse teenistusse: 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja; 2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 3) koosseisuväline ametnik; 4) volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. (4) Teenistusse võtmise õigust omav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. (5) Ametisse nimetamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. § 45. Valla asutused (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse süsteemi moodustavad valla asutused. (2) Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. (3) Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavolikogu. VI. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 46. Valla eelarve (1) Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 47. Valla eelarve koostamine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja vallavolikogu poolt kehtestatud eelarve menetlemise korda. (2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast. § 48. Eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. § 49. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab volikogu seaduse alusel enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. § 50. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. VALLAVARA § 51. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust ja vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 52. Vallavara register (1) Vallavara võetakse arvele vallavara registris. (2) Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Vallavara register asutatakse ja registripidaja määratakse vallavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud registripidamise korras. § 53. Valla osalemine majandustegevuses (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu valla ja Eesti Vabariigi õigusaktidega lubatud majandustegevus. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. (4) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Valla omavalitsusorganid ja valla ametiasutuse hallatavad asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (7) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks neile eraldatud eelarve piires sõlmida lepinguid. VIII. ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 54. Valla arengukava mõiste (1) Arengukava on dokument, mis sätestab valla majanduse ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi hetkeolukorra, selle analüüsist tulenevate muutuste süsteemse prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused eesmärgiga tagada valla terviklik areng. (2) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogus vähemalt kolm nädalat enne selle vastuvõtmist vallavolikogus. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 55. Maa-alade planeerimine (1) Planeerimis- ja ehitustegevus vallas võib toimuda ainult volikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel. (2) Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. (3) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu valla planeerimis- ja ehitusmääruse. (4) Valla planeerimis- ja ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 56. Üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Üldplaneeringuga kehtestatakse valla või vallaosa üldised maakasutuse ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. (3) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (4) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse volikogu korralist valimist läbi ning otsustab selle edasise kehtivuse. § 57. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab vallavalitsus ja kehtestab vallavolikogu. IX. KOOSTÖÖ- JA SÕPRUSSUHTED § 58. Valla suhted riigiorganitega (1) Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. § 59. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. § 60. Valla suhted sõprusvaldadega (1) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõprusvaldade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. (2) Valla nimel sõprusvaldade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. X. VALLA ÕIGUSAKTID § 61. Valla omavalitsusorganite poolt vastuvõetavad õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla territooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla territooriumi. § 62. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu poolt väljaantud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Väljaantud määrused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega viie päeva jooksul väljaandmisest arvates vallamaja stendil. Vajadusel avalikustatakse vallavolikogu määrus ka Kärla valla infolehes. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allkirjutamist. Vallavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende väljaandmisest. Väljaantud aktid edastatakse Kärla raamatukogule. (4) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui otsuses ei ole jõustumise tähtaega märgitud, siis jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (5) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. (6) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. (8) Vallavolikogu määrused ja otsused peavad olema viie päeva möödudes ja istungite protokollid kümne päeva möödudes eelmisest istungist kättesaadavad vallasekretäri juures, kus nendega on võimalik tutvuda kohapeal. (9) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 63. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut viie tööpäeva jooksul vastuvõtmisest arvates vallamaja stendil. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende väljaandmist õiguskantslerile. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad valitsuse määrused ka valla infolehes. Kui vastavas valitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuse avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär. (5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. (9) Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema viie päeva möödudes ja istungite protokollid kümne päeva möödudes eelmisest istungist kättesaadavad vallasekretäri juures, kus nendega on võimalik tutvuda kohapeal. (10) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab kantselei XI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 64. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus ja vallavalitsuses. § 65. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavanemal ja vallavalitsuse liikmel; 5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Vallavolikogu õigusaktide algatamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. § 66. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 67. Muudatuste taotlemine valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 68. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse kehtestab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud sisuline muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.