Vaivara Vallavolikogu — Vaivara valla põhimääruse uue redaktsiooni kehtestamine — KO, 77, 1105

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõikest 9, Vaivara Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vaivara valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Käesoleva määrusega vastuvõetud dokumendid saata Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. 3. Käesoleva Vaivara valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 3.1. Vaivara Vallavolikogu 18. oktoobri 1996. a määrus nr 16 «Vaivara valla põhimääruse vastuvõtmine» ja selle lisa «Vaivara valla põhimäärus»; 3.2. Vaivara Vallavolikogu 10. detsembri 1996. a määrus nr 4 «Vallavolikogu reglemendi kinnitamine»; 3.3. Vaivara Vallavolikogu 18. oktoobri 1996. a määrus nr 15 «Vallaametnike sotsiaalsete garantiide rakendamise kord». 4. Käesolev määrus ning sellega kehtestatud õigusaktid jõustuvad 20. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Vello KÄRSTEN Kinnitatud Vaivara Vallavolikogu 30. detsembri 1999. a määrusega nr 18 VAIVARA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Põhimääruse mõiste Vaivara valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla hallatavate asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. Paragrahv 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Valla kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (3) Kohalikku omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. Paragrahv 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: (1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; (2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; (3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; (4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; (5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; (6) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; (7) avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; (8) tegevuse avalikkus. Paragrahv 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad valla põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. (4) Vallal on oma arengukava, mis sätestab sotsiaalmajandusliku olukorra, keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, valla arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (5) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pankades ja oma pitsat. Paragrahv 5. Valla õiguste kaitse (1) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb Eesti Vabariigi õigusaktide alusel vallaelanike seaduslikest huvidest lähtudes. (2) Vallavolikogul on õigus korraldada valla haldusterritooriumil elavate vallaelanike tahte väljaselgitamiseks küsitlusi. (3) Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas alaliselt ja ajutiselt viibivate isikute käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. (4) Vallavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi kaasnevaga seotud küsimuste lahendamist. (5) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Paragrahv 6. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla sisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva põhimääruse paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. Paragrahv 7. Valla omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse alusel. (2) Vallavalitsus – volikogu poolt kinnitatud käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitev ja korraldav organ. Paragrahv 8. Valla sümbolid (1) Vaivara vallal on oma lipp ja vapp. (2) Valla lipu kirjeldus. 1) Valla lipp on jaotunud kolmeks kolmnurgaks, millest äärmised kolmnurgad on sinised, keskmisel valgel kolmnurgal on must rõngassõle kujutis (lisa). 2) Lipu normaalmõõdud on 105 × 165 cm. 3) Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. (3) Valla lipu kasutamise kord. 1) Valla lipp heisatakse: – vallavalitsuse hoonel alaliselt; – valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; – valla avalikel üritustel; – muudel üritustel, kus on esindatud vald. 2) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lippude poolt vaadatuna – koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; – koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; – koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; – koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. Paragrahv 9. Valla vapimärk (1) Valla vapi kirjeldus. 1) Valla vapiks on rukkilillesinine kilp, mille keskel asub hõbedane rõngassõlg (lisa 1). 2) Valla vapi must-valge kujutis (lisa 2). 3) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele (lisad). (2) Valla vapi kasutamise kord. 1) Valla vapi kujutist kasutatakse: – vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsati jäljendis; – valla dokumendiblankettidel; – valla õigusaktide blankettidel; – valla lipul; – muudel juhtudel vallavalitsuse loal. Paragrahv 10. Valla piir ja haldusterritoorium (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. (2) Valla piir kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja Ida-Viru maavanemaga. (3) Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. (4) Vald piirneb Sillamäe linna, Narva-Jõesuu linna, Narva linna, Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, Illuka valla ja Toila vallaga. (5) Vald haldab territooriumi, kuhu kuuluvad järgmised külad: Arumäe, Auvere, Hiiemetsa, Hundinurga, Kudruküla, Laagna, Meriküla, Mustanina, Peeterristi, Perjatsi, Pimestiku, Puhkova, Soldina, Sõtke, Tõrvajõe, Udria, Vaivara ja Vodava küla ning Olgina ja Sinimäe alevik. Paragrahv 11. Valla administratiivkeskus (vallamaja) (1) Vallamaja asub Perjatsi külas. (2) Vallamaja asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus, asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Vallamaja asukoha muutmiseks on vajalik esitada põhjendus ja asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. Paragrahv 12. Vallaelanik (1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on alaline elukoht Vaivara vallas. (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallaelanik on kohustatud täitma vallas vastuvõetud otsuseid, määrusi, korraldusi ning vallas kehtestatud korda. (4) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis arutatakse läbi 3 kuu jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (6) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär allkirjaga. (7) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (8) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. Paragrahv 13. Vaivara valla aukodanik (1) Vaivara valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule, kes elab Vaivara vallas või väljaspool valda: 1) Vaivara vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Vaivara valla hariduse, kultuuri, tervishoiu, spordi või majanduse arendamisel; 2) vallapoolse erilise austusavaldusena. (2) Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel. (3) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule. (4) Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. (5) Aukodanikule antakse üle nummerdatud valla auaadress, tema nimi kantakse valla auraamatusse ning tema portree pannakse alatiseks vallavalitsuse saali seinale. Valla auraamatut peab vallavalitsus. (6) Valla aukodanikule määratakse personaalne toetus, mis ei ole väiksem kui jooksval aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. (7) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus. Paragrahv 14. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (3) Vallavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Vaivara valla territooriumil. Paragrahv 15. Vallavolikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse enne nende jõustumist eesti keeles kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 23 sätestatud tähtajal vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil või volikogu istungite saalis. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks Sinimäe, Olgina ja Vaivara raamatukogus. Vallakantselei korraldab volikogu õigusaktide elanikkonnale tutvustamist valla infolehes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (2) Vallavolikogu määruses ei saa tagasiulatuvalt kehtestada sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadab vallakantselei täitjale ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid asuvad vallavolikogu istungite saalis ja on kättesaadavad kõigile isikutele. (5) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid saadetakse õiguskantslerile ja avaldamiseks väljaandes «Ametlikud Teadaanded» kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Paragrahv 16. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (2) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile ja avaldamiseks väljaandes «Ametlikud Teadaanded» kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vähemalt kolm päeva enne nende jõustumist ning nad on kättesaadavad asjaosalistele. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad avalikustamisele järgnevast päevast. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. Paragrahv 17. Valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. (2) Valla õigusaktide täitmist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon. (3) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsioone õigusaktide täitmise käigu kohta. (4) Õiguskantsleri ettepaneku puhul õigustloov akt seadusega kooskõlla viia esitab vallasekretär selle volikogu esimehele või teda asendavale isikule kolme tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Paragrahv 18. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites (1) Asjaajamise keel vallas on eesti keel. (2) Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises valla omavalitsusorganite avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida valla avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. II. VALLAVOLIKOGU Paragrahv 19. Üldsätted (1) Vallavolikogu on valla kõrgeim esindav ja otsustav kogu, mis koosneb valla hääleõiguslike elanike valitud liikmetest. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Paragrahv 20. Vallavolikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Vaivara Vallavolikokku valitakse vähemalt seitse liiget. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Paragrahv 21. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Vallavolikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale kohale; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 9) vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud: 1) osa võtma vallavolikogu istungitest. Puudumisest teatama eelnevalt vallasekretärile; 2) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 3) vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on: – täisühing, mille osanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – tulundusühistu, mille juhatuse või revisjonikomisjoni liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane; – muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti otsustamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Paragrahv 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Vaivara vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme ööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate Vaivara valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvestades vallavolikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme ööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. (6) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. (7) Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. Paragrahv 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, prokuröriks või vallaametnikuks; 2) valimisega vallavanemaks; 3) kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 5) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 6) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete kohta, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni uue valitsuse moodustamiseni. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle vallavolikogule. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vallavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle vallavolikogule. Paragrahv 24. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Vaivara valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Vaivara valla valimiskomisjon. (5) Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem, kuid mitte väiksem kui viis liiget, alla selle korraldatakse vallavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. (6) Kui vallavolikogu uude koosseisu valitud vallavanem või vallavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema valimiseni või vallavalitsuse moodustamiseni oma tegevust vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva vallavanemana või vallavalitsuse koosseisus, teeb Vaivara valla valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta vallavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valla valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (7) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkel. (8) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. Paragrahv 25. Volikogu ainupädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine, kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; vallavanema töötasu määramine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) Ida-Viru Maakohtu kohtukaasistujate valimine; 27) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; (2) Teiste seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. Paragrahv 26. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alatised ja ajutised komisjonid. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töötingimused tagab vallakantselei, mis on valla ametiasutus. Paragrahv 27. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu töövorm on istung, komisjonide koosolek, töö fraktsioonides ja eestseisuses, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikme tegevus, mis toimub vallavolikogu poolt kinnitatud valla põhimääruse alusel. (2) Vallavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Juulis üldjuhul istungeid ei toimu. (3) Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni Vaivara valla valimiskomisjoni esimees. (4) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees, sh ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (5) Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees koos eestseisusega. Tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Volikogu võib komisjonidele ja vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (6) Vallavolikogu istungil arutamisele tulevad põhiküsimused planeeritakse valla arengukava alusel koostatud kvartali ja aasta tööplaanis, mis kinnitatakse hiljemalt eelneva kuu 25. kuupäevaks. Tööplaani täiendused ja muudatused kinnitatakse istungil. (7) Ettepaneku küsimuse võtmiseks vallavolikogu tööplaani võivad teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus ja vallavanem hiljemalt kümme päeva enne iga kuu viimasel kolmapäeval toimuvat korralist istungit. Ettepanekud esitatakse valla kantselei kaudu volikogu esimehele, kes pärast konsulteerimist volikogu komisjonide ja eestseisusega esitab tööplaani kinnitamiseks volikogu istungile. (8) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel ja 1% valimisõiguslikel vallaelanikel. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära küsimuse algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada. Istungi dokumendid tuleb esitada vallakantseleisse vähemalt kuus päeva enne istungit. (9) Õigusaktide ja muude dokumentide eelnõud laekuvad vallakantseleisse, kust need saadetakse pärast seda, kui vallasekretär on eelnõuga tutvunud, volikogu esimehele. Eelnõu peab vastama nii sisult kui vormilt kehtivale seadusandlusele. Juhul kui eelnõu ei vasta kehtivale korrale või on vastuolus seadusega, teeb vallasekretär eelnõu esitajale ettepaneku viia see vastavusse kehtiva seadusandlusega. (10) Korrektselt vormistatud vallavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse 72 tundi enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi, nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) komisjoni(de) seisukoht eelnõu suhtes; 3) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoha eelnõu suhtes, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja mis puudutab vallavalitsuse tööd; 4) kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja muutmise käigus välja arvatud reservfond; 5) eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 6) eelnõule peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused või arvamused. (11) Volikogu istungi päevakorra eelnõude ettevalmistamisse ja arutelusse kaasatakse volikogu eestseisus, vallavanem ja vallasekretär. (12) Paljundatud eelnõu kohta võib esitada paljundatult alternatiiveelnõu enne vallavolikogu istungi algust. Sel juhul otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega, kas jätta eelnõu päevakorda või suunata arutamiseks koos põhieelnõuga vastavasse komisjoni. (13) Istungi lõpliku päevakorra, mis esitatakse volikogu istungile, koostab volikogu esimees koos eestseisusega. Istungi päevakord pannakse üldiseks tutvumiseks neli päeva enne istungi toimumist välja vallamaja infotahvlile. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha päevakorra kinnitamiseni: volikogu liikmed, vallavalitsus ja vallavanem, volikogu komisjonid ja fraktsioonid, Eesti Vabariigi Riigikogu, Riigikohus ja Vabariigi Valitsus. (14) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil poolthäälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta ainult volikogu koosseisu häälteenamusega. (15) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (16) Vallavolikogu avalikust istungist võtavad osa hääleõigusega vallavolikogu liikmed ning sõnaõigusega vallavanem, vallasekretär, vallavalitsuse liikmed, istungile kutsutud isikud ja kõik teised istungil osaleda soovivad isikud. (17) Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed. Kõigi ülejäänud isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. (18) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. (19) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (20) Volikogu liige annab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (21) Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. (22) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate vallavolikogu liikmete fikseerimist; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti arutamist ja päevakorra kinnitamist. (23) Protestid päevakorra kohta esitatakse kohe enne päevakorra kinnitamist. (24) Pärast ettepanekute ja protestide läbiarutamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. (25) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. (26) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. (27) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (28) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (29) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (30) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või komisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (31) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. (32) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15–45 minuti jooksul; 2) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 10–20 minuti jooksul; 3) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, ettepaneku või õiendi esitamine maksimaalselt 2 minuti jooksul; 5) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul. (33) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (34) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. (35) Sõnavõtusoovid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. (36) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. (37) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. (38) Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. (39) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (40) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele. (41) Hääletamise järjekord on järgmine: – protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; – sisulised muudatusettepanekud; – redaktsioonilised ettepanekud; – eelnõu tervikuna. (42) Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. (43) Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (44) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. (45) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». Paragrahv 28. Hääletamine vallavolikogu istungil (1) Hääletamine volikogus on avalik. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Põhimääruse paragrahvi 26 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (5) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja. (6) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Paragrahv 29. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine registreeritakse vallavalitsuse kantseleis ja esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallasekretärile, kes edastab selle arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises ettenähtud suuline vastamine või kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. Paragrahv 30. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või vallavolikogu aseesimehe, komisjoni esimehe ja valitsuse liikme tema kohustustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Paragrahv 31. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud esinduskorrale; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele vallavolikogu pädevust puudutavatele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 5) esitab vallavolikogu istungile päevakorra projekti; 6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 7) valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 8) vaatab läbi volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 9) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 10) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 11) omab õigust nõuda kõigilt valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». Paragrahv 32. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjoni esimees. (2) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada erakond, valimisliit või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta; 3) nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja esitavad oma seisukohad kuni kümneminutilises sõnavõtus. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. (6) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (8) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (9) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (11) Hääletamistulemuste protokolli kinnitab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (12) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Paragrahv 33. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu moodustab vallaelu valdkondades vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Kõik vallavolikogu komisjonid annavad aru tehtud tööst üks kord aastas volikogu istungil. (3) Komisjonide esimehed ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast, teised komisjonide liikmed kinnitab vallavolikogu vastava komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui 5 liiget, v.a revisjonikomisjon. On soovitav, et vähemalt üks liige on vallavalitsuse ametiasutuse vastava valdkonna ametiisik (v.a revisjonikomisjon). (4) Komisjoni töövorm on koosolek. (5) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (6) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. (7) Vallavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökorra järgi. (8) Vallavolikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) sotsiaal- ja hariduskomisjon; 3) eelarve- ja majanduskomisjon; 4) maa- ja keskkonnakomisjon. (9) Ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab vallavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel. (10) Vallavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjonide tööks ettenähtud summade arvelt. Paragrahv 34. Vallavolikogu alatiste komisjonide töökorrad (1) Vallavolikogu alatised komisjonid on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud vallavolikogu tööorganid. Komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja volitused lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse komisjoni tegevus vallavolikogu otsusega. (2) Oma tegevuses juhinduvad vallavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi seadusandlusest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest vallavolikogu õigusaktidest. (3) Vallavolikogu alatised komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule. (4) Vallavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (5) Revisjonikomisjoni töökord. 1) Revisjonikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 2) Revisjonikomisjon kontrollib: – vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatule; – tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; – valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla asutustesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; – vallavalitsuse sõlmitud lepingute täitmist; – vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3) Komisjon vaatab läbi valla eelarve täitmise aruande enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud vallavolikogule. 4) Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. 5) Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. 6) Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kas komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul. 7) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 8) Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi. 9) Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, ja ka kohalekutsutud ekspertide arvamused. 10) Komisjoni otsustus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Koosoleku käik protokollitakse. 11) Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks vallavolikogule. 12) Revisjonid korraldatakse: – vastavalt vallavolikogu kinnitatud plaanile; – vallavolikogu ettepanekul; – revisjonikomisjoni algatusel; – saabunud kaebuste ja signaalide põhjal ning muudel juhtudel. 13) Revisjonidest teatatakse eelnevalt vallavolikogu esimehele ja vallavanemale, välja arvatud kassakontroll. 14) Komisjonil on õigus vallavolikogu loal kaasata revideerimistesse eksperte, milleks vallavolikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. 15) Revideerimisel avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab komisjon kirjalikult vallavalitsusele ja revideeritud asutusele, vajadusel ka vallavolikogule. 16) Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. 17) Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. 18) Lõplikud kontrollaktid avalikustatakse vajaduse piires. (6) Sotsiaal- ja hariduskomisjoni töökord. 1) Sotsiaal- ja hariduskomisjonis on vähemalt seitse liiget. 2) Komisjoni põhiülesanded on: – valla sotsiaalhoolduse ja tervishoiu, haridus-, kultuuri- ja spordipoliitika põhisuundade väljatöötamine, osalemine arengukavade väljatöötamisel ning nende elluviimise jälgimine; – niisuguse süsteemi loomine, et arstiabi ja sotsiaalhooldus jõuaks võimalikult lihtsalt iga abivajajani; – vallavolikogu otsuste eelnõude koostamine ning hinnangute andmine vallavolikogu istungile tulevate valla sotsiaalhoolekande ja tervishoiu, hariduse, kultuuri- ja spordielu küsimuste suhtes; – valla eelarve koostamisest, muutmisest või lisaeelarve koostamisest osavõtmine ning ettepanekute tegemine valla sotsiaalhoolekande ja tervishoiu, hariduse, kultuuri- ja spordielu ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks. 3) Nende ülesannete täitmiseks: – peetakse vallavalitsuse ametiasutuses arvestust pensionäride, üksikvanurite, invaliidide, puuetega laste, paljulapseliste perede, asotsiaalsete perede, kinnipidamiskohtadest vabanenute, töötute ja nende perede, hooldusasutustes viibivate laste, invaliidide ning vanurite kohta; – organiseeritakse koostööd invaühingute, puuetega inimeste ning pensionäride ühenduste, usuühingute jt ühiskondlike organisatsioonidega, koolide ning lasteasutustega; – tutvustatakse elanikkonnale sotsiaalhooldust ja tervishoidu käsitlevaid õigusakte; – tehakse koostööd vallavalitsuse, kõikide valla elanikke koolitavate haridusasutuste, kultuuri- ja spordiasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega. 4) Komisjon lähtub oma töös vallaelanike huvidest ja vajadustest. 5) Komisjonil on õigus: – osaleda vallas või väljaspool valda arutusele tulevate sotsiaal- ja tervishoiualaste, hariduse, kultuuri- ja spordielu puudutavate küsimuste ettevalmistamises ning arutelus; – teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta; – teha ettepanekuid vallaeelarve koostamisel; – kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; – kuulata ära valla hallatavate asutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; – kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi. 6) Komisjon annab oma tööst informatsiooni elanikkonnale. 7) Komisjoni töövorm on koosolek. 8) Komisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus või komisjoni esimehe ja liikmete ettepanekul. 9) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 10) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 11) Komisjoni otsustus võetakse vastu lihthäälteenamusega. 12) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 13) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning koosolekul osalejate eriarvamused. 14) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 15) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega või väljasõidukoosolekuid. (7) Eelarve- ja majanduskomisjoni töökord. 1) Eelarve- ja majanduskomisjonis on vähemalt viis liiget. 2) Komisjoni põhiülesanne on valla majanduslikule arengule, eelarve ja maksupoliitika väljatöötamisele ning elluviimisele kaasaaitamine, samuti elamu- ja kommunaalmajanduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, ehitus ja kapitaalremondi, soojamajanduse arendamise ja ekspluateerimise põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine. 3) Põhiülesande täitmiseks komisjon: – aitab kaasa ning teeb ettepanekuid valla eelarve koostamisele, jälgib eelarve täitmist ja teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks; – osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises; – osaleb vallavolikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamises; – kooskõlastab ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallamajanduse arendamise arengukavad. 4) Komisjonil on õigus käesoleva põhimääruse kohaselt ja vallavolikogu antud volituste ulatuses: – osaleda vallaeelarve ja lisaeelarve koostamises; – jälgida eelarve täitmist ja teha majandusanalüüse; – teha ettepanekuid eelarve muudatusteks; – püstitada ülesandeid ja võtta vastu seisukohti valla elamu- ja kommunaalmajanduse, ehitus ja kapitaalremondi, soojamajanduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide lahendamiseks; – kuulata ära vallavalitsuse hallatavate asutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; – teha ettepanekuid ettevõtluse arengu toetamiseks; – kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; – kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi; – teha ettepanekuid vallavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta. 5) Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku tööplaani alusel või vajadusel. 6) Koosoleku kutsub kokku esimees, teatades sellest ette vähemalt neli päeva. 7) Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 8) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega. 9) Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid. 10) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. (8) Maa- ja keskkonnakomisjoni töökord. 1) Maa- ja keskkonnakomisjonis on vähemalt kuus liiget. 2) Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: – maakasutus; – heakord, haljastus; – territoriaalplaneerimine, arhitektuur, vallakujundus; – teede ja tänavate väljaehitamine ja korrashoid; – keskkonnakaitse. 3) Komisjoni põhiülesanne on punktis 2 toodud tegevusvaldkondade arendamise põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine, kuid samuti: – aitab kaasa ning teeb ettepanekuid tema valdkonna valla eelarve koostamisele või muutmisele; – osaleb maamaksu, valla heakorra eelnõu väljatöötamises ja rakendamises; – osaleb üld- ja detailplaneeringute aruteludes; – osaleb keskkonnakaitsealaste projektide algatamises ja läbiviimises; – osaleb vallavolikogus teiste tema valdkonda kuuluvate küsimuste ettevalmistamises ja arutelus; – osaleb tema valdkonda kuuluvates küsimustes uuringute, arengukavade ja eelarvete koostamisel. 4) Komisjonil on õigus: – püstitada ülesandeid ja võtta vastu otsustusi valla ehituse, heakorra ja keskkonnakaitse probleemide lahendamiseks; – osaleda vallas või väljaspool valda arutusele tulevate maareformi, heakorra, maastiku kujunduse, territoriaalplaneerimise, ehitusalase, teede ja tänavate korrashoiu, keskkonnakaitse alaste küsimuste ettevalmistamises ning arutelus; – teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta; – teha ettepanekuid vallaeelarve koostamisel; – kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; – kuulata ära valla hallatavate asutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; – kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi. 5) Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt tööplaanile või vajadusele. 6) Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. 7) Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid. 8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 9) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Paragrahv 35. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti, töökorralduse muudatusettepanekute ja vallavolikogu komisjonide töö läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. (3) Eestseisuse koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule ka teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis. Paragrahv 36. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja ei ole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. Paragrahv 37. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub istungi kokku ja seda juhatab Vaivara valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. Paragrahv 38. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta määrus või otsus. (3) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametiasutuse töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võib kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui vallavalitsuse või volikogu komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning mis ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. Paragrahv 39. Tööandja kohustus volikogu liikme ees (1) Vallavolikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. (2) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt pandud ülesandeid. III. VALLAVALITSUS Paragrahv 40. Üldsätted (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan. (2) Vallavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse, ja küsimusi, mis vallavolikogu on andnud vallavalitsuse lahendada; 2) organiseerib ja kontrollib vallavara valdamist, kasutamist ning käsutamist vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale; 3) moodustab oma tööülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone; 4) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi; 5) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. (3) Vallavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks. Paragrahv 41. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Vallavolikogu valib vallavanema vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. (4) Vallavanemakandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepaneku alusel. (5) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (6) Enne hääletamist on igal kandidaadil õigus esitada oma valimisprogramm ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine. (8) Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe valimisel käesolevas põhimääruses sätestatud alustel. (9) Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu. (10) Vallavanema tasustamise ja palga suuruse määrab vallavolikogu. (11) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Paragrahv 42. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vaivara valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Vaivara valla esindamise korrale. (2) Vallavanem: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul valituks osutumise päevast arvates vallavalitsuse koosseisu või teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valla ametiasutuse teenistust ning vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt vallavalitsuse reglemendis sätestatud tingimustele ja korrale; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 6) esitab vallavalitsusele kooskõlastamiseks valla ametiasutuse ja hallatava asutuse juhi kandidaadid; 7) kehtestab valla haldusaparaadi töökorra; 8) esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus ilma erivolituseta; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ning teised vallaametnikud, teenistujad ja koosseisuvälised teenistujad vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja Eesti Vabariigi töölepingu seadusele; 10) täidab muid talle seaduse alusel ning vallavolikogu poolt määruste ja otsustega ning vallavalitsuse poolt määruste ja korraldustega pandud ülesandeid; 11) juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd; 12) on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb vallavolikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega; 13) täidab muid talle seadustega ja vallavolikogu poolt antud ülesandeid. (3) Vallavanemat asendab tema äraolekul või tagasiastumise korral asendaja, kelle kinnitab vastavale ametikohale vallavalitsuse liikmete hulgast ja vallavanema ettepanekul vallavolikogu. (4) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. (5) Ebaseadusliku tegevuse korral kannab vallavanem vastutust seaduses ettenähtud korras. Paragrahv 43. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega ning käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) töötab välja valla arengukava ja kindlustab selle täitmise; 5) koostab koos vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga valla eelarve eelnõu, esitab vallavolikogule kinnitamiseks ning kindlustab selle täitmise; 6) korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust; 7) korraldab vallas kodanikukaitset. (2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsus esitab volikogu istungile vastava eelnõu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Paragrahv 44. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavolikogu poolt kinnitatud liikmed. (4) Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul poolthäälteenamusega. (5) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. (6) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, kuid ta täidab oma ülesandeid ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. Paragrahv 45. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. Paragrahv 46. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse põhjal; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. Paragrahv 47. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvi 45 sätestatud korras. Paragrahv 48. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse istung toimub iga kuu teisel teisipäeval Vaivara vallamajas. Vallavanema korraldusel võib toimuda ka vallavalitsuse täiendav istung vallavanema määratud ajal ja kohas. Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallasekretäri kaudu. (2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda. (6) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (7) Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. (8) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. (9) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra. (10) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või kui küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovija märguandele. (11) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (12) Vallavalitsus teeb oma otsustused istungi juhataja ettepanekul. (13) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (14) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt. (15) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (16) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal; 2) vallaametnikul; 3) volikogul; 4) vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) volikogu esimehel; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (17) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (18) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette valla ametiasutuse töötajad, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallasekretär. (19) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees või komisjoni sekretär. (20) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab vallavanem. (21) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab esitaja. (22) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. (23) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Üldist tähtsust omava õigusakti eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) vallaametnikud, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 3) vallasekretär; 4) vallavanem või asendaja. (24) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. (25) Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. (26) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (27) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (28) Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (29) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse kantseleisse üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt kaks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. (30) Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. (31) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks vallasekretäri poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. (32) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallasekretäri poolt üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 27 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. (33) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallasekretär vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallasekretär esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. (34) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (35) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist annab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (36) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. (37) Vastavalt Vaivara Vallavolikogu põhimääruse paragrahvi 27 lõike 11 punktile 3 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selleks määrab vallavanem seisukohta ette valmistava vallavalitsuse liikme. (38) Vallavalitsuse õigusaktile kirjutab alla vallavanem, kaasallkirja annab vallasekretär. (39) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult vallakantseleis ja vallasekretär edastab need vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ette valmistanud ametniku ja vallavanema allkiri. (40) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. (41) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). (42) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (43) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. Paragrahv 49. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma teisi vajalikke isikuid. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Paragrahv 50. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust ja esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab vastavalt valla õigusaktidele vallakantselei käsutusse antud vallavara valdamist ja kasutamist; 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 4) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab Vaivara Vallavalitsuse vallavapi kujutisega pitsatit ja Vaivara valla riigivapi kujutisega pitsatit; 7) korraldab vallavalitsuse ja volikogu juriidilist teenindamist; 8) viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 9) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) kinnitab valijate nimekirja; 11) teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 13) vastutab üldist tähtsust omavate volikogu määruste saatmise eest väljaandele Avalikud Teadaanded; 14) täidab talle seaduse ja ametijuhendi alusel pandud ülesandeid; 15) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele, korraldustele; 16) võib anda vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. IV. VALLA HALLATAVAD ASUTUSED, AMETIASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS Paragrahv 51. Valla hallatavad asutused ja ametiasutused (1) Valla hallatav asutus – osakonna haldusalasse kuuluvad eelarvelised ja väljaspool vallaeelarvet finantseeritavad valla asutused (nt koolid, lasteaiad, raamatukogud jne), mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla hallatava asutuse moodustab vallavalitsus volikogu otsuse alusel ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Valla hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. (3) Valla hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanem vallavalitsuse kooskõlastusel. (4) Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mis teostab avalikku võimu. Valla ametiasutuste põhimäärused kinnitab ja teeb muudatusi vallavolikogu. Paragrahv 52. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud korras. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel vallavanemale kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Paragrahv 53. Valla avalike teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Valla avalikele teenistujatele makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% palgamäärast; 2) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% palgamäärast; 3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% palgamäärast; 4) magistrikraadi eest – 10% ametipalgast; 5) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest – 20% ametipalgast. (2) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud palgalisele vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitust: kaks kuni kaheksa aastat – kolme kuu ametipalk; rohkem kui kaheksa aastat – kuue kuu ametipalk, ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtaja lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise, reorganiseerimise, ametniku koondamise või volituste tähtajalise lõppemisega makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. (4) Teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud põhikohaga valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalk; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalk; üle kümne aasta – kuue kuu ametipalk. (5) Hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel; 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 3) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel, kui ta on saanud 65-aastaseks, makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; üle kümne aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. (8) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (9) Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele kuue kuu ametipalk. (10) Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu ametipalk. (11) Lõigetes 6, 7, 8 ja 9 ette nähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (12) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused kõigile ametis olevatele isikutele. V. VALLA ARENGUKAVA Paragrahv 54. Valla arengukava mõiste (1) Arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonna seisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. (2) Arengukava koostatakse mitte vähem kui üheks valimisperioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse vallamaja ruumides ja valla raamatukogudes. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. Paragrahv 55. Valla planeerimine (1) Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Valla planeerimise ja ehitamise korraldamiseks on vallavolikogu kehtestanud Vaivara valla ehitusmääruse. Paragrahv 56. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla või vallaosa territooriumi kohta. (2) Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. Paragrahv 57. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. Paragrahv 58. Valla ehitustegevus (1) Valla pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Valla ehitustegevust reguleerib vallavalitsus seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. VI. MAJANDUS JA EELARVE Paragrahv 59. Vallavara (1) Vallavara on vallale kuuluv vara. Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara vallatakse, kasutatakse ja käsutatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud korrale. Paragrahv 60. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (4) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Paragrahv 61. Maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (4) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. Paragrahv 62. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. Paragrahv 63. Eelarve (1) Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta valla ametiasutuste ja valla hallatavate asutuste tuludest ning kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Käesolevas paragrahvis kasutatavad mõisted: – ürituse finantseerimine – konkreetsete kulude sihtfinantseerimine; – alaeelarve eelnõu – osakonna või hallatava asutuse poolt osakonna, asutuse või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus kõigi kululiikide osas koos seletuskirjaga; – vallaeelarve eelnõu – allasutuste alaeelarvete eelnõude koondite alusel vallavalitsuses koostatud eelarve kavand; – krediidikäsutaja – osakond, asutus, ettevõte jne, kelle kulude katteks on valla eelarvest ette nähtud rahaline kate; – objekti finantseerimine – konkreetsete investeerimiskulude (ehitus, kapitaalremont, soetus) sihtfinantseerimine. (3) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (4) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla hallatavatest asutustest, ametiasutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega vallale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (5) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (6) Laenude võtmine: 1) valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks; 2) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 3) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 15% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest; 4) laenu võib võtta punktis 2 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik; 5) laenu tagatiseks ei või olla munitsipaalomanduses olev vara. (6) Laenude andmine Laenu võib anda üksnes õppelaenuks laenulepingute alusel üliõpilastele valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Paragrahv 64. Vallaeelarve eelnõu koostamine (1) Vallavalitsus valmistab vallavolikogu märtsikuu istungiks ette vallaeelarve koostamise töögraafiku. (2) Vallavalitsuse rahandusosakond valmistab vallaeelarvest laekuvate vahendite osas vallavolikogu komisjonidele, ametiasutustele ja hallatavatele asutustele ette eelarve kulude proportsioonide aruteluks järgmised materjalid: 1) eelneva kolme aasta eelarvete kulude proportsioonid; 2) eelmise aasta eelarve täitmise aruanne; 3) eelmise aasta investeeringute täitmise aruanne. (3) Vallavalitsus koostöös vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga koostab eelarve omatulude plaani ja esitab selle arutamiseks vallavolikogule. (4) Vallavolikogu alatised komisjonid arutavad eelarve kulude proportsioone ja esitavad oma taotluse vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. (5) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon valmistab ette esitatud taotluse koondi koos omapoolsete kommentaaridega vallavolikogule. (6) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon esitab vallavolikogule eelarve kulude proportsioonide määruse eelnõu. (7) Vallaeelarve kulude proportsioonid elualade lõikes vallaeelarvest tulevate vahendite osas määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1. maiks. (8) Vallaeelarve eelnõu koostamist organiseerib rahandusosakond, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab vallavalitsusele eelarve piirsummade eelnõu. Pärast vallavalitsuse piirsummade heakskiitmist teatab eelarve- ja majanduskomisjon alaeelarvete koostajatele eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud näitajad ja jagab välja vastavad vormid 15. maiks. (9) Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad asutused: 1) tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest range kinnipidamise; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama eelarve eelnõu vallavalitsusele 1. juuniks. (10) Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib rahandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. (11) Alaeelarve on eelarveliste asutuste eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Kulude alaeelarved koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveliste asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). Asutuse ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. (12) Kuni kolme nädala jooksul korrigeeritakse allasutustes kulude alaeelarved vastavalt kinnitatud kuluartiklite suurusele ning esitatakse üks eksemplar kinnitatud alaeelarvest kontrollimiseks. (13) Vallavolikogu kinnitab hallatavate asutuste eelarvetes omatulude plaani. (14) Palgafondi aluseks on kinnitatud koosseisud. (15) Kinnitatud alaeelarvete baasil koostab rahandusosakond vallaeelarve tulude ja kulude loendi. (16) Vallavolikogu eestseisus koostab eelarve investeeringute jaotuse objektide lõikes ja esitab selle vallavolikogule. Paragrahv 65. Vallaeelarve eelnõu läbivaatamine vallavalitsuses Vallaeelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab selle vallavolikogu määruse eelnõu vallavalitsusele läbivaatamiseks 15. juuniks. Määruse eelnõule lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) vallavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 5) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. Paragrahv 66. Vallaeelarve eelnõu läbivaatamine vallavolikogus (1) Vallavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. (2) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi ja esitab selle vallavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõu ja edastab selle vallavolikogule. (3) Vallavolikogu töötleb esitatud eelnõu ja viib läbi vallaeelarve esimese lugemise. (4) Vallavolikogu komisjonid vaatavad läbi vallaeelarve eelnõu ja esitavad vallavolikogule omapoolsed seisukohad ja ettepanekud 1. septembriks. (5) Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab eelarve eelnõu vallavolikogu eestseisusele. (6) Vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused vallaeelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega vallavalitsusele või eelarve- ja majanduskomisjonile. (7) Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt vallaeelarve teisel lugemisel. Eelarve- ja majanduskomisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonis heakskiidetud parandusettepanekud viiakse vallaeelarvesse sisse. (8) Vallavolikogu vaatab läbi teisele lugemisele esitatud vallaeelarve eelnõu ja esitatud parandusettepanekud. (9) Vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistavad ette vallaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel vastuvõetud parandustega. Paragrahv 67. Vallaeelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Vallavolikogu võtab vallaeelarve vastu seaduses sätestatud korras. (2) Vallaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Vallavolikogu kinnitab tasakaalus oleva vallaeelarve (osa, peatükk), mis lisatakse vallavolikogu määrusele vallaeelarve kinnitamise kohta. (4) Ametiasutuse, hallatava asutuse ja teiste alaeelarvete kahekohaliste artiklite jaotuse kinnitab vallavalitsus ja väljastab krediidikäsutajale. (5) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Paragrahv 68. Vallaeelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Vallaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti vallaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Vallaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (4) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (5) Vaba jäägi suunamise otsustab vallavolikogu. (6) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. (7) Kontrollifunktsiooni täidetakse ja ettekirjutisi tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (8) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (9) Kulude finantseerimine toimub vastavalt krediidikäsutajate taotlustele. (10) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasine kasutamine on määratud eelarve seletuskirjas. Paragrahv 69. Vallaeelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Vallaeelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud vallaeelarve struktuurile. (2) Hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru vallaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta 25. aprilliks ja 1. oktoobriks. (3) Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. (4) Vallavalitsuse esitatud ning revisjonikomisjonis ning eelarve- ja majanduskomisjonis läbi vaadatud vallaeelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu. Paragrahv 70. Vallaeelarve muutmine, lisaeelarve (1) Valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ülepaisutamise korral vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest vallavolikogu. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava osakonna ja/või asutuse juht otsest vastutust. (2) Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse vallavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistatakse alaeelarve muudatus. (3) Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. (4) Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või vallavalitsuse reservfondist, esitab eelarve- ja majandusosakond kinnitamiseks vallavolikogule koos eelarve täitmise materjalidega. (5) Täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. (6) Lisaeelarve ja vallaeelarve muudatused võetakse vastu samadel alustel kui põhieelarve. (7) Töötasufondi on lubatud muuta ainult vallavolikogu määrusega. (8) Vallas kehtestatud makse, koormisi, teenustasusid, üüre ja rente ei või muuta rohkem kui üks kord eelarveaasta jooksul. Paragrahv 71. Vallaeelarve avalikustamine Vallaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, vallaeelarve muudatused ja lisaeelarved ning vallaeelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Paragrahv 72. Kultuurimälestiste kaitse (1) Kultuurimälestis (edaspidi mälestised) muinsuskaitseseaduse mõistes on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi, nende osa või asjade kogum, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras mälestiseks tunnistatud. (2) Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks. Vallas võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad: 1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, tööndusega seotud kohad; 2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid. (3) Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad: 1) kinnismälestisest eemaldatud osad; 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid; 3) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid; 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed. (4) Vallas korraldatakse muinsuskaitset vallavolikogu ja vallavalitsuse kaudu. (5) Vallavolikogu: 1) määratleb planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevalt valla üld- ja detailplaneeringuga valla seisukohalt olulisi ajaloolisi, kultuuriloolisi, loodusloolisi objekte, vaateid jne. Planeeringutes kehtestatud nõuded on kohustuslikud maaomandi või maakasutuse vormistamisel, muude õigusaktide või projektide koostamisel ja kooskõlastamisel arvestades kinnismälestiste ning muinsuskaitsealade ja nende kaitsevööndite (muinsuskaitseseaduse paragrahvist 25) muinsuskaitselisi nõudeid. (6) Vallavalitsuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine ja heakord. (7) Vallavalitsuse maakorraldus ja ehitusjärelevalve: 1) peab arvestust Muinsuskaitseinspektsiooni poolt esitatud nimekirjade alusel valla haldusterritooriumil, sealhulgas valla omandis või valduses oleval maa-alal asuvate mälestiste üle. Muinsuskaitseinspektsiooni poolt esitatud nimekirjad hoitakse vallavalitsuse maakorralduses avalikus kasutuses; 2) kontrollib mälestistega seotud tööde teostajatel kehtestatud korras välja antud uurimislubade ja litsentside olemasolu; 3) kontrollib mälestistega seotud tööde ja vastavate projektide kooskõlastatust muinsuskaitseinspektsiooniga; 4) täidab muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (8) Vallavanem: 1) teeb Muinsuskaitseinspektsioonile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade ajutise kaitse alla võtmiseks; 2) informeerib Muinsuskaitseinspektsiooni käesoleva seaduse rikkumise juhtudest, mälestisi kahjustavatest muutustest ja kultuuriväärtusega leidudest; 3) peatab mälestisi või kultuuriväärtusega leide ohustavad tööd ja muu tegevuse. Paragrahv 73. Keskkonnakaitse (1) Valla ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes valla õigusaktides. VII. SUHTED RIIGI- JA TEISTE OMAVALITSUSORGANITEGA Paragrahv 74. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Ida-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. (4) Riigiorganid konsulteerivad valla omavalitsusorganeid õigeaegselt ja sobival viisil kõikidest valda oseselt puudutavatest küsimustest. Paragrahv 75. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõttel sõlmitud lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes või mittetulundusühingutes. VIII. VÄLISSUHTED Paragrahv 76. Välissuhted (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvi pakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust. (4) Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu või vallavalitsus ei ole otsustanud teisiti. Paragrahv 77. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine (1) Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selle tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.