Luunja Vallavolikogu — Luunja Vallavolikogu töökord — KO, 80, 1142

Luunja Vallavolikogu 17. augusti 2000. a määrus nr 7-2 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 9 ja Luunja valla põhimääruse (kinnitatud Luunja Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 13-1) paragrahvi 12 lõike 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Luunja Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiivaktidest ning Luunja valla põhimäärusest. 2. Volikogu on Luunja valla elanike valitud esinduskogu. 3. Volikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustele ning lähtub Luunja valla elanike huvidest, taotledes nende kooskõla Eesti kui terviku huvidega. 4. Volikogu töö vorm on istung ja töökeel eesti keel. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ning fraktsioone. Nende töö vorm on koosolek. 5. Volikogu töö tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 6. Volikogusse saabunud märgukirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul, Riigikogu liikmete märgukirjadele ja avaldustele kümne päeva jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. II. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 7. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest (koosolekut juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees). 8. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kuus. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. 9. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutsed peavad olema volikogu liikmetele kätte toimetatud neli päeva enne volikogu istungit. 10. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 11. Erakorralise volikogu kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele. Nõudele lisatakse volikogu istungi päevakorra projekt. III. ISTUNGI PÄEVAKORD 12. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettepanekute ja avalduste põhjal. 13. Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada: 1) volikogu esimees; 2) volikogu liige või liikmete grupp; 3) vallavanem või vallavalitsuse liikmed; 4) volikogu komisjonid ja fraktsioonid; 5) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja liikumised volikogu liikme (volikogu esimehe) kaudu. 6) Eesti Vabariigi Riigikogu, Riigikohus ja Valitsus 14. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja sisu, ettekandja ja vajadusel kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele vähemalt seitse päeva enne istungi algust. Ettepanekule tuleb lisada õigusakti projekt, kui küsimus selle vastuvõtmist eeldab. 15. Volikogu võib istungi päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib volikogu õigusakti projekti läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks järgmisele istungile. 16. Küsimuste arutamise järjekorra koostab volikogu esimees, arvestades tehtud ettepanekuid. IV. ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE 17. Otsuseprojekte valmistavad üldjuhul ette volikogu komisjonid või vallavalitsus. 18. Kui projekti ei ole esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees vajadusel selle läbivaatamiseks ka valitsusele. 19. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või vallavalitsus. 20. Vallavolikogu määruse või otsuse projekt peab olema kohustuslikult eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis, kui istung ei otsusta teisiti. 21. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud volikogu esimehele hiljemalt kümme kalendripäeva enne istungi algust. 22. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid ja vastama järgmistele nõuetele: 1) projekti koostaja; 2) projekt peab olema kooskõlas seadusandlusega; 3) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 4) projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 23. Kui volikogu esimees leiab projekti või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 24. Laekunud projekti suunab volikogu esimees läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks volikogu komisjonile ja vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks. Küsimuse lahendamise eesmärgil võib projektid koos nende juurde kuuluvate materjalidega esitada ekspertiisiks asjatundjatele. Eksperdi või asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. 25. Volikogu võib kasutada asjatundjate või komisjoni abi projektide läbivaatamiseks ka istungite ajal või nende vaheaegadel. 26. Volikogu esimehe, vallavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud volikogule esitatud projektide või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib projekti esitaja esitada vastuväiteid, mis vaadatakse läbi volikogu istungil üldises korras. 27. Istungil arutusele tulevate määruste projektid saadetakse volikogu liikmetele koos päevakorraga. V. KOHALOLIJATE REGISTREERIMINE 28. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Istungile kutsutud isikud ja pealtvaatajad registreerivad ennast külaliste registreerimise lehel. 29. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest vallakantseleisse. VI. ISTUNGI AVAMINE 30. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema äraolekul juhib istungit vanim kohalolev volikogu liige. 31. Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. VII. ISTUNGI LÄBIVIIMINE 32. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 33. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 34. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 35. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 36. Punktis 35 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust taandama ennast antud päevakorrapunkti arutamisest. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Volikogu liikme mittetaandumisel juhib faktile tähelepanu istungi juhataja, hääletamisest osavõtu korral fikseeritakse tema hääletamistulemus protokollis eraldi. 37. Volikogu istungid protokollib vallasekretär. Vallasekretäri asendamise otsustab vallavanem. 38. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 39. Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 40. Läbirääkimised konkreetse päevakorrapunkti arutelul lõpevad kas viimase ettekandega või otsustatakse hääletamise teel. VIII. VOLIKOGU ISTUNGI JUHATAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 41. Istungi juhataja: 1) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 2) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 3) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 4) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu reglemendile vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 6) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele. IX. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 42. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 43. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 44. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 45. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 46. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 47. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni kümme minutit vaheaega. 48. Üldjuhul on hääletamine volikogus avalik. 49. Isikuvalimised otsustatakse salajasel, umbusalduse avaldamine avalikul hääletamisel. 50. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja 51. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 52. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsustuste tegemisel: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluste esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotus varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 53. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et volikogu liikmetest (olenemata sellest, kas nad on kohal või ei ole) rohkem kui pooled hääletavad poolt. 54. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. 55. Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu tervikuna. 56. Arutatava projekti või alternatiivprojekti parandused või täiendused pannakse hääletamisele. 57. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 58. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 59. Kui ettepanekud oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, siis pannakse need hääletamisele esitamise järjekorras. 60. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis: 1) kõigepealt hääletatakse need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 2) ettepanekud, parandused, mis erinevad algettepanekust kõige rohkem. 61. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 62. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 63. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 64. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse sõnadega «Määrus/otsus on vastu võetud, jäi vastu võtmata». X. ISTUNGI PROTOKOLL 65. Kõik volikogu istungid protokollitakse. 66. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused, sõnavõtjate nimed ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 67. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 68. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 69. Protokollijal on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, kui ta avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 70. Volikogu istungi protokoll peab vallakantseleis olema välja pandud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. 71. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma kirjalikult vormistatud eriarvamus. 72. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 73. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 74. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 75. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. XI. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMISE PÕHINÕUDED 76. Volikogu õigusaktid vormistatakse kooskõlas valla dokumenditöö juhendi ja valla põhimäärusega kasutades analoogiat Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999. a määrusega nr 279 «Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri». XII. KINNINE ISTUNG 77. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult vallavanem ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. 78. Volikogu võib otsustada ka kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 79. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsustuse alusel. XIII. ARUPÄRIMINE 80. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 81. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Arupärimises näidatakse ära sellele vastamise viis. Kui arupärimises oli ette nähtud ainult kirjalik vastamise viis, kuid vastus arupärijat ei rahuldanud, tuleb arupärimine võtta istungi päevakorra projekti. 82. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele ühe kuu jooksul. XIV. VOLIKOGU TÖÖKORRA VASTUVÕTMINE, JÕUSTUMINE, PARANDAMINE, TÄIENDAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 83. Volikogu töökorra võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. 84. Töökord või selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui volikogu on sellekohase määruse kinnitanud oma istungil, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 85. Töökord või selle muudatused võetakse vastu poolthäälteenamusega. XV. VOLIKOGU FRAKTSIOONID 86. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada fraktsiooni. 87. Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu liikmete allkirjadega varustatud kirjalik avaldus volikogu esimehele, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. 88. Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. 89. Volikogu esimees või tema asendaja teatab istungi algul registreeritud fraktsioonide koosseisud ja muudatused nendes. XVI. RAKENDUSSÄTTED 90. Töökord avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 91. Luunja vallavolikogu 26. veebruari 1997. a määrus nr 3-3 «Luunja vallavolikogu reglement» tunnistatakse kehtetuks. 92. Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2000. a. Volikogu esimees Heino SAAR