Laeva Vallavolikogu — Laeva Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 80, 1141

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja Laeva valla põhimääruse (KO 2000, 74, 1070) paragrahvi 15 lõike 3 alusel Laeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laeva Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 5. detsembri 1996. a määrus nr 1 «Volikogu reglemendi uue redaktsiooni vastuvõtmine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis. 4. Määrus jõustub 10. septembril 2000. a. Volikogu esimees Enn KALJUSTE Lisa Laeva Vallavolikogu 31. augusti 2000. a määrusele nr 22 LAEVA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Laeva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Laeva valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töövorm on istung. Istungi töökeel on eesti keel. 1.3. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 1.4. Volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei (edaspidi kantselei). 1.5. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.6. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Laeva Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu liige 2.1. Volikogu liikmel on õigus: 2.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 2.1.3. esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevatele eelnõudele; 2.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 2.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 2.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 2.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 2.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 2.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 2.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 2.3. Volikogu liige, kes ei saa osaleda volikogu istungil, on kohustatud sellest teavitama volikogu istungi kokkukutsujat. 3. Volikogu liikme enesetaandamine 3.1. Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse arutamiselt ja otsustamisest, mis puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ning teiste lähisugulaste ja -hõimlaste majandushuve. Volikogu liige on kohustatud ennast taandama ka selliste küsimuste arutamisest, mis puudutavad juriidilist isikut, mille osanikuks ta on või mille juht- või kontrollorganitesse kuulub tema ise, tema lähisugulane või -hõimlane. 3.2. Volikogu liige teeb avalduse enda mitteosalemise kohta enne antud küsimuse arutamist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 4. Arupärimine 4.1. Arupärimine esitatakse avalikult volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 4.2. Volikogu istungi juhataja edastab arupärimise vallavalitsusele. 4.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise adressaadile kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. 4.4. Suulise vastuse andmine arupärimisele võetakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 4.5. Arupärijal on õigus täiendavalt esitada kolm küsimust valdkonna kohta, millele ta tegi arupärimise. 5. Umbusalduse avaldamine 5.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele ja revisjonikomisjoni liikmele. 5.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 5.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 5.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 5.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 5.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Igale volikogu liikmele antakse hääletussedel, millele on kantud isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletaja kirjutab oma otsustuse trükitähtedega umbusalduse avaldamise kohta kas «POOLT» või «VASTU» isiku nime alla. 5.7. Hääletussedel, mis ei ole täidetud vastavalt nõudele või on jäetud täitmata, loetakse kehtetuks. 5.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 5.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 5.10. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 5.11. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehele või komisjoni esimehele tema kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees. 6. Volikogu eestseisus 6.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ning volikogu istungil arutamisele tulevate eelnõuete osas juhtivkomisjoni ja teiste eestseisuse liikmete seisukohtade läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 6.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed. 6.3. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad reeglina üks kord kuus nädal enne volikogu istungit. 6.4. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 6.5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 6.6. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis. 7. Volikogu fraktsioon 7.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 7.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 7.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 7.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 7.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 7.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil 7.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 7.8. Fraktsioonil on õigus: 7.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 7.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 7.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 7.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 7.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 7.8.6. esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7.8.7. teha muudatusettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta. 8. Komisjon 8.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 8.2. Alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast. Komisjoni koosseisu peab kuuluma üks esindaja valla ametiasutusest. Alatiste komisjonide tegevus lõpeb volikogu antud koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. 8.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ning vajadusel töökord. Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid või töörühmad volikogule tööaruande. 8.4. Volikogu alatine komisjon: 8.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 8.4.2. töötab välja tegevuskavad; 8.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 8.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 8.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 8.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 8.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 8.4.8. esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 8.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 8.6. Komisjonid on kohustatud neile suunatud materjalid läbi vaatama ning esitama kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile kahe nädala jooksul, kusjuures juhtivkomisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus, peab selle kolme nädala jooksul esitama kas: 8.6.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 8.6.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 8.6.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 8.7. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 8.8. Juhul kui juhtivkomisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime määratud ajaks eelnõu ettevalmistamisega volikogu istungile, on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda ning volikogu esimehel õigus teha volikogule ettepanek komisjoni esimehe väljavahetamiseks. 8.9. Komisjoni esimees: 8.9.1. juhib komisjoni tööd; 8.9.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 8.9.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 8.9.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 8.9.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 8.9.6. juhatab komisjoni koosolekut. 8.10. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. 8.11. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ning neid säilitatakse kantseleis. 8.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 8.13. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 8.14. Alatine komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 8.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 9. Volikogu istungi kokkukutsumine 9.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Laeva valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 9.2. Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus iga kuu viimasel neljapäeval kella 17.00-st kuni 20.00-ni , kui volikogu ei otsusta teisiti, vaheajaga 15 minutit 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 9.3. Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga. 9.4. Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu iga istungi lõpul kuulatakse ära volinike ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 9.5. Allkirjastatud kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta koos eelnõude ja teiste vajalike materjalidega saadetakse postiga vähemalt kuus päeva enne volikogu istungit volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Teade volikogu istungi toimumise kohta pannakse välja ka valla teadete tahvlile. 9.6. Istungile esitatavad suuremahulised materjalid, mille saatmine postiga on raskendatud, peavad olema volikogu liikmetele kättesaadavad vallakantseleis vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10. Volikogu istungi läbiviimine 10.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul või kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu juhatab volikogu istungit aseesimees. 10.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Avalikust istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud. Avalikul istungil võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 10.3. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. Pärast volikogu otsust kuulutada istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad ruumist. Volikogu kinnise istungi ajal võivad istungi ruumi siseneda ja seal viibida ainult volikogu liikmed ja kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada arutamise juurde kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajal. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungil osalev volinik volikogu otsuse alusel. Kinnisel istungil avaldatud andmeid ei protokollita. 10.4. Volikogu istungil arutatakse vaid nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi, kusjuures ettekande volikogu istungil teeb eelnõu algataja või tema esindaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. Eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindajaks võib olla üks ja sama isik. 11. Volikogu õigusaktide algatamine 11.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 12.1.1. volikogu liikmel; 12.1.2. volikogu komisjonil; 12.1.3. volikogu fraktsioonil; 12.1.4. vallavalitsusel; 12.1.5. vallavanemal; 12.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 11.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 11.3. Volikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud kaaskiri. Eelnõu esitaja äranägemisel lisatakse küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning vormistatud vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 11.4. Kaaskiri peab sisaldama eelnõu vastuvõtmise vajalikkuse põhjenduse, eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva. Kaaskirjas võib eelnõu koostaja ära näidata, kellele saata eelnõu läbivaatamiseks ja keda kutsuda istungile antud küsimuse arutamisele. 11.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega antakse üle volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu esitaja võib seejuures tutvustada eelnõud kuni kaks minutit. Vallavalitsus võib eelnõusid üle anda volikogule ka väljaspool volikogu istungit volikogu esimehe nõusolekul. Selliselt üleantud eelnõudest informeerib volikogu istungi juhataja volikogu liikmeid järgmisel istungil. 11.6. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 11.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 11.8. Kõik eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks kohe pärast istungit. Vallavalitsus võib seisukoha andmisest loobuda. 11.9. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär peab tõendama oma allkirjaga eelnõu vastavust kehtivatele õigusaktidele. 11.10. Eelnõul algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu (v.a eelarve ja umbusalduse eelnõud) igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. 11.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad ning kavandatud aja. 12. Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, kes teatab kohalviibivate volikogu liikmete arvu ning tutvustab päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikuid. 12.2. Volikogu istungi avamiseks on vajalik vähemalt kahe voliniku kohalolek. 12.3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorraprojekti kohta. 12.4. Ettepanekuid istungi päevakorra muutmise kohta võivad teha: 12.4.1. volikogu liikmed; 12.4.2. vallavalitsus ja vallavanem; 12.4.3. volikogu komisjonid ja fraktsioonid. 12.5. Ettepanekud ja protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval, vajadusel hääletamise teel. 12.6. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. 13. Küsimuse arutamine istungil 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. valla eelarvet; 13.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. kohalike maksude kehtestamist; 13.2.5. vallale varaliste kohustuste võtmist. 13.3. Ühel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi konkureerivad eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 13.4. Mitmele lugemisele pannakse eelnõu ka siis, kui seda nõuab vähemalt üks alaline komisjon ning selle poolt hääletab istungil osalejatest enam kui vastu. 13.5. Juhul kui mitmel lugemisel olevale eelnõule (v.a valla põhimääruse muutmine ja arengukava) ei tehta esimesel lugemisel volikogu poolt ühtegi parandus- ega täiendusettepanekut, võib volikogu võtta eelnõu vastu ühe lugemisega. 13.6. Juhul kui mitmel lugemisel olev eelnõu ei ole esimesel lugemisel volikogu poolt tagasi lükatud, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata. 13.7. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.8. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 13.9. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.9.1. ettekanne (küsimuse kompleksne käsitlemine) – 15 minutit; 13.9.2. kaasettekanne (ettekande täiendav käsitlemine) – 10 minutit; 13.9.3. sõnavõtt (omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses) – 5 minutit; 13.9.4. repliik (omapoolse märkuse või õiendi esitamine arutatavas küsimuses) – 2 minutit; 13.9.5. lõppsõna – 3 minutit. 13.10. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne ettekande või kaasettekande esitamist. 13.11. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.12. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 13.13. Sõnavõtu, küsimuse või repliigi esitamise soovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Sõna antakse sooviavalduste järjekorras. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 13.14. Läbirääkimised lõpevad viimase registreeritud esinemisega või volikogu liikmete nõudmisel poolthäälteenamusega. Viimasel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunud, kuid sõna mitte saanud volikogu liikmele 1 minut konkreetsete ettepanekute tegemiseks. 13.15. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnale. 13.16. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud muudatusettepanekud ning pärast muudatusettepanekute läbihääletamist eelnõu tervikuna parandatud kujul. 13.17. Kui juhtivkomisjon või vallavalitsus on teinud ettepaneku asuda kohe päevakorras oleva küsimuse otsustamise juurde ning volikogu poolthäältega seda toetab, siis ei ole küsimuse arutamine kohustuslik. 13.18. Volikogu liige võib arutelu igas staadiumis teha ettepaneku eelnõu arutelu katkestamiseks. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle esitamist hääletamisele, kuulates enne ära eelnõu algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta. 14. Hääletamine volikogu istungil 14.1. Enne volikogu otsustuste vastuvõtmist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 14.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 14.3. Hääletamine volikogus on avalik. 14.4. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.5. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab veel vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. 14.6. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega (v.a volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused), s.t otsustuse poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest enam kui vastu. 14.7. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvates küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu poolthäälteenamus. 14.8. Istungi juhataja teeb enne hääletamisele asumist teatavaks hääletamisele minevate ettepanekute järjekorra ja hääletamise korra. 14.9. Arvude ja tähtaegade hääletamisel seatakse need alanevasse järjekorda (pingeline tähtaeg ja suurem arv hääletatakse enne). Tähtaegu ja arve ei käsitleta alternatiivsetena, ühe tähtaja või arvu poolt hääletanud volikogu liige võib hääletada ka teise tähtaja või arvu poolt. 14.10. Hääletusprotseduuri algust konstateerib istungi juhataja sõnadega «asume hääletama». 14.11. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 14.12. Juhul kui hääletamisel antakse poolthääli ja vastuhääli võrdselt, siis pannakse otsustuse tegemine uuesti hääletamisele pärast vaheaega. Kui ka kordushääletamisel antakse poolthääli ja vastuhääli võrdselt, siis jäetakse otsustuse tegemine järgmisele korralisele istungile. 14.13. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 15. Istungi lõpetamine 15.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 15.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 15.3. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka neid volikogu liikmeid, kes ei osalenud istungil. 16. Volikogu istungi protokoll 16.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid, mis vastavad haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta ning neid ei tohi ümber salvestada. 16.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ning kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. 16.3. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase ja nimelise hääletamise tulemused. 16.4. Volikogu istungi protokollid on kõikidele isikutele kättesaadavad alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist vastavalt vallavolikogu määruses «Avalikustamise kord» sätestatud alustel ja korras. 16.5. Helisalvestusi volikogu istungi käigust võivad kuulata ainult volikogu liikmed ja istungi protokollija selleks ettenähtud ruumis.