Pärsti Vallavolikogu — Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 82, 1170

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8, paragrahvi 22 lõike 1 punktide 6 ja 9, paragrahvi 34 lõike 2 ning valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) paragrahvide 4 ja 12 lõike 1 alusel: 1. Kinnitada Pärsti valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud määrusele) koos järgmiste lisadega: 1.1. Pärsti vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (lisa 1); 1.2. Pärsti valla eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmise kord (lisa 2); 1.3. Pärsti valla eelarve reservfondi kasutamise kord (lisa 3); 1.4. Pärsti Vallavolikogu töökord (lisa 4). 2. Tunnistada kehtetuks Pärsti Vallavolikogu määrused: 2.1. 19. detsembri 1996. a määrus nr 2 «Pärsti valla põhimääruse kinnitamine» koos muudatustega; 2.2. 22. jaanuari 1997. a määrus nr 5 «Pärsti Vallavolikogu reglement»; 2.3. 19. novembri 1997. a määrus nr 11 «Pärsti vallavara eeskiri». 3. Alatisel arengukomisjonil (esimees Pille Ardel) valmistada volikogu istungile järgmised küsimused: 3.1. vallavalitsuse töökorra kinnitamine; 3.2. vallavanema statuudi (kinnitatud 20. novembri 1996. a määrusega 1) kooskõlla viimine valla põhimääruse uue redaktsiooniga. 4. Avalikustada käesolev määrus koos lisadega vallakantseleis vähemalt kolm päeva enne jõustumist ning avaldada üldiseks teadmiseks: 4.1. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus; 4.2. valla raamatukogudes. 5. Kehtestada määrus 20. septembrist 2000. a. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 21. juuni 2000. a määrusega nr 12 PÄRSTI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Pärsti valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Pärsti valla omavalitsus on kohalik omavalitsus (edaspidi vald) ehk põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Vald: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Valla põhimõtted Vald rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu ehk volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus ehk valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada antud omavalitsuses sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada antud omavalitsuses koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklike kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning volikogu poolt kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja oma sümboolika. § 7. Valla asukoht (1) Valla administratiivkeskuse asukoht ja aadress on Jämejala küla, Pärsti vald, 71024 Viljandimaa. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada volikogule asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. § 8. Õigus moodustada liite ja ühisasutusi Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. § 9. Õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 10. Vapp ja lipp (1) Pärsti valla lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud 1. aprillil 1996. a Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt. (2) Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp mõõtmetega 100 × 150 cm (laiuse ja pikkuse suhe on 2:3). (3) Valla vapiks on lainelõikeline vasakult langeva kuldse vardaga kaldjaostatud kilp, mille ülemisel, sinisel väljal viljavihk ning alumisel, telliskivipunasel väljal, kolm püstist odaotsa – kõik kuldsed. (4) Valla vapi seletus: 1) sinine on tulevikulootuse, nooruse, vaimsuse ja kodumaa taeva värvus; 2) kuldne viljavihk meenutab, et vald asub Eesti ühel põlisemal põllumajanduslikul alal; et siinsed inimesed on saanud elatist ennekõike ikka põllult; 3) kuldne lainelõikeline varras sümboliseerib kohaliku maastiku silmapaistvat objekti – Raudna ürgorgu jõega; samuti teisi veekogusid, mis ilmestavad siinset looduskeskkonda; 4) vapi telliskivipunane värvus meenutab valla pinnast, turvast ja kohalikku mitmekesist tööstust; 5) kolm kuldset odaotsa osutavad paikkonna kuulsusrikkale muinasajale, mil siinmail lõid vallutajatega lahinguid eestlaste sõdalased vaprate vanemate Lembitu, Vootele ja Manivalde juhtimisel. (5) Valla lipu ja vapi kasutamise kord on kehtestatud volikogu 11. septembri 1996. a määrusega nr 63 ning jõustus 1. oktoobril 1996. a. § 11. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud volikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Liikmete arv määratakse valla elanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. (4) Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 13. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimehe kandidaat valitakse volikogu liikmete hulgast. (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine. (3) Volikogu kannab kandidaadid nimekirja tähestikulises järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimekirja, on õigus esineda volikogu ees 15-minutilise sõnavõtuga. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (6) Volikogu esimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Valimise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kuhu ei kuulu volikogu esimehe kandidaadid. Volikogu valib komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast. (8) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Igale volikogu liikmele antakse üks volikogu esimehe kandidaatide nimekirjaga hääletussedel, kus kandidaatide nimed on tähestikulises järjekorras. Hääletaja teeb hääletussedelile risti kandidaadi nime ette, kellele kuulub tema eelistus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. (9) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (10) Valimistulemused kinnitab volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (11) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat kogusid võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletamisele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui ka see eelistus tulemust ei anna, otsustab edasipääseja loos. Seejärel viiakse läbi kordushääletus antud vooru võitja ja esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. (14) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, korraldatakse kordushääletamine. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (15) Kui kandidaate oli kaks ja kumbki kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse pärast vaheaega kordushääletus. (16) Kui eespool nimetatud kordushääletused ei anna tulemust, toimub kogu valimise protseduur uuesti algusest peale. Kui ka selle valimise protseduuri käigus tulemust ei saavutata, lükatakse valimine järgmisele istungile. (17) Analoogiliselt volikogu esimehe valimisega toimub ka volikogu aseesimehe valimine. § 14. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 15. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Pärsti vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 16. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 17. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 15 ja 16 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduseparagrahvi 39 lõigetes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 12 lõikes 3 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 18. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine (nimetatud kord käesoleva põhimääruse lisa nr 1); 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustajaks on volikogu, kes käesoleva põhimääruse sättega delegeerib nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 19. Volikogu õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Volikogul on õigus anda üldaktina määruseid ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. (2) Volikogu õigusakti preambulas peab olema viide seadusele ja valla vastavale üldaktile (selle olemasolul), mille alusel antud õigusakt antakse. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Õigusakti, mis omab üldist tähtsust, märgitakse akti avaldamise koht: Riigikantselei elektrooniline andmekogu, vallaleht, valla raamatukogud, vallamaja stend jne. (5) Õigusakti, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (6) Kui õigusaktis puudub viide täitjale/kontrollijale, täidab/kontrollib revisjonikomisjon. (7) Õigusakti lõplik järelevalve jääb volikogu esimehele. (8) Kord kvartalis (vajadusel sagedamini) esitab revisjonikomisjon volikogu istungil informatsiooni (ka kirjaliku) volikogu õigusaktide täitmise käigust. (9) Määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (10) Määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest. (11) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (12) Kõik määrused avalikustatakse enne nende jõustumist vallajama stendil. Stendile paigaldatakse ka määruste lisad, kui nende tekst ei ületa kolme lehekülge. Pikema tekstiga määrused koos lisadega avalikustatakse vallakantseleis. (13) Volikogu otsused jõustuvad vastuvõtmisele järgneval päeval, kui otsuses eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. Otsuse ärakirjad saadab vallakantselei täitjatele ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastab allkirja vastu. (14) Määruste kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär õiguskantslerile kümne päeva jooksul vastuvõtmisest arvates. (15) Riigikantselei elektroonilises andmekogus avaldamiseks esitatud määrused edastab vallakantselei nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (16) Volikogu määrused ja otsused on vallakantseleis kättesaadavad kõigile isikutele. Ei avalikustata otsuseid, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (17) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse valla raamatukogudes. § 20. Tööandja kohustus volikogu liikme ees (1) Volikogu liige on kohustatud volikogu ülesannete täitmiseks taotlema tööandjalt töölt vabastamist kaks tööpäeva varem. (2) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 21. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS § 22. Valitsuse mõiste Valitsus on valla omavalitsusüksuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib ellu õigusaktide andmisega, haldusasutuste tegevuse korraldamisega, majandustegevusega, elanike kaasamisega, seadustega ja volikogu õigusaktidega omavalitsusele pandud ülesandeid. § 23. Nõuded vallavanema kandidaadile (1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes oma tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal peab olema: 1) vähemalt keskharidus; 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; 3) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; 4) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. § 24. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. (2) Volikogu valib käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 nõuetele vastava vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. (4) Volikogu määrab vallavanema kandidaatidele avalduste esitamise tähtaja. Tähtaeg avalikustatakse vallamaja stendil vähemalt kolm tööpäeva enne kehtestatud tähtaega. (5) Kandidaadi kirjalik avaldus koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendiga peab laekuma vallakantseleisse volikogu poolt määratud tähtajaks. (6) Volikogu kannab kandidaadid nimekirja tähestikulises järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu poolt kinnitatud nimekirja, on õigus esineda volikogu ees kuni 15-minutilise sõnavõtuga, millele eelneb süümevande andmine või tuvastatakse eelnev süümevande andmine. (8) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (9) Vallavanema kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (10) Vallavanema valimise läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kuhu ei kuulu vallavanema kandidaadid. (11) Vallavanema valimine toimub analoogiliselt volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega (vt paragrahvi 13). Samad ülesanded on ka häältelugemiskomisjonil. § 25. Valitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme. (4) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Volikogu uue koosseisu teisel istungil määrab volikogu valitsuse liikmete arvu. (7) Vallavanem esitab volikogu esimehe kaudu volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul vallavanema ametisse valimise päevast arvates. (8) Valitsuse liikmete arv ja koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega vallavanema esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (9) Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks esitamiseks. (10) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavanema poolt esitatud valitsuse koosseisu (volikogu poolt määratud liikmete arvu piires) kolmel volikogu istungil, peab volikogu avaldama vallavanemale umbusaldust. § 26. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 27. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 28. Valitsuse õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Valitsusel on õigus anda õigusakte, mis kehtivad valla haldusterritooriumil: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsuse õigusakti preambulas tuleb märkida seaduse ja valla vastava õigusakti (selle olemasolul) säte, mille alusel õigusakt antakse. (3) Õigusakti, mis omab üldist tähtsust, märgitakse avaldamise koht: vallaleht, valla raamatukogu, vallamaja stend. (4) Õigusaktile, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (5) Kui õigusaktis puudub viide täitjale/kontrollijale, esitab vallasekretär akti ärakirja vallavanemale, kes oma resolutsioonis näitab täitja, täitmise käigu ja tähtaja. (6) Õigusakti lõplik järelevalve on vallasekretäril, kes esitab kord kvartalis informatsiooni õigusaktide täitmise käigust. (7) Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (8) Määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (9) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. (10) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (11) Jõustumata määrused ja korraldused avalikustatakse enne jõustumist alljärgnevalt: 1) määrused – vallamaja stendil. Stendile paigutatakse ka määruse lisad, kui nende tekst ei ületa kolme lehekülge. Pikema tekstiga määrused koos lisadega avalikustatakse vallakantseleis; 2) korraldused avalikustatakse vallakantseleis. (12) Korraldused jõustuvad avalikustamisele järgneval päeval või neis enestes sätestatud tähtajal. (13) Õigusaktide ärakirjad saadetakse vallakantselei poolt täitjale ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu. (14) Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 29. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu, mis on vormistatud käesoleva põhimääruse lisana 1. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 30. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem ning allkirjastab lepingud, kui volikogu ei otsusta teisiti. § 31. Maksud ja koormised (1) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või lisaeelarve muutmisega. (3) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (4) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (6) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (7) Koormise täitmist kontrollib valitsus. (8) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (9) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. (10) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 32. Arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (3) Arengukava strateegiline osa koostatakse etapiliselt vähemalt viieks aastaks, selle elluviimise taktikat käsitlev osa aga jooksvalt kolmeks aastaks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. (4) Volikogu informeerib arengukava muutmise algatamisest vallalehes. Kõik huvitatud isikud võivad esitada oma ettepanekuid. Anonüümselt esitatud ettepanekuid ei arvestata. (5) Arengukava muutmise eelnõu töötab välja volikogu koos valitsusega, kaasates selleks vallaametnikke, komisjone ja haldusasutuse juhte ning teisi spetsialiste. (6) Arengukava muutmise eelnõud tutvustatakse: 1) valla raamatukogudes ja vallakantseleis vähemalt üks kuu enne selle esitamist volikogule; 2) põhiteesid avaldab volikogu vallalehes; 3) volikogu otsustab vajadusel täiendavalt avalike arutelude läbiviimise. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava muutmise kohta. (8) Arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse üldises korras vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 19. (9) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 33. Valla eelarve (1) Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (3) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbes ettenähtud summa piirides. (4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. (5) Valla eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmise kord on käesoleva põhimääruse lisa 2. (6) Valla eelarve reservfondi kasutamise kord on käesoleva põhimääruse lisa 3. V. TÖÖKORRALDUS § 34. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. § 35. Asjaajamiskeel (1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. § 36. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu ehk volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, vastu võetud otsustele, volikogu protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele; 3) korraldab volikogu komisjonide tööd; 4) koostab volikogu istungi päevakorra projektid; 5) valmistab ette koos volikogu komisjonidega, vallavalitsusega ning vallaametnikega volikogu eelnõud; 6) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 7) vajadusel osaleb valitsuse istungitel; 8) tugineb valla esindamisel volikogu määrustele ja otsustele. Küsimuses, kus volikogu seisukoht puudub, on tal õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, esitades materjalid volikogule seisukohavõtuks; 9) suhtes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust; 10) esindab volikogu kohtuistungitel; 11) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 12) esindab valda koos vallavanemaga ametlikel vastuvõttudel, visiitidel, ametlikel üritustel, suhtlemisel välismaalastega ning asutuste ja ettevõtete juhtidega; 13) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimees valitakse kuni kolmeks aastaks avalikul hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Volikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul laienevad tema volitused vallavolikogu aseesimehele. Tema puudumisel asendab volikogu esimeest volikogu poolt määratud asendaja või volikogu vanim liige. (4) Volikogu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgemalseisvatesse organitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. (5) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele makstakse teenistusest vabastamisel hüvitust kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu vastava otsuse alusel. § 37. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (3) Volikogu kutsutakse kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 38. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. (4) Volikogu ja valitsuse õigusaktide algatamise õigust omavate ametiisikute ja organite loetelu on toodud vastavate organite töökorras. § 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 40. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 41. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 42. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälteenamusega komisjoni esimehe poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (4) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks. (5) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, haldusasutuste töötajate, ettevõtjate ja elanike hulgast. (6) Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri/protokollija. (7) Alatine komisjon juhindub oma töös volikogu poolt kinnitatud komisjoni põhikirjast. Komisjoni põhikirja töötab välja vastav komisjon ning esitab volikogule kinnitamiseks kolme kuu jooksul komisjoni koosseisu kinnitamise päevast arvates. (8) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonna; 2) valib komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast; 3) määrab komisjoni esimehe asendamise korra; 4) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; 5) määrab tegevusperioodi. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda küsimuste arutelu juurde teisi isikuid. (10) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (11) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kuue tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (12) Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka õigusaktide eelnõud. (13) Komisjoni esimees: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 3) vastutab alatise komisjoni põhikirja õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest; 4) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 5) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 6) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 7) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 8) otsustab, keda peale komisjoni liikmete kutsuda komisjoni koosolekule; 9) allkirjastab komisjoni protokollid ja otsused; 10) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 11) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 12) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (14) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale. (15) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (16) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse kogu komisjoni kirjavahetus. (17) Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. (18) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, funktsioonide muutmine, selle koosseisu või põhikirja muutmine toimub volikogu otsuse alusel pärast komisjoni sellekohase seisukoha ärakuulamist. § 43. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt oma põhikirjale sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogude ülesandel valitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täimise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 44. Eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. (2) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, tema asetäitja ja volikogu alatiste komisjonide esimehed. (4) Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Volikogu esimees või tema asendaja võivad kutsuda eestseisuse koosolekule vallasekretäri, valitsuse liikmeid ja teisi isikuid. (5) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada volikogu esimees või tema asendaja. (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse, millele kirjutab alla volikogu esimees ja protokollija. Protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokoll koostatakse ja allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast ning säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. § 45. Omavalitsusüksuste koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. § 46. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatav valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib ellu seadustega ja vallavolikogu õigusaktidega vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise, kontrolli, volikogule ettepanekute ja haldusasutuste tegevuse korraldamise kaudu. (3) Valitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes seadustest, volikogu määrustest ja otsustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest; 3) esindab valda volikogu poolt kehtestatud korras; 4) kohtub regulaarselt valla elanikega; 5) nimetab ametisse vallavanema ettepanekul haldusasutuste juhid. (4) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust ja ei või olla volikogu esimees. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (5) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (6) Valitsuse moodustab ja tema koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. Vallavanem esitab valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks kahe nädala jooksul arvates vallavanema valimise päevast. (7) Valitsuse koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Kui esitatud nimekiri ei saa poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue valitsuse koosseisu esitamiseks. Kui ka teine nimekiri ei saa vajalikku toetust, esitab vallavanem kahe nädala jooksul kinnitamiseks valitsuse kolmanda koosseisu. Kui ka see koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, peab volikogu avaldama vallavanemale umbusaldust ning valima uue vallavanema. (8) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (9) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (10) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (11) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (12) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (13) Valitsuse liikmed kannavad solidaarset materiaalset ja moraalset vastutust ebaseaduslike õigusaktide andmisel. Vastutusest on vabastatud need valitsuse liikmed, kes ei hääletanud õigusaktide vastuvõtmise poolt ja palusid kanda istungi protokolli vastavasisulise märke ning istungi lõppedes vormistasid eriarvamuse kirjalikult (jääb protokolli lisana). (14) Valitsuse määrusele, korraldusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (15) Valitsuse liige peab saama istungi kutse koos päevakorraga kätte vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. (16) Juhul kui valitsuse liige ei saa osa võtta istungist, teavitab vallasekretäri sellest enne istungi toimumist. Kui valitsuse liige ei ole osa võtnud kolmest järjestikku toimunud istungist ning ei ole teatanud õigeaegselt oma puudumise põhjusest, on vallavolikogul õigus avaldada valitsuse liikmele umbusaldust. (17) Kui valitsus ei ole rohkem kui kahe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu mõjuval põhjusel (haigus, komandeering või muu mõjuv põhjus), võib volikogu vallavanema ettepanekul täiendada valitsuse koosseisu ajutiste liikmetega, kelle volitused lõpevad äraolevate valitsuse liikmete tagasitulekul. § 47. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide väljatöötamiseks, elanikkonna seisukohtade selgitamiseks, haldusasutuste töö korraldamiseks. (2) Komisjoni tööperiood ei tohi ületada antud valimisperioodi. (3) Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Tegevusperiood ei ületa antud valimisperioodi. Komisjoni peab kuuluma vähemalt üks valitsuse liige. (4) Komisjoni moodustamisel vallavalitsus määrab: 1) komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonnad ning tegutsemise perioodi; 2) komisjoni esimehe; 3) komisjoni liikmete arvu ja kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu. (5) Komisjon võib valida oma liikmete hulgast komisjoni aseesimehe ning sekretäri/protokollija; määrab komisjoni esimehe asendamise korra. (6) Komisjon juhindub oma töös seadustest, nendest tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (7) Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või asendaja. Koosolek on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (8) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelu juures. (9) Komisjoni protokollija koostab protokolli, mille esitab trükitult hiljemalt kuue tööpäeva jooksul allkirjastamiseks koosoleku juhatajale, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (10) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud. (11) Komisjoni esimees: 1) esitab valitsusele kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 3) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 4) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 5) allkirjastab komisjoni protokollid ja otsused; 6) edastab valitsusele komisjoni seisukohad oma pädevusse kuuluvates küsimustes; 7) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 8) esitab valitsusele ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud liikme asendamiseks; 9) vastutab komisjoni asjaajamise eest; 10) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 11) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (12) Komisjoni esimehe tagasiastumisel või vabastamisel määrab valitsus uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisu. (13) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse komisjoni kogu kirjavahetus. (14) Komisjoni protokollid ja otsused peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. (15) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu või tegevusvaldkondade muutmine toimub valitsuse korralduse alusel pärast komisjoni sellekohase seisukoha ärakuulamist. § 48. Vallavanem (1) Vallavanema tööülesanded: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd; 2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 4) kutsub kokku valitsuse istungid ja koostab istungi päevakorra projekti; 5) juhib ja korraldab valitsuse teenistuse tööd; 6) nimetab ametisse vallaametnikud, sõlmib töölepingud valitsuse abiteenistujate, koosseisuväliste teenistujate ning haldusasutuste juhtidega; 7) suunab ja kontrollib haldusasutuste tööd; 8) esindab valda vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 9) esindab valda erivolituseta pangas ja kohtuinstantsides, sõlmib ja allkirjastab lepingud. Vajadusel võtab volikogu vastu otsuse volituste andmiseks teatud lepingu sõlmimiseks; 10) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 12) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 13) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töölepingud; 14) korraldab ja võtab osa kohtumiskoosolekutest valla elanikega; 15) kinnitab valla ametiasutuse sisekorraeeskirja ja teenistujate ametijuhendid; 16) täidab muid talle seaduste, käesoleva põhimäärusega ning valla õigusaktidega pandud ülesandeid; 17) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 18) edutab enda poolt ametisse nimetatud ametnikke ja teisi teenistujaid. (2) Vallavanem valitakse kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb: 1) volikogu oma otsusega; 2) valitsus oma korraldusega; 3) volikogu esimees, aseesimees, liige või komisjon. (4) Varaline vastutus: 1) kui ta tekitab oma tegevusega varalist kahju; 2) valitsuse liikmena kannab solidaarset varalist vastutust koos teiste valitsuse liikmetega tekitatud kahju eest, kui ta hääletas vastava määruse või korralduse kehtestamise poolt, mis tõi endaga kaasa varalise kahju. (5) Vallavanema asendamine: 1) asendab tema äraolekul volikogu poolt määratud alaline asendaja, kes määratakse valitsuse liikmete hulgast vallavanema ettepanekul antud valimisperioodiks; 2) punktis 1 toodud asendaja puudumisel asendab vallavanemat valitsuse vanim liige kuni ajani, mil volikogu määrab uue asendaja; 3) vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle asendajale; 4) vallavanema äraolek fikseeritakse volikogu otsusega või vallavanema käskkirjaga; 5) kui asendamine kestab üle viie tööpäeva, kujuneb asendaja palgaks vallavanema ametipalk. (6) Vallavanema volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgematesse riigivõimuorganitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. (7) Teenistusest vabastamisel makstakse vallavanemale hüvitust kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega, käesoleva põhimäärusega, volikogu otsuse alusel. § 49. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokollid trükitakse ning koostatakse kooskõlas valla asjaajamise juhendiga (kinnitatud volikogu 28. jaanuari 1998. a määrusega nr 17). Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallakantseleis kümme päeva pärast istungi või koosoleku toimumist. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja valla asjaajamise juhendile. § 50. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 17 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 51. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. (2) Vallavanem ning tema abid, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 52. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 53. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tööd ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) teeb ettepanekuid volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks ning vajalike muudatuste sisseviimiseks; 6) taotleb ebaseaduslike aktide tühistamist; 7) informeerib volikogu ja valitsust uutest seadustest ning teeb ettepanekuid valla õigusaktide väljatöötamiseks; 8) esitab arvamuse õigusaktide eelnõude ja lepinguprojektide seaduslikkuse kohta; 9) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 10) hoiab riigi ja valla vapipitsatit; 11) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 12) osaleb volikogu istungitel ja protokollib istungeid; 13) kinnitab valijate nimekirja; 14) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud pädevuse piires; 15) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses, ametijuhendis või valla õigusaktides pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (antud lõike teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a). VIII. OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS § 54. Osavald Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. § 55. Osavalla moodustamine (1) Osavalla moodustamise võivad algatada: 1) üks neljandik volikogu liikmetest; 2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 3) valitsus. (2) Osavalla põhikirjas sätestatakse: 1) osavalla piiride kirjeldus; 2) osavalla valitsuse moodustamise kord; 3) osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 4) osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid; 5) osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. (3) Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. (4) Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. (5) Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (6) Osavalla vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 28 sätestatud nõudeid. Korraldusele kirjutab alla osavalla vanem. (7) Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem. (8) Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. § 56. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem (edaspidi külavanem), kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Külavanema võib valida mitme küla peale ühise. (2) Külavanem on küla (aleviku) koosolekul valitud ja valitsuse poolt kinnitatud isik, kellel on õigus külaelanike nimel nende huvide esindamiseks osaleda sõnaõigusega valla omavalitsusorganite töös ja kelle tegevus on suunatud aleviku või küla omainitsiatiivi ning omavastutusliku arengu eestvedamisele ja toetamisele. (3) Külavanem valitakse küla (aleviku) koosolekul poolthäälteenamusega. Külavanema valimise teade peab olema üles pandud käidavas kohas vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist ning avaldatud valla lehes. (4) Koosolekul koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokolli ärakiri esitatakse seitsme tööpäeva jooksul valitsusele. (5) Külavanem kinnitatakse valitsuse istungil, kuid mitte varem kui kaks nädalat pärast valimistulemuste avaldamist valla lehes. (6) Külavanemat võib kutsuda volikogu ning valitsuse istungile ja komisjoni koosolekule. (7) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (8) Külavanema tööd võib hüvitada volikogu ja/või küla poolt kehtestatud korras. (9) Valitsus kutsub külavanema tagasi külaelanike koosoleku otsusel, koosoleku protokolli alusel. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 57. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 58. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 59. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. X. LÕPPSÄTTED § 60. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. Lisa 1 Pärsti valla põhimääruse juurde Pärsti vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED § 1. Korra eesmärk (1) Käesolev kord määrab kindlaks Pärsti valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, rendiseaduse ja teiste seadustega ning neist tulenevate õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks on valla kui avalik-õigusliku isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või töövõtulepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvaraks on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine toimub ainult vallavolikogu otsuse alusel. II. VALLAVARA VALITSEMINE § 4. Vallavara valitsemise mõiste ja valitseja (1) Valitsemine on tegelik võim asja üle. (2) Vallavara valitsejaks on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu); 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus); 3) valla haldusasutus; 4) valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale. (3) Vallavara valitsejaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valitsejad. Vallavara kaudseks valitsejaks jääb vallavara üleandja. (4) Vallavara valitsejad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu, sihipärase kasutamise ja arvestuse. § 5. Vallavara valitsuse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara valitsuse jaotuse kinnitab volikogu valitsuse ettepanekul lähtudes sellest, milline vara on valitsejale vajalik tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (2) Kinnisvara üleandmise ühelt valitsejalt teisele otsustab volikogu valitsuse ettepanekul, vallasvara üleandmise valitsus asjaosaliste kokkuleppel. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra, bilansilise maksumuse ja kulumi kohta. (4) Vallavara üleandmise normdokumendid vormistab valitsus. § 6. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. (2) Vallavara omandamise otsustab volikogu, kui: 1) omandatava vara hind ületab 50 000 krooni; 2) omandatakse kinnisvara. (3) Vallavara omandamise otsustab valitsus, kui vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 50 000 krooni. (4) valla struktuuriüksus või valla haldusasutuse juht tema eelarvesse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni. (5) Pärandvara või kingi vastuvõtmise Pärsti vallale otsustab volikogu, kui sellega kaasnevad õigused on väiksemad kui kaasnevad kohustused. Pärandvara või kingi valdajaks jääb asutus, kes on kokkuleppes näidatud pärandvara või kingi saajana. Kui pärandvara või kingi saajaks on Pärsti vald, määrab valitseja volikogu valitsuse ettepanekul. § 7. Vallavara arvestus (1) Vallavara arvestuse korraldab valitsus. (2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valitsejatel. (3) Valitseja vastutab andmete õigsuse eest. Valitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. § 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valitseja poolt (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab volikogu, kui: 1) võetakse laenu; 2) on teisi rahalisi kohustusi (üle 50 000 krooni), mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Muudel juhtudel otsustab varaliste kohustuste võtmise valitsus tingimusel, et kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. § 9. Valla osalus ettevõtluses (1) Valla osaluse vajaduse ja ulatuse ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus otsustab volikogu. (2) Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab valitsus. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldiseks otstarbeks kasutatav vallavara (1) Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud teed, tänavad, väljakud, pargid, haljasalad jne. (2) Volikogu kehtestab üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirjad, seab selle kasutuspiiranguid, muudab kasutamise eesmärki ja kehtestab tasu selle teatud kasutusviisi eest. (3) Valitsus tagab üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute kohta käiva teabe avalikustamise. (4) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks kasutamiseks volikogu otsuse alusel. (5) Lõikes 1 kinnitatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgelt tähistatud. (6) Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavaraga, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses piirimärkide ja tõketega tähistatud kui eraasi. § 12. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara (1) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele või tema struktuuriüksusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse samuti valla haldusasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik asutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vajalik valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama valitsusele. Sellise vara edasise kasutamise otsustab valitsus. Tervikvara ja kinnisvara kasutamise otsustab volikogu. § 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara peab otsene valdaja kasutama kas rendi-, üüri-, hoiu- või pandilepingu alusel või paigutatakse vallavara ettevõtlusse. (3) Tulu saamiseks kasutatava vallavara tõhusa kasutamise eest vastutab valitsus. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 14. Vallavara kolmandatele isikutele kasutada andmine (1) Vallavara kolmandatele isikutele üürile, rendile või kasutusse andmise otsustab: 1) volikogu, kui on: 1.1) kinnisvara; 1.2) kasutusse, üürile või rendile andmise tähtaeg üle viie aasta (kinnisvaral 25 aastat); 1.3) vallavara bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni; 2) valitsus, kui vallavara andmist ei otsusta volikogu. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise tähtaeg võib üldjuhul olla: 1) vallaasjadel kuni viis aastat; 2) kinnisasjadel kuni 25 aastat. (3) Vallavara käsutusse andmine ilma tähtajata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuse korras (1) Otsustuse korras võib vallavara anda kasutusse tasuta või tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilisele isikule, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist; 4) Eesti Vabariigi võimuorganeile; 5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel lähtudes valla huvidest. (2) Kui vallavara antakse paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele tavalisest väiksema tasu eest või tasuta, tuleb vallavara kasutuslepingus sätestada kulude kandmine vara kasutamisel. (3) Kui paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse kasutusse andmise otsustaja. (4) Otsustuse korras üürile või rendile andmise otsustab volikogu (paragrahvi 14 lõige (1)) või valitsus (paragrahvi 14 lõige (2)), kui: 1) üürile antakse eluruume, arvestades üürileandmise kehtestatud korda; 2) üksikut asja, mille kasutamistasu on määratud tariifidega; 3) vara, mille abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 4) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud kahel korral tulemusteta enampakkumine või konkurss ei ole andnud tulemust. § 16. Vallavara rendile andmine konkursi korras (1) Vallavara võib anda rendile konkursi korras, kui: 1) rentnik on kohustatud vallavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust ja 1.1) nimetatud töö või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 1.2) osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse tehniliste tingimuste või muude tingimuste kohta; 1.3) töö nõuab oskusi, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul vajalik. § 17. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras (1) Enampakkumise korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam, kui muu kasutusse andmise viis. (2) Enampakkumise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (3) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel raadios, televisioonis või üleriigilise levikuga ajalehes 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. (4) Kuulutus peab sisaldama järgmist: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava vara nimetus, asukoht, iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (avalik, piiratud, suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) piiratud enampakkumise korral esitatavad tingimused; 6) enampakkumise, rendilepingu ja rendile antava varaga tutvumise aeg ja koht; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaeg ja viis. Osamaksu ja tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija; 8) rendiobjekti kasutusotstarve; 9) enampakkumisest võivad osa võtta isikud kooskõlas paragrahvi 19 lõikega 2. § 18. Enampakkumise läbiviimise korraldus (1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi volikogu või valitsuse poolt määratud komisjon või ametiisik. (2) Enampakkumise läbiviimise viisi (suuline, kirjalik, segapakkumine) otsustab läbiviija (komisjon, ametiisik). (3) Enampakkumine viiakse läbi, kui soovi on avaldanud vähemalt üks osavõtja. (4) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. § 19. Enampakkumises osalejate ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumist võib korraldada ka ainult vallaelanike ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute vahel. (3) Enampakkumisest osavõtt on keelatud isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikutel (alghinna määrajad ja läbiviijad, enampakkumise kinnitajad ning nende abikaasad ja otseliini sugulased); 2) valla rendivõlglased. § 20. Alghind (1) Alghinna määrab enampakkumise läbiviija, komisjon või ekspert. Alghind määratakse konkreetse arvuga ja dokument, milles on määratud alghind, pannakse pitseeritud ümbrikusse ja hoitakse saladuses. (2) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (3) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 21. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide asukoht, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi, nende üldpind, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord (kui tasumine toimub natuuras või renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused); 5) kinnisasja puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kord; 6) hoonete puhul kindlustuse ja ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kord; 7) keskkonnanõuete täitmise kohustus; 8) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 9) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud panti. Krediidiasutuse usaldusväärsuse ja tagatise piisavuse otsustab enampakkumise läbiviija; 10) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 11) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 12) vara korrashoiu kohustus, kui seda on vaja täpsemalt määratleda; 13) muud vajalikud tingimused. § 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast sead, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmkordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjale ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osamaksu osavõtjatele ei tagastata. § 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumiste protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivad sätted (paragrahvi 22 lõiked 5, 6, 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (paragrahvi 19 lõikes 3) ja puudulike (paragrahvi 22 lõiked 1, 2) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumiste protokolliga. § 24. Segapakkumiste läbiviimise kord (1) Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 22 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele paragrahvis 23 sätestatut arvestades alljärgnevat: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. § 25. Piiratud enampakkumise läbiviimise kord (1) Piiratud enampakkumine erineb avalikust enampakkumisest selle poolest, et volikogu (valitsus) kehtestab rendile antavale varale lisatingimused (kasutusotstarve, keskkonnakaitse erinõuded, töökohtade loomine, investeeringute maht jt). (2) Piiratud enampakkumisel esitatavad (nõuded) lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. (3) Piiratud enampakkumine viiakse läbi olenevalt läbiviimise vormist käesolevas eeskirjas kehtestatud suulise (paragrahv 22), kirjaliku (paragrahv 23) või segapakkumise (paragrahv 24) korra kohaselt. § 26. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu (kui rendile andmise otsustas volikogu) või valitsus (kui rendile andmise otsustas valitsus). (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on volikogu; 2) 15 päeva jooksul, kui kinnitajaks on valitsus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvi 19 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind on põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus enampakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine oli kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muudel asjaoludel. (5) Kui enampakkumist ei toimu või kuulutatakse nurjunuks, tulemust ei kinnitata või võitjatega lepingut ei sõlmita, otsustab enampakkumise tulemuste kinnitaja, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustuse korras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele (paragrahv 21): 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku korral registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta; 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rentnikult nõutavad lepingutäitmise tagatised; 5) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast otsuse tegemist tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimise teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitempli kuupäev). (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või kümne päeva jooksul ettenähtud kohta lepingu sõlmimiseks mitteilmumisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama nõutavad lepingu täitmise tagatised. Selle täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. § 27. Vallavara rendile andmine konkursi korras (1) Vallavara rendileandmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (§ 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 28. Rendilepingu tingimused (1) Lisaks enampakkumise korra paragrahvis 17 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendileandmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord; 7) tagatisraha tasumine vähemalt kolme kuu rendise tasuna, mida rentniku poolt lepingu rikkumisel kasutatakse leppetrahvina. Tasaarvestus tehakse rendilepingu lõppemisel. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole paragrahvi 28 lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. § 29. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustab ning nende suuruse määrab vallavalitsus. § 30. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud – kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks paragrahvi 17 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14–60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus või vallavolikogu (paragrahvi 14 lõige 1). Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamiste lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega volikogule või vallavalitsusele, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse nende pakkumised koos pakkumisprotokolliga. § 31. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib valitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 26 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 32. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on peamiselt vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 33. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik või on vallale kahjulik; 2) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 3) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 4) vallavara on antud vallale üle erastamiskohustusega; 5) vallavara ei anna tulu; 6) rendile antud vallavara renditingimused seda võimaldavad; 7) muudel seaduses ettenähtud juhtudel või volikogu otsuse alusel. (2) Vallavara tunnistab vallale mittevajalikuks või tarbetuks volikogu valitsuse ettepanekul. Otsustamisel arvestada volikogu majanduskomisjoni arvamust vara otstarbe ja hinna kohta. (3) Mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski valla asutus või üksus ei taotle vallavara enda valdusse selleks ettenähtud tähtajaks (v.a juhul, kui vara võib rikneda või hävida). § 34. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) volikogu, kui: 1.1) võõrandatakse kinnisvara; 1.2) vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni; 1.3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud tasu eest; 1.4) vara võõrandatakse enampakkumiseta; 2) valitsus, kui seda ei otsusta volikogu. (2) Võõrandamise läbiviija otsustab volikogu (paragrahvi 34 lõige 1) või valitsus. § 35. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuse korras, kas: 1.1) tasuta; 1.2) tasu eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesoleva eeskirja alusel ei kasutata teist võõrandamise viisi. § 36. Vallavara võõrandamine otsustuse korras (1) Vallavara võõrandamine otsustuse korras võib toimuda. kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enampakkumise läbiviimise ajaks; 2) võõrandatava vara hind on tariifidega kindlaks määratud; 3) enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemust; 4) võõrandatava vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni; 5) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikul tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu või tasuta üleandmise akti sõlmib valitsus. § 37. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused; 4) enampakkumise läbiviija. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes, raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks tuhat krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on kaks tuhat krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise (paragrahvi 37 lõige 1) kinnitab valitsus. § 38. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised tunnused. (2) Alghinna (või selle ärajätmise) otsustab vallavara võõrandaja või annab alghinna määramiseks volituse enampakkumise läbiviijale. (3) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida vara ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. § 39. Enampakkumisest osavõtjate ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei võta osa: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülanejad sugulased. § 40. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse paragrahvide 22, 23, 24 ja 25 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab volikogu või vallavalitsus vastavalt paragrahvile 34. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. § 41. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) 20 päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) 10 päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 39 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. (5) Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 42. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavanem. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. (7) Osavõtjatele, kes ei osutunud enampakkumisel võitjateks, tagastatakse tagatisraha pärast enampakkumise läbiviimist. § 43. Vallavara erastamine (1) Erastamise objektiks on vallavara, sealhulgas aktsiad ning asutused või nende osad, kui nimetatud vara on vallale üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele või on vallavolikogu otsusega vallavara erastamisnimekirjas. (2) Valla omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusoleku saamiseks esitab volikogu. (3) Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratud isikud. (4) Erastamise läbiviimise korra kehtestab vallavolikogu. VI. VALLAVARA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE JA KOORMAMINE § 44. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole võimalik. (2) Vara mahakandmisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara koosseis, bilansiline maksumus ja vara seisukord. (3) Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 15 000 krooni. Muudel juhtudel valitsus. § 45. Vallavara koormamine (1) Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis oleva kinnis- või vallasvara (vallasasjade) koormamist piiratud asjaõigusega (reaalservituudid, reaalkoormatised). (2) Vallavara koormamine peab toimuma vallavara otstarbekama kasutamise huvides, vara koormamine on ette nähtud valla majandamise kavas või sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus. (3) Vallavara koormamise otsustab volikogu. (4) Vallavara pantimise otsustab vallavolikogu ja pantida võib vallavara üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 46. Kinnisasja ostueesõigus (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. (2) Volikogu otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas. § 47. Hoonestusõiguse seadmine Valla maale hoonestusõiguse seadja on valitsus ja see toimub seaduse alusel. § 48. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus või kohtuvälises korras valitsus või valla haldusasutus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on üle 5000 krooni; 2) valitsus, kui nõue on üle 1000 krooni ja alla 5000 krooni; 3) valla haldusasutus, kui nõue on alla 1000 krooni. (3) Vallavara valdajal, kooskõlas valitsusega, on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. (4) Seaduses ja käesolevas korras vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kohta sätestamata küsimused lahendab volikogu. § 49. Vallavara korra jõustumine ja muutmine (1) Vallavara kord on valla põhimääruse kohustuslik osa ja jõustub koos valla põhimääruse jõustumisega. (2) Käesolevat korda saab muuta volikogu oma määrusega. Lisa 2 Pärsti valla põhimääruse juurde Pärsti valla eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise ja täitmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 2. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis viiakse omavahel tasakaalu. 3. Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata eelarvesse koondatavate rahaliste vahendite summa, mida saab kasutada valla vajadusteks. 4. Eelarve projekti koostamisel juhindutakse «Valla- ja linnaeelarve seadusest», «Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest», «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest», valla põhimäärusest ning valla õigusaktidest. II. EELARVE TULUD JA KULUD 5. Eelarve tulud on: 5.1. laekumised maksudest; 5.2. laekumised munitsipaalvaradest; 5.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 5.4. laenud ja intressid; 5.5. muud laekumised. 6. Eelarve kulud on: 6.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 6.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 6.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 6.4. reservfondi moodustamiseks. 7. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 7.1. eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 7.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 8. Laenude võtmine 8.1. laene võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud; 8.2. laenu võib võtta punktis 9.1 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik; 8.3. laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis kui vallasasi; 8.4. eelarve jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. III. EELARVE PROJEKTI KOOSTAMISE ORGANISEERIMINE 9. Eelarve kulude proportsioonid elualade lõikes ning kulude liigendamise detailsuse määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta I poolaastal. 10. Eelarve aasta projekti koostamist organiseerib valitsus, kes planeeritava tulubaasi alusel kinnitab eelarve kulude piirsummad elualade lõikes ning määrab tähtaja alaeelarvete projektide esitamiseks. Nimetatud korraldus avalikustatakse, et vallapoolse toetuse saamiseks saaksid taotluse esitada ka teised asutused, organisatsioonid ja üksikisikud. 11. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad koostajad tagama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise. Alaeelarve koostamisel tuleb lähtuda kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvete projektidesse. 12. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel ja eelarve projekti koostamisel kontrollitakse eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele ning hinnatakse kulude otstarbekust. IV. EELARVE PROJEKTIDE ESITAMINE NING LÄBIVAATAMINE VOLIKOGUS 13. Valitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekt koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitatakse valitsuse poolt volikogu otsuse projektina volikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. 14. Eelarve projekti seletuskirjas esitatakse andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning ületulevate (pärast eelseisva eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ja üleminevate (pärast eelseisva eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, projektide ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. Seletuskirjas esitatakse ka arvutused tulude baasi kujunemise kohta kõigi tululiikide lõikes. 15. Volikogu komisjonid vaatavad viieteistkümne päeva jooksul eelarve projekti läbi ja esitavad valitsusele ning eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. 16. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega valitsusele või eelarvekomisjonile. 17. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 18. Valitsus koos eelarvekomisjoniga valmistavad ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. V. EELARVE VASTUVÕTMINE JA JÕUSTUMINE 19. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 20. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 21. Kui eelarve ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks, võib valitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. VI. ALAEELARVETE KOOSTAMINE, LÄBIVAATAMINE JA KINNITAMINE 22. Alaeelarve on valla haldusasutuste eelarvest finantseeritavate kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Alaeelarved koostatakse eelarveaastaks Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. 23. Kolme päeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist teatab valitsus valla haldusasutustele neile kinnitatud assigneeringute mahu ning informeerib valitsuse ja volikogu poolt tagasi lükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarvete projektides. 24. Kümne päeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist viivad valla haldusasutused oma alaeelarvete projektid vastavusse eraldatud assigneeringute mahu ning kinnitatud kuluartiklite suurusega ja esitavad alaeelarvete projekti valitsusele läbivaatamiseks ning kinnitamiseks. 25. Enne alaeelarvete kinnitamist valitsuse poolt on eelarveliste asutuste juhtidel keelatud iseseisvalt otsustada eelarveliste vahendite kasutamise üle. VII. EELARVE TÄITMINE 26. Eelarve täitmise korraldab valitsus. 27. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves määratud assigneeringute kasutamine. 28. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 29. Reservfondi käsutab volikogu otsuse alusel ettenägemata kulude katmiseks. 30. Kassatagavara käsutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. VIII. EELARVE TULUDE TÄITMINE 31. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 32. Kontrolli funktsiooni täidetakse ja ettekirjutusi tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 33. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. IX. EELARVEST KULUDE FINANTSEERIMINE 34. Kulude finantseerimine toimub vastavalt esitatud arvetele ja taotlustele. Korralduse eelarvest rahaliste vahendite ülekandmiseks annab vallavanem või mõni teine selleks õigust omav isik, kontrollides eelnevalt esitatud arvete, taotluste jms põhjendatust. 35. Eelarveaastal kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab volikogu. X. EELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS 36. Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud «Raamatupidamise seaduse» alusel vastu võetud eeskirjadega. Eelarve täitmise aruande koostab valitsus vastavalt kinnitatud eelarve struktuurile ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks. 37. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele. 38. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 39. Valitsuse poolt esitatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. XI. EELARVE TÄITMISE KONTROLL JA ANALÜÜS 40. Eelarve täitmise kontrollimist korraldab revisjonikomisjon koos valitsusega. 41. Revisjonikomisjoni, eelarvekomisjoni ja valitsuse poolt regulaarselt teostatava eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsi käigus selgitatakse välja võimalused valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 42. Valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel ilmnenud kulude mahu ülepaisutamise juhtudel on valitsusel õigus katkestada allasutuse või projekti finantseerimine, informeerides sellest eelnevalt volikogu. XII. LISAEELARVE. EELARVE JA ALAEELARVETE MUUTMINE 43. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või mille tegemiseks määratud assigneeringuid ei jätku, valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 44. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduste kohta ning andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. 45. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub analoogiliselt eelarve koostamise ja vastuvõtmise korraga. 46. Muudatuse tegemiseks kinnitatud alaeelarves esitab taotluse haldusasutus. Muudatuse põhjendatuse ja võimalikkuse korral võetakse vastu valitsuse korraldus. Muudatuste tegemine lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. 47. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldused Vabariigi Valitsuse poolt või valla reservfondist, esitatakse valitsuse poolt informatsioon volikogule koos eelarve täitmise materjalidega. XIII. EELARVE AVALIKUSTAMINE 48. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Lisa 3 Pärsti valla põhimääruse juurde PÄRSTI VALLA EELARVE RESERVFONDI KASUTAMISE KORD 1. Pärsti valla eelarve reservfondi summa kinnitatakse volikogu otsusega valla eelarve koosseisus. 2. Reservfondi käsutab volikogu valitsuse ettepanekul ettenägemata kulude katmiseks. 3. Volikogu võib reservfondi suunata investeeringuteks vajalikke või muid sihtotstarbelisi vahendeid. 4. Reservfondi kasutatakse: 4.1. loodusõnnetuste, tulekahjude jmt. tagajärgede likvideerimiseks; 4.2. valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks; 4.3. tulude ajutise alalaekumise katmiseks. 5. Taotlus ettenägemata kulude katmiseks reservfondist esitatakse volikogule, kes vaatab taotluse läbi oma järgmisel istungil, kui taotlus on esitatud ajal, mis võimaldab võtta antud küsimuse volikogu päevakorda. 6. Volikogu võib taotluse arutamiseks nõuda taotlejalt lisaandmeid ning kaasata vastava küsimuse arutelu juurde vallaametnikke. 7. Reservfondi kasutamisel tulude ajutise alalaekumise katmiseks taastatakse reservfond tulude laekumisel viivitamatult. Tulude püsival alalaekumisel esitab valitsus seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud korras lisaeelarve eelnõu. 8. Valitsus esitab volikogule aruande reservfondist eraldatud summade ja eelarve täitmise kohta seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras. Aruanne sisaldab reservfondist kaetud kulude loetelu koos andmetega taotlejate, volikogu otsuste ja eraldatud summade kohta. 9. Eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud reservfondi vahendid lähevad aasta lõpul moodustuvasse valla eelarve vabasse jääki. Lisa 4 Pärsti valla põhimääruse juurde PÄRSTI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu ja tema komisjonide töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning valla põhimäärusest. 2. Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina iga kuu (v.a juuli) kolmandal kolmapäeval. 3. Volikogu eestseisuse koosolekud toimuvad reeglina üks nädal enne volikogu istungit. II. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS 4. Õigusakti algatamise õigus on: 4.1. volikogu komisjonil; 4.2. volikogu liikmete grupil, kuhu kuulub vähemalt 1/4 volikogu koosseisust; 4.3. volikogu esimehel ja aseesimehel; 4.4. valitsusel; 4.5. valla haldusterritooriumil asuval asutusel või organisatsioonil; 4.6. valla põhimääruse paragrahvis 38 toodud elanike grupil. III. ISTUNGI PÄEVAKORD 5. Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate põhiküsimuste kohta. 6. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 7. Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha õigusaktide algatamise õigust omavad isikud ja instantsid (vt punkti 4). 8. Ettepanek küsimuse istungi päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele (tema äraolekul aseesimehele) vallasekretäri kaudu, märkides avalduses arutusele tuleva küsimuse, ettekandjad, kaasettekandjad ja otsustuse eelnõu. Ettepaneku esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus. 9. Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras esitatud ja ettevalmistatud küsimused. 10. Eelmisel istungil pooleli jäänud küsimused lülitatakse järgmise istungi päevakorda esimestena. 11. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorda võib muuta küsimuse algataja (oma päevakorrapunkti osas). 12. Päevakorra koos vajalike muudatustega kinnitab istungi alguses volikogu. 13. Kui sama suhet reguleerivad kaks või enam projekti, võib neid arutada ühe päevakorrapunktina. IV. ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE 14. Õigusaktide projektide (ehk eelnõude) ettevalmistamise ja esitamise eest vastutab isik, kelle on määranud volikogu või tema esimees. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab volikogu esimees. 15. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamise volikogu poolt, määrates komisjoni(d), kes peavad esitatud küsimusi istungile ette valmistama ja koostama õigusakti projekti või vaatama läbi olemasoleva projekti. 16. Projektid esitatakse volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. Valitsuse poolt esitatud ning vallasekretäri seisukohaga varustatud projektid annab volikogu esimees kohe komisjonile/komisjonidele arutamiseks. 17. Komisjonid vaatavad projektid läbi ühe nädala jooksul ja esitavad oma seisukoha eestseisusele või üks päev enne istungi toimumist volikogu esimehele. 18. Kui projekti vaatab läbi mitu komisjoni, siis määrab volikogu esimees läbivaatamise järjekorra ja tähtajad. Komisjonid võivad korraldada ühiseid koosolekuid. 19. Kui projekti ei ole esitanud valitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks vallavanemale ja projekti ettekandva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka vallavanema seisukoht. 20. Kui komisjon või vallavanem ei ole ettenähtud tähtajaks küsimust läbi vaadanud ja oma seisukohta esitanud, võib küsimuse algataja või volikogu esimehe ettepanekul selle päevakorda võtta ilma komisjoni või vallavanema seisukohata. 21. Volikogu võib anda valitsusele ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 22. Projektid peavad olema tutvustatud istungile eelneval päeval vallasekretärile, finantsdokumendid majandusspetsialistile ja pearaamatupidajale. 23. Vallasekretär võib lisada õigusakti projektile oma eriarvamuse, kui projekt ei ole kooskõlas seadusega. 24. Pearaamatupidaja ja majandusspetsialist võivad lisada õigusakti projektile oma eriarvamuse, kui projekt on ebamajanduslik. 25. Üldreeglina saab volikogu esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, mis on eelnevalt läbi arutatud eestseisuse koosolekul. 26. Kui volikogu otsustab esitada õigusakti projekti järgmisele volikogu istungile, toimub määruse andmine või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on projekti muudetud või täiendatud. V. KOHALOLIJATE REGISTREERIMINE 27. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele (ehk kvoorumilehele), mis lisatakse istungi protokollile. 28. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ning istungi protokolli päevakorrapunktid, mille arutamisest ja hääletamisest ta osa võttis (või ei võtnud). 29. Istungile kutsutud külalised registreeritakse, kandes nende nimed, töökohad ja ametid protokolli või protokolli lisalehele. 30. Pealtvaatajaid ei registreerita. VI. ISTUNGI AVALIKKUS 31. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 32. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallasekretär ja vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud külalised. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 33. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei istu volikogu liikmete kohtadel. VII. KINNINE ISTUNG 34. Volikogu kinnisel istungil osalevad: volikogu liikmed, protokollija ja antud päevakorrapunkti arutusele kutsutud isikud. 35. Volikogu võib otsustada pidada kinnist istungit, millest võtab osa vaid volikogu. Sellist istungit protokollib volikogu poolt valitud volikogu liige. VIII. ISTUNGI KODUKORD 36. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 37. Istungi avamine hõlmab: 37.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 37.2. külaliste tutvustamist; 37.3. päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist. 38. Volikogu istungi pikkus on kuni neli tundi. Iga 1,5 tunni järel tehakse kümneminutiline vaheaeg. 39. Küsimusi arutatakse samas järjekorras, mis on toodud päevakorras ja mille on kinnitanud volikogu. Järjekorda võib muuta ainult volikogu nõusolekul. 40. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 41. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel juhul, kui seda nõuab vähemalt 1/3 volikogu koosseisust. 42. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel või enamal lugemisel järgmisi küsimusi, kui seda nõuab kas või üks volikogu liige: 42.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 42.2. maksude kehtestamine; 42.3. umbusalduse avaldamine. 43. Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid projekti vaid nendes küsimustes, kus projekti tekst on kahe lugemise vahel muutunud. 44. Õigusaktide projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab kas või üks volikogu liige. 45. Iga üksiku päevakorra küsimuse arutamise järjekord on järgmine: ettekanded, kaasettekanded, küsimused, sõnavõtud, kommentaarid, ettepanekud, repliigid, märkused ja lõppsõna. 46. Küsimuse arutamiseks ettenähtud aeg on kuni: 46.1. ettekandeks 10 min 46.2. kaasettekandeks 5 min 46.3. sõnavõtuks 4 min 46.4. küsimuseks 2 min 46.5. kommentaariks, ettepanekuks, märkuseks, repliigiks 1 min 46.6 lõppsõnaks 3 min Selgitus: 1) sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus; 2) küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande ja kaasettekande täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks; 3) kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde; 4) repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine); 5) ettepanek tehakse arutamise korra või projekti kohta. 47. Volikogu istungil võib päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teatud küsimuste arutamisel teised ajanormid. 48. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks ja üheks sõnavõtuks. See piirang ei kehti kirjalikult esitatud küsimuste ja ettepanekute kohta. IX. ISTUNGI JUHATAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 49. Teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu. 50. Tagab istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamise. 51. Vastutab käesolevast töökorrast ja valla põhimäärusest kinnipidamise eest. 52. Annab sõna taotlemise järjekorras. 53. Kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu (või muu etteaste), kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti või ületab kehtestatud ajanormi; taandab asjasse mittepuutuvad küsimused. 54. Märgates etteastes sobimatuid väljendeid, nõuab esinejalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu. 55. Viib läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused. 56. Fikseerib volikogu õigusaktide vastuvõtmise, kuulutab välja vaheajad ja istungi lõppemise. 57. Vastutab küsimuse põhjaliku ettevalmistamise ja autentse materjali esitamise eest istungil. 58. Volikogu esimees võib algatada volikogu istungil korda rikkunud volikogu liikme, külalise või pealtvaataja vastutusele võtmise haldusõiguserikkumiste seadustiku, valla avaliku korra eeskirjade või muul alusel. 59. Volikogu esimehe esinemise ajal ettekande või sõnavõtuga ning tema ajutise äraoleku korral juhatab istungit aseesimees või volikogu liikmete hulgast valitud asendaja. 60. Volikogu esimees ei juhi ega võta osa volikogu selliste üksikaktide arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. X. KÜSIMUSTE ARUTAMINE ISTUNGIL 61. Küsimuse ettekandja tutvustab oma ettekandes kõiki enne istungit saabunud ettepanekuid, õigusakti projekti parandusi ja muudatusi. 62. Õigusakti projekti arutamise juures peab viibima küsimuse algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud projekti arutamist ilma tema osavõtuta. Kui projekti algataja hoiab projekti arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise projekti algatada valitsus või komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. 63. Istungil enne lõppsõna tehtud ettepanekuid kommenteeritakse lõppsõnas. 64. Kui arutelu on vahepeal katkenud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekuid. 65. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta). 66. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 67. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu juhataja ettepanekul, kui volikogu liikmed ei nõua antud ettepaneku hääletamist. 68. Enne otsustuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekuteks hääletamise korra kohta. 69. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 70. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult üht ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 71. Enne hääletamist tutvustab istungi juhataja hääletamise järjekorda ja korda. 72. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib volikogu teha kuni kümneminutilise vaheaja. 73. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 73.1. proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 73.2. teadete edasiandmist; 73.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 73.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. XI. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 74. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 75. Hääletamine volikogus on avalik. 76. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 77. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 78. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 79. Valla põhimääruse paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 80. Hääletamise järjekord on järgmine: 80.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 80.2. sisulised muudatusettepanekud; 80.3. redaktsioonilised ettepanekud; 80.4. eelnõu, projekt tervikuna. 81. Määruse või otsuse projekti tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal või vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 82. Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enne häälte lugemist sõna ei anta. 83. Hääletamine peab olema salajane, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. 84. Nimelise hääletuse vajaduse otsustab volikogu avaliku hääletamisega koosseisu häälteenamusega. Selgitus: 1) avalik hääletamine toimub käe tõstmisega; 2) nimeline hääletamine nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel, või nimelise sedeli hääletusurni laskmise teel; 3) salajane hääletamine toimub anonüümse sedeli hääletusurni laskmise teel. 85. Hääletamise läbiviimiseks moodustab vallavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni ja valib selle esimehe. 86. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis ettepanekud hääletatakse läbi üldreeglina nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. 87. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 88. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi sama istungi viimaseks päevakorrapunktiks või katkestab projekti arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. 89. Volikogu võib võrdselt hääli saanud otsustuste puhul moodustada kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkamiseks. Arutelu jätkamisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises järjekorras toimub hääletamine, kas jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine või arutelu edasi. 90. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 91. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 92. Kui isikuvalimised toimuvad mitme kandidaadi vahel ja kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 93. Kui isikuvalimisele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine. Hääled loetakse järgmises järjekorras: – poolthääled; – vastuhääled; – erapooletud. 94. Kui määruse või otsuse projekt ei saa teisel lugemisel vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel. XII. MÄÄRUSTE JA OTSUSTE VASTUVÕTMINE 95. Määrust ja otsust ei saa vastu võtta enne, kui seda on menetletud volikogule töökorras ettenähtud korras. 96. Kui volikogu otsustab esitada projekti kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub otsustuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on projekti muudetud või täiendatud. 97. Volikogu võtab vastu: 97.1. määrusi, millel on üldkohustuslik iseloom; 97.2. otsuseid, mis on üksikaktid; 97.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. XIII. ARUPÄRIMINE 98. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu esimehele, volikogu komisjonile, volikogu liikmele, vallavalitsusele või vallavanemale. 99. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantselei kaudu volikogu esimehele. Pärast registreerimist edastatakse arupärimine hiljemalt järgmisel päeval adressaadile. 100. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult vallakantselei kaudu ühe kuu jooksul kättesaamise päevast arvates volikogu esimehele. 101. Arupärimist ja selle vastust tutvustab volikogu esimees järgmisel istungil. Vajadusel kutsutakse istungile ka vastaja. XIV. ISTUNGI PROTOKOLLIJA 102. Volikogu istungite protokollijaks on vallasekretär, tema puudumisel valib volikogu protokollija antud istungiks oma liikmete hulgast. 103. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna istungi igal etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 104. Volikogu poolt vastu võetud või tagasi lükatud otsustuste projektid antakse protokollijale üle kohe pärast istungi toimumist. 105. Protokollijal on õigus teha ettepanek, tagasi tulla teatud päevakorrapunkti arutelu juurde kui ta avastab vastuvõetud õigusakti tekstis ebatäpsusi, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. XV. ISTUNGI PROTOKOLL 106. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. 107. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. 108. Volikogu liikmeil on õigus: 108.1. paluda kanda protokolli oma eriarvamus antud küsimuses, mis esitatakse istungi käigus; 108.2. lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus kas istungi käigus või kolme päeva jooksul pärast selle toimumist. 109. Pärast eriarvamuste esitamise tähtaja möödumist koostatakse istungi protokoll, millele kirjutab alla istungi juhataja. 110. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastuvõetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta otsustustele vastu hääletas. Kui istungi juhataja alla ei kirjuta, siis on see piisav alus talle umbusalduse avaldamiseks. 111. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks (10 päeva pärast istungi toimumist) ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata, märkides protokolli allkirjastamata jätmise põhjus. 112. Kui volikogu istungi protokoll või vastuvõetud õigusakt on allkirjastamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allkirjastamise küsimus volikogu otsusega. 113. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 114. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda kuus kuud. Fonosalvestust kasutatakse protokollija töövahendina. Salvestust võib kuulata ka volikogu liige ning seadusega ettenähtud isikud. XVI. TÖÖ HÜVITAMINE 115. Volikogul on õigus maksta hüvitust volikogu ülesannete täitmise eest (alus: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 17 lõige 3 ning valla põhimääruse paragrahvi 14 lõiked 3 ja 4). 116. Hüvituse määrad võtab volikogu vastu oma istungil otsuse alusel. 117. Töö hüvitamise ettepaneku komisjoni liikmetele teeb volikogu esimehele vastava komisjoni esimees. 118. Töö hüvitamise ettepaneku volikogu aseesimehele, komisjoni esimeestele ja eestseisusele teeb volikogu esimees. 119. Suuremate projektide ja eelnõude ettevalmistamise hüvitamise otsustab volikogu istung volikogu esimehe ettepanekul. 120. Volikogu istungi protokollijale määrab tasu volikogu. 121. Volikogu liikmetele makstakse hüvitust, juhul kui ta osaleb istungi või komisjoni koosolekul vähemalt 50% toimumise aja ulatuses. XVII. VOLIKOGU LIIKME ÕIGUSED 122. Volikogu liikmel on õigus: 122.1. valida ja olla valitud volikogu esimeheks, aseesimeheks või komisjonidesse; 122.2. esitada ettepanekuid volikogu ja valitsuse istungi ning komisjoni päevakorra kohta kirjalikult ja koos omapoolse otsustuse projektiga kas vastavale volikogu komisjonile või volikogu esimehele; 122.3. teha märkusi käesoleva töökorra rikkumise kohta, taotleda tõlgendamist ning vajadusel nõuda selle muutmist või täiendamist; 122.4. esitada küsimusi ja järelpärimisi ettekandjale ja kaasettekandjale istungi juhataja kaudu; 122.5. esitada parandus- või täiendusettepanekuid volikogu õigusaktide projektide kohta; 122.6. avaldada arvamust volikogu poolt loodavate komisjonide, nende koosseisu, valitavate ja määratavate ametiisikute kandidaatide kohta; 122.7. teha ettepanekuid täiendavate volikogu komisjonide moodustamiseks; 122.8. võtta osa volikogu komisjoni koosolekust; 122.9. teha ettepanekuid hääletamiskorra kohta; 122.10. tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi. XVIII. VOLIKOGU ESIMEHE TÖÖAEG 123. Volikogu esimehe või (ühe) aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 17 lõige 4). 124. Palgalise volikogu esimehe ametikoha määra ja tööaja kestuse määrab volikogu. 125. Volikogu esimees võtab kodanikke vastu vallamajas teisipäeval kella 10–14 ja neljapäeval kella 16–18. 126. Kui volikogu esimees ei saa vastuvõtupäevadel vallamajas viibida, asendab teda aseesimees või keegi teine volikogu esimehe poolt nimetatud volikogu liige. XIX. VOLIKOGU TÖÖKORRA JÕUSTUMINE, PARANDAMINE JA TÄIENDAMINE 127. Käesolev töökord on valla põhimääruse osa, mis vormistatakse selle lisana ning jõustub koos valla põhimäärusega. 128. Volikogu töökorda saab teha parandusi ja täiendusi volikogu määrusega, mis on antud volikogu koosseisu häälteenamusega.