Legislator Case Law & Legislation
687856 EE

Keskkonnaminister — Kutselise kalapüügi võimalused 2004. aastaks

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Keskkonnaminister — Kutselise kalapüügi võimalused 2004. aastaks

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 11.12. 2003 nr 86 (RTL 2003, 127, 2058) 22.12.2003 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 134 lõike 3 ja § 16 lõike 2 alusel. §1. Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni poolt reguleeritaval veealal (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) poolt reguleeritaval veealal 2004. aastal on: 1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 145 tonni; 2) krevett NAFO piirkonnas 3M – 1667 püügipäeva; 3) mereahven NAFO piirkonnas 3M – 1571 tonni; 4) mereahven NAFO piirkondades 1F, 2 ja 3K; 5) kalmaar NAFO piirkondades 3 ja 4 – 128 tonni; 6) süvalest NAFO piirkondades 3L, 3M, 3N ja 3O; 7) ruske soomuslest NAFO piirkondades 3L, 3N ja 3O; 8) reguleerimata liigid. (2) NAFO piirkonnas 3L on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 1 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. NAFO piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud lõike 1 punktis 2 nimetatud krevetikvoodi püügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga kalalaeval. (3) NAFO poolt kõigile liikmesriikidele kokku kehtestatud mereahvena püügivõimalus (edaspidi kogu lubatud väljapüügimaht ) piirkonnas 3M on 2004. aastal 5000 tonni, millest võib enne 1. juulit 2004. a ära kasutada kuni 2500 tonni. Lõike 1 punktis 3 nimetatud püügivõimaluse kasutamine tuleb lõpetada, kui mereahvena kogu lubatud väljapüügimaht on ammendunud. (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina (Kanada, Kuuba, Eesti, Prantsusmaa, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Ukraina, Ameerika Ühendriigid), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud mereahvena blokk-kvoot piirkondades 1F, 2 ja 3K on 7500 tonni. (5) Lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud püügivõimalused on NAFO poolt kehtestatud blokk-kvoodina kvooditabeli realt «Others» (liikmesriigid, kellele ei ole nende kalaliikide osas individuaalset kvooti eraldatud), mistõttu ei ole eraldi võimalik määratleda Eesti püügivõimalusi. NAFO poolt 2004. aastaks kehtestatud blokk-kvoot on: 1) süvalest – 985 tonni, millest võib enne 1. maid 2004. a ära kasutada kuni 60% (591 tonni); 2) ruske soomuslest – 73 tonni. (6) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimahtu NAFO ei piira. (7) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud püügivõimaluste kasutamine tuleb lõpetada, kui selle liigi osas kehtestatud blokk-kvoot on ammendunud. §2. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas (1) Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas 2004. aastal on järgmised: krevett – 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on krevetipüügil üheaegselt lubatud viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. §3. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mille koordinaadid on toodud lõikes 3 ning mis jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit (edaspidi Edela-Atlandi püügipiirkond), on 2004. aastal lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille väljapüügimaht ei ole piiratud. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikult mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67° 16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56° 22' lõunalaiust ja 67° 16' läänepikkust, edasi itta mööda 56° 22' lõunalaiust punktini 65° 43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55° 22' lõunalaiust ja 65° 43' läänepikkust, 55° 11' lõunalaiust ja 66° 04' läänepikkust, 55° 07' lõunalaiust ja 66° 25' läänepikkust; siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. § 31. Kutselise kalapüügi võimalused püügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal Läänemerel 2004. aastal on: 1) räim Läänemere avaosas ja Soome lahes – 9477 tonni; 2) räim Liivi lahes (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni, edaspidi IBSFC, alarajoon 28-5) – 11 323 tonni; 3) kilu – 43 260 tonni; 4) tursk– 1060 tonni; 5) lõhe Läänemere avaosas – 2000 isendit; 6) lõhe Soome lahes (IBSFC alarajoonid 32-1 ja 32-2) – 555 isendit. (2) Lõhe püügivõimalus Läänemerel arvutatakse enne kalapüügiloale märkimist ümber tonnidesse, arvestades ühe tonni kohta 200 isendit. (3) Euroopa Liidu liikmesriikide majandusvööndis (edaspidi Euroopa Liidu vetes) võib enne 30. aprilli (k.a) 2004.a kasutada: 1) lõike 1 punktis 4 nimetatud tursapüügivõimalusest kuni 650 tonni; 2) lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud lõhepüügivõimalusest kokku kuni 2000 isendit. (4) Peale 1. maid (k.a) 2004.a võib lõikes 1 nimetatud püügivõimalusi kasutada ka Euroopa Liidu vetes. [RTL 2003, 127, 2058 - jõust.22.12.2003] §4. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (1) Harju maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 8 2) avaveemõrd 80 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 60 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 80 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 80 6) nakkevõrk 1425 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 60 8) 50 õngekonksuga mail 14 9) veonoot 1 (2) Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 17 2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65 4) rivimõrd ehk angerjarüsa 1000 5) nakkevõrk 2135 6) veonoot 3 7) põhjanoot 2 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 200 (3) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus kutselisel kalapüügil 2004. aastal 1000 tonni. (4) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 650 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 2 (5) Lääne maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 30 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 55 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1920 6) nakkevõrk 2140 7) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 135 (6) Lääne-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 3 2) avaveemõrd 30 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 25 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 5 6) nakkevõrk 980 7) 50 õngekonksuga mail 10 8) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 20 (7) Pärnu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 169 2) kastmõrd Varbla vallaga külgneval merealal, mille põhjapiir kulgeb Muriste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni ja lõunapiir Vaiste külast edelasse 20 m samasügavusjooneni 6 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130 4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 280 5) avaveemõrd 488 6) rivimõrd ehk angerjarüsa 550 7) nakkevõrk pikkusega kuni 35 m (kaasa arvatud) 1900 8) nakkevõrk pikkusega üle 35 m 2975 9) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 820 10) veonoot ehk niglinoot 20 (8) Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv 2004. Aastal: 1) kastmõrd ehk seisevnoot 95 2) avaveemõrd 130 3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 265 4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 180 5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1300 6) nakkevõrk 2010 7) tõstevõrk 5 8) põhjanoot 12 9) veo- või pöörinoot 3 10) kaldanoot 2 11) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 150 12) 50 õngekonksuga mail 100 (9) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus kutselisel kalapüügil 2004. aastal 1000 tonni. §5. Lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel (1) Ida-Viru maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel 2004. Aastal: 1) ääre- või avaveemõrd 126 2) mõrd tindipüügiks 100 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 850 4) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 125 5) põhjanoot ehk mutnik 8 6) pöörinoot 1 7) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 (2) Jõgeva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel 2004. Aastal: 1) ääre- või avaveemõrd 135 2) mõrd tindipüügiks 60 3) juhtaiata mõrd 5 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 700 5) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 230 6) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 10 7) põhjanoot ehk mutnik 4 8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 9) pöörinoot 1 (3) Põlva maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2004. Aastal: 1) mõrd tindipüügiks 5 2) mõrd mõrrajadas 261 3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 450 4) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kuni 500 m kaugusel 125 5) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 6) püüvõrk 12 (4) Tartu maakonnas on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel 2004. Aastal: 1) ääre- või avaveemõrd 140 2) mõrd mõrrajadas 229 3) mõrd tindipüügiks 135 4) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 1000 5) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ja Lämmijärvel kaldast kuni 500 m kaugusel 125 6) põhjanoot ehk mutnik 8 7) püüvõrk 3 8) pöörinoot 1 9) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 2 §6. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel on 2004. Aastal: 1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem 350 2) nakkevõrk 300 §7. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonnas siseveekogudel on 2004. aastal järgmine: 1) nakkevõrk 50 2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 15 3) tiibadeta silmumõrd 30 4) tiibadega silmumõrd 15 5) silmutorbik 700 §8. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonnas siseveekogudel 2004. aastal (1) Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 40 2) nakkevõrk 80 (2) Narva jõe alamjooksul on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks silmutorbik piirarvuga 15 000. §9. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonnas siseveekogudel 2004. aastal (1) Saadjärvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 24 2) avaveemõrd 2 3) ääremõrd 13 4) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 5) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 8 (2) Elistvere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 5 2) ääremõrd 3 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 1 (3) Kuremaa järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 8 2) ääremõrd 9 3) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 4) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 5 (4) Raigastvere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 3 2) ääremõrd 2 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 1 (5) Kaiavere järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakke- või raamvõrk 12 2) avaveemõrd 1 3) ääremõrd 11 4) rivimõrd ehk angerjarüsa väljavoolul 1 5) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 5 (6) Prossa järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Pikkjärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga 4. (8) Saare järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (9) Põltsamaa jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakke- või raamvõrk piirarvuga 2. (10) Omedu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv: 1) ääremõrd 1 2) nakke- või raamvõrk 1 §10. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonnas siseveekogudel 2004. aastal on: 1) nakkevõrk Veskijärvel 2 2) nakkevõrk Hindaste järvel 2 3) nakkevõrk Sutlepa merel jääkatte tekkest kuni jääkatte lagunemiseni 15 4) silmutorbik Nõva jõel 50 5) silmutorbik Riguldi jõel 50 §11. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonnas siseveekogudel 2004. aastal on: 1) tiibadeta silmumõrd 17 2) silmutorbik 500 §12. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonnas siseveekogudel 2004. aastal on: 1) tiibadega silmumõrd 15 2) silmutorbik 2000 §13. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonnas siseveekogudel ning Mullutu ja Suurlahel 2004. aastal (1) Nasva jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) jõemõrd 6 2) nakkevõrk 10 (2) Mullutu lahel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 4 2) nakkevõrk 5 (3) Suurlahel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks nakkevõrk piirarvuga 5. (4) Teistel siseveekogudel lubatud kutselise kalapüügi vahendiks on juhtaiata mõrd piirarvuga 10. §14. Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonnas siseveekogudel 2004. aastal (1) Suur-Emajõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 59 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 7 3) angerja valguspüünismõrd 2 4) nakke- või raamvõrk 7 (2) Ahja jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 6 2) nakke- või raamvõrk 1 (3) Koosa (Liivanina) jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks ühe tiivaga mõrd piirarvuga 8. (4) Ilmatsalu jõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) ühe tiivaga mõrd. (5) Kalli ja Kaevandu jõel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 5 2) nakke- või raamvõrk 2 (6) Karijärvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (7) Viisjaagu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks (1) nakke- või raamvõrk. (8) Keeri järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) ühe tiivaga mõrd 4 2) nakke- või raamvõrk 4 3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 §15. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Valga maakonnas siseveekogudel 2004. aastal (1) Aheru järvel lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 4 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 (2) Väike-Emajõel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks 100 õngekonksuga põhjaõngejada piirarvuga 10. (3) Veekogudel pindalaga üle 50 ha, välja arvatud Võrtsjärv ja Aheru järv, lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 2 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 (4) Veekogudel pindalaga 20 kuni 50 ha lubatud kutselise kalapüügi vahendid ja nende piirarv on: 1) nakkevõrk 1 2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1 3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 §16. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonnas siseveekogudel Kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonnas Vagula järvel 2004. aastal on: 1) nakkevõrk 10 2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 3 3) 100 õngekonksuga põhjaõngejada 6 4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m või kuurits või liiv 2

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →