Leisi Vallavolikogu — Leisi Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 72, 1053

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8, Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Leisi Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Määrus saata avaldamiseks Riigikantseleile kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. 3. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 10. detsembri 1996. a määrus nr 10 «Volikogu reglemendi kinnitamine» ja Leisi Vallavolikogu 9. märtsi 1999. a määrus nr 5 «Leisi Vallavolikogu reglemendi muutmine». 4. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrusega nr 16 LEISI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Töökorra ülesanne Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse lähtudes oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiividest ning valla põhimäärusest. 2. Volikogu töö planeerimine 2.1. Volikogu istungil arutusele tulevad põhiküsimused planeeritakse arengukava alusel koostatud kvartali tööplaanis, mis kinnitatakse hiljemalt kvartalile eelneval kuul. Muudatused ja täiendused tööplaani kinnitatatakse volikogu istungil. 2.2. Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu tööplaani võivad teha volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus. Ettepanekud esitatakse volikogu esimehele, kes vastavalt komisjonide või vallavalitsuse koosoleku otsusele esitab tööplaani kinnitamiseks volikogu istungile. Tööplaani võetud küsimuste arutamise tähtaja edasilükkamise või nende küsimuste istungi päevakorrast väljajätmise otsustab volikogu küsimuse tööplaani esitanud isiku või küsimuse ettevalmistamise eest vastutava isiku ettepanekul. 2.3. Kui tööplaanis ette nähtud ajaks ei ole päevakorrapunkt valla põhimääruses ja volikogu töökorras ette nähtud korras ette valmistatud, tuleb volikogu istungile esitada informatsioon selle põhjustest ning ettepanekud edasise tegevuse kohta. 3. Volikogu istungi kokkukutsumine 3.1. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest (istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees). 3.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asetäitja volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused, õigusaktide projektid, informatsioon jne. 3.3. Volikogu istungist teatatakse volikogu liikmetele ja kutsututele vähemalt neli päeva enne istungit. 3.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ja nende poolt määratud ajal viie päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. 3.5. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele. Nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord. 3.6. Erakorralise istungi kokkukutsumine peab olema teatavaks tehtud volikogu liikmetele vähemalt kaks päeva enne erakorralist istungit. 3.7. Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal teisipäeval algusega kell 14.15. 3.8. Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole esitatud töökorras ettenähtud korras ühtegi küsimust. 3.9. Kui arutluse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks, siis lepitakse kokku arutamise jätkamise uus tähtaeg. 3.10. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama vallakantseleisse hiljemalt istungi toimumise päeva kella 12.00 3.11. Kui mitteilmumisest teatab mõjuval põhjusel ette 1/3 volikogu liimetest, võib volikogu esimees tunnistada volikogu kokkukutsumise ajaliselt ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest. 4. Istungi päevakord 4.1. Volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste osas koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega. 4.2. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettapanekute ja avalduste põhjal. Sama küsimust käsitlevat kaht või enamat projekti võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek projekti päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja ja selle, kuhu ja kellele saata vastuvõetud otsus või määrus. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele vähemalt seitse päeva enne istungi algust. 4.3. Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha ja volikogu õigusakte esitada: 4.3.1. volikogu esimees; 4.3.2. volikogu liige või liikmete grupp; 4.3.3. vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 4.3.4. volikogu komisjonid; 4.3.5. valla territooriumil elavad kodanikud, asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja liikumised volikogu esimehe kaudu. 4.4. Isikute umbusalduse avalduse ja tagasiastumise küsimused võetakse päevakorda vähemalt viie vallaelaniku ettepanakul. 4.4.1. Umbusaldusavaldus samadele isikutele samade isikute ettepanekul võetakse päevakorda mitte varem kui kolm kuud pärast eelmise umbusaldusavalduse arutamist volikogu istungil. 4.4.2. Umbusaldusavalduse avaldust hääletatakse salajase hääletamise teel. 4.5. Päevakorraprojekti kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud ja esitatud nõuded. Eelmisel istungil arutamata jäänud projektid lülitatakse päevakorda esimestena. Projektide arutamise järjekorra koostab volikogu esimees, arvestades tehtud ettepanekuid. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis võib teha muudatusi arutamise järjekorras ainult projekti algatajate, valitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul. 4.6. Päevakorra kinnitab volikogu. 5. Volikogu õigusaktide algatamise õigus volikogu istungil Volikogu õigusaktide algatamise ja päevakorra täiendamise õigus volikogu istungil on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, valitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas töökorras ning valla põhimääruses sätestatud juhtudel ja tingimustel. 6. Istungi ettevalmistamine 6.1 Määruste ja otsuste projekte valmistavad üldjuhul ette volikogu komisjonid ja vallavalitsus. Projektide esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu, valitsuse, komisjoni või vallavanema poolt. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab vastavalt volikogu esimees, vallavanem või komisjoni esimees. 6.2. Kui projekt või avaldus ei kuulu volikogu pädevusse, siis annab volikogu esimees selle lahendamiseks vallavalitsusele. 6.3. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või vallavalitsus. 6.4. Vallavolikogu määruse või otsuse projekt peab olema kohustuslikult eelnevalt läbi vaadatud vastavas komisjonis, kui istung ei otsusta teisiti. 6.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud vallakantseleisse hiljemalt seitse kalendripäeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 6.5.1. projekti koostaja; 6.5.2. projekt peab olema kooskõlas seadusandlusega; 6.5.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 6.5.4. projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 6.6. Kui volikogu esimees leiab projekti või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 6.7. Vallakantseleis registreeritud projekti suunab volikogu esimees vastavale volikogu komisjonile või vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha hiljemalt ühe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui seitse päeva enne istungi algust. Küsimuse lahendamise eesmärgil võib projektid esitada ekspertiisiks asjatundjatele. Eksperdi arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. 6.8. Volikogu esimehe, vallavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud volikogule esitatud projektide juurde või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib projekti esitaja avaldada protesti, mis vaadatakse läbi volikogu istungil üldises järjekorras. 6.9. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate projektidega on vallakantseleis tutvumiseks välja pandud vähemalt neli päeva enne istungi algust. 6.10. Kui läbitöötamist vajavad materjalid ei ole tutvumiseks volikogu liikmetele väljastatud, siis otsuseid esimesel lugemisel vastu ei võeta. 7. Projekti muutmine 7.1. Muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse kirjalikult enne istungit tutvumiseks volikogu liikmetele ja valitsusele. 7.2. Muudatusettepanekud volikogu liikmetelt tuleb esitada kirjalikult komisjonile, mis kannab projekti ette istungil. Kõiki muudatusettepanekuid tutvustatakse volikogu liikmetele. Enne komisjoni koosolekut laekunud muudatusettepanekud koos komisjoni ja projekti algataja seisukohtade ja selgitustega esitatakse kirjalikult volikogu liikmetele enne istungi algust. Enne ettekannet tehtud muudatusettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse ettekandes, enne lõppsõna tehtud ettepanekuid tutvustatakse ja kommenteeritakse lõppsõnas. Kui arutelu on vahepeal katkestatud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekud. Kui komisjon põhimõtteliselt arvestab tehtud ettepanekut, kuid muudab sõnastust, esitatakse hääletamisele mõlemad ettepanekud. 7.3. Volikogu kas kinnitab istungil määruse või otsuse projekti või lükkab selle tagasi. 7.4. Määruse või otsuse vastuvõtmisel saab arvestada üksnes neid täiendusi ja parandusi, mis olid esitatatud kirjalikult volikogu liikmetele tutvumiseks enne volikogu istungi algust või esitatakse volikogu istungi käigus. 8. Kohalolijate registreerimine 8.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 8.2. Istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel. 8.3. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 9. Istungi avamine 9.1. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev volikogu liige. 9.2. Istungi avamine hõlmab: 9.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete fikseerimist; 9.2.2. kohalolevate külaliste tutvustamist; 9.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 10. Istungi kodukord 10.1. Volikogu istungi pikkus on mitte üle kolme tunni ühe või kahe vaheajaga. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkamisest informeeritakse ka volikogu liimeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 10.2. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 10.3. Ettenähtud aeg on: 10.3.1. ettekandeks kuni 15 minutit; 10.3.2. kaasettekandeks kuni 10 minutit; 10.3.4. ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit; 10.3.5. sõnavõtuks kuni 5 minutit; 10.3.6. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks kuni 1 minut; 10.3.7. arupärimise esitamiseks kuni 5 minutit; 10.3.8. arupärmisele vastamiseks kuni 10 minutit; 10.3.9. küsimustele vastamiseks kuni 10 minutit. 10.4. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. 10.5. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega, istungi juhataja registreerib sõnavõtusoovid ja järjekorra. 10.6. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 10.7. Istungi juhataja informeerib istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 10.8. Ettekandja võib küsimusele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. 10.9. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 10.10. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 10.11. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 10.12. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jm parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 10.13. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. 11. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused 11.1. Volikogu istungi juhataja: 11.1.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 11.1.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 11.1.3. vastutab käesoleva töökorra järgmise eest kogu istungi kestel; 11.1.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel; 11.1.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 11.1.6. märgates sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 11.1.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 11.1.8. kuulutab volikogu määruste, otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 11.1.9. volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. 11. Istungi läbiviimine 12.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 12.2. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 12.3. Volikogu istungil peab korda istungi juhataja. 12.4. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 12.5. Pealtvaatajatele annab sõna istungi juhataja. 12.6. Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel. 12.7. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel korral. 12.8. Kahel korral arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või 1/3 volikogu liikmete arvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse projekt teisele lugemisele panemine hääletamisega. 12.9. Kohustuslikud korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 12.9.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine; 12.9.2. kohalike maksude kehtestamine; 12.9.3. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 12.9.4. valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine. 12.10. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. 12.11. Vallavolikogu võib volikogu liikme konkreetse küsimuse lahendamisest taandada asjus, kui on tegemist seaduserikkumisega: 12.11.1. mille osaline on ta ise, tema perekond või lähedased sugulased, samuti asjus, mis puutuvad tema eestkostmisel või hooldusel olevaisse isikuisse või tema kasulastesse või kasuvanematesse; 12.11.2. milles ta oli või on asjaosalise seaduslik esindaja või volinik; 12.11.3. millest on huvitatud volikogu liige või mõni muu punktis 1 tähendatud isikutest või vallavolikogu liikme volitajatest. 13. Läbirääkimised 13.1. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib volikogu istungi juhataja. 13.2. Parandusi ja täiendusi arutatavasse projekti ja selle lisadesse võivad vallavolikogu liikmed esitada suuliselt või kirjalikult. Täiendused esitatakse kirjalikult. 13.3. Ettepanekuid, täiendusi ja märkusi arutusel oleva küsimuse kohta võib esitada kuni selle küsimuse läbiarutamise lõpetamiseni. 13.4. Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, mis vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. 13.5. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta läbirääkimisi ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. 13.6. Istungi juhataja lõpetab läbiääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. 13.7. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise igas staadiumis poolthäälteenamusega. 13.8. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta). Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 13.9. Kui arutatav projekt kutsub esile tõsiseid vastuväiteid, tehakse sellesse ettepanekuid otsuste paranduste sisseviimiseks või pakutakse välja alternatiivprojekt ning otsustamiseks on vaja teha täiendavat ekspertiisi või saada täiendavat informatsiooni, võidakse otsus suunata järgmisele lugemisele. 14. Hääletamise kord 14.1. Enne küsimuste hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks, hääletamise korra ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 14.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 14.3. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 14.4. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid ja otsuseprojekti teksti olulisi muudatusi. 14.5. Hääletamise järjekord on järgmine: 14.5.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 14.5.2. sisulised muudatusettepanekud; 14.5.3. redaktsioonilised ettepanekud; 14.5.4. eelnõu, projekt tervikuna. 14.6. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni esimees või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10minutilist vaheaega. 14.7. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 14.8. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 14.8.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 14.8.2. koormiste määramine; 14.8.3. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 14.8.4. laenude ja varaliste kohustuste võtmine; 14.8.5. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 14.8.6. valla fondide ja sihtkapitalide moodustamine; 14.8.7. taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste vaidluste lahendamine; 14.8.8. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 14.8.9. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 14.8.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsusele või vallavalitsuse liikmele; 14.8.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 14.9. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et volikogu liikmetest (olenemata sellest, kas nad on kohal või ei ole) rohkem kui pooled hääletavad poolt. 14.10. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapoooletute hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. (Seadus ei näe ette kvoorumit istungi läbiviimiseks. 14.11. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 14.12. Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku vasaraga pärast sõnu «Asun hääletamisele». 14.13. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 14.14. Hääletamine volikogus on avalik. 14.15. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 14.16. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 14.17. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel (nimelise sedeli hääletuskasti laskmise teel). Salajane hääletamine on anonüümne sedeli hääletuskasti laskmine. 14.18. Nimelise hääletamise nõudmine on eelistatud salajase hääletamise ees. 14.19. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 14.20. Nimelise hääletamise korral avab hääletuskasti ja loeb hääled istungi juhataja volikogu liikmete juuresolekul. 14.21. Kui ettepanekud oluliselt ei erine aruatatavast küsimusest, siis pannakse need hääletamisele esitamise järjekorras. 14.22. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis: 14.22.1. kõigepealt hääletatakse need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 14.22.2. ettepanekud, mis erinevad algettepanekust kõige rohkem; 14.22.3. radikaalsemad ettepanekud (arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hilisemast tähtajast). 14.23. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 14.24. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 14.25. Valimised toimuvad reeglina mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 14.26. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 14.27. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 14.28. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud». 15. Määruse või otsuse vastuvõtmine 15.1. Vallavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 15.2. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval arvul poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 15.3. Vallavolikogu võtab vastu alljärgnevaid õigusakte: 15.3.1. määruseid, mis on üldaktid; 15.3.2. otsuseid, mis on üksikaktid. 15.4. Volikogu õigusaktid kehtivad Leisi valla territooriumil. 15.1. Vallavolikogu võib võtta vastu deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. 16. Arupärimine 16.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult. 16.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele kahe nädala jooksul. 16.4. Volikogu eestseisuse otsusel võib esitada vastuse suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. Suulisele arupärimisele vastamise korral jagatakse arupärimise tekst ja kirjalik vastus volikogu liikmetele välja enne istungi algust. 17. Istungi protokoll 17.1 Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Istungit protokollib ja vormistab protokolli vallasekretär või tema poolt määratud vallakantselei töötaja. Volikogu istungi käigus antud informatsioon, sõnavõtud ja esitatud küsimused protokollitakse. 17.2. Vallavolikogu istungi protokoll peab olema välja pandud viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 17.3. Seitsme päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus, millest ta peab märku andma istungi käigus. 17.4. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega allakirjutamata jäämise põhjuse kohta. 17.5. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastu võetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. 17.6. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning eriarvamused. 17.7. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallamajas tööajal. 17.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 17.9. Protokollile võib alla kirjutada ka opositsiooni esindaja. 18. Kinnine istung 18.1. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult vallavanem ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise teatud osa istungi ajast. 18.2. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsuse alusel. 18.3. Kinnisel istungil avaldatud andmeid ei avalikustata. 19. Volikogu tehniline teenindamine 19.1. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 19.2. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 20. Komisjoni töökorraldus 20.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuse projektid. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrduse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 komisjoni liikmetest. 20.2. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 20.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki teisi komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimehe, vallavanema või poolte komisjoni liikmete algatusel. Komisjonide protokollid on kättesaadavad vallavalitsuses tööajal. 20.4. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 20.5. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 21. Komisjoni esimees 21.1. Komisjoni esimees: 21.1.1. teeb ettepaneku komisjoni koosseisu kinnitamiseks; 21.1.2. juhib komisjoni tööd; 21.1.3. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 21.1.4. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 21.1.5. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 21.2. Komisjoni esimeest asendab aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 21.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe ülesannetest vabastamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 22. Volikogu töökorra jõustumine, parandamine ja täiendamine 22.1. Käesolev töökord jõustub 1. juulil 2000. a. 22.2. Volikogu töökorda võib teha parandusi ja täiendusi poolthäälteenamusega. 22.3. Käesoleva töökorra jõustumisel kaotab kehtivuse «Leisi Vallavolikogu reglement», mis kinnitati Leisi Vallavolikogu 10. detsembri 1996. a määrusega nr 10, ja «Leisi Vallavolikogu reglemendi muutmine», mis kinnitati Leisi Vallavolikogu 9. märtsi 1999. a määrusega nr 5.