Narva Linnavolikogu — Narva Pähklimäe Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis [määrus nr 37/16] — KO, 74, 1071

Narva Pähklimäe Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis Narva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 37/16 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 12 lõikele 1, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narva Pähklimäe Gümnaasiumi põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Antud määrus jõustub seadusega ettenähtud korras. Volikogu esimees Elsa SUIKANEN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 37/16 NARVA LINNA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Narva linna Pähklimäe Gümnaasium on gümnaasium, mille juures on põhikooli klassid (edaspidi gümnaasium). 1.2. Gümnaasium asub aadressil Pähklimäe 3, 20605 Narva, Ida-Virumaa, Eesti. 1.3. Narva Pähklimäe Gümnaasium on munitsipaalasutus, mis kuulub vastavate õigustega Narva Haridusosakonna struktuuri. 1.4. Gümnaasium juhendub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja teistest Eesti Haridusministeeriumi ja kohalike omavalitsusorganite õigusaktidest. 1.5. Gümnaasiumil on oma pitsat, sümboolika ja pangaarve. 2. Gümnaasiumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded 2.1. Gümnaasiumi tegevuse peaeesmärk on põhi- ja keskhariduse andmine. 2.2. Gümnaasium annab üldkeskhariduse. Üldkeskharidus – see on teadmiste, oskuste, ja käitumisnormide väärtus, mis võimaldab arendada kodaniku kohust, valida ja omandada sobivat ametit, austada ennast, oma peret, teisi inimesi ja loodust. 2.3. Gümnaasiumi tegevuse peaeesmärk on õpilaste õpetamine ja kasvatamine vastavalt haridusstandardile. Gümnaasium on võimeline säilitama kultuuri- ja ajaloolisi traditsioone, toetades rahvuse identiteedi tunnet. Gümnaasium loob tingimused ja aitab igati kaasa õpilaste integreerumisele Eesti ühiskonda. 2.4. Gümnaasiumi põhitegevuseks on: 2.4.1. laste vaimsete huvide ning võimete väljaselgitamine ja arendamine läbi õppetöö, klassivälised üritused, ringitööd, huviklubid; 2.4.2. ameti valimisel vajaminevate algteadmiste andmine; 2.4.3. eelduste loomine kõrghariduse omandamiseks (vastavalt haridusstandardile); 2.4.4. arendada õpilastes austust kodumaa vastu; 2.4.5. arendada õpilastes austust töö- ja kodukoha vastu; 2.4.6. gümnaasiumi materiaalse ja metoodilise baasi arendamine; 2.4.7. koostöö kodumaiste ja välisfirmadega, ühiskondlike organisatsioonidega, kohalike omavalitsusorganite- ja riigiorganitega; 2.4.8. teostada vajaduse korral gümnaasiumi baasil mittekommertslikke haridusteenuseid, kasutades oma personali, õpilaste, lastevanemate või gümnaasiumi lõpetajate abi. 3. Õppekeel 3.1. Gümnaasiumis on õppekeeleks vene keel, järk-järgult minnakse üle eestikeelsele õppele. 4. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused 4.1. Õpetamise alusdokumendid on: • Riiklik õppekava, mis määratleb haridusstandardi. • Gümnaasiumi ainekavad on suunatud keskhariduse omandamisele ja õppetöö võimalikule jätkamisele kõrgkoolis. • Riiklik õppekava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt. • Ainekavad kinnitab gümnaasiumi direktor kooskõlastatult õppenõukogu ja hoolekoguga. 4.2. Gümnaasiumi õppekava toetub riiklikule õppekavale. 4.3. Õppekava võib muuta ja täiendada õppeprotsessi jooksul. 4.4. Gümnaasiumi õppeprogrammis pööratakse erilist tähelepanu eesti keelele. Gümnaasiumiastmes toimub mõnede ainete õpetamine eesti keeles. Gümnaasium teeb koostööd asutustega, kes soodustavad efektiivset eesti keele õppimist. 4.5. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale. 4.6. Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele kehtestab haridusminister vastava määrusega. 4.7. Õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja igaks õppeaastaks ise nimistust, mis on kinnitatud haridusministri vastava määrusega. 4.8. Riigieelarve vahenditest soetatakse õpikuid, mis on saanud Haridusministeeriumi kinnituse riiklikule õppekavale vastavuse kohta. 4.9. Õppeaasta kestab esimesest õppepäevast ühel kalendriaastal kuni järgmise kalendriaasta esimese õppepäevani. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist, praktikast ning koolivaheaegadest. 4.10. Õppeaasta algab 1. septembril. 4.11. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. 4.12. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab kindlaks haridusminister vastava määrusega. 4.13. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab kindlaks haridusminister vastava määrusega. 4.14. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kindlaks tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 4.15. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 4.16. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viie palli süsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse 10 või 100 palli süsteemis vastavalt haridusministri määrusele. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister vastava määrusega. 4.17. Põhikooli esimesse klassi võetakse vastu need lapsed, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad seitsme aastaseks. Vanemate soovil võib esimesse klassi minna laps, kes jooksva aasta 30. aprilliks on saanud kuue aastaseks. 4.18. Vastuvõtt gümnaasiumi toimub põhikooli lõputunnistuse tulemuste alusel. 4.19. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamiteks on riigieksamid ja koolieksamid. Lõpueksamite korra, vormi ja aja kehtestab haridusminister vastava määrusega. 4.20. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse vormi, samuti riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. 5. Õpilased ja nende vanemad 5.1. Õpilasel on õigus: • valida oma huvidele ja võimetele vastavaid valik- ja vabaaineid; • valida oma huvidele ja võimetele vastav kool; valida koolis õpetatavate valikainete piires õppeaineid või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; • vabalt avaldada oma arvamust, kaitsta oma väärikust ja isiklikku puutumatust; • saada hindeid vastavalt oma teadmistele; • puhata täisväärtuslikult vahetundidel, koolivaheaegadel, puhke- ja pidupäevadel; • moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; • valida ja olla valitud kooli hoolekogusse; • kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; • saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; • saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; • saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti saada esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; • pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lasteorganisatsioonide poole. 5.2. Gümnaasiumi õpilane on kohustatud: 5.2.1. õppima vastavalt oma võimetele, omandama vastava klassi õppeprogrammid; 5.2.2. täitma gümnaasiumi sisekorra eeskirju; 5.2.3. sooritama arvestusi ja eksameid vastavalt gümnaasiumis kehtestatud sissekorrale; 5.2.4. keelduma tegevusest, mis võib põhjustada moraalset ja materiaalset kahju kaasõpilastele, kooli personalile ja kaaskodanikele; 5.2.5. käituma viisakalt ja lugupidavalt ka väljaspool gümnaasiumi; 5.2.6. alluma õppenõukogu otsustele, õpetajate ja tööpersonali nõudmistele; 5.2.7. austama teiste vaateid ja ettepanekuid; 5.2.8. aitama endast nooremaid; 5.2.9. kasutama kasulikult ja sihikindlalt tunni- ja õppeaega; 5.2.10. hoidma puhtust klassiruumis, sööklas, raamatukogus, spordisaalis jne; 5.2.11. suhtuma peremehelikult gümnaasiumi varasse; 5.2.12. esindama gümnaasiumi olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel, kõikvõimalikel üritustel vastavalt oskustele ja võimetele; 5.2.13. hoidma koolis korda; 5.2.14. esitama klassijuhatajale puudumiste kohta tõendeid. 5.3. Gümnaasiumi õpilasel on keelatud: 5.3.1. kaasa tuua, levitada ja kasutada relvi, lõhke- ja tuleohtlikke materjale, alkohoolseid jooke, tubakatooteid, narkootilisi aineid, pornograafilisi materjale; 5.3.2. füüsilise jõu kasutamine omavahelise olukorra väljaselgitamisel, hirmutamine, ebatsensuursete sõnade kasutamine, tegeleda asjadega, mille tagajärjed on ohtlikud ühiskonnale; 5.3.3. tekitada materiaalset kahju gümnaasiumi varale või hoonele; 5.3.4. omavoliliselt puududa tundidest või muudest õppeüritustest. 5.4. Õpilaste ergutamise vormid: 5.4.1. suuline (kirjalik) õpetajate kiitus; 5.4.2. õpetajate ja direktori kirjalik tänukiri; 5.4.3. kooli tänukiri õpilase vanematele; 5.4.4. tunnustuse avaldamine üldkoosolekul; 5.4.5. kiitus klassi lõpetamise puhul; 5.4.6. premeerimine kingituse, raha või ekskursiooniga; 5.4.7. kiitus saavutatud tulemuste eest õppeainetes; 5.4.8. tänuavaldus direktori käskkirjaga; 5.4.9. sissekanne gümnaasiumi kroonikasse. 5.5. Õpilaste hukkamõistmine. Õppekohustuste mittetäitmise, aga ka õppe-eeskirjade rikkumise pärast võib karistada õpilasi järgmiselt: 5.5.1. õpilase ja tema vanemate kutsumine õppenõukogusse; 5.5.2. õpilase käitumise arutamine kooli hoolekogus; 5.5.3. materiaalse kahju puhul avalik andekspalumine ja kahjutasu tasumine; 5.5.4. kirjalik noomitus; 5.5.5. direktori käskkiri; sissekande tegemine õpperaamatusse; 5.5.6. gümnaasiumist väljaheitmine. 5.6. Gümnaasium kindlustab õpilastele koolisolemise ajal nende tervise ja heaolu, koostab päevaplaani, mis vastab tervisekaitse normidele. Linnavalitsus koostöös linnaarstiga organiseerib õpilaste meditsiinilise teenindamise. 5.7. Õpilastel ja nende vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mitte nõustuda, samuti pöörduda õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 5.8. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud materiaalne kahju hüvitatakse õpilaste või lastevanemate poolt kooli sisekorraeeskirjades ettenähtud korras. 5.9. Gümnaasiumi õpilastele väljastatakse õppeperioodi ajaks õpilaspilet. 5.10. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 6. Kooli töötajad 6.1. Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Kooli personali miinimumkoosseisu kehtestab haridusminister vastava määrusega. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töökorraga, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 6.2. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. 6.3. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ning teiste õppe- ja kasvatustöö alal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks kuulutatakse välja konkurss. 7. Koolielu korraldamine 7.1. Kooli juhib direktor. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse linnavalitsus. Kooli direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks. Direktoriga sõlmib töölepingu haridusosakonna juhataja. 7.2. Gümnaasiumi direktor: • juhib kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus-finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega; • ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord; • annab välja käskkirju ja korraldusi, mis on kohustuslikud täitmiseks kogu gümnaasiumi personalile; • kinnitab töösisekorra, tunniplaani, gümnaasiumi töö korralduse; • kindlustab õigeaegselt gümnaasiumi materiaalse baasi finantseerimise; • teostab personaliarvestust, sõlmib töölepinguid, muudab ning lõpetab neid vastavalt tööseadusandlusele ja pedagoogide teenistust reguleerivatele õigusaktidele; • korraldab personali atesteerimist. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister vastava määrusega; • direktor on ka tööandja. Ta koostab koosseisunimestiku, kooskõlastab selle Narva Haridusosakonnaga; • direktor on aruandekohuslik Narva Haridusosakonna ja hoolekogu ees. 7.3. Juhul kui direktor puudub töölt rohkem kui kaks nädalat, täidab tema kohustusi asetäitja. Sel juhul ei ole asetäitjal õigust töölepinguid alustada ega lõpetada. Pedagoogiline nõukogu 7.4. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab kindlaks haridusminister vastava määrusega. Hoolekogu 7.5. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse, volikogu vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus, kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul õppeaasta kestel. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister vastava määrusega. Hoolekogu: • vaatleb gümnaasiumi arenguprogrammi; • teeb valla- või linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seonduvate küsimuste paremaks lahendamiseks; • võtab osa gümnaasiumi puudutavate projektide kooskõlastamisest; • võtab osa gümnaasiumi personali koosseisu kooskõlastamisest; • võtab osa finants- ja majapidamisprobleemide lahendamisest; • vastavalt vajadusele täidab muid ülesandeid hoolekogus. 8. Kooli vara, finantseerimine ja eelarve 8.1. Kooli vara moodustavad koolile omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister vastava määrusega. 8.2. Koolil on oma eelarve ning oma pangaarve. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. 8.3. Direktoril on õigus eelarvelise palgafondi piires muuta palgamäärasid ning kinnitada need kooskõlastatult kooli hoolekoguga. 8.4. Gümnaasiumi eelarveprojekti kinnitab Narva Linnavolikogu. 8.5. Kooli pedagoogide palgad ja töö tasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Valla- või linnavalitsus võib volikogu otsusel kohaliku eelarve summadest suurendada eelarvelist töötasusummat. 8.6. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 8.7. Koolisisene asjaajamine on venekeelne. 8.8. Oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande esitab gümnaasium eesti keeles rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 8.9. Rahaliste vahendite ja vara kasutamist kontrollivad Haridusministeerium ja kohaliku omavalitsuse täitevorgan. 8.10. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). 9. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 9.1. Gümnaasiumi reorganiseerib või lõpetab selle tegevuse Narva Linnavalitsus kehtivates seadustes sätestatud korras Volikogu otsuse kohaselt. 9.2. Kooli reorganiseerimisest või sulgemisest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele, lastevanematele ja töötajatele vähemalt kuus kuud enne kooliaasta algust. 9.3. Kooli võib reorganiseerida või sulgeda ainult pärast õppeperioodi lõppu. 9.4. Gümnaasiumi tegevus lõpetatakse Narva Linnavolikogu otsusega, Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. 9.5. Kooli reorganiseerimise või sulgemise, samuti koolivara kasutamise korra määrab kindlaks organ, kes vastavalt kas reorganiseerib või sulgeb kooli. Kooli sulgemisel antakse kogu dokumentatsioon linnaarhiivi. 9.6. Omavalitsuse täitevorgan, kes kooli sulgeb, on kohustatud tagama õpilastele õppimisvõimalused teises koolis. 9.7. Taoline olukord võib leida aset gümnaasiumis juhul, kui on: • seaduse muutused; • tehtud vastav ettepanek gümnaasiumi hoolekogu, pedagoogilise nõukogu, gümnaasiumi direktori või Narva Linnavolikogu poolt.