Raikküla Vallavolikogu — Raikküla valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 76, 1095

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1, Raikküla Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Raikküla valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Käesolev määrus jõustub alates 1. juulist 2000. a. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja avalikustada Raikküla valla põhimääruses sätestatud korras. Volikogu esimees Urmas UUSTALLO Kinnitatud Raikküla Vallavolikogu 31. mai 2000. a määrusega nr 15 RAIKKÜLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Raikküla valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Raikküla vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Raikküla valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Raikküla vallas korraldab vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Raikküla valla põhimäärusele. II. PÕHIMÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasjad, mida valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha, või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed; biolagunduvad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed; ehitusjäätmed – ehitus- ja lammutusjäätmed, väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. jäätmehooldeleping – jäätme tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvara haldava ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osalise või täieliku käitluse organiseerimiseks või vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ja oma asutamisdokumentides ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – konteinerid, mahutid, kotid, pakendid, anumad, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või isik kelle valduses on jäätmeid; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse taaskasutusele toodete valmistamisel, energia saamisel või mõne muu töö teostamiseks; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, kinnistu kasutaja hoonestusõiguse alusel, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine, ladestamine, käitlus maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; kompostor – mahuti orgaaniliste jäätmete lagundamiseks; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid ja pliidid, külmikud, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis (vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25) nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid, kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitusjäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: * ohtlike jäätmete prügilateks; * tavajäätmete prügilateks; * püsijäätmete prügilateks; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (teisene toore). tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamise tulemusena tekkivad jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotavad oma algsed tarbimisomadused; öko-kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakendid ja muud metallist jäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat kindlaks teha pole võimalik, korraldab kõike (st kogumist, sorteerimist ja vedu) kinnistu valdaja. Kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti, vastutab kinnistu korrashoiu eest selle valdaja. 7. Kõik Raikküla valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2) valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on võimalikult suurel määral taaskasutatavad. 9. Raikküla Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Raikküla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki ja kogumisvahendit tühjendava ettevõtte kontaktandmeid sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ja ei määriks kogumisvahendeid. 14. Jäätmetekitajad on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, sh pöörama tähelepanu jäätmete täielikule taaskasutusse võtmisele või ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 16. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja valmistada ette kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ega põhjusta kahju inimestele, keskkonnale, kinnistule. 17. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 1) koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korrast; 2) omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 3) korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. 4) Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga. 5) Võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 18. Kogumisvahendina kasutada mahutit, mis tehnilistelt näitajatelt võimaldab jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil: 1) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 2) tuleohu vältimist; 3) võimaliku lekke vältimist. 19. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; 2) jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 3) kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; 4) sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust risustamata ja neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Kogumisvahend peab olema kompaktne ja tervisele kahjutu. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisava sagedusega ja mitte harvemini, kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmetekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Olmejäätmete kogumisvahend peab olema kaanega korralikult suletav. 24. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid territooriumi haldav organisatsioon. Teenindusettevõtete ja asutuste sissekäikude juures peab lahtioleku ajal olema prügiurn. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 25. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud kaitsepiire ja alus ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 26. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, erandiks on juhud, kus jäätmed paigutatakse ühiskasutatavasse mahutisse. 27. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa lubatud piirnorme: 0,1 m3 – 50 kg; 0,8 m3 – 400 kg; 2,5 m3 – 1250 kg. 28. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 29. Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekoguja ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppel nendel juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva jäätmekonteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigaldatud üldkasutatavad kogumisvahendid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. 30. Kogumisanumaid tohib paigutada eraldi jäätmeruumi või varikatuse alla. Sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema takistavate astmeteta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrahoiu ja puhtuse tagab kinnistu valdaja. 31. Juhul kui jäätmeid pole mingil põhjusel võimalik kogumisanumasse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumisanuma vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 32. Ajutine konteineriväline ladestamine ei ole lubatud jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 33. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Raikküla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 34. Klaaspakend tuleb paigutada taara kogumismahutitesse nende olemasolu korral või viia lähikonna klaastaara vastuvõtupunktidesse (vt lisa). Värviline ja värvitu klaas tuleb vastavate kogumisanumate olemasolu korral paigutada erinevatesse mahutitesse. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasid jm) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 35. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 36. Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumisvahendisse. 37. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 38. Ehitus- ja lammutusjäätmed koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 39. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 40. Vanapaber ja -papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolul paigutada vastavasse mahutisse või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 41. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei ole lubatud koguda: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis kahjustavad prügila töötajaid või jäätmete transpordiga tegelevaid inimesi; 11) neid aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 42. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) komposteerimisväljakud; 3) matmispaigad; 4) lõhkeainet ja radioaktiivset ainet sisaldavad jäätmed kogutakse ja käideldakse erikorra alusel (täpsemat infot erikorra alusel käitlemise korra kohta saab maakonna päästeteenistuselt). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 43. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu kehtivat jäätmeluba omava veoettevõttega. 44. Raikküla Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru Raikküla Vallavalitsusele. 45. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Raikküla vallas tohivad läbi viia ainult kehtivat maakondlikku jäätmeluba omavad ettevõtted. 46. Jäätmeid võib omal algatusel transportida ainult kehtivat jäätmeluba omavatesse prügilatesse nende lahtiolekuaegadel. Raikküla vallale lähimad seaduslikult toimivad maakondlikud prügilad on Mäepere prügila Rapla vallas ja Uhta prügila Märjamaa vallas. 47. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras. 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostust; 3) elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda eravalduses olevale alale minimaalselt vajaliku sagedusega; 4) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel, veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud reostuse; 5) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 6) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 7) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise; 8) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähem häirival viisil; 9) täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–7.00. 48. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 1) konteineri mass ületab punktis 27 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 2) konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse, või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 49. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 1) sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 2) organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute, mahukate jäätmete ja punktis 27 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo, ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 50. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema esitada prügila valdaja poolt väljastatud kviitung jäätmete üleandmise kohta, mida peab säilitama viis aastat. 51. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 1) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 2) jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 3) tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 52. Jäätmetekitajad võivad orgaanilisi, aia- ja toidujäätmeid komposteerida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil komposteerida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 53. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad võivad orgaanilisi jäätmeid komposteerida kompostorites või Raikküla Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 54. Toidujäätmeid võib aastaringselt komposteerida soojustatud komposteris. 55. Ühiskanalisatsiooni ühendamata eramute heitveekogumiskaevud ja püüdurid peavad pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 56. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele paakautodega vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). 57. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 58. Kogumis- ja heitveekaevude sisu komposteerimiseks koostab Raikküla Vallavalitsus vajaduse korral täiendavad nõuded. 59. Füüsilise isiku kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse vastavalt vajadusele. 60. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei või komposti valmistamiseks kasutada väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 61. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada kompostina. 62. Sõnnikut tohib laotada sulanud maale, kui see ei ohusta keskkonda. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. 63. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja ­pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 64. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 65. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules kuivi oksi ja risu. 66. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 67. Kõik punktis mitte käsitletud jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Raikküla Vallavalitsuse ning Raplamaa Päästeteenistusega. 68. Jäätmete käitluskohtades liikudes tuleb järgida sealse personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenäidatud paika. 69. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Raikküla valla läheduses asuvad prügilad on kirjas käesoleva eeskirja lisas. 70. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud (vt komposteerimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul). 71. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 72. Prügilasse lubatavad jäätmeliigid on loetletud prügila jäätmeloas. 73. Prügilasse saabuvad jäätmekoormad kontrollitakse, antud prügilasse mittelubatavad jäätmed on prügila haldajal õigus tagastada omanikule eesmärgiga toimetada need vastavasse prügilasse. 74. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 75. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas, samuti vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 76. Jäätmete väljaviimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 77. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe oma ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele või keskkonnale. 78. Raikküla Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 79. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 80. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale, ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 81. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 82. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 83. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi väljastatud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 84. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 85. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 86. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 87. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 88. Füüsiline isik teisaldab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm) Raikküla Vallavalitsuse määratud ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. 89. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Raikküla Vallavalitsusega. 90. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 91. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 92. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 93. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 94. Ohtlike jäätmete säilituspaigas võib jäätmeid hoiustada kuni üks aasta. 95. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. VI. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 96. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad peavad taotlema jäätmeloa vastavalt jäätmeseadusele. 97. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Raikküla Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need Rapla Maakonna Keskkonnateenistusele. 98. Jäätmeloa annab Rapla Maakonna Keskkonnateenistus. 99. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 100. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. VII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID VALLAS 101. Raikküla Vallavalitsus koostab, juhindudes Rapla maakonna jäätmekavast selle osana oma Raikküla valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 102. Raikküla valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Raikküla Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. 103. Raikküla valla haldusterritooriumil tegutsev jäätmekäitlusettevõte on kohustatud omama avariisituatsioonide likvideerimise projekti, mille kooskõlastuse vajaduse määrab vallavalitsus. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 104. Raikküla Vallavalitsuse poolt määratud keskkonnakaitsealase töö eest vastutav ametiisik kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 105. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt vastutust jäätmeseaduse paragrahvis 48 sätestatud korras. 106. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 107. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnistu omanik, kandes reostuse likvideerimiskulud. 108. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Lisa Raikküla Vallavolikogu 31. mai 2000. a määrusele nr 15 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA PRÜGILAD 1. Tavajäätmete prügilad Mäepere prügila – Rapla vald (maakondlik) Uhta prügila – Märjamaa vald (maakondlik) Tupiku Prügila – Järvakandi alev (kohalik) 2. Olmejäätmete kogumine ja transport OÜ Resk Asukoht Sauna-2, Rapla, tel 048 57 140 Pakub järgmisi teenuseid: * tava- ja olmejäätmete konteinervedu; * tavajäätmete ladestamine; * haldab Mäepere ja Uhta prügilaid; * settega heitvee ja fekaalide vedu. AS Ragn Sells Eesti Asukoht Roheline 64, Pärnu, tel 044 34 677, juh. Mari Kalaus Suur-Sõjamäe 50, Tallinn, tel 06 277 680, juh. Aadu Nisu Pakub järgmisi teenuseid: * tava- ja olmejäätmete konteinervedu; * tavajäätmete ladestamine; * ohtlike jäätmete vedu ja ladestamine. OÜ Järvakandi kommunaal Asukoht Turu-5, Järvakandi alev, tel 048 77 274 Pakub järgmisi teenuseid: * haldab Tupiku prügilat; * olme- ja tavajäätmete kogumine; * olme- ja tavajäätmete ladestamine. 3. Tapajäätmete matmispaik Raikküla Farmer OÜ Asukoht Raikküla, Rapla maakond, tel 048 64 473 disp. Pakub järgmisi teenuseid: * haldab Keo küla loomsete jäänuste matmispaika. 4. Plahvatusohtlike esemete hävitamise kohad Rätsepa kruusakarjääri 3,4-ha ala – Raikküla vald Koigi-Nõmme kivipurustuse ala – Rapla vald Orava kruusakarjääri ala – Märjamaa vald ERIKÄITLUSEGA TEGELEVAD ETTEVÕTTED 1. Paberi ja papi taaskasutus AS Tallinna Sekto Asukoht Vana-Narva mnt 26, Tallinn (info Oü Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * paberi ja papi kokkuost; * paberi ja papi vedu. 2. Pakendite taaskasutus AS Vaania, tel 06 311 221 Asukoht Komeedi 5, Tallinn (info oü Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * joogipakendite kokkuostupunktide organiseerimine; * klaaskonteinerite ülespanek ja tühjendamine; * klaastaara konteinerite ülespanek ja tühjendamine; * pakendiaktsiisist vabastamise teenus. 3. Ohtlikud jäätmed AS Kesto, tel 06 604 762 Asukoht Paljassaare põik 9a, Tallinn (info OÜ Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * pliiakude ja patareide kokkuost; * akude, patareide ja akuhappe kogumine; * ravimite kogumine; * õli- ja kütusefiltrite kogumine; * vana õli kogumine; * süstalde ja süstlasüsteemide kogumine; * vana värvi, laki ja lahustite kogumine; * päevavalguslambid; * voolikute kogumine. AS Masp Dir. Armin Meesit, tel 05 042 234 Asukohat Laki 25, Tallinn tel 06 393 034 Pakub järgmisi teenuseid: * akude ja patareide kogumine; * värvi, laki, lahustite ja õlide kogumine; * elavhõbekraadiklaaside kogumine; * filmijäätmete vastuvõtt ja käitlus; * ravimite kogumine; * tahmakassettide kogumine; * kineskoopide ja telerite kogumine; * mürk- ja tundmatute kemikkaalide kogumine. AS Reci Eesti Juh. Kalle Kikas, tel 05 054 048 Asukoht Ravi 19–7, Tallinn tel 06 313 310 Pakub järgmisi teenuseid: * õlijäätmete utiliseerimine; * reostunud pinnase utiliseerimine. Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus Juh. Urmas Maivel Asukoht Suur-Sõjamäe tee 37/39, Tallinn, tel 06 604 598 Pakub järgmisi teenuseid: * taimsete ja loomsete rasvade töötlemise jäägid; * loomsete jäätmete töötlemine; * orgaaniliste lahustite kogumine; * värvide ja kemikaalide kogumine; * õlide ja hapete kogumine. 4. Infokandjate hävitamisteenus OÜ Infosüsteemid Asukoht Merivälja tee 24, Tallinn (info OÜ Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * andmekandjate hävitamisteenus; * dokumendid; * disketid; * kõvakettad; * videokassetid; * magnetkaardid ja muud infokandjad. 5. Metallide taaskasutus OÜ Sarma Kivi Asukoht Ööbiku 5–20, Rapla (info OÜ Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * vanaraua kogumine ja transport; * vanaraua tükeldamine ja sorteerimine. 6. Plastmasside taaskasutus OÜ Westeplast Asukoht Pikk 37, Ambla, Järvamaa (info OÜ Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * plastmasside ümbertöötlus; * plastmasside kogumine ja transport. 7. Külmkappide utiliseerimine OÜ Rahest Asukoht Viljandi mnt 19, Rapla (info OÜ Resk) Pakub järgmisi teenuseid: * külmkappide utiliseerimine; * külmutussüsteemide demontaaž.