Kõue Vallavolikogu — Kõue valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 79, 1123

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1998, 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) § 21 punkti 1, Kõue Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Kõue valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub alates 1. juunist 2000. a. Volikogu esimees Toivo TRUSS Kinnitatud Kõue Vallavolikogu 18. mai 2000. a määrusega nr 12 KÕUE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Kõue valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmehooldusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmehooldusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmehoolduskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid); 3.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis oma omadustelt võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale (kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust). Ohtlikud jäätmed on määratletud ohtlike jäätmete nimistus (RT I 1998, 103, 1705); 3.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.4. suuregabariidilised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 3.5. jäätmehooldusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 3.6. jäätmeluba – Harju keskkonnateenistuse poolt väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja teistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid; 3.7. jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid; 3.8. jäätmete omanik – jäätmete tekitaja või jäätmehooldelepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või vastavat tegevust vahendav isik; 3.9. jäätmehoolduskoht – jäätmehooldusettevõte, jäätmete ladustus- või matmispaik, jäätmete ümberlaadimiskoht, ohtlike jäätmete vastuvõtukoht; 3.10. komposteerimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 3.11. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.12. krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad Kõue vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 6. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 6.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 6.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmehooldusettevõttele; 6.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 6.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Kõue Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 6.5. koostama Kõue Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust. 7. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmehooldajale. 8. Kogumisvahendina võib kasutada: 8.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi ja/või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 8.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 8.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 8.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 9. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 9.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 9.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 9.3. tuleohu vältimist; 9.4. võimaliku lekke vältimist. 10. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 11. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punktid 8.1–8.3) ei pandaks: 11.1. ohtlikke jäätmeid; 11.2. taaskasutatavaid jäätmeid; 11.3. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 11.4. ehitusprahti ja kive; 11.5. suuregabariidilisi jäätmeid; 11.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 12. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 13. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmehooldusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 14. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga ja Kõue Vallavalitsusega. 15. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 16. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 17. Jäätmete tekitaja on kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi jms töötlemiseks vastuvõetava materjali Kõue Vallavalitsuse poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. 18. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmehooldusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 19. Ohtlikud jäätmed on füüsilisest isikust territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks Kõue vallas määratud kogumispunktidesse. 19.1. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle keskkonnaministri poolt antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmehooldusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama Harju keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil või andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale hoiustamisega tegelevale ettevõttele. 19.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmehooldusettevõtte poolt. 19.3. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 20. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 21. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmehooldusettevõttega. 22. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 23. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda (keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrus nr 23 «Väetamise ja reoveesette kasutamise piiramine» (RTL 1994, 35, lk 1205; 1999, 156, 2189). 23.1. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla. 23.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. IV. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 24. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib Kõue valla territooriumil ladustada ainult Habaja ja Kõrvenurga külas asuvates prügilates. 24.1. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab jäätmete vedu korraldav ettevõte ja kinnitab Kõue Vallavolikogu. 25. Jäätmete sissevedu Kõue valda ladestamise eesmärgil on keelatud. 26. Kõue valda sisseveetavate jäätmete töötlemine (sorteerimine, põletamine jms) on lubatud kehtivat jäätmeluba omaval isikul. 27. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 28. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid ning saepuru võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 28.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 28.2. komposteerimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest (veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) ja keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 (RTL 1997, 3, 8)); 28.3. komposteerimiskoht on krundi piiril naaberkrundi valdaja nõusolekul; 28.4. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 29. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Kõue Vallavalitsusega. 30. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine vastuvõtukohtadesse toimub kogumis- ja settekaevu omaniku või selle tühjendaja ja kanalisatsioonivõrku haldava ettevõtte vahelise lepingu alusel. 31. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine ja katmata jätmine on keelatud. 32. Ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks. 33. Ühe surnud põllumajanduslooma (veis, siga, lammas jms) või selle jäänuste matmine kooskõlastatakse territooriumi valdajaga, järgides veekaitse nõudeid; kahe ja enama põllumajanduslooma või loomajäänuste matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Kõue Vallavalitsusega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 34. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti jms vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides ajavahemikus 1. oktoobrist 1. maini. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi, võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. Raiejäätmeid võib põletada metsakaitse eeskirjas (RTL 1999, 68, 894; 2000, 30, 384) kehtestatud tingimustel. 35. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Harju Päästeameti ja Kõue Vallavalitsusega. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 36. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 37. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmehooldusettevõttele. 38. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Kõue Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 39. Eeskirja rikkumise eest kohaldatakse asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust. 40. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse otsuse alusel. 41. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus); tuleb säilitada neid vähemalt kaks kalendriaastat.