Narva Linnavolikogu — Narva linna põhimääruse kinnitamine [määrus nr 36/16] — KO, 76, 1094

Narva linna põhimääruse kinnitamine Narva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 36/16 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva linna põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Narva Linnavolikogu 26. oktoobri 1994. a määrus nr 18/6 «Narva Linnavolikogu põhimääruse kinnitamine» ja Narva Linnavolikogu 24. jaanuari 1996. a otsus nr 174/34 «Narva linna põhimääruse paragrahvi 1.8 täiendamine». 3. Käesolev määrus jõustub alates selle avalikustamisest. Volikogu esimees Elsa SUIKANEN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 36/16 NARVA LINNA PÕHIMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Narva – Eesti Vabariigi piirilinn Narva, Eesti Vabariigi piirilinn, asub Ida-Viru maakonna territooriumil Narva jõe läänekaldal. 1.2. Narva linna kohalik omavalitsus Narva linna kohalik omavalitsus – see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi. 1.3. Narva kohaliku omavalitsuse põhimõtted Narva linna kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.3.1. kohaliku elu kõikide küsimuste iseseisev ja lõplik lahendamine ning nende lahendamiseks vastuvõetud otsuste täideviimine; 1.3.2. igale isikule seadusega ettenähtud õiguste, kohustuste ja vabaduse tagamine; 1.3.3. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.3.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täideviimisel; 1.3.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja neile pandud kohustuste täitmisel; 1.3.6. linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile ühiskondlike teenuste osutamine või vahendamine soodsatel tingimustel; 1.3.7. oma tegevuse avalikkus. 1.4. Narva linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1.4.1. Narva linn kui kohaliku omavalitsuse üksus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õiguslikest aktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest, käesolevast põhimäärusest, kokkulepetest riigiorganitega ning teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või nende ühendustega. 1.4.2. Kohalike organite ees seisvate ülesannete realiseerimine on sätestatud linna arengukavas, ülesannete täitmise tagavad linnaeelarve ja seaduse alusel kehtestatud kohalikud maksud. 1.4.3. Narva linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab temale seadusega määratud kohaliku elu küsimused ja tagab nende lahendamise, samuti lahendab ka kõik need kohaliku elu küsimused, mis ei kuulu seaduse alusel riigiorgani või mõne teise organi pädevusse. 1.4.4. Narva linna kui kohalikku omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse raames linnavolikogu ja volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. 1.5. Narva linna omavalitsusorganid. Narva omavalitsusorganid on: 1.5.1. linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.5.2. linnavalitsus – täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 1.6. Narva linna omavalitsusorganite ning kesk-, kohalike, haldus, riiklike ja kohtuorganite vaheliste suhete alused 1.6.1. Narva linna omavalitsusorganite suhete aluseks kesk-, kohalike, haldus- ja riigiorganitega on seadused, aga ka nende põhjal sõlmitud kokkulepped selleks volitatud riigiorgani ja Narva omavalitsusorgani vahel. 1.6.2. Narva omavalitsusorganitel on keelatud edasi anda neile antud ülesandeid või neile ettenähtud realiseerimisvahendeid kesk- või kohalikele haldusorganitele ja teistele subjektidele. 1.6.3. Narva linna suhted teiste kohalike omavalitsusorganitega põhinevad kokkulepetel. 1.6.4. Narva linna omavalitsusorganid võivad ühiste huvide eest väljaastumiseks ja nende kaitseks, samuti ühiste ülesannete täitmise nimel sõlmida teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega lepinguid, aga ka luua liitusid ja ühiseid organisatsioone. 1.7. Narva linna sümbolid: lipp, vapp ja esinduslipp 1.7.1. Narva linna sümboliks on vapp, lipp ja esinduslipp. 1.7.2. Linna ajaloolisel vapil on helesinisel põhjal, mille ülaosas paljastatud mõõk, kummalgi pool mõõka üks kahurikuul, keskosas kaks hõbedavärvilist kala, nende all kõver mõõk, millest omakorda allpool asub veel üks kahurikuul. 1.7.3. Narva lipp on 1936. aasta lipu värvides, kollane sinisega. Lipp kujutab endast ristkülikukujulist kangast, mis koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalribast: ülemine riba on kollast värvi (küpse nisu värvi), alumine pool rohekassinist värvi (mere värvi). Lipukanga laiuse ja kõrguse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus 105 × l65 cm. 1.7.4. Linna esinduslipp on lipuga samades värvides. Esinduslipu mõõtmed on 120 × 160 cm. Lipu keskosas on kujutatud Narva linna vapp. Vapi kujutis on kantud esinduslipu mõlemale poolele. 1.7.5. Narva vapi, lipu ja esinduslipu standardid ning muud visuaalsed sümbolid, aga samuti nende kasutamise korra määrab kindlaks linnavolikogu, kooskõlastades selle Vabariikliku Heraldikaalase komisjoniga. 1.8. Narva linna aukodaniku nimetus ja muud linna poolt omistatavad autasud Linna aukodanikuks võib saada isik, kellel on Narva linna ees erilisi teeneid või keda linn peab austuse vääriliseks. Antud isikule anda aukodaniku märk, tunnistus ja vapikujutisega märk, mille staatuse kinnitab linnavolikogu. Narva linna aukodanikku võib autasustada hinnalise kingituse või rahalise preemiaga. 1.9. Asjaajamise keel Narva linna kohalikes omavalitsusorganites Asjaajamise keel Narva linna kohalikes omavalitsusorganites ja nende struktuursetes allüksustes on eesti keel ja teised keeled vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 41 lõigetele 1 ja 2. 2. Narva linna piirid 2.1. Narva linna piirid 2.1.1. Narva linna piirideks on: idast Narva jõgi, lõunast Narva veehoidla, põhjast ja läänest Ida-Viru maakonna Vaivara valla territoorium. 2.1.2. Narva linna piiride muutmine toimub seadusega ettenähtud korras pärast linnavolikogu või linnaelanike arvamuse väljaselgitamist. 2.1.3. Narva linna piir on tähistatud ka linna suunduvatel maanteedel. 3. Linnaelanik 3.1. Linnaelaniku mõiste Narva linna elanik – isik, kelle elukohaks on elanikkonna registri andmete järgi Narva linn. 3.2. Linnaelaniku valimisõigus Narva linna elanik võtab valimistest osa vastavalt valimisseadusele. 3.3. Teiste isikute õigusliku staatuse reguleerimine Seadusega ettenähtud raames on linnavolikogul õigus reguleerida nende isikute tegevust, kelle valduses on Narvas asuvaid kinnisvarasid, kes ajutiselt elavad või töötavad Narvas, samuti ka linna külaliste käitumist. 4. Linnavolikogu 4.1. Narva linna esinduskogu 4.1.1. Narva linnavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 4.1.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia seadusega ettenähtud korras elanike küsitluse. 4.1.3. Linnavolikogu kinnitab seadusega ettenähtud korras oma struktuuri ja töökorra. 4.1.4. Volikogu esimees esindab linnavolikogu ja juhib selle tööd. 4.2. Linnavolikogu valimiste kord 4.2.1. Linnavolikogu valitakse kolmeks aastaks üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 4.2.2. Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linna territooriumil valimisringkonnad. Mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab kindlaks linnavolikogu. 4.2.3. Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igaühes neist ja ringkonna piirid avaldatakse üldiseks tutvumiseks vastavalt seadusele. 4.3. Linnavolikogu liige 4.3.1. Linnavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad linnavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. 4.3.2. Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. 4.3.3. Linnavolikogu liikme nimetamisel ja kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks, aga ka muudel seadusega ettenähtud juhtudel, temale antud volitused peatuvad või lõpevad. 4.3.4. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral, samuti nende peatumisel asendab teda kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega ettenähtud korras linnavolikogu asendusliige. Linnavolikogu asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused alates sellest päevast, kui jõustub otsus tema asendusliikmeks määramise kohta. 4.3.5. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 4.3.6. Linnavolikogul on õigus kompenseerida oma liikmele kulutused, mis on seotud tema volikogu liikme tegevusega. 4.3.7. Linnavolikogu liikme tegevus on avalik, ta informeerib valijaid nii oma kui ka volikogu tegevusest. 4.3.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 4.4. Linnavolikogu pädevus 4.4.1. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine. 4.4.2. Linnavolikogu kohaliku omavalitsuse komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine. 4.4.3. Volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine. 4.4.4. Volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine. 4.4.5. Linnapea valimine, ametist vabastamine ja palga suuruse määramine. 4.4.6. Linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine. Valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. 4.4.7. Linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine, aga samuti selle täitmise aruande kinnitamine. 4.4.8. Kohalike maksude määramine ja maksumäärade muutmine. 4.4.9. Linna eelarvesse laekuvate maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine. 4.4.10. Koormiste määramine. 4.4.11. Toetuste andmise korra kehtestamine. 4.4.12. Munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine. 4.4.13. Linna arengukava kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine. 4.4.14. Laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine. 4.4.15. Linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine. 4.4.16. Taotluste esitamine või arvamuse avaldamine linna piiride muutmise või haldusüksuste nimetuse muutmise kohta, või ka taotluste kohta, mis on seotud varaliste või muude vaidlustega. 4.4.17. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine. 4.4.18. Valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni moodustamine ja jaoskonnakomisjonide moodustamine. 4.4.19. Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale, valitsuse liikmele. 4.4.20. Linnavalitsusüksuse esindamise korra kindlaksmääramine. 4.4.21 Linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhimääruse kinnitamine ja muutmine. 4.4.22. Linnakohtu kaasistujate valimine. 4.4.23. Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine. 4.4.24. Maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine. 4.4.25. Linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine. 4.4.26. Kinnisasja sundvõõrandamine taotluse esitamine. 4.4.27. Üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine. 4.4.28. Üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine. 4.4.29. Detailplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine. 4.4.30. Linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine. 4.4.31. Sotsiaalsete garantiide kehtestamine. 4.4.32. Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. 4.4.33. Narva linna tänavate ümbernimetamine. 4.4.34. Narva linna aukodaniku aunimetuse määramine. 4.4.35. Muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 4.5. Linnavolikogu pädevuse delegeerimine 4.5.1. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 4.5.2. Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 4.6. Linnavolikogu struktuur 4.6.1. Linnavolikogu töövormid on istungid (istungjärgud), komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, aga samuti volikogu liikmete iseseisev töö. 4.6.2. Linnavolikogu valib kohustuslikus korras revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vastavalt linnaelu problemaatiliste valdkondade olemasolule, valmistamaks ette linnavolikogu istungil läbiarutamisele ja vastuvõtmisele kuuluvaid küsimusi. Ajutisi komisjone ja töögruppe moodustab linnavolikogu vastavalt vajadusele. 4.6.3. Linnavolikogu formeerib linnavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimehed ja fraktsioonide esimehed. 4.6.4. Linnavolikogu tehnilised küsimused lahendab volikogu kantselei. 4.7. Linnavolikogu esimees 4.7.1. Korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. 4.7.2. Esindab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud volitustele Narva linna ja tema volikogu. 4.7.3. Kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele. 4.7.4. Jagab korraldusi linnavolikogu ja tema kantselei sisemise töö organiseerimiseks. Määrab ametisse ja vabastab ametist linnavolikogu kantselei juhataja. 4.7.5. Täidab vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele muid temale pandud ülesandeid. 4.8. Linnavolikogu reglement 4.8.1. Linnavolikogu töö toimub vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud reglemendile. 5. Narva Linnavalitsus 5.1. Narva Linnavalitsuse mõiste 5.1.1. Narva Linnavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need oma pädevusse. 5.1.2. Linnavalitsus realiseerib punktis 5.1.1 loetletud ülesannete täitmise õigusaktide väljaandmise, oma majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli teostamise kaudu. 5.1.3. Linnavalitsus juhib linna haldusaparaadi tegevust, korraldab linna munitsipaalomanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks linnavalitsuse sisese töökorra. 5.1.4. Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel anda üle teistele isikutele, jäädes ise nende täitmise eest vastutavaks. 5.2. Narva Linnapea valimise kord 5.2.1. Linnavolikogu võib valida linnapeaks Eesti kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea funktsioone. 5.2.2. Narva linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul uue volikogu koosseisu esimesest istungist arvates. 5.2.3. Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaat seatakse üles kirjaliku ettepanekuga volikogu istungil. Volikogul on õigus kuulutada linnapea leidmiseks konkurss. 5.2.4. Pärast linnapea kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast kolmeliikmeline hääletamiskomisjon. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi hääletamise ja koostab tulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 5.2.5. Linnapea valitakse volikogu volituste ajaks salajase hääletamisega volikogu liikmete häälteenamusega. Kui kandidaate on enam kui kaks ja keegi kandidaatidest ei saavuta volikogu häälteenamust, võib samal päeval korraldada teise vooru kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 5.2.6. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 5.3. Linnapea: 5.3.1. saab volikogus valimiste päevast volitused linnavalitsuse moodustamiseks; 5.3.2. esitab Narva Linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks, toimib tööandjana linnavalitsuse liikmete suhtes; 5.3.3. korraldab ja vastutab linnavalitsuse töö eest; 5.3.4. esindab Narva linna ja linnavalitsust seaduse, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu poolt ettenähtud pädevuse alusel, omab allkirjaõigust; 5.3.5. esitab linnavalitsusele kandidaate, linna ametiasutuste juhtide ametikohtadele kinnitamiseks ja toimib nende suhtes tööandjana; 5.3.6. annab välja käskkirju linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks; 5.3.7. täidab teisi talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 5.4. Linnavalitsuse koosseis, tema moodustamise põhimõtted ja volituste tähtaeg 5.4.1. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad: linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed. 5.4.2. Linnavalitsuse moodustab ja tema isikkoosseisu kinnitab volikogu linnapea esildisel tema volituste ajaks. 5.4.3. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuses teenistuses oleku ajaks. 5.4.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti linnavalitsuse tagasiastumisel lõpevad linnavalitsuse liikmete volitused päevast, millal linnavalitsuse uus koosseis on asunud täitma oma ülesandeid. 5.4.5. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päeval. 5.4.6. Linnavalitsus astub tagasi: 1) linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise, teovõimetuks tunnistamise või tema surma korral; 3) kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. 5.4.7. Linnapea esitab tagasiastumispalve kogu linnavalitsuse nimel. 5.5. Linnavalitsuse pädevus. 5.5.1. Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) korraldab linna vara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt linnavara eeskirjale; 5) nimetab ametisse linna ametiasutuste juhid; 6) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. 5.5.2. Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 5.6. Linnavalitsuse töökord 5.6.1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. 5.6.2. Linnavalitsuse istungit juhib linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. 5.6.3. Linnavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust, linnapea ja linnasekretär või nende asendajad. 5.6.4. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks istungit juhatava isiku hääl. 5.6.5. Linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud ning protokollija. 5.6.6. Linnavalitsuse istungi päevakorra ettevalmistamise ja küsimuste esitamise üksikasjalik kord määratakse linnavalitsuse töökorra määrusega. 5.6.7. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule ja linnaelanikele. Tööjaotus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. 5.6.8. Linnavalitsus annab oma korraldusega volitusi oma huvide esindamiseks kohtus. 5.7. Narva Linnavalitsuse komisjonid 5.7.1. Linnavalitsusel on õigus moodustada oma korraldusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste ettevalmistamisel. 5.7.2. Linnavalitsuse alalise komisjoni põhimääruse ja koosseisu kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, õigused, teenindamise kord ning komisjoni töö järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 5.7.3. Linnavalitsuse ajutisi komisjone moodustatakse linnavalitsuse korraldusega üksikküsimuste läbitöötamiseks. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. 5.7.4. Linnavalitsus määrab komisjoni esimehe tavaliselt linnavalitsuse liikmete hulgast. Komisjon valib oma liikmete hulgast sekretäri. 5.7.5. Linnavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tegevuses osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Komisjoni esimees võib kutsuda komisjoni tööst osa võtma sõnaõigusega isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 5.7.6. Komisjoni istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja sekretär. 5.8. Narva linnasekretär 5.8.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 5.8.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on akadeemilise kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 5.8.3. Linnasekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5.8.4. Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) vastutab linnavalitsuse istungite ettevalmistamise eest ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduse, linna põhimääruse, linnavalitsuse töökorra ja linnakantselei põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 5.8.5. Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. 6. Linna õigusaktid 6.1. Linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktid 6.1.1. Linnavolikogul ja -valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 6.1.2. Linnavolikogul on õigus võtta üksikaktidena vastu otsuseid, -valitsusel anda korraldusi. 6.1.3. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Narva haldusterritooriumil. 6.1.4. Üks eksemplar linna omavalitsusorgani poolt väljaantud õigusaktist säilitatakse linnakantseleis. 6.2. Linna õigusaktide algatamise õigus 6.2.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnaelanikel punktis 6.3 sätestatud korras; 2) volikogu liikmel; 3) volikogu komisjonil; 4) volikogu fraktsioonil; 5) linnavalitsusel. 6.2.2. Linnavalitsuse õigusakti algatamise õigus on: 1) linnaelanikel punktis 6.3 sätestatud korras; 2) volikogu liikmel; 3) linnavalitsuse liikmel ja linnasekretäril; 4) linnavalitsuse ametiasutuse juhil. 6.3. Õigustloovate aktide algatamise õigus linnaelanike poolt 6.3.1. Vähemalt ühel protsendil Narva linna hääleõiguslikest elanikest on õigus algatada linnavolikogu või -valitsuse määruste vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. 6.3.2. Linnavolikogu või -valitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla taotlust esitavad ja toetavad linnaelanikud, märkides ära oma elukoha. 6.3.3. Linnaelanike poolt tõstatatud küsimus linnavolikogu või -valitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise kohta võetakse arutlusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul alates selle saabumisest. 6.4. Linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 6.4.1. Volikogu ja valitsuse õigusaktid peavad vastama normitehnika üldnõuetele ja olema arusaadavad. Nende vastuvõtmise protseduur on reglementeeritud volikogu või linnavalitsuse töökorraga. 6.4.2. Volikogu määrused kuuluvad avalikustamisele enne nende jõustumist. 6.4.3. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks, kui ta on ära trükitud volikogu poolt määratud kohalikus ajalehes või kättesaadav riiklikus, kohalike omavalitsuste õigusaktide elektroonses registris või Narva linna koduleheküljel internetis või välja pandud linnavolikogu kantseleis. 6.4.4. Volikogu istungi protokoll peab olema kättesaadav kõigile soovijatele volikogu kantseleis, kui see ei ole piiratud seadusega sätestatud korras. 6.4.5. Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist. Kui määruses on toodud hilisem jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast. 6.4.6. Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud päevast. Volikogu kantselei saadab otsused nende täitjatele ja asjaosalistele. 6.4.7. Linnavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad alates neis märgitud tähtajast ja peavad olema kättesaadavad linnakantseleis. 6.4.8. Linnavalitsuse istungi protokoll peab olema kättesaadav kõigile soovijatele linnakantseleis, kui see ei ole piiratud seadusega sätestatud korras. 6.4.9. Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja -valitsuse õigusaktid saadetakse nii paberkandjal kui elektroonsel kujul Riigikantseleile nädala jooksul pärast vastuvõtmist. 6.4.10. Volikogu määrustele ja otsustele, aga ka istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 6.4.11. Linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. 6.4.12. Linnavalitsus korraldab linna õigusaktide süstematiseerimist ning nende saatmist täidesaatjaile ja neist huvitatud isikutele. 6.5. Narva põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 6.5.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu. 6.5.2. Põhimäärus või temas tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 6.5.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päevast alates. 6.6. Narva linna õigusaktide täitmise kontroll 6.6.1. Narva õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse töökorras sätestatud korras. 6.6.2. Narva õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. 7. Linna eelarve 7.1. Narva linna eelarve tulud ja kulud 7.1.1. Linna eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) eelarvelised asutused majandustegevuse tulemusena, samuti äriühinguis osalemisest laekuv tulu; 3) eraldised riigieelarvest, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja saadud intressid; 5) muud laekumised. 7.1.2. Linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega linnale pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 7.1.3. Eelarveaasta määratakse kindlaks Eesti Vabariigi seadustega. 7.2. Linna eelarve koostamine ja jõustumine 7.2.1. Linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras arvestades linna arengukava. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 7.2.2. Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud, mis eelarve koostamisel viiakse tasakaalu. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus, kaasates selleks linnavolikogu finants-majanduskomisjoni. 7.2.3. Linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 7.2.4. Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. Linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 7.2.5. Rahandusamet korraldab linna eelarve koostamist igal aastal alates 1. juunist. Rahandusamet teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma ja annab selle üle volikogu komisjonidele kuni 1. oktoobrini. 8. Linnavara 8.1. Linnavara mõiste 8.1.1. Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustustused. 8.1.2. Kohalikest maksudest tulenevad nõuded ning muudel alustel tekkinud nõuded loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 8.1.3. Linnale kuuluv kinnisasi peab olema kantud kinnisturaamatusse, kuid seda koormatakse asjaõigusega või kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. 8.2. Linnavara valitsemine 8.2.1. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 8.2.2. Linnavara valitseja on linna ametiasutus. 8.2.3. Linnavara valitseja on kohustatud kõigiti hoolitsema tema valitsemisel oleva linnavara säilimisel ja selle väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga tehingut, peab linnavara valitseja juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida linn võib tehingust tulenevalt saada. 8.3. Majandustegevus ning Narva linna osalemine juriidilistes isikutes 8.3.1. Narva linn võib avalike teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, samuti asutada sihtasutusi, olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohalt olulises äriühingus, samuti olla mittetulundusühingu liige. 8.3.2. Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.3.3. Linnavalitsus saadab linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse andmed registreerimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 8.3.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Narva linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Narva linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. 8.3.5. Linnavalitsus nimetab linna sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed, samuti teostab linnavalitsus muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Osaühingu nõukogu puudumisel nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 8.3.6. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui osaühingus või aktsiaseltsis osaleb lisaks Narva linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Narva linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 8.3.7. Linnavolikogu või linnavalitsus või linnaasutus ei tohi piirata õigusakti või toiminguga konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui selline õigus ei tulene seadusest. 8.3.8. Seaduses ja põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks on Narva linnal õigus sõlmida lepinguid. Linna nimel lepingute sõlmimise õigus on oma pädevuse piires linnapeal, volikogu esimehel ning teistel volikogu, linnavalitsuse või linna ametiasutuse poolt volitatud isikutel. 8.4. Kohalikud maksud 8.4.1. Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks( edaspidi maksumäärus). 8.4.2. Kohalikud maksud, maksumäärade muudatused kehtestatakse enne eelarve vastuvõtmist või muutmist või lisaeelarve vastuvõtmist. Maksud ja maksumäärad ning nende muudatused kehtestatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve vastuvõtmise või eelarve muutmisega. 8.4.3. Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab maksumääruses kehtestatud korras kohalike maksude kogumist linna ametiasutuste kaudu. 8.4.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 8.5. Koormised 8.5.1. Koormis on kohustus teostada teatud töö isiku omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumi ning sellega piirneva üldkasutatava ala heakorra tagamiseks. Koormis pannakse isikule linna heakorraeeskirja täitmiseks. 8.5.2. Koormis kehtestatakse volikogu määrusega. Koormise määramisel sätestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 8.5.3. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus. Linnavalitsus nimetab koormise täitmise kontrollimise eest vastutava isiku ning sätestab nimetatud isiku õigused ja kohustused kontrolli läbiviimisel. 8.5.4. Koormist ei või asendada maksuga linnaeelarvesse. 8.5.5. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 8.5.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 8.6. Linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivad muud õigusaktid 8.6.1. Linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivad lisaks põhimääruse sätetele volikogu poolt kinnitatav linnavara eeskiri, linnavara võõrandamise kord ning linnavara kasutusse andmise kord. 8.6.2. Volikogul on õigus teatud vara liigi erisusi arvestades kehtestada eraldi määrusega sellise vara valdamise, kasutamise ja võõrandamise kord. 9. Linna arengukava 9.1. Linna arengukava 9.1.1. Linna arengukava on dokument, mis kajastab Narva linna omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuundi, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise aluseid. 9.1.2. Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. 9.1.3. Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab linna arengukava pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt ettenähtud korras. 9.1.4. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogu arengukava muutmise menetlus. 9.2. Linna üldplaneering ja arenguplaan 9.2.1. Linna üldplaneering on linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutuse plaan, mille kinnitab linnavolikogu kümneaastaseks perioodiks Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõuete kohaselt. 9.3. Linnaehitus 9.3.1. Linnaehitus on maatükile (krundile) ehitise või rajatise püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Ehitamine toimub linna üld- ja detailplaneeringu ja selle alusel kinnitatud teiste maakasutuse plaanide ning ehitusprojektide alusel. Ehitustegevust reguleeritakse Eesti Vabariigi õigusaktide ning linnavolikogu poolt kinnitatud ehitusmäärusega. 9.3.2. Linn võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maatükke, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. 9.4. Kultuuriväärtuste kaitse 9.4.1. Narva linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuvate mis tahes isiku omanduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunstiväärtuste või muude riikliku väärtusega mälestiste säilimine. 9.4.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, aga ka nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Vabariigi Valitsuse õigusaktidega ning linnavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 9.5. Keskkonnakaitse 9.5.1. Omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, linna territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine. 9.5.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 9.5.3. Seadusega sätestatud korras on omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud kehtestatakse linna heakorra- ja keskkonnakaitse eeskirjades, linna ehitusmääruses ja teistes linnavolikogu määrustes ja otsustes. 10. Linna asutused ja linna avalik teenistus 10.1. Linna asutused on: 10.1.1. linna ametiasutused – linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnavalitsuse ametid, osakonnad ja teenistused, mis teostavad avalikku võimu ja finantseeritakse linna eelarvest; 10.1.2. hariduse-, kultuuri, spordi-, tervishoiu, hoolekande- ja muud asutused, mida finantseeritakse linna eelarvest ja mis ei teosta avalikku võimu. 10.2. Linna ametiasutuste moodustamise kord 10.2.1. Linna ametiasutuse moodustamise ja põhimääruse ning selle muudatused kinnitab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. 1) Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse ametiasutuse põhimääruses. 2) Linna ametiasutuste struktuuri ja palgatingimused kinnitab Narva Linnavolikogu. 10.2.2. Linna teiste asutuste moodustamise kord. 1) Linna asutuste asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. 2) Linna asutuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab linnavalitsus. 3) Linna asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. 10.2.3. Linna avalik teenistus: 1) linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses; 2) linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses; 3) linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad; 4) ametnik on avaliku teenistuse seaduse alusel ametiasutuse koosseisus ametikohale nimetatud või valitud isik; 5) abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja; 6) koosseisuväline teenistuja on ajutise iseloomuga määratud ajaks tööle nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud isik; 7) linna avalik teenistus toimub seaduses ja Narva õigusaktides sätestatud korras. 10.3. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 10.3.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, või kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 10.3.2. Punktis 10.3.1 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel, v.a punkti 10.3.1 alapunktis 2 toodud juhul, valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. 10.4. Linna teenistust korraldab ja kontrollib linnakantselei 11. Välissidemed ja koostöö omavalitsusüksustega 11.1. Narva linna välissuhete korraldamise alused 11.1.1. Linnal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 11.1.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti linna esindamise küsimuse nendes otsustab linnavolikogu. 11.1.3. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat koostööd kõigi linnade ja omavalitsustega siseriiklikult ja välismaal. 11.2. Narva linna suhted sõpruslinnadega ja koostöö regionaalsel tasandil 11.2.1. Narva linn arendab vastastikku huvipakkuvat tööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi sidemeid linna edasise arendamise ja linnaelanike huvides. 11.2.2. Linna arengu huvides teevad Narva omavalitsusorganid koostööd teiste regioonide omavalitsusorganitega, samuti arendavad sidemeid ja teevad koostööd pealinna omavalitsusorganitega ning teiste riikide linnadega. 11.2.3. Narva kui linn Eesti ja Vene Föderatsiooni piiril arendab mõlemapoolset kasulikku koostööd vastavalt valitsuste vahelistele kokkulepetele. 11.2.4. Rahvusvahelised kokkulepped, mis on sõlmitud Narva linna omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute poolt, kuuluvad linnavolikogu poolt läbivaatamisele ja kinnitamisele, kui nendest kinnipidamiseks on Narva linnale pandud teatud kohustusi, mis nõuavad täiendavaid kulutusi linna eelarvest.