Kambja Vallavolikogu — Kambja valla põhimääruse kinnitamine — KO, 78, 1107

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Kambja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kambja valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kambja Vallavolikogu 17. novembri 1993. a määrus nr 1 «Kambja valla põhimääruse kinnitamine», Kambja Vallavolikogu 30. novembri 1995. a määrus nr 10 «Kambja valla põhimääruse muutmine», Kambja Vallavolikogu 23. jaanuari 1997. a määrus nr 2 «Kambja valla põhimääruse muutmine», Kambja Vallavolikogu määrus nr 7 «Kambja valla lipu ja vapi kasutamise kord». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 4. septembril 2000. a. Volikogu esimees Mati LUIK Lisa Kambja Vallavolikogu 31. augusti 2000. a määrusele nr 19 KAMBJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kambja valla põhimääruse eesmärk Kambja valla põhimääruses sätestatakse Kambja valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja Kambja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Kambja valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus Kambja vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kambja vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanikele võimalikult soodsaimatel tingimustel avalike teenuste osutamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Kambja vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega, käesolevast põhimäärusest ning teistest valla õigusaktidest. (2) Kambja vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Kambja vald kui omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduse alusel ja käeaoleva põhimäärusega sätestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Täpsema Kambja valla esindamise korra kehtestab volikogu. § 5. Kambja valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, algkooli, põhikoolide, raamatukogude, spordibaasi, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kambja vald neid kohaliku elu küsimusi, mis: 1) on talle pandud seadustega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kambja vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Seadusega pandud riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Kambja valla omavalitsusorganid (1) Kambja valla omavalitsuse esinduskoguks on Kambja Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Kambja valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Kambja valla omavalitsuse täitevorganiks on Kambja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab volikogu. § 7. Kambja valla sümbolid (1) Kambja valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on registreeritud seaduse alusel sätestatud korras. (2) Kambja valla vapi rohelisel kilbil olev hõbedane, kolme kuldse kaelarõnga ja manustega kukk seisab vapitüvest tõusva hõbedase, kuldse keraga kirikutorni tipus, saatena kaks kuldset lüürat (1+1). (3) Kambja valla lipp on jaotatud horisontaalselt viieks võrdse laiusega lainelõikeliseks laiuks, mille värvused on lipu ülaservast alates roheline-valge-sinine-valge-roheline. Lipu normaalmõõtmed on 150 × 100 cm, pikkuse ja laiuse vahekord on 9 : 6 (3 : 2). § 8. Kambja valla sümbolite kasutamise kord (1) Heisatav ja väljapandav Kambja valla lipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. (2) Kambja valla lipu võib heisata valla ettevõtete, asutuste, äriühingute hoonetel ja elamutel riigilipu heiskamise päevadel (lipupäevad), samuti avalikel üritustel ja muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab vallavalitsus. (3) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (4) Kambja vallamaja esisel platsil ja volikogu istungitesaalis on vallalipp heisatud alaliselt koos riigilipuga. (5) Kambja valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (6) Kambja valla lipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Vallalipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (7) Vallalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel. (8) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, vallalipp vasakul. Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja linnade-valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade ja valdade lipud nende tähestikulises järjekorras ja seejärel Kambja valla lipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (9) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (10) Kambja valla vapi kujutist võivad oma pitsatitel ja kirjablankettidel kasutada ainult Kambja Vallavolikogu ja valla ametiasutused. (11) Vallavapi kujutist kasutatakse vallavolikogu istungitesaali ja vallavanema kabineti kujunduselemendina. (12) Valla juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole lubatud kasutada ning lähtudes kaubamärgiseaduse § 8 lõike 1 punktist 3 ei registreerita kauba- või teenindusmärgina tähiseid, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased vallavapi kujutisega, kui puudub vallavalitsuse vastav kirjalik luba. (13) Vallavolikogu võib anda loa Kambja valla vapi kujutise kasutamiseks trükistel ja vimplitel mittekommertslikel eesmärkidel. § 9. Kambja valla teenetemärk Kambja valla teenetemärk antakse austusavaldusena Kambja vallale silmapaistvaid teeneid osutanud isikule. Kambja valla teenetemärgi statuudi kehtestab volikogu. § 10. Asjaajamiskeel Kambja valla omavalitsusorganite ja -asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. § 11. Valla piir (1) Kambja valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. Kambja vald piirneb Ülenurme, Haaslava, Vastse-Kuuste, Kõlleste, Valgjärve, Palupera ja Nõo vallaga. (2) Kambja valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. (3) Kambja valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. Kambja valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. § 12. Kambja valla elanik (1) Kambja valla elanik on isik, kes elab alaliselt või peamiselt Kambja vallas ja on kantud Kambja valla elanike registrisse. (2) Volikogul on õigus korraldada Kambja valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluse algatamise, korraldamise ja selle toimumise viisi otsustab volikogu. § 13. Kambja valla suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (1) Kambja valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel või lepingul. (2) Kambja vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Kambja vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega ning teiste riikide omavalitsusüksustega koostööd. (4) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kambja valda vallavolikogu või viimase määratud esindus. Volikogu, volikogu poolt volitatud esinduse või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. II. KAMBJA VALLAVOLIKOGU § 14. Volikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Volikogu valitakse vabadel valimistel Kambja valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva, lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (5) Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 15. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest ning Kambja valla õigusaktidest, vallaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 16. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 17. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu komisjonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, vallavanemal ja vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 18. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees täidab talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Lisaks eespool loetletule volikogu esimees: 1) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 2) jälgib arupärimistele ja isikute avaldustele vastamist; 3) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, ja täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. § 19. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. Volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta ettepaneku volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millega kinnitatakse hääletamistulemused. Volikogu otsusele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud isik. (6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (7) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud volikogu esimehe valimisega samas korras. § 20. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad ja kinnitab komisjonide põhimäärused. Ajutisi komisjone moodustab volikogu üksikküsimuste läbitöötamiseks. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Volikogu alatise komisjoni tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja tema ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. (4) Kõik volikogu alatised komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 21. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, revisjonikomisjonil lisaks revideerimine. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või aseesimehe osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt neli päeva enne koosolekut vallavalitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige.Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsuseid, ning sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. (5) Protokoll esitatakse kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile, kes edastab selle komisjoni otsuses märgitud adressaatidele. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis ja need on kättesaadavad vallasekretäri kaudu. § 22. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide projektid; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused; 4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide projekte; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 4) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiis, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 23. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende registreerimist vallavalitsuse kantseleis. (2) Samade materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 24. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisega käesolevas põhimääruses sätestatud tähtajal või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme kuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja koosseis. § 25. Volikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon koostab oma tööplaani iseseisvalt. Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või volikogu loal kaasatud asjatundja kaudu. Revisjonikomisjoni täpsem töökorraldus sätestatakse tema põhimääruses. (3) Revisjonikomisjon kontrollib oma tööplaani alusel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud Kambja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) Kambja valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 26. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel (1) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kirjalik kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. (2) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada vajadusel loetletud dokumentidest ärakirju ning väljavõtteid; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 4) teha vallavalitsusele ettepanekuid ja kohustuslikke ettekirjutusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse igapäevast tööd, kuid kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrolli teostavale isikule kontrollimiseks vajalikud tingimused. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (4) Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (5) Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6) Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis. (7) Revisjoniakti projekt esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda volikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. (8) Revisjonikomisjon vormistab kümne päeva jooksul kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle vallavalitsusele ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhile. § 27. Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (4) Erakorralise volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja istungi toimumise aeg ning koht. Kutse peab olema volikogu liikmetele ja isikutele, kellega seotud küsimusi arutatakse, teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide projektidega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuse kantseleis kättesaadaval hiljemalt 48 tundi enne volikogu istungit. (7) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (8) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekti koostab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (9) Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja käesoleva põhimääruse paragrahvis 32 ettenähtud korras ettevalmistatud küsimusi. § 28. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab isikuvalimistel iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, kuid enne hääletamist, kuni kahe minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu liige hääletab isiklikult. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest rohkem kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (7) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid. Kõikide kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti. Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega. § 29. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. (2) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. (3) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) teiste istungist osavõtjate nimetamine; 4) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised nõuded: 1) ettekanne on küsimuste kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 4) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 5) päevakorra igas küsimuses on paragrahvi 31 lõikes 4 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui need on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Projekti autori aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 8) istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega; 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust; küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega; 11) läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 12) pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ning teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri alguse ja lõpu fikseerib istungi juhataja. § 30. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile. (2) Istungil tehakse fonosalvestis, mida säilitatakse kolm kuud. § 31. Volikogu õigusaktide projektide esitamine (1) Volikogu õigusakti projekti autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Projekti autor ja volikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. (2) Volikogu õigusakti projekti arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. (3) Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti projekti, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Järelepärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus arupärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. (4) Volikogu istungil on sõnaõigus ainult volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril, viimaste ettepanekul teistel vallavalitsuse töötajatel, samuti teistel istungile kutsutud isikutel. § 32. Volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamine (1) Volikogu õigusaktide projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks komisjonid, vallavalitsus, volikogu ja volikogu liige. (2) Esitatud õigusakti projektile määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. (3) Volikogu õigusakti projekt peab kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis olema kohustuslikult läbi vaadatud volikogu vastava komisjoni poolt. Komisjoni seisukoht projekti kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda hääletamist projekti lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. (4) Korrektselt vormistatud õigusakti projekt peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoht projekti suhtes, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus; 3) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise või eelarve muutmise käigus; 4) projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. § 33. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis vastaval stendil ja Kambja valla raamatukogudes. Õigusakti ärakirjale märgitakse selle vallakantseleist väljastamise kuupäev käesoleva põhimääruse paragrahvi 45 lõikes 6 sätestatud korras. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (3) Volikogu õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist või õigusaktis eneses sätestatud jõustumise tähtajal. § 34. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise vallavalitsusele või selle liikmele, vallasekretärile vallavalitsuse või vastava ametiisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult arupärijale või avalikult volikogu istungil. (4) Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees edastab arupärimise viivitamata adressaadile. (5) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus arupärimisele kahe nädala jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. III. KAMBJA VALLAVALITSUS § 35. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude volikogu õigusaktidega. (2) Vallavalitsuse koosseisus on vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu. § 36. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Igal vallavanemakandidaadil on õigus esineda sõnavõtuga oma valimisplatvormist ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi volikogu kehtestatud korras. (5) Vallavanemakandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (7) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas paragrahvis ettenähtud korras. § 37. Vallavanem (1) Vallavanem juhib vallavalitsust. Vallavanem esindab Kambja valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes riigiorganite ja -asutustega, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes volikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse koosseisu muutmiseks; 3) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku valla asutuse juhi ametist vabastamiseks; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) annab vallavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi, kinnitab vallavalitsuse kodukorra ja vallavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 6) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks vallavalitsuses; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud vallavalitsuse abiteenistujatega, samuti vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 8) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni riigikontrolörile korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seaduse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. (4) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse korraldusega määratud üks vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. § 38. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (4) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. (5) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 39. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse, samuti küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus, kui volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. (3) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning vallaelanike kaasamise kaudu. (4) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 40. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kahe nädala jooksul, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (4) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. (5) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. (6) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. (7) Vallavalitsuse istungi täpsema ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab vallavalitsus oma reglemendis. § 41. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine (1) Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. (2) Vallavalitsuse määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallakantseleis vastaval stendil ja Kambja valla raamatukogudes. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. IV. KAMBJA VALLA ASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS § 42. Kambja valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mille põhiülesanne on avaliku võimu teostamine; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Kambja valla ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Kambja valla omavalitsusteenistuses. (3) Valla asutuse asutamise, selle ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab volikogu. § 43. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. Hüvitust makstakse vallavalitsuse reservfondist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel. § 44. Omavalitsusteenistujate õigused Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. § 45. Vallasekretär ja vallakantselei (1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab muid talle seaduse ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem. (3) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (4) Vallakantselei on valla ametiasutus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine, volikogu asjaajamise korraldamine. (5) Vallasekretär määrab vallakantselei valitsemisel olevates ruumides koha, kus avalikustatakse volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid. (6) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamisel käesoleva põhimääruse paragrahvides 33 ja 41 nimetatud kohtades märgib vallasekretär nende vallakantseleist väljastamise kuupäeva. V. MAJANDUS JA EELARVE § 46. Vallavara ja majandustegevus (1) Kambja valla varaks on Kambja valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara kuulub registreerimisele ühtses vallavara registris. (3) Vallavara kasutatakse valla valitsemise otstarbel ja vallale tulu saamiseks. (4) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjaga, mille kinnitab volikogu. (5) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Üldjuhul otsustab lepingute sõlmimise vastavalt pädevusele volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees või vallavanem või nimetatud organite poolt selleks volitatud isik. § 47. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mille kehtestab volikogu seaduse alusel oma määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsus. § 48. Kambja valla eelarve (1) Vallal on volikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele käesoleva põhimääruse paragrahvis 33 nimetatud kohtades. (4) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. § 49. Eelarve koostamine, vastuvõtmine, jõustumine ja täitmine (1) Eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. (2) Eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus. Eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (3) Eelarve projekt koostatakse valla- ja linnaeelarve seadusega kehtestatud korras. Vallavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada. (4) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, samuti eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (5) Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (7) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulusid kaetakse. (8) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse selle väljapanekuga vallakantseleis. § 50. Valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on dokument, mis sätestab Kambja valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. (2) Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus. (4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist käesoleva põhimääruse paragrahvis 31 kehtestatud korras. Avalikustamise ja ettepanekute tegemise tähtaja määrab volikogu, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat arvates avalikustamise alguskuupäevast. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla lehes. VI. KAMBJA VALLA VÄLISSUHTED § 51. Kambja valla välissuhted (1) Kambja valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste kohalike omavalitsustega (sõprusvaldadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. (2) Kambja valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega otsustab volikogu. (3) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud lepingute raames sõlmida sõprus- ja koostöösidemete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägemata kulusid. VII. KAMBJA VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 52. Kambja valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse või põhimäärus tühistatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus jõustub selle vastuvõtmise määruses sätestatud tähtajal.