Jõhvi Linnavolikogu — Puude ja põõsaste raieloa andmise ajutise korra kinnitamine — KO, 74, 1068

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 1991. a määrusega nr 12 kinnitatud «Esmatasandi haldusüksuse kohaliku omavalitsuse täitevorganite pädevusse antavate looduskeskkonna ja -varude ning loodusobjektide haldamise ja kasutada andmise ajutise korra» punkti 1.10 ning Jõhvi Linnavalitsuse ettepaneku, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada puude ja põõsaste raieloa andmise ajutine kord Jõhvi linnas (lisatud). 2. Määrata raielubade väljaandjaks Jõhvi linnas linnavalitsuse peaspetsialist haljastuse alal. 3. Määrus jõustub 20. juunil 2000. a. Volikogu esimees Avo KIIR Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 25 PUUDE JA PÕÕSASTE RAIELOA ANDMISE AJUTINE KORD JÕHVI LINNAS 1. Üldsätted 1.1. Puude ja põõsaste raieloa andmise ajutine kord (edaspidi kord) määrab kindlaks puude raieks loa taotlemise ja raieloa vormistamise ning väljastamise tingimused Jõhvi linna haldusterritooriumil. 1.2. Puude ja põõsaste raiega kaasneva linnale tekkiva kahju ja/või taastamistasu arvestamise. 1.3. Käesoleva korra kohaselt toimub puude ja põõsaste raie Jõhvi linnas raieloa alusel. 1.4. Käesolev kord on kohustuslik täitmiseks kõikidele Jõhvi linna asutustele ning juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Puude ja põõsaste raieloa taotlemine. Läbivaatamine ja väljaandmine 2.1. Jõhvi Linnavalitsusele esitatakse kirjalik taotlus, milles on ära näidatud järgmised andmed: 2.1.1. põhjendus puu(de) ja/või põõsaste likvideerimiseks; 2.1.2. likvideeritava puu(de) ja/või põõsaste nimetus(ed) ja kogus; 2.1.3. andmed taotleja kohta (nimi, aadress, asukoht, isikukood või registreerimisnumber, esindaja volitus, kontakttelefon); 2.1.4. omandisuhe puu kasvukohaga. 2.2. Eravalduse või erastatava maa korral esitab Jõhvi Linnavalitsusele taotluse maa omanik, erastaja. 2.3. Korteriühistu, elamuühistu või paljukorterilise elamu ja munitsipaalelamispinna puhul esitab Jõhvi Linnavalitsusele taotluse neid teenindav ettevõte. 2.4. Munitsipaalmaa ja jätkuvalt riigi omandis oleva maa korral esitab Jõhvi Linnavalitsusele taotluse maad haldav asutus, juriidiline või füüsiline isik. 2.5. Linnavalitsus: 2.5.1. kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust, vajadusel nõuab taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi ning registreerib taotluse, vaatab läbi taotluse ja otsustab puu(de) või põõsaste raieloa andmise ühe kuu jooksul selle taotlemisest; 2.5.2. märgistab raieloa andmise korral puu(d) looduses; 2.5.3. munitsipaalmaa või jätkuvalt riigi omandis oleva maa korral arvestab välja taastamistasu; 2.5.4. pärast taastamistasu linnale ülekandmist vormistab puu(de) või põõsaste raieloa (vorm lisatud) kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse taotlejale ja teine eksemplar jääb Jõhvi Linnavalitsusele. 3. Kahju ja taastamistasu arvutamine 3.1. Elujõuliste puude taastamistasu ühe puu kohta on järgmine: 3.1.1. kõik okaspuud (v.a h. kuusk, h. mänd), kõik võõrpäritoluga või linna haljastuses väheesinevad lehtpuud – 1500 krooni; 3.1.2. h. kuusk, h. mänd, kõik väärtuslikumad lehtpuud (tamm, pärn, kask, vaher, hobukastan) – 800 krooni; 3.1.3. tavalised lehtpuud (saar, toomingas, jalakas, pihlakas, remmelgas, sanglepp jt) – 350 krooni. 3.2. Dekoratiivpõõsaste raiel on taastamistasu ühe põõsa kohta järgmine: 3.2.1. dekoratiivpõõsad (v.a okaspõõsad) – 100 krooni; 3.2.2. okaspõõsad – 300 krooni. 3.3. Taastamistasu ei nõuta: 3.3.1. väheväärtuslike puude (paju, papli, halli lepa) eest; 3.3.2. haljastuses sobimatute puude ja põõsaste raiel (allajäänud, liigtihedalt kasvavate jne) haljastuse korrastamise eesmärgil. 3.4. Kahjutasu arvestamine: 3.4.1. ebaseadusliku puude või põõsaste raiumise või kasvujõuetuseni vigastamise korral (raiutud 40% või enam puuvõra, kooritud 10% või enam puu ümbermõõdust, vigastatud juuri 40% või enam juurestikust) munitsipaal- ja jätkuvalt riigi maal, arvestatakse mõõdetuna juurekaelalt diameetri iga sentimeetri eest 40 krooni kahjutasu; kahjutasu lisatakse taastamistasule. 3.5. Taastamistasu hindu korrigeeritakse vajadusel kord aastas linnavalitsuse korraldusega. 3.6. Taastamistasudest ja kahjutasudest laekunud raha kasutatakse haljastuse taastamiseks ja hooldamiseks täiendavalt eelarvelistele vahenditele. Lisa