Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 73, 1061

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 35 lõike 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 12 lõike 4 ja paragrahvi 19 lõike 2, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimäärus (lisatud). 2. Jõhvi Vene Gümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Jõhvi linna haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul. 3. Linnavalitsusel esitada käesolev põhimäärus registreerimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 4. Määrus jõustub 19. juunil 2000. a. Volikogu esimees Avo KIIR Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 23 JÕHVI VENE GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. (1) Jõhvi Vene Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. (2) Gümnaasium on kaheastmeline: 1) põhikooliaste (1.– 9. klass) loob võimaluse põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning õpingute jätkamiseks gümnaasiumiastmes; 2) gümnaasiumiaste (10.–12. klass) loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks ning edasiseks õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. § 2. Gümnaasium on Jõhvi Linnavalitsuse eelarveline munitsipaalkool. Gümnaasiumil on oma eelarve ja pangaarve. § 3. Gümnaasiumil on oma sümboolika (lipp, vimpel jne) ning Jõhvi Linnavalitsuse sümboolikaga pitsat. § 4. Gümnaasiumi teeninduspiirkond on Jõhvi Linnavalitsuse haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul. § 5. Gümnaasium juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse, Haridusministeeriumi, kohaliku omavalitsuse jm õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 6. Gümnaasiumi nimetus inglise keeles on Jõhvi Russian Gymnasium, saksa keeles Jõhvi Russisches Gymnasium ja vene keeles Jõhviskaja Russkaja Gimnazija. § 7. Gümnaasiumi aadress on Narva mnt 16, 41535 Jõhvi. II. PÕHITEGEVUS, SELLE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 8. Gümnaasiumi põhitegevus on Haridusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus põhi- ning keskhariduse andmine Jõhvi linna ja võimalusel linna lähiümbruse õpilaskonnale. § 9. (1) Gümnaasiumi ülesanne ja eesmärk on anda õpilastele üldkeskharidusele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. (2) Gümnaasium võimaldab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ja pidevharidusalase tegevuse edendamist Jõhvi linnas. § 10. (1) Gümnaasiumis antavale põhi- ja keskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse riiklikes õppekavades, millest lähtudes koostab gümnaasium oma õppekava, mis on õpingute alusdokument. (2) Riiklikud õppekavad määravad kindlaks: 1) õppe-eesmärgid; 2) õppeaja; 3) riikliku õppekava vahekorra gümnaasiumi õppekavaga; 4) kohustuslike õppeainete loendi koos ajalise kestuse ja ainekavadega; 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused; 6) nõuded kooliastmete (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12) ja gümnaasiumi lõpetamiseks. (3) Gümnaasiumi õppekavad määravad kindlaks: 1) gümnaasiumi õppe-eesmärgid; 2) õppe ajalise korralduse; 3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 4) valikainete loendi, kavad ja valikutingimused. (4) Gümnaasiumi õppekavad kinnitab gümnaasiumi direktor. § 11. Gümnaasium võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada tasulist õpet, seminare, kutseõpet, kursusi, kontserte ja näitusi, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, rentida ruume ning osutada tasulisi teenuseid volikogu poolt kehtestatud korras. III. ÕPPEKORRALDUS § 12. (1) Õppetöö gümnaasiumis toimub vene keeles. Üksikutes õppeainetes, tsüklites ja klassides võib õppetöö toimuda ka teistes (inglise, saksa jne) keeltes; direktori vastava ettepaneku kinnitab gümnaasiumi hoolekogu. Eesti keele õpe on õpilastele kohustuslik alates 3. klassist. 1. septembrist 2000. a on eesti keele õpe kohustuslik alates 1. klassist. (2) Õppetegevus toimub päevases õppevormis. § 13. Õppimine gümnaasiumis on õppemaksuta. § 14. (1) Gümnaasium tagab soovijatele, kes omavad sissekirjutust Jõhvi linna territooriumil, õppimisvõimaluse põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks. (2) Gümnaasiumil on õigus kehtestada vastuvõtutingimusi ning korraldada vastuvõtukatseid spetsialiseeritud klasside ning gümnaasiumiastme klasside komplekteerimiseks. § 15. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. § 16. (1) Gümnaasium koos Jõhvi Linnavalitsusega loob tingimused koolikohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist. (2) Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. § 17. (1) Lapsevanem on kohustatud: 1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks; 2) tagama lapsele põhihariduse omandamise. § 18. (1) Õpingute aluseks gümnaasiumis on õppekavad vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 10. (2) Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega õppeaastaks kinnitatud loetelu hulgast. Õppekirjanduse valib õpetaja direktsiooniga kooskõlastatult. (3) Valik- ja vabaainete õpetamiseks võib õpetaja koostada ja kasutada gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud ainekava. § 19. (1) Õppeaasta gümnaasiumis kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. (2) Õppeaasta algab 1. septembril. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppetsükkel, õppeveerand ja poolaasta. (4) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 õppenädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. (5) Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamperioodid põhikooli ja gümnaasiumiastme lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega. (6) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundides määratakse gümnaasiumi õppekavaga, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratud suurimat lubatud koormust. (7) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit. (8) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab gümnaasiumi direktor. § 20. Nõuded pedagoogide kvalifikatsioonile, samuti klassi täitumise ülempiiri gümnaasiumi ruumidele ja maa-alale kehtestab Haridusministeerium. § 21. (1) Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumisi hinnatskse viie palli süsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. (2) Õpilaste hindamise korra kehtestab Haridusministeerium. § 22. Gümnaasiumi juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod jm klassivälise tegevuse vormid. § 23. Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmine toimub põhikooli lõpetamise tulemuste või sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete läbiviimise korra kinnitab direktori ettepanekul hoolekogu. § 24. (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. (2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. (3) Põhikooli- ja gümnaasiumiaste lõpetajad saavad vastava lõputunnistuse. (4) Klassi ja kooli lõpetamise ning eksamite korraldamise, samuti lõputunnistuse vormi ja kätteandmise korra kehtestab Haridusministeerium. IV. ÕPILASKOND § 25. Gümnaasiumi õpilaskond moodustatakse üldvastuvõtu või sisseastumiskatsete alusel õpilastest, kes soovivad gümnaasiumis õppida ning omavad selleks vajalikke eeldusi. § 26. (1) Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (hooldaja). (2) Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega. § 27. Õpilasel on õigus: (1) valida õppeaineid gümnaasiumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; (2) moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus gümnaasiumi ja kodu kasvatustaotlusega; (3) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud gümnaasiumi hoolekogusse; (4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta gümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid vastavuses kooli sisekorraeeskirjaga; (5) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; (6) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Jõhvi Linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; (7) saada gümnaasiumist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; (8) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseametniku või -organisatsiooni poole. § 28. (1) Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (2) Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. § 29. Õpilane on kohustatud täitma gümnaasiumi kodukorda. § 30. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses, käesolevas põhimääruses ja gümnaasiumi sisekorraeeskirjas ettenähtud korras. § 31. (1) Gümnaasium tagab õpilasele koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirja ja -normide kohase päevakava. (2) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab gümnaasiumis omanik sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. § 32. Õpilasel ja tema vanematel on õigus gümnaasiumi õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda gümnaasiumi hoolekogu ja gümnaasiumi üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. § 33. Õpilase poolt gümnaasiumile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda vanemad vastavalt kehtestatud korrale. § 34. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond või klassijuhataja kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on gümnaasiumi juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi lastevanemate koosoleku. V. KOOLITÖÖTAJAD § 35. (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on gümnaasiumi pedagoogid ja teised töötajad. (2) Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. (3) Personali ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega ning gümnaasiumi töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadusandluse ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. § 36. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal tegutsevaid isikuid. § 37. (1) Gümnaasiumis on klassi- ja aineõpetajad. (2) Klassiõpetaja õpetab 1.– 6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis kooliastme klassides. (3) Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. (4) Klassijuhatajad määratakse direktori käskkirjaga. § 38. (1) Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab neid gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Õpetajate, direktori asetäitjate õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. (3) Pedagoogide kutseoskuste ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE § 39. (1) Gümnaasiumi juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktoriga sõlmib Jõhvi Linnavalitsus töölepingu kuni viieks aastaks. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse konkurss, mille kuulutab välja ja mille läbiviimise korra kehtestab Jõhvi Linnavalitsus. (4) Töölepingu sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab Jõhvi linnapea või tema volitatud ametiisik. (5) Direktori ülesanne on tagada gümnaasiumi tulemuslik töö ning kodukord, juhtida gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. (6) Direktor on gümnaasiumi seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. § 40. (1) Gümnaasiumil on õppenõukogu, mille ülesanne on gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on gümnaasiumi pedagoogid. (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab Haridusministeerium. § 41. (1) Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomisele kaasaaitamiseks moodustab Jõhvi Linnavalitsus gümnaasiumi hoolekogu. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. (2) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on gümnaasiumi pedagoogide, Jõhvi Linnavolikogu, vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumit toetavate organisatsioonide ühistegevus gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. (3) Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad Jõhvi Linnavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja gümnaasiumit toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. (4) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. § 42. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VII. FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 43. (1) Gümnaasiumi vara moodustavad talle Jõhvi Linnavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Gümnaasiumi tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega. (2) Gümnaasiumi vara kasutamise korra kehtestab Jõhvi Linnavolikogu ja Linnavalitsus. § 44. (1) Gümnaasiumil on oma eelarve ning pangaarve. (2) Gümnaasiumi tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja kohalikust eelarvest, laekumisest sihtasutustelt, annetustest ning gümnaasiumi õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. (3) Direktori, tema õppe- ja kasvatusala asetäitjate ning õpetajate palgad ning kooliõpikute soetamise kulud katab Haridusministeerium lähtudes õpilaste arvust gümnaasiumis. Kõik muud kulud katab Jõhvi Linnavalitsus. (4) Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks gümnaasiumi hoolekogu ja Jõhvi Linnavalitsus ning kinnitab Jõhvi Linnavolikogu. (5) Gümnaasiumi tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate gümnaasiumis osalevate õpilaste arvuga. § 45. (1) Gümnaasiumi pedagoogide palgad ja töötasustamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Gümnaasium võib taotleda, et Jõhvi Linnavalitsus Linnavolikogu otsusel linna eelarve tuludest suurendaks eelarvelist töötasusummat. § 46. Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. § 47. Gümnaasium esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumi ja Jõhvi Linnavalitsuse kehtestatud korras ning tähtaegadeks. VIII. RIIKLIK JÄRELEVALVE § 48. (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppekasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega. (2) Riikliku järelevalve põhieesmärk on aidata kaasa kvaliteetse hariduse omandamisele koolis ning tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus. (3) Riiklikul järelevalveorganil on õigus: 1) külastada direktori teadmisel õppetunde ja kasvatusüritusi, 2) osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekutel; 3) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks ning õppekava ea- ja jõukohasuse hindamiseks; 4) teha direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks; 5) teha Jõhvi Linnavalitsusele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks; 6) teha direktorile ja hoolekogule ettekirjutusi nende poolt antud ja seadusega mittevastavuses olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega. § 49. Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollakti või õiendiga. § 50. Riikliku järelevalveorgani poolt tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul. Direktoril on õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul arvates ettekirjutuse direktorile teatavakstegemisest. § 51. Gümnaasiumi raha ja vara kasutamist kontrollivad riiklik järelevalveorgan, Riigikontroll ja Jõhvi Linnavalitsus. IX. ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 52. (1) Gümnaasiumi korraldab ümber või lõpetab selle tegevuse Jõhvi Linnavalitsus Jõhvi Linnavolikogu otsusel. (2) Gümnaasiumi ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 1) koolitusnõudluse suurenemisel või vähenemisel; 2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu; 3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis; 4) muudel seadusest või riiklikust regionaalpoliitikast tulenevatel juhtudel. (3) Gümnaasiumi ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. Gümnaasiumi ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja gümnaasiumi personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (4) Gümnaasiumi ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. (5) Gümnaasiumi tegevuse lõpetab Jõhvi Linnavolikogu otsusel Jõhvi Linnavalitsus. Tegevus lõpetatakse järgmistel juhtudel: 1) riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta gümnaasiumi õppetase riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele; 2) gümnaasiumi ei ole võimalik finantseerida; 3) gümnaasiumi koolitusluba on tühistatud; 4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Gümnaasiumi lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpetajatele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 53. Gümnaasiumi ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel järelejäänud vara antakse volikogu otsusel üle õigusjärglasele või kantakse linnavalitsuse bilanssi.