Laeva Vallavolikogu — Laeva valla põhimääruse kinnitamine — KO, 74, 1070

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Laeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Laeva valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrus nr 28 «Laeva valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 18. novembri 1998. a määrus nr 29 «Vallaametnike sotsiaalsete garantiide kinnitamine». 4. Tunnistada kehtetuks Laeva Vallavolikogu 16. jaanuari 1997. a otsus nr 13 «Saadikutööga seotud kulude hüvitamise korra kinnitamine». 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamist. Volikogu esimees Enn KALJUSTE Kinnitatud Laeva Vallavolikogu 5. juuli 2000. a määrusega nr 17 LAEVA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Laeva valla põhimäärus Laeva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Laeva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Laeva valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. (2) Kohalikku omavalitsust Laeva vallas teostavad esindusdemokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. § 3. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Laeva vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Laeva vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Laeva valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. § 4. Laeva valla esindamine (1) Laeva valla esindamise all käsitletakse Laeva valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Laeva valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal. (2) Laeva valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega neile antud pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (3) Suhetes riigiorganitega ja valitsusasutustega esindab Laeva valda oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus. (4) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Laeva valda vallavolikogu või tema määratud esindus. Suhetes Eesti ja teiste riikide omavalitsusüksustega esindab Laeva valda vastavalt pädevusele vallavolikogu või vallavalitsus. (5) Laeva valla esindamise täpsem kord on sätestatud vallavolikogu määrusega «Laeva valla esindamise kord». § 5. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Laeva vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded (1) Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, territoriaalplaneerimist. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist ja tööd. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Valla omavalitsusorganid (1) Laeva Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Laeva Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. § 8. Laeva valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega (1) Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. (2) Vallavolikogu valib kohtukaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. (3) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid ning ühisasutusi. § 9. Valla sümbolid ja nende kasutamise kord (1) Laeva valla sümboliteks on vapp ja lipp. (2) Laeva valla vapp kujutab endast kuldse põhjaga kilpi, millel asetseb punase õie ja marjaga roheline jõhvikataim, selle all sinine ja kuldne varras ning roheline vapitüvi – kõik lainelõikelised. (3) Laeva valla lipp on vapilipp, mille laius on 1050 mm ja pikkus 1650 mm ning laiuse ja pikkuse suhe 7:11. (4) Valla vappi kasutatakse värvides või värvideta (must-valgel) vallaasutuste pitsatitel, dokumendiplankidel, trükistel ning vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel. (5) Valla vapi kujutist võib kasutada embleemidel, suveniiridel ning kleebistel kujunduselemendina ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. (6) Laeva valla lipp heisatakse alaliselt valla haldushoonel. Ajutiselt võib valla lipu heisata valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel ning perekondlike sündmuste puhul. (7) Muudel juhtudel võib valla vappi kasutada ja lippu heisata üksnes vallavalitsuse loal. (8) Valla sümboolika kasutamise täpsem kord on sätestatud vallavolikogu määrusega «Laeva valla sümbolite kasutamise kord». § 10. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Laeva valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 11. Valla piir (1) Laeva valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda. II. VALLAELANIK § 12. Vallaelaniku mõiste Laeva valla elanik on isik, kelle alaline elukoht on registreeritud Laeva vallas. § 13. Vallaelaniku valimisõigus Laeva valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 14. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Muudel isikutel on Laeva vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. III. LAEVA VALLAVOLIKOGU § 15. Üldsätted (1) Laeva Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud Laeva valla elanike esindusorgan. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on Laeva Vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra, mis kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega «Laeva Vallavolikogu töökord». § 16. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimised viiakse läbi ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. (3) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Laeva valla valimiskomisjoni esimees kutsub koos ametis oleva vallavanemaga valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 17. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitust vallavolikogu liikme ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, samuti istungil osalemise eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, tutvuda dokumentidega ning saada seadusega lubatud teavet. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, nimetamisega vallaametnikuks ja muudel seadusega sätestatud alustel ja korras. (7) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud alustel ja korras. (8) Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks asendab teda seaduse alusel valitud vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. (9) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta sellise vallavolikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (11) Samuti ei osale vallavolikogu liige hääletamises, kui kõnealune küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ning teiste lähisugulaste ja -hõimlaste varanduslikke huve. (12) Lõikes 11 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. (13) Kui vallavolikogu liikmel on vallavalitsuse korralduse, maksuinspektsiooni jms organi antud volitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte vallavolikogu nimel. (14) Kui vallavolikogu otsusega on vallavolikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle andmise aluseks olevate õigusaktide kohaselt. § 18. Vallavolikogu asendusliige (1) Vallavolikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. (2) Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. (3) Asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. (4) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võtta väiksem. § 19. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 10) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 13) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 18) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 33) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 20. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna ja komisjonidena. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti vallavolikogule seisukohtade esitamiseks ning küsimuste ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vallavolikogu võib volikogu istungi päevakorra projekti ettevalmistamiseks moodustada vallavolikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed. (4) Vallavolikogu komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse vallavolikogu otsusega. (5) Vallavolikogu komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni või eestseisuse ettepanekul. (6) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei koos volikogu sekretäriga. § 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Vallavolikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel. (3) Igal vallavolikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. (4) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (5) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide esitamise õigus on vallavolikogu liikmetel. (6) Vallavolikogu aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. (7) Kui vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaate esitatakse enam kui kaks, toimub hääletamine mitmes voorus. (8) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 22. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 3) esindab valda vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Valla esindamisel peab vallavolikogu esimees tuginema vastuvõetud vallavolikogu otsustele, küsimuste kooskõlastamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid vallavolikogule seisukohavõtuks; 4) korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust, otsustades, milline komisjon peab istungiks ette valmistama küsimuse, mis on algatatud vallavolikogu esimehe, vallavolikogu liikmete või vallaelanike poolt või mille päevakorda võtmine tuleneb seadustest ja Vabariigi Valitsuse määrustest. Vajadusel kutsub vallavolikogu esimees kokku komisjonide ühiskoosoleku; 5) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) informeerib vallavolikogu istungite vahepeal saabunud kirjadest, avaldustest ja ettepanekutest ning nende lahendustest ja täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm), samuti juhtudel, kui ta ei saa oma tööülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda aseesimees. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev vallavolikogu liige. (4) Vallavolikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel vallavolikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. § 23. Vallavolikogu komisjon (1) Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. (2) Komisjoni põhiülesanne on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahenduste leidmine, komisjoni suunatud õigusaktide projektide, avalduste ja muude materjalide läbivaatamine. (3) Komisjonid töötavad ühiskondlikel alustel. (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel, kusjuures vähemalt üks komisjoni liige peab olema valla ametiasutuse esindaja. (5) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valla kantselei koos volikogu sekretäriga. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7) Komisjoni pädevus ja töökord sätestatakse komisjoni põhimäärusega, mis kinnitatakse volikogu otsusega ning vallavolikogu töökorraga. § 24. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 3) valla ameti- ja muude asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul vallavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 25. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu istung kutsutakse kokku vastavalt käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras kehtestatud korrale. (3) Vallavolikogu istungi toimumise aeg ja koht, samuti arutusele tulevad küsimused tehakse teatavaks igale vallavolikogu liikmele kirjalikult vähemalt neli päeva enne istungi toimumise päeva. (4) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev vallavolikogu liige. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhib valla valimiskomisjoni esimees. (5) Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 13, 14, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). (7) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. (8) Vallavolikogu istungil küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokollide vormistamine toimub vastavalt seadustele ja vallavolikogu töökorras sätestatule. IV. LAEVA VALLAVALITSUS § 26. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ (1) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Laeva vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti koos vallaasutuste juhtidega ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise, majandustegevuse ja kontrolli ning elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioonid, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. § 27. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus. (2) Vallavalitsus peab olema vähemalt viieliikmeline ning vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (3) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub nimekirja alusel vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. (5) Vallavanema poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja oma seisukoha – poolt või vastu. Vallavalitsus kinnitatakse nimekirjana korraga täies koosseisus. (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Uue vallavalitsuse liikme kinnitab volikogu samal istungil vallavanema ettepanekul salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Kui vallavolikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates vallavanema valimisest, peab vallavolikogu avaldama vallavanemale umbusaldust ning valima vallavanema uuesti. (8) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, samuti astub tagasi vallavanema tagasiastumisel, talle umbusalduse avaldamisel, tema surma korral või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel. (9) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel lõpevad vallavalitsuse volitused umbusalduse hääletamise tulemuste kinnitamise hetkest, vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel; vallavanema tagasiastumisel või tema surma korral jätkab vallavalitsus oma tegevust kuni uue vallavalitsuse ametisse astumiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumisest. (10) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 28. Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) otsustab, lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse, samuti küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 3) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarveprojekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus, kui vallavolikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda kuus esmaspäeviti, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul asendaja. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja pool valitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. (5) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istungi täpsema ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab vallavalitus oma töökorras. (7) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 29. Vallavanem (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine: 1) vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest; 2) vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega; 3) vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel; 4) enne vallavanemakandidaatide läbiarutamist annavad vallavanemakandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt; 5) igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust; 6) kui ükski kandidaat ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse samal päeval vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel pärast vaheaega uuesti kandidaatide ülesseadmist ja läbiarutamist. Kui ka uues hääletusvoorus ei saa ükski kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse vallavanema valimise protseduuri uuesti järgmisel istungil ning viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korrale. (3) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 5) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 6) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valla asutuste juhtidega. (4) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. § 30. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aaastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 4) hoiab valla vapipitsatit; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 7) täidab teisi talle seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. V. LAEVA VALLA ASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS § 31. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) valla ametiasutuste poolt hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Laeva vallas teostab avalikku võimu Laeva Vallavalitsus. Vallavalitsus moodustab haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad kantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. (3) Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (4) Vallavalitsuse kantselei ülesanded on: 1) koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vajadusel juristile või nõunikule või vastavale peaspetsialistile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade ning andmete säilimise tagamine; 3) vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetuse korraldamine; 4) tõendite ja õiendite väljastamine; 5) valla registrite pidamine; 6) passitöö ja kaitseväearvestus; 7) perekonnaseisualane töö; 8) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 9) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras vastavalt pädevusele; 10) personalitöö vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele. (5) Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma ülesandeid vastavas haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusel, samuti analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses või vallavolikogus. (6) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (7) Vallaasutused on vallavalitsuse hallatavad haridus-, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mille asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras. § 32. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Vallavolikogu poolt valitud palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmetele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 3) vabastatakse seoses umbusalduse avaldamisega, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ametnike teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu, samuti ametniku teenistuse lõppemisel surma korral teenistusülesannete täitmisel, makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud toetustele tingimusel, et ametnik on olnud teenistuses põhikohaga valla ametiasutuses vähemalt kolm viimast aastat enne teenistussuhte lõppemist. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitisi makstakse reservfondist. § 33. Külavanem (1) Külavanema valivad ühe või mitme küla elanikud. Külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust peavad osa võtma vähemalt pooled valimisõiguslikest külaelanikest, kusjuures otsus tehakse lihthäälteenamusega. Kui külavanema valimiseks kokkukutsutud külakoosolekust võtab osa alla poole valimisõiguslikest külaelanikest, kutsutakse kokku uus külakoosolek. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate valimisõiguslike külaelanike arvust juhul, kui teade koosoleku toimumise kohta on eelnevalt avaldatud valla infolehes ja küla teadetetahvlil (selle olemasolu korral). Samas korras saab külavanemat ka tagasi kutsuda, kui ta ei täida oma ülesandeid. Külavanem valitakse viieks aastaks. (2) Külavanema ülesanded on: 1) küla ühistegevuse korraldamine; 2) külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 3) vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 4) statistiliste ja muude andmete kogumine vallavalitsuse ülesandel; 5) avaliku korra ja julgeoleku eest hoolitsemine külas; 6) vallavanemale, õiguskaitse- ja päästeorganitele õnnetustest ja kuritegudest teatamine; 7) küla heakorra eest hoolitsemine; 8) muude talle külaelanike või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. (3) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud. VI. LAEVA VALLA VARA § 34. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Laeva valla omandis olevad vallas- ja kinnisasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara kohta peab vallavalitsus ühtset vallavara registrit. (4) Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. § 35. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud vallavolikogu määrusega «Laeva valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». § 36. Valla eelarve (1) Vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve, mis koosneb valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest ja mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 37. Eelarve koostamine, tasakaalustamine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras arvestades valla arengukava. Eelarve koostamise, muutmise ja lisaeelarve vastuvõtmise täpsema korra kehtestab vallavolikogu. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. (3) Vald võib vajadusel eelarve kulude ja tulude tasakaalustamiseks võtta pikaajalist laenu vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. (4) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla omanduses olev kinnisvara. (5) Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu, mille tagasimaksed tehakse jooksva aasta eelarve vahenditest. (6) Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (8) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuses oleval stendil ja Laeva rahvaraamatukogus, kusjuures eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vähemalt üks nädal enne selle arutamist vallavolikogu istungil. § 38. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus vastavalt seadustega sätestatult ja vallavolikogu poolt kehtestatud korrale. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks vallavolikogule. Eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaasta järgneva aasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) nõuete ja kohustuste aruanne. (4) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (5) Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele Laeva rahvaraamatukogus pärast kinnitamist vähemalt kahe kuu jooksul. § 39. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise teel. § 40. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab kohalike maksude seaduse alusel vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omanduses või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. VII. LAEVA VALLA ARENGUKAVA § 41. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Laeva valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (3) Vallavolikogu informeerib avalikkust arengukava algatamisest. (4) Vallavolikogu korraldab arengukava projekti ja muutmise eelnõu avaliku väljapaneku vallakantseleis ja Laeva rahvaraamatukogus vähemalt neljaks nädalaks. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehakse arengukava projektis vajalikud parandused ja täiendused. (5) Arengukava projekt esitatakse vallavolikogule pärast vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides läbiarutamist. (6) Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Arengukava avalikustatakse vallakantseleis ning Laeva rahvaraamatukogus. (7) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. (8) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 42. Valla planeeringud (1) Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (3) Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. § 43. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 44. Keskkonnakaitse (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjas või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. VIII. LAEVA VALLA ÕIGUSAKTID § 45. Valla omavalitsusorganite õigusaktid ja neile esitatavad nõuded (1) Vallavolikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena oma pädevuse piires välja määrusi. (2) Vallavolikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus annab välja korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Laeva valla haldusterritooriumil ning peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele vallavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Õigusakti projekti esitaja peab järgima järgmisi nõudeid: 1) õigusakti normitehniline ja keeleline korrektsus; 2) õigusakti sisu ja pealkirja vastavus; 3) õigusakti motiveerivas osas märgitakse õigusakti aluseks olev õiguslik ja faktiline motivatsioon; 4) õigusaktis sisalduv ülesanne, selle täitmine, täitmise tähtaeg; 5) õigusakti jõustumise aeg. (5) Valla õigusaktide projektide ettevalmistamise ja menetlemise täpsem kord kehtestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras. § 46. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks vallakantseleis ja Laeva rahvaraamatukogus. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Avalikustamise Riigi Teataja elektroonilises andmekogus määrab volikogu. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui jõustumise aega ei ole määratud, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kõigile kättesaadavad Laeva rahvaraamatukogus ja vallakantseleis. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. § 47. Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat kuupäeva. Üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse määruses sätestatud juhtudel Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, valla infolehes (või vabariiklikus ajalehes). Korraldused jõustuvad vastuvõtmisele järgneval päeval. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse istungi materjalid on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks ning vallavalitsuse istungi protokolle ei avalikustata. § 48. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste, vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. (2) Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. (3) Vastus järelepärimisele tuleb esitada kirjalikult vallavolikogule ja vallavolikogu liikmele hiljemalt kümme päeva jooksul ning suuliselt järgmisel vallavolikogu istungil või komisjoni koosolekul. (4) Õiguskantsleri või maavanema järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt vallavalitsuse või vallavolikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või vallavolikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. IX. LAEVA VALLA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 49. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta edestatakse vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotleja istungile mitteilmumisel võidakse küsimust arutada ka tema osavõtuta. (4) Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 50. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavolikogu vastavale komisjonile. (2) Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad vallavolikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta vallavolikogu määrus või otsus. (3) Enne küsimuse arutamist vallavalitsuse istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavanema poolt määratud ametnik või vallavolikogu komisjoni esimees asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (4) Küsimuse arutamise istungile või koosolekule kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui vallavalitsuse või vallavolikogu komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on vallavolikogu istungil juba varem vastatud ning pöördumise asjaolud ei ole muutunud. X. LÕPPSÄTTED § 51. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks ja temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli päeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad vallavolikogu määratud päeval.