Toila Vallavolikogu — Toila valla jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine — KO, 82, 1172

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toila valla jäätmekäitluse eeskiri» (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja õigusaktide elektroonilises andmebaasis. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Tiit TOOS Kinnitatud Toila Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrusega nr 12 TOILA VALLA JÄÄTMEKÄITLUSE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmekäitluse eeskiri reguleerib Toila valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Jäätmekäitluse eeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.4. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.5. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.6. jäätmeluba – Ida-Viru Keskkonnateenistuse poolt väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; 3.7. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.8. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 3.9. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 3.10. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.11. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.12. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.13. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nimistud: 1) jäätmekategooriatest; 2) jäätmeliikidest; 3) ohtlikest jäätmetest; 3.14. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.15. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. 5. Korraldatud olmejäätmeveoga on kohustatud liituma juriidilisest ja füüsilisest isikust jäätmevaldajad, kes asuvad või elavad Toila valla haldusterritooriumil tiheasustuspiirkonnas (Toila, Voka alevik). Hajaasustustatud (Altküla, Konju, Martsa, Päite, Metsamägara, Pühajõe, Uikala, Vaivina ja Voka küla) majapidamised peavad korraldatud olmejäätmeveoga liituma Toila Vallavalitsuse korralduse alusel. Jäätmete valdajal tuleb sõlmida vormikohane leping Toila Vallavalitsuse poolt heakskiidetud jäätmevedu korraldava ettevõttega. 6. Toila valla haldusterritooriumil on keelatud toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita käesoleva eeskirja peatüki III punktis 13 kehtestatud nõudeid ja sellest on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. Vallavalitsus kehtestab korraldusega ülalnimetatud toodete loetelu, samuti piirangud ja eritingimused toodete valmistamisel, sisse- ja väljaveol, müügil ning kasutamisel. II. JÄÄTMEKAVA KOOSTAMINE 7. Käesoleva eeskirjaga määratud eesmärkide saavutamiseks koostatakse valla jäätmekava. 8. Jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda Toila vallas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. 9. Jäätmekava peab sisaldama: 9.1. olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldust ning põhiliste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmete liike ja koguseid; 9.2. jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnangut; 9.3. hinnangut jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile; 9.4. kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine; 9.5. eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlusmenetluse valik, jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik ning nende paigutus, erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks, keskkonna- ja tervisekaitse meetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. 10. Jäätmekavade koostamisel tuleb arvesse võtta järgmisi jäätmekäitluse põhinõudeid: 10.1. jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi; 10.2. jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrreldes teiste jäätmekäitlusviisidega; 10.3. jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina; 10.4. jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. 11. Kui õigusaktiga ei ole tähtaega määratud, kavandatakse Toila valla jäätmekavaga: 11.1. jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise rakendamine; 11.2. toodete puhul, mis ise või jäätmetena võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, pandi või tagatisrahaga tasustamine. 11.3. Toila Vallavalitsus annab vajalikku teavet maakonna ja üleriigilise jäätmekava koostamiseks. 11.4. Jäätmekavas ettenähtud meetmete rakendamiseks algatatakse vajadusel planeering planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) määratud korras. 10.5. Ida-Viru Keskkonnateenistus koordineerib Toila valla tegevust jäätmekava koostamisel ja elluviimisel. 12. Toila Vallavalitsus koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. 12.1. Toila Valla jäätmekava avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt. 12.2. Toila Vallavalitsus võib käesoleva punkti alapunktis 12.1 nimetatud ülesande täitmiseks nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust. III. JÄÄTMETE KOGUMINE 13. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele. 14. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 15. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad Toila vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 16. Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja. 17. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. 18. Käesoleva peatüki punktis 17 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 19. Toila Vallavalitsus määrab kindlaks jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. 20. Toila Vallavalitsus edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 21. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse. 22. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 22.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 22.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 22.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 22.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Toila Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 22.5. koostama Toila Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 23. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 24. Kogumisvahendina võib kasutada: 24.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 24.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 24.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 24.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 25. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 26. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 26.1. ohtlikke jäätmeid; 26.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 26.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 26.4. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; 26.5. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 27. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 28. Territooriumi valdajal peab kogumisvahendeid olema piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 29. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada Toila Vallavalitsusega, v.a suvila- ja aiandusühistud, kes paigutavad kogumisvahendid ühistu territooriumile. 30. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 31. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 32. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali Toila Vallavalitsuse poolt paigaldatud kogumispunktidesse. 33. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 34. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks Toila vallas määratud kogumispunktidesse. 34.1. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama keskkonnaameti poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 34.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 34.3. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 35. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 36. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. Ladustamine ja veoteenus on tasulised. Jäätmete väljaveohinna ja korra prügilasse kehtestab Toila Vallavalitsus. 37. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 38. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk 1205; 1999, 156, 2189)). 38.1. territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla; 38.2. keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 39. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 40. Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või importija kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud. 41. Käesoleva peatüki punktis 40 nimetatud toodete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 42. Jäätmeid (v.a ohtlikke jäätmeid) võib Toila valla territooriumil ladustada ainult Toila Vallavalitsuse korraldusega määratud prügilas. 43. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) on keelatud. 44. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida, kusjuures: 44.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 44.2. komposteerimiskoht ei tohi salvkaevust või puurkaevust olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 44.3. komposteerimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 44.4. komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 45. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Toila Vallavalitsusega. 46. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub Toila Vallavalitsuse kehtestatud korras paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. 47. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 48. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks. 49. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse vallavalitsuse poolt määratud prügilas. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 50. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 51. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Toila Vallavalitsusega. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 52. Ohtlike jäätmete liigitamine 53. Ohtlikud omadused, mille alusel jäätmed vastavalt punkti 3 alapunktile 3.2 määratletakse ohtlike jäätmetena, on: 53.1. H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; 53.2. H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 53.3. H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; 53.4. H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 °C ja võrdne või alla 55 °C; 53.5. H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletikku; 53.6. H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; 53.7. H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; 53.8. H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 53.9. H8 – sööbivad ained või valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; 53.10. H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; 53.11. H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; 53.12. H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; 53.13. H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; 53.14. H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mis tahes käesoleva punkti alapunktides 1–13 loetletud omadused; 53.15. H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. 54. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega ohtlike jäätmete määratlemise ja liigitamise korra, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, vajaduse korral ka ohtlike komponentide kontsentratsiooni piirväärtusest ja kahjuliku toime tugevusest. 55. Käesoleva peatüki punktis 54 nimetatud kord vaadatakse vähemalt iga kolme aasta tagant vallavalitsuse poolt üle ja tehakse vajadusel selles muudatused. VII. ARVESTUS, ARUANDLUS JA ANDMEKOGUD 56. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. 57. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. 58. Käesoleva peatüki punktis 57 nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 59. Käesoleva eeskirja peatüki VII punktis 57 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmeregistrisse kandmiseks. Aruande vormi ja esitamise korra kehtestab keskkonnaminister. VI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 60. Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843; 2000, 51, 319) sätestatud korras. 61. Vallavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 62. Registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, kusjuures olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 63. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 64. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 65. Jäätmekäitluse eeskirja täitmist kontrollivad Toila Vallavalitsuse ja Toila Vallavolikogu määratud ametiisikud. 66. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 67. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 68. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 69. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid: tšekk, leping, maksekorraldus, säilitades need aasta jooksul.