Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla ehitusmäärus — KO, 71, 1038

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 29 ja ja planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõike 3 punktist 5, Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõrgessaare valla ehitusmääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 5. detsembri 1995. a määrus nr 13 «Kõrgessaare valla ehitusmäärus». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub kolmandal päaeval pärast määruse avaldamist «Kõrgessaare Valla Teatajas». Volikogu esimees Mati KIIVIT Kinnitatud Kõrgessaare Vallavolikogu 14. juuli 2000. a määrusega nr 22 KÕRGESSAARE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla ehitusmääruse sisu Käesolev määrus sätestab maa-alade planeerimise, ehitiste ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, lammutamise, kasutamise ja korrashoiu üldise korra ning omavalitsusorganite pädevuse planeerimis- ja ehitusalal Kõrgessaare vallas. II. OMAVALITSUSORGANITE PÄDEVUS 2. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevusse kuulub: 2.1. valla üldise planeerimis- ja ehituspoliitika kujundamine; 2.2. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 2.3. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 2.4. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.5. detailplaneeringute algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 2.6. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 2.7. munitsipaalehitiste ja -rajatiste projekteerimise ning ehitamise algatamine; 2.8. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine; 2.9. kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ülevaatamine ja korrigeerimine. 3. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 3.1. detailplaneeringu koostamise korraldamine, planeeringu kooskõlastamine; 3.2. detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjasthuvitatud isikule; 3.3. detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 3.4. detailplaneeringu avalikustamise otsustamine; 3.5. detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine; 3.6. detailplaneeringu avalikustamise tulemuste analüüs ja avalikkuse teavitamine; 3.7. avalikkuse informeerimine kavatsetavatest planeeringutest; 3.8. avalikkuse informeerimine algatatud ja kehtestatud detailplaneeringutest; 3.9. kehtestatud planeeringute kättesaadavuse tagamine; 3.10. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 3.11. ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil; 3.12. ehitise projekteerimistingimuste andmine; 3.13. ühekordse projekteerimisloa andmine; 3.14. ehitusloa andmine ja tühistamine; 3.15. ehitise kasutusloa andmine ja muutmine; 3.16. nõusoleku andmine väikehoonete, ajutiste ehitiste püstitamiseks ning väikeste ja lihtsate ehitiste lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata; 3.17. omanikujärelevalve tagamine ja korraldamine; 3.18. kohaliku ehitus- ja hooneregistri pidamine; 3.19. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele ning registritele; 3.20. reklaami paigaldamise loa andmine ja tühistamine; 3.21. projekteerimis- ja ehitustööde riigihangete pakkumise ja võistupakkumiste korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks; 3.22. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine, säilitamine ja selle kättesaadavuse tagamine vallas; 3.23. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 3.24. loa andmine geoloogilisteks uuringuteks ja puurkaevude rajamiseks; 3.25. loa andmine kaevamistöödeks; 3.26. planeerimis- ja ehitusalase arhiivi pidamine; 3.27. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla planeerimis- ja ehitusala korraldavate õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 3.28. muud vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesanded; 3.29. haldusõigusrikkumiste asja arutamine tulenevalt haldusõiguserikkumiste seadustikust. 3.30. muud planeerimis- ja ehitusalaste õigusaktidega kehtestatud nõuded. 4. Vallavalitsuse komisjonide kohustused ja õigused Vallavalitsus võib planeerimis- ja ehitusalases tegevuses tema pädevuses olevate küsimuste arutamiseks moodustada alatisi või ajutisi komisjone. Komisjonide tegevuse alused ja pädevus määratakse nende töökorras. 5. Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusalaga tegelevate spetsialistide kohustused ja õigused määratakse nende ametijuhendiga. III. PLANEERIMINE 6. Planeeringud Planeerimistegevus tugineb valla arengukavale. Planeeringud jagunevad üld- ja detailplaneeringuteks. 7. Üldplaneering Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta, tuginedes valla arengukavale. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maa- ja ehituskorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus. Üldplaneering algatatakse vallavolikogu määrusega. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 7.1. Üldplaneeringu põhiülesandeks on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine eesmärgiga tagada valla territoriaalmajanduslik areng. 7.2. Üldplaneeringu lähteülesande koostab vallavalitsus. 7.3. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus. 7.4. Üldplaneeringu lähteülesanne avaldatakse ühes maakondlikus lehes kaks nädalat enne planeeringu algatamise otsuse tegemist. 7.5. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekud ja märkused vaatab läbi vallavalitsus, teeb vajadusel sellesse parandused ja täiendused ning esitab lähteülesande vallavolikogule heakskiitmiseks. 7.6. Vallavolikogu poolt heakskiidetud lähteülesande alusel algatatud, koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikustamise otsustab vallavolikogu. 7.7. Vallavalitsus informeerib ühe maakondliku lehe kaudu avalikkust vallavolikogu poolt algatatud üldplaneeringust ja selle eesmärkidest kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 7.8. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, ning selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 7.9. Avaliku väljapaneku tulemused teeb teatavaks vallavalitsus maakonnalehe kaudu. 7.10. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekud ja märkused vaatab läbi, teeb vajalikud parandused ja täiendused vallavalitsus ning esitab need maavalitsusele koos informatsiooniga lahendamata vaidluste kohta. 7.11. Kui paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku üldplaneeringu veelkordseks avalikustamiseks. 7.12. Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma määrusega. 8. Detailplaneeringud Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Detailplaneerimine on kohustuslik tiheasustusaladel. 8.1. Tiheasustuseks, kus detailplaneerimine on kohustuslik, loetakse: 8.1.1. aleviku piirides olev maa-ala; 8.1.2. kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa; 8.1.3. suvila- või aiandusühistu maa-ala; 8.1.4. ühepereelamute, aiamajade või suvilate gruppi, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest ja millede omavaheline kaugus on alla 100 meetri; 8.1.5. eraldiseisev rida- või sektsioonelamute ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; 8.1.6. eraldiseisev üle 1000-ruutmeetrise ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; 8.1.7. kämpingu või motelli maa-ala; 8.1.8. puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; 8.1.9. spordikompleksi või supelranna maa-ala; 8.1.10. arhitektuurimälestised koos selle juurde kuuluva maa-alaga; 8.1.11. pargid; 8.1.12. väljaspool asulat paikneva sadama, autoteenindusjaama või bensiinijaama maa-ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga; 8.1.13. muud üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusalad. 8.2. Kui tiheasustusala määramine on vajalik enne valla üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu kehtestamist, määratakse tiheasustusala piir vastavalt maareformi seadusele vallavolikogu ettepanekul maavanema poolt, mis vormistatakse kaardi alusel ja kantakse maakonnaplaneeringu või valla üldplaneeringu koostamisel üle vastavasse planeeringusse. 8.3. Detailplaneering algatatakse vallavolikogu otsusega. Detailplaneeringu koostamist võib algatada ka kinnisasja omanik või maakasutaja. 8.4. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 8.5. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 8.6. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala planeeringust. 8.7. Detailplaneeringu koostamise aluseks on lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavolikogu. 8.8. Lähteülesandele vastavalt koostatud ja kooskõlastatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavalitsus. 8.9. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb planeeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas ning vajadusel ka planeeringuala piirkonnas. 8.10. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja paranduste tegemise planeeringus korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks. 8.11. Kui detailplaneering koostatakse lihtsustatud korras asendatakse planeeringu avalikustamine krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega ning maavanema järelevalvet ei kohaldata. 8.12. Lihtsustatud korras detailplaneering koostatakse olemasoleval hoonestusalal kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja krundi detailplaneerimiseks või olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks asulas, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu ja selle maht ei muuda üldist ehituslikku ümbrust. 8.13. Lihtsustatud kord ei laiene muinsus- või looduskaitse all olevatele aladele ja ehitistele ning ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud ranna- ja kaldaaladele. 9. Krunt Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 9.1. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutustingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 9.2. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või -kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse vormistamisega kaasnevad kulud. 9.3. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetav krundi plaan kõigi kaasomanike ja vallavalitsusega. 9.4. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi sihtotstarbeline kasutamine või katastriüksuse moodustamine või kui maaomanik või vallavalitsus ei nõustu krundi piiride muutmisega. 9.5. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 9.6. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik maaüksus. 9.7. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 9.8. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks, jagamiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjast huvitatud isik krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. 9.9. Uute kruntide moodustamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 9.9.1. krundi moodustamise või piiride muutmise õiguslik alus; 9.9.2. muudetavate kruntide asukoht ja suurus; 9.9.3. uute või muudetud kruntide asukoht ja suurus. 10. Ajutine ehituskeeld 10.1. Vallavalitsus võib kehtestada oma korraldusega planeeringualal detailplaneeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks. Ehituskeeld ei laiene ehitusele, millel on kehtiv ehitusluba. 10.2. Ajutise ehituskeelu teeb vallavalitsus tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule või enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajale, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 11. Koostöö planeeringute koostamisel 11.1. Üld- ja detailplaneeringute koostamisse kaasatakse kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Koostööd korraldab vallavalitsus. 11.2. Valla üldplaneering koostatakse koostöös naaberomavalitsuste ja maavalitsusega. 11.3. Planeeringute lähteülesanded ning üld- ja detailplaneeringud kooskõlastatakse enne avalikustamist vajalike asjaomaste asutustega. Nõutavate kooskõlastuste vajaduse määrab vallavalitsus. 11.4. Enne planeeringu avalikustamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu maavalitsusele, kes määrab järelevalve korras täiendavate kooskõlastuste vajaduse. 11.5. Enne planeeringu kehtestamise otsustamist esitab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga avalikustamise käigus tekkinud vaidluste kohta maavanemale, kes pärast vaidluste lahendamist annab oma heakskiidu planeeringule ning nõusoleku planeeringu kehtestamiseks. Käesolev punkt ei laiene lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringutele. 11.6. Kui detailplaneering muudab maaregistrisse kantud katastriüksuste kasutamise sihtotstarvet või piire, informeerib vallavalitsus sellest ühe kuu jooksul Riiklikku Maakatastrit. 11.7. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 12. Planeeringu kehtestamise vaidlused 12.1. Planeeringu kehtestamise vaidlused lahendatakse kokkuleppe, planeeringu korrigeerimise või kohtu teel, tulenevalt seadusest. 12.2. Planeeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tuleneva kahju hüvitamise kinnisasja omanikule otsustab vallavolikogu. Hüvitise suurus määratakse üldiselt kokkuleppe teel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. Kahju võib ka hüvitada detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 12.3. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. 13. Planeeringute ülevaatamine ja planeeringute kättesaadavus 13.1. Kehtestatud planeeringud kuuluvad ülevaatamisele pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi kuue kuu jooksul. Ülevaatamise käigus selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, edasised planeeringu elluviimise võimalused, korrigeerimise vajadus, tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 13.2. Kehtestatud planeeringud vaatab üle vallavalitsus ning esitab ülevaatuse tulemused kinnitamiseks vallavolikogule. 13.3. Vallavolikogu poolt kinnitatud ülevaatuse tulemused teeb vallavalitsus maavalitsusele teatavaks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. Ülevaatamise tulemused avaldab vallavalitsus maakondlike ja kohalike massiteabevahendite kaudu. 13.4. Kehtestatud planeeringutega tutvumise ja koopiate omandamise võimaluse tagab vallavalitsus. 14. Kehtestatud planeeringu tühistamine 14.1. Üld- või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus maakonnalehes. 14.2. Üld- ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsuse teatamisest. 14.3. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. IV. PROJEKTEERIMINE 15. Üldmõisted Ühekordne projekteerimisluba – luba, mis antakse erihariduseta isikule kuni kahekorruselise ühepereelamu, majandushoonete, suvemaja, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldi seisva garaaži ning muude lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste projekteerimiseks enda tarbeks. Projekteerimistingimused – tingimused ehitusprojekti koostamiseks, kus määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed, ehitusprojekti koostamiseks nõutavad tehnilised tingimused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Eelprojekt – Eelprojekti koostamine hõlmab tellija (omaniku) vajaduste ja nõudmiste analüüsi, ehitusplatsi (krundi) ja lahenduste võrdlevat analüüsi, kujunduslikke, arhitektuurseid, funktsionaalseid ja ehitustehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. Tehniline projekt (ehitusprojekt) – projektdokumendid ulatuses, mis määravad ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad tellijal ning teistel asjast huvitatud pooltel taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi, samuti tellijal taotleda ja vallavalitsusel anda ehitusluba. Ehitusprojekti olulised osad on ehitise seletuskiri, asendiplaan (1 : 500), korruste plaanid, lõiked, vaated (1 : 100, 1 : 50) ja vajadusel eriosade joonised. 16. Projekteerimistingimused 16.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks hajaasustuses on vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused, tiheasustusega aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses aga kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 16.2. Kui ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel, informeerib ehitusprojekti tellija vallavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. 16.3. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi, tema sellekohase avalduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 16.4. Koos projekteerimistingimuste väljastamise avaldusega esitab avaldaja Kinnistusameti tõendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991. a väljaantud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid ja kehtiva krundiplaani mõõdus M 1 : 500, kus näidatakse krundi kõigi hoonete ja tehnorajatiste paigutus. 16.5. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui projekteerimiseks väljastatud tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuse poolt hoonestaja sellekohase avalduse alusel ning võimalusel koos tehniliste tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks. 17. Ühekordne projekteerimisluba 17.1. Ühekordse projekteerimisloa ja projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema koostatud kavandatava ehitise eelprojekti alusel. 17.2. Vallavalitsus võib keelduda ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eelprojekt on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimalikuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti või ehitusinseneri poolt. 17.3. Kui ühekordse projekteerimisloa taotleja ei saa vallavalitsuselt vastust ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast, võib ta alustada projekteerimist. 17.4. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile arhitektuuri- ja konstruktiivse ekspertiisi teeb kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener projekti koostaja kulul. 18. Ehitusprojekt 18.1. Vastavalt projekteerimistingimustele eesti keeles koostatud ning nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti originaaleksemplari esitab hoonestaja vallavalitsusele ehitusloa taotlemiseks koos vastavasisulise vormikohase avaldusega. 18.2. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 18.3. Ehitusprojektile võib vallavalitsus vajadusel viidata keskkonna- ja (või) ehitusekspertiisi nõude. 18.4. Ekspertiis on kohustuslik: – keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; – rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 18.5. Ehitiste projekteerimiseks teostatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste ning muude uurimistööde materjalid on ehitusprojekti tellija kohustatud vallavalitsusele üle andma koos avaldusega ehitusloa taotlemiseks. 18.6. Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja kogu ehitisega seotud dokumentatsiooni vallavalitsuse arhiivis. V. EHITAMINE 19. Üldsätted Ehitis – hoone või rajatis. Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirde ja siseruumi(de)ga ehitis. Väikehoone – kuni 12-ruutmeetrise pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone ning mida võib ehitada ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone. Ajutine ehitis – piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis kuulub likvideerimisele ehitusloas näidatud tähtajaks. Teisaldatav hoone – hoone, mis ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud, ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks. Omavoliline ehitis – ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata (välja arvatud väikehoone ja teisaldatav hoone). 20. Ehitamine 20.1. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: – ehitise püstitamist maa peale või maapõue; – ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; – ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; – tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; – ehitise lammutamist. 20.2. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel ja on lubatud ehitusloa olemasolul. 20.3. Ehitamise üle valla territooriumil teostab järelevalvet vallavalitsus. 21. Ehitusluba 21.1. Ehitusluba on kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novemrbit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, antud vallavalitsuse luba ehitamiseks käesoleva määruse punkti 20 tähenduses. 21.2. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse. 21.3. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi kahe nädala jooksul. Juhul kui vallavalitsus esitab ehitusprojektile täiendavate kooskõlastuste või eskiisprojektide nõude, vaatab vallavalitsus taotluse uuesti läbi kahe nädala jooksul pärast kooskõlastuste või ekspertiisi tulemuste esitamist. Ehitusloa allkirjastab vallavanem. 21.4. Ehitusloaga määratakse: – ehitustööde teostaja; – omanikujärelevalve teostamise kord ja tingimused; – autorijärelevalve teostaja; – ehitustööde alustamise ja lõpetamise tähtaeg; – muud vallavalitsuse poolt esitatud tingimused. 21.5. Ehitusluba hakkab kehtima pärast ehitusloa andmete kandmist ehitusregistrisse. 21.6. Ehitusloa väljaandmisest võib keelduda, kui: 21.6.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingustele; 21.6.2. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt või vastava ehituseriala insener, või kui enda tarbeks projekti koostanud isikul ei ole ühekordset projekteerimisluba; 21.6.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabritega ei ole saavutatud kokkulepet; 21.6.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 21.6.5. omanik ei ole vastavalt vallavalitsuse esitatud nõudele sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostajaga. 21.7. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast. 21.8. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: 21.8.1. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 21.8.2. ehitustöid ei tehta projektikohaselt ja ei täideta omanikujärelevalve või valla ehitusjärelevalve ettekirjutisi või ehitusloaga määratud tingimusi; 21.8.3. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 21.8.4. ehitusloa omaja kirjaliku avalduse alusel. 21.9. Ehitustööde alustamine ja tööde lõpetamise tähtaeg määratakse kooskõlastatult ehitise omanikuga. Ehitusloa pikendamine määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 21.10. Ehitise omanik on kohustatud teatama vallavalitsusele ehituse alustamisest üks nädal enne ehitustööde algust. 22. Omanikujärelevalve 22.1. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. 22.2. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 22.3. Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsust informeerimata. 22.4. Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud ja mitte lubama: 22.4.1. ehitustööde teostajal teha omavolilisi muudatusi ehitusprojektis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa; 22.4.2. ehitise omavolilist kasutuselevõtmist; 22.4.3. ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel. 22.5. Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab vallavalitsus. 22.6. Omanikujärelevalvet munitsipaalehitusel teostab vallavalitsus. 22.7. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamine võib toimuda omaniku järelevalvel. 23. Ehitusjärelevalve 23.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse; 23.2. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: 23.2.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 23.2.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 23.2.3. ehitustööde kontrollimine; 23.2.4. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine seaduses esitatud nõuetele; 23.2.5. ehitise kasutuslubade väljaandmine ja muutmine; 23.2.6. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutiste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 23.2.7. ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 23.2.8. ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 23.2.9. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 23.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 24. Ehitusjärelevalve tasumäärad Ehitusjärelevalve tasumäärad kehtestab vallavolikogu oma määrusega. Tasumäärade kehtestamise aluseks on tegelikud kulud. 25. Ehitise kasutusluba 25.1. Ehitise kasutusluba on luba, mis antakse: – projektikohaselt valminud ehitisele; – ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 25.2. Ehitise kasutusluba antakse ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, tervise-, töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele. 25.3. Ehitise kasutusloa väljastab ehitise ülevaatuse akti või ehitise ülesmõõtmise projekti alusel vallavalitsus. 25.4. Ehitise kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse ning ehitise dokumentatsiooni. 25.5. Ehitise ülevaatuse teeb vallavalitsuse poolt määratud komisjon. 25.6. Ehitise ülevaatus tehakse, kui: 25.6.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele; 25.6.2. ehitise on eelnevalt üle vaadanud riiklike järelevalveorganite ametnikud, kes teostavad järelevalvet tuleohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osaleva nad vallavalitsuse poolt korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuse aktil ehitise vastavust kehtivatele nõutele. Ehitise ülevaatuse aktiga määratakse vajadusel puuduste likvideerimise tähtaeg kokkuleppel ehitise omanikuga. 25.7. Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul määratakse erapooletu ekspertiis. 25.8. Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsus, kes korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse registrisse. 25.9. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud ehitisele antakse ehitise kasutusluba pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. Ülevaatamise kulud kannab ehitise omanik. 25.10. Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul arvates ehitise ülevaatuse akti allakirjutamisest või ehitise ülesmõõtmisprojekti esitamisest koos vormikohase avalduse ja kooskõlastustega. 25.11. Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus ehitise kasutusluba, kusjuures ehitise omanik esitab vallavalitsusele: – kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; – ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilised skeemid. 25.12. Ehitise ülevaatus teostatakse ja uus kasutusluba väljastatakse vastavalt käesoleva määruse punktidele 25.8 ja 25.10. 25.13. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. 25.14. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 25.15. Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus ehitise kasutusluba tühistada. 26. Luba ehitise lammutamiseks 26.1. Lammutamist loetakse ehitamiseks ning ehitise lammutamiseks kehtivad samad nõuded, mis on seadusega ja käesoleva määrusega kehtestatud ehitise rajamiseks. 26.2. Ehitise lammutamiseks väljastab ehitusloa vallavalitsus ehitise omaniku vormikohase avalduse esitamise alusel, samadel alustel ehitusloaga. 26.3. Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 27. Luba kaevamistöödeks, maapinna puurimistöödeks ja geoloogilisteks uuringuteks 27.1. Luba valla ehitusmääruse käesolevas punktis teostatavate tööde kohta väljastatakse pärast vormikohase ja vajalike kooskõlastustega avalduse esitamist vallavalitsuse korraldusega kinnitatud ametiisiku poolt kahe tööpäeva jooksul avalduse esitamise kuupäevast. 27.2. Kaevamis- ja puurimistööde teostamise eest kinnistu territooriumil vastutab kinnistu omanik, ega pea selleks taotlema vallavalitsuselt vormikohast luba. Puur- ja šahtkaevude rajamine kooskõlastatakse vallavalitsusega. VI. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 28. Krundi ja ehitise korrashoid 28.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 28.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalvele ja teiste valdkondade järelevalve teostajatele juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitustööde teostaja avariiohu kõrvaldama kohe. 28.3. Territooriumi korrashoidu krundil ja sellega piirneval maa-alal (teed ja tänavad) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 28.4. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. 28.5. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine ja krundi piirete rajamine tiheasustusaladel tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. VII. LÕPPSÄTTED 29. Valla ehitusmääruse kehtivus ja vastutus 29.1. Käesoleva määruse planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted on kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 29.2. Kõigis käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 29.3. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.