Meremäe Vallavolikogu — Valla põhimääruse vastuvõtmine — KO, 80, 1143

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37; 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Meremäe valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 17. oktoobri 1996. a määrus nr 4 «Vallavolikogu esimehe valimise kord». 3. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 17. oktoobri 1996. a määrus nr 5 «Vallavanema valimise kord». 4. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 10. oktoobri 1997. a määrus nr 18 «Meremäe valla põhimäärus». 5. Määrus jõustub 20. septembril 2000. a. Volikogu esimees Anni LAHE Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 31. augusti 2000. a määrusega nr 20 MEREMÄE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste 1.1.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsuse (valla) demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.1.2. Kohalik omavalitsus (vald) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 1.1.3. Valla omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. 1.2. Meremäe valla põhimäärus Meremäe valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Meremäe valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla asutuste, ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega ning õigusaktide avalikustamine. 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine, lahendamine ja korraldamine; 1.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3.3. seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 1.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.3.6. tegevuse avalikkus; 1.3.7. avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel; 1.3.8. vallaelanike õiguste ja huvide kaitse. 1.4. Omavalitsuse õiguslikud alused 1.4.1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, valla põhimäärusest ning teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või liitudega. 1.4.2. Vald omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 1.4.3. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras ilma täiendavate volitusteta oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktiga sätestatud korras. 1.4.4. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pangas ja õigus kasutada oma sümboolikat. 1.5. Valla ülesanded ja pädevus 1.5.1. Vald korraldab sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 1.5.2. Vald korraldab koolieelse lasteasutuse, põhikoolide, raamatukogude ja kultuurimaja ülalpidamist. 1.5.3. Lisaks punktidele 5.1 ja 5.2 otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ega korraldada. 1.5.4. Vald täidab ka riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 1.5.5. Valla ülesanne on korraldada valla asutuste ülalpidamist ja tööd. 1.5.6. Valla ülesanne on arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. 1.5.7. Valla ülesanne on tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 1.6. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1.6.1. volikogu – omavalitsusüksuse esindusorgan, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.6.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 1.7. Omavalitsuse õigusaktid 1.7.1. Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustoovate ehk üldaktidena määrusi. 1.7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 1.7.3. Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ning valla õigusaktidega sätestatud korras. Vald võib oma vara, mis asub teise valla territooriumil, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks anda õigusakte nagu iga teine omanik. 1.7.4. Valla õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras. Valla õigusaktide tähtajalise kontrolli korraldab vallakantselei. II. VOLIKOGU 2.1. Volikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.1.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. 2.1.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi seadus). 2.2.2. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.3. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu poolt määratud esindus. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid ning need kehtivad Meremäe valla haldusterritooriumil. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.3.2.1. vähemalt kolmel volikogu liikmel; 2.3.2.2. volikogu komisjonil; 2.3.2.3. vallavalitsusel; 2.3.2.4. vallavanemal; 2.3.2.5. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas ja valla raamatukogudes hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 2.3.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2.3.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Otsused avalikustatakse põhimääruse punktis 2.3.3 sätestatud korras. 2.3.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 2.3.7. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 2.4. Õigusaktide täitmise kontroll 2.4.1. Volikogu õigusaktide täitmist kontrollivad seaduses sätestatud korras volikogu ja vallavalitsus. 2.4.2. Volikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 2.4.3. Volikogu õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu komisjonid vastavalt nende tegevusvaldkonnale. 2.5. Volikogu istungid 2.5.1. Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonidena. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu liikmete osavõtt istungist fikseeritakse allkirjaga registreerimislehel. 2.5.2. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Istungi avamine hõlmab istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist, kohalolevate külaliste tutvustamist ning päevakorraprojekti läbiarutamist ja kinnitamist. 2.5.3. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 2.5.4. Volikogu istungid toimuvad vähemalt 11 korda aastas. Volikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse vallamaja stendil ja teatatakse volikogu liikmetele kirjalikus kutses. 2.5.5. Volikogu istungil tehakse vaheaeg 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti. 2.5.6. Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtvate volikogu liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutlusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsused ja hääletamise tulemused. Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise tulemuste protokollid ja volikogu liikmete eriarvamused. 2.5.7. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 2.5.8. Volikogu istungi protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures pärast kümne päeva möödumist volikogu istungist. 2.6. Volikogu kokkukutsumine 2.6.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 2.6.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 2.6.3. Volikogu võib kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.6.4. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 2.6.5. Kui volikogu liikmed ei saa volikogu istungist osa võtta, teatavad nad sellest volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. 2.6.6. Kui istungil mitteosalemisest on ette teatanud 1/3 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada kokkukutsumise aeg ebasobivaks ja teatada volikogu liikmetele istungi mittetoimumisest. 2.7. Küsimuste ettevalmistamine volikogu istungile 2.7.1. Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab ja arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist korraldab volikogu esimees või tema asendaja. 2.7.2. Volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, vallavanemal ja vallavalitsusel on õigus teha ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks. Ettepanekud tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne volikogu korralise istungi toimumise päeva. 2.7.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2.7.4. Volikogu õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.7.5. Volikogu istungile esitatav volikogu õigusakti eelnõu peab olema viseeritud vallasekretäri poolt ja esitaja peab põhjendama õigusakti vastuvõtmise vajadust. 2.8. Volikogu eestseisus 2.8.1. Volikogu võib istungi päevakorraga seotud küsimuste ettevalmistamiseks moodustada eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. 2.8.2. Eestseisuse tööd korraldab ning vajadusel kutsub selle koosoleku kokku volikogu esimees. 2.9. Küsimuste arutelu volikogu istungitel 2.9.1. Volikogu arutab istungi kutses märgitud nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 2.9.2. Iga istungi päevakorras oleva küsimuse kohta viiakse läbi arutelu järgmises korras: 2.9.2.1. ettekanne (pikkusega kuni 15 minutit), mille esitab küsimuse ette valmistanud komisjon, volikogu esimees, volikogu liige, vallavanem või vallavalitsuse liige; 2.9.2.2. kaasettekanne (pikkusega kuni 10 minutit), mille esitab küsimuse ettevalmistamisel osalenud isik; 2.9.2.3. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale (iga küsimuse esitajal kuni kolm küsimust), mida võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.9.2.4. sõnavõtt omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamiseks (pikkusega kuni viis minutit), mille võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.9.2.5. repliik omapoolsete märkuste, ettepanekute või õiendite esitamiseks (pikkusega kuni kaks minutit), mille võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik. 2.9.3. Arutelus osalemiseks annab sõna istungi juhataja, kusjuures vastav sooviavaldus tuleb esitada istungi juhatajale pärast ettekande lõppu käega märku andes. 2.9.4. Istungi juhatajal on õigus arutelu katkestada või piirata teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või muu põhimääruse sätte rikkumise tõttu. Ajalimiiti võib pikendada volikogu nõusolekul. 2.9.5. Pärast küsimuse arutelu lõppemist paneb istungi juhataja ettepanekud hääletamisele. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. 2.9.6. Volikogu liikmel on õigus teha volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele arupärimisi, mis esitatakse volikogu istungil kirjalikult. Vastus kirjalikule arupärimisele tuleb esitada arupärimise teinud volikogu liikmele kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul arvates arupärimise tegemise päevast ning volikogule suuliselt arupärimisele järgneval volikogu istungil. 2.10. Hääletamine volikogu istungitel 2.10.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.10.2. Hääletamine volikogus on avalik, v.a põhimääruse punktis 2.10.3 nimetatud juhtudel. 2.10.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.10.4. Enne hääletamise algust tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv, mis on aluseks hääletustulemuste kindlakstegemisel. Iga volikogu liige võib hääletamisel osaleda ainult isiklikult. 2.10.5. Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 2.10.6. Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. 2.10.7. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamise ning nendele kandidaatide nimede kandmise. 2.10.8. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletamist suleb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 2.10.9. Kõigi kandidaatide nimed kantakse ülesseadmise järjekorras hääletussedelile ning igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. 2.10.10. Salajasel hääletamisel teevad volikogu liikmed ringi ümber selle kandidaadi nime järjekorranumbri, kelle poolt nad hääletavad. Kui märge tehakse selliselt, et häältelugemiskomisjonil ei ole võimalik üheselt aru saada hääletussedeli sisust, loetakse sedel rikutuks. Kui volikogu liige võttis hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, või kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see erapooletuks. 2.10.11. Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid istungiruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad hääletussedelit ei võta. 2.10.12. Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 2.10.13. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. 2.11. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 2.11.1. esindab valda ja volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; 2.11.2. esindab valda ja volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; 2.11.3. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.11.4. korraldab volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamist komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 2.11.5. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 2.11.6. korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.11.7. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 2.11.8. esitab riigikontrolörile majanduslike huvide deklaratsiooni; 2.11.9. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2.12. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja tagasiastumine 2.12.1. Volikogu liikmed esitavad enda hulgast volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2.12.2. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. 2.12.3. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust igale volikogu esimehe kandidaadile. 2.12.4. Kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamises tavalise volikogu liikmena. 2.12.5. Kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 2.12.6. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 2.12.7. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 2.12.8. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletamisele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja liisu heitmise teel. 2.12.9. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 2.12.10. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.12.11. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 2.12.12. Volikogu esimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Oma otsusest peab volikogu esimees teavitama vallasekretäri vähemalt kümme päeva enne korralise istungi toimumise kuupäeva. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. 2.12.13. Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. 2.13. Volikogu esimehe asendamine 2.13.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 2.13.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab neid vanim kohalolev volikogu liige. 2.13.3. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». 2.14. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.14.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). 2.14.2. Komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 2.14.3. Komisjonide esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 2.14.4. Komisjonide liikmeteks võivad olla volikogu liikmed või mis tahes kolmandad isikud. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 2.14.5. Alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.14.6. Komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub komisjoni esimehe või volikogu liikmete ettepanekul. 2.14.7. Komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. 2.15. Volikogu komisjonide töökord 2.15.1. Komisjoni tööd juhib ja korraldab komisjoni esimees. 2.15.2. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. 2.15.3. Komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. 2.15.4. Komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. 2.15.5. Komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse vallamajas. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutusel olnud küsimused ja otsused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 2.15.6. Komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogu istungil oma töö kohta aruande. 2.16. Revisjonikomisjon 2.16.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete ettepanekul volikogu liikmete seast. Revisjonikomisjon kontrollib: 2.16.2. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2.16.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 2.16.4. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja sinna paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 2.16.5. valla sõlmitud lepingute täitmist; 2.16.6. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 2.16.7. Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 2.16.8. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. III. VALLAVANEM 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks. 3.1.2. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 3.1.3. Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi toimumise päevast arvates. 3.1.4. Volikogu liikmed esitavad vallavanema kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga. 3.1.5. Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. 3.1.6. Vallavanema kandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 3.1.7. Iga vallavanema kandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.1.8. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 3.1.9. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel põhimääruse punktis 2.10 sätestatud korras. Vallavanema valimistulemuste väljaselgitamisel rakendatakse volikogu esimehe valimistulemuste väljaselgitamise sätteid (põhimääruse punkt 2.12). 3.2. Vallavanema pädevus (ülesanded) Vallavanem: 3.2.1. juhib ja korraldab valitsuse tööd, kutsub kokku ja juhatab valitsuse istungeid; 3.2.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3.2.3. annab vallavalitsuse ja selle ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 3.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 3.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste stuktuuri ja teenistujate koosseisu; 3.2.6. esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla sõlmitud lepingutele; 3.2.7. täidab muid talle seaduse alusel valla põhimäärusega pandud ülesandeid; 3.2.8. esitab riigikontrolörile majanduslike huvide deklaratsiooni. 3.3. Vallavanema asendamine 3.3.1. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige või mõni teine ametnik vallavanema käskkirja alusel talle antud volituste piires. 3.3.2. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». IV. VALLAVALITSUS 4.1. Valitsuse moodustamine 4.1.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 4.1.2. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 4.1.3. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ametisse kinnitamist teeb vallavanem volikogule ettepaneku valitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitamiseks. 4.1.4. Enne kinnitamist esitavad vallavalitsuse liikmekandidaadid omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 4.1.5. Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega eraldi liikmete kaupa. 4.1.6. Kui vallavanema esitatud kandidaat ei saa poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue liikme esitamiseks. 4.1.7. Vallavalitsuse koosseisu muutmiseks või täiendamiseks esitab vallavanem volikogule ettepaneku. 4.2. Valitsuse pädevus 4.2.1. Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses või mida volikogu pole andnud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 4.2.2. Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 4.3. Valitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 4.3.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena vastu võtta korraldusi ning need kehtivad valla haldusterritooriumil. 4.3.2. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse väljapanekuga vallamajas enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Vallavalitsuse õigusaktid asuvad vallasekretäri juures. 4.3.3. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 4.3.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 4.3.5. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 4.4. Vallavalitsuse töökord 4.4.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. 4.4.2. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 4.4.3. Vallavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele. 4.4.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 4.4.5. Küsimused otsustatakse hääletamise teel, kui vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. 4.4.6. Kui vallavalitsuse istungil arutatud küsimuse otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, fikseeritakse protokolliline otsus. 4.4.7. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutab alla kas vallavanem ja protokollija. Vallavalitsuse istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 4.4.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, ajutisi või alatisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. V. VALLASEKRETÄR 5.1. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 5.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 5.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 5.5. Vallasekretäri ülesanded Vallasekretär: 5.5.1. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 5.5.2. korraldab volikogu ja valitsuse protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamist; 5.5.3. tagab õigusaktide õigeaegse ja nõuetekohase avalikustamise ning õigustloovate aktide koopiate õiguskantsleri kantseleisse saatmise; 5.5.4. korraldab posti vastuvõtmist, registreerimist, süstematiseerimist ja edastamist adressaatidele ning volikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilitamist; 5.5.5. korraldab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 5.5.6. korraldab tõendite ja õiendite väljastamist; 5.5.7. korraldab valla registrite ja sõjaväearvestuse pidamist; 5.5.8. korraldab perekonnaseisualast tööd; 5.5.9. korraldab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 5.5.10. korraldab personalitööd ja esitab vallavanemale ettepanekuid vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 5.5.11. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5.5.12. hoiab valla vapipitsatit; 5.5.13. informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 5.5.14. viseerib õigusaktide projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 5.5.15. peab seaduste ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise arvestust; 5.5.16. kirjutab alla valijate nimekirjale; 5.5.17. täidab teisi talle seaduse alusel ja põhimäärusega ning vallavanema antud ülesandeid; 5.5.18. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. VI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 6.1. Õigusaktide algatamise õigus 6.1.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 6.1.2. Punktis 6.1.1 ette nähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 6.1.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 6.2. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 6.2.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 6.2.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. VALLA ASUTUSED 7.1. Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 7.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 7.3. Valla asutuse juhi leidmiseks (nende juhtide, kelle leidmiseks ei ole seadusega kehtestatud kohustuslikku konkurssi) tuleb korraldada avalik konkurss. Konkursi ebaõnnestumise korral kinnitab juhi ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VIII. VOLIKOGU POOLT VALITUD JA AMETISSE NIMETATUD ISIKUTE SOTSIAALSED GARANTIID 8.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 8.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 8.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 8.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 8.2. Käesoleva põhimääruse punktis 8.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 8.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva põhimääruse punktis 8.1.2 toodud juhul; 8.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 8.3. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduse kolmandas peatükis riigiametnikele ettenähtud teenistusalased õigused, kui volikogu neid rakendab. IX. VALLA LIPP JA VAPP 9.1. Vallal on oma lipp ja vapp. 9.2. Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalsuurus on 105 × 105 cm. 9.3. Valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane sõlg ja hõbedane vapipäis, milles kolm punast otstest laienevat pügalristi. 9.4. Valla lipp heisatakse: 9.4.1. valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel; 9.4.2. hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 9.5. Valla vappi kasutatakse: 9.5.1. vallavolikogu, vallavalitsuse, kantselei, valla ametiasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Meremäe vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 9.5.2. vallavalitsuse hoonel ja valla piiri tähisel. 9.6. Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 9.7. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. X. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 10.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 10.2. Arengukava eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne volikogu istungil arutamist, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungil arutamist väljapanekuga vallamajas. 10.3. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. 10.4. Hiljemalt 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja vajadusel võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. XI. VALLAEELARVE VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 11.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 11.2. Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu. 11.3. Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt peab enne vastuvõtmist olema arutusel vähemalt kahel volikogu istungil. 11.4. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks samas korras vallavolikogu õigusaktidega. XII. VALLAVARA VALDAMINE, KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE 12.1. Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, samuti asjaõigused ja valla varalised õigused ja kohustused. 12.2. Vallavara kohta peetakse registrit vallavalitsuse raamatupidamises. 12.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 13.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 13.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatused peavad enne vastuvõtmist olema arutatud vähemalt kahel volikogu istungil.