Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 70, 1029

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Kaarma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kaarma valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrus saata avaldamiseks Riigikantseleile kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. 3. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. mai 2000. a määrusega nr 10 KAARMA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kaarma valla põhimääruse mõiste Kaarma valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus: 2.2.1. rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2.2.2. teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja teiste kohalike omavalitsusüksustega 6.1. Omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused ja lepingud. 6.2. Omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 6.3. Omavalitsusorganid võivad volikogu kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeerimist ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, klubide, hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadustega; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ja vallasekretär. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Omavalitsusüksuse õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Omavalitsusüksusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12.3. Lepingud rahvusvaheliste organisatsioonidega kinnitab volikogu. 13. Valla sümbolid 13.1. Valla sümbolid on vapp ja lipp. 13.2. Valla vapil on viis hõbedavärvilist dolomiitplaati, mis sümboliseerivad valla maapõuevara. Keskmisel suurel plaadil on roheline kadakas. Vapi kilp on sinine, selle allosas on kaks kolmeosalist hõbedast teravaotsalist merd sümboliseerivat lainejoont. Valla vapi kujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1. 13.3. Valla lipu värvideks on valge, sinine, valge. Ülemine ja alumine valge laid on kolm osa lipu laiusest. Lipu suuruse suhe on 7:11. 13.4. Valla vapi, lipu ja muude visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. Valla sümbolite kasutamise kord on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 15.2. Valla piir looduses määratakse seaduses sätestatud korras ja kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ning maakonna maa-ametiga. 15.3. Valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. 16. Vallaelanik 16.1. Vallaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht valla territooriumil. 16.2. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 16.3. Vallaelanikel on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.4. Vallaelanik on maksukohuslane oma alalise elukoha järgses vallas. 16.5. Vallaelanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Kaarma vallas kehtivatele määradele ja kordadele. Käesoleva põhimääruse punktis 16.1 nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 16.6. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 18.3. Volikogu esimehe ja tema asetäitja ametikoht võib volikogu otsuse alusel olla palgaline. 18.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 18.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.6. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus või muu organi antud erivolitus või eriluba, siis tegutseb ta antud volituse alusel, mitte volikogu nimel. 18.7. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud erivolitus või eriluba, tegutseb ta volituse või loa andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 18.8. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele. 18.9. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. 18.10. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmetele hiljemalt ühe kuu jooksul. 18.11. Volikogu ebaseadusliku tegevuse korral kannavad volikogu liikmed, kes hääletasid vastava määruse või otsuse poolt, solidaarselt materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. 18.12. Vastutusest on vabad need volikogu liikmed, kes esitasid kirjaliku eriarvamuse volikogu ebaseadusliku tegevuse kohta. 18.13. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava otsuse või määrusega. 18.14. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 18.15. Käesoleva põhimääruse punktis 18.14 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.16. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ettenähtud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kaarma vallas; 19.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 19.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.8. surmaga. 19.2. Volikogu liige või tema esindaja on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 19.3. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõppemise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.1.2. nimetamisega prokuröriks; 20.1.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.4. nimetamisega vallaametnikuks; 20.1.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.1.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.1.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.2. Käesoleva põhimääruse punktis 20.1.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.3. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 20.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.2. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.3. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.4. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 22. Volikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 22.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 22.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 22.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. kohtukaasistujate valimine; 22.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 22.1.28. Maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 22.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 22.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 22.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 22.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 23.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ning valla raamatukogudes kolm päeva enne nende jõustumist. 23.2. Üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 23.3. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamist, kui õigusaktis ei ole määratud teist tähtaega. 23.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 23.5. Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 23.6. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ja avalikustatakse eesti keeles. 23.7. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis märgitud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid mitte avaldada. 24. Õigusaktide täitmise kontroll 24.1. Seaduste ja volikogu määruste, otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab valla kantselei. 24.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 24.3. Õiguskantsleri järelepärimistele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistidega ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. 24.4. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 25. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 26. Vallavanema valimine 26.1. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 26.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 26.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 26.4. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 26.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada oma valimisprogramm. 26.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 26.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 27. Vallavalitsuse moodustamine 27.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 27.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 27.3. Enne vallavalitsuse liikmeks kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 27.4. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 27.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 27.6. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel. 27.7. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28. Valitsuse volituste tähtaeg 28.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 28.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 28.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes esitab selle volikogule. 28.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral määrab volikogu ametisse vallavanema kohusetäitja. 28.6. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 28.7. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 28.8. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 29. Vallavalitsuse pädevus 29.1. Vallavalitsus 29.1.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 29.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 29.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 29.1.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 29.1.5. esindab valda volikogu kehtestatud korras; 29.1.6. moodustab oma ülesannete täitmiseks valla haldusaparaadi, juhib selle tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 29.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 30. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 30.1. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 30.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 30.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 30.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 30.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 30.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 31. Õigusaktide algatamise õigus 31.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul arvates nende esitamisest. 31.2. Punktis 31.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 31.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 31.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 32. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktidesse 32.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 32.2. Kui valitsuse lahend ei rahulda avaldajat, võidakse see avaldaja taotlusel võtta volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 32.3. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või komisjoni ettepanekul. 32.4. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 33. Vallavara 33.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 33.2. Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 34. Majandustegevus 34.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. 34.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 34.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 34.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 34.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid valla nimel sõlmib vallavanem või teda asendav isik. 35. Maksud ja koormised 35.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 35.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja ja avaliku korra eeskirja täitmiseks. 35.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 35.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 35.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isiku koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 35.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 35.7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 35.8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 35.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 36. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 36.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 36.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 36.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 36.4. Arengukava on aluseks: 36.4.1. vallaeelarve koostamisele; 36.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 36.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 36.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 37. Valla eelarve 37.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 37.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks ettenähtud summa piirides. 37.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 37.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 38. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 38.1. Valla eelarve koostatakse seadusandlusega sätestatud korras arvestades valla arengukava. 38.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 38.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast. VI. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS 39. Töövormid 39.1. Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. 39.2. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 40. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja vallaasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 41. Volikogu töökorraldus 41.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 41.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 42. Volikogu esimees Volikogu esimees: 42.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 42.2. esindab vallavolikogu; 42.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 42.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 42.5. esitab istungite päevakorraprojektid; 42.6. koos vallavalitsusega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 42.7. korraldab fraktsioonide koostööd; 42.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud, kaebused; 42.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt. ametlikel üritustel; 42.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 43. Volikogu esimehe valimine 43.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, viiakse valimised läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 43.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad end ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus nende kandidaadiks esitamise järjekorras. 43.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 43.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 43.5. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 43.6. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelitele esitamise järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja. Komisjoni esindaja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 43.7. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda hääletuskasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid hääletusruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks. Kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. 43.8. Valituks osutub koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 43.9. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 43.10. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi konkureerima jääb enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, pannakse hääletamisele kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui ta ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse läbi eeltoodud hääletamine teise ja kolmanda kandidaadi vahel ning pärast uuesti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 43.11. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 43.12. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 43.13. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 44. Volikogu esimehe asendamine 44.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 44.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu poolt valitud volikogu liige. 44.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel samas korras nagu volikogu esimees. 45. Volikogu kokkukutsumine 45.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 45.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 45.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 45.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu erakorralise istungi vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 46. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. 47. Küsimuste arutelu volikogus 47.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asetäitja. 47.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 47.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 47.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 47.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 47.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 47.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud ja andnud oma seisukoha vallavalitsus. 47.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 48. Hääletamine volikogus 48.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 48.2. Hääletamine volikogus on avalik. 48.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 48.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 48.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Koosseisu häälteenamusega võetakse vastu otsused järgmistes küsimustes: 48.5.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 48.5.2. koormiste määramine; 48.5.3. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 48.5.4. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 48.5.5. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 48.5.6. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 48.5.7. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 48.5.8. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 48.5.9. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 48.5.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, või valitsuse liikmele; 48.5.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 49. Umbusaldusmenetlus volikogus 49.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või komisjoni esimehele. 49.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 49.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 49.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 50. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine 50.1. Volikogult volitused saanud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 50.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogses korras. 50.3. Volituste peatamine ja lõpetamine võetakse päevakorda ja hääletatakse salajase hääletamise teel. 51. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. Tagasiastumist ei hääletata. 52. Fraktsioonid 52.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 52.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 52.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest vallakantselei. 52.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse reglemendiga. 53. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. 54. Volikogu komisjonid 54.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 54.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks, antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse projektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 54.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 54.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhimääruse muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. 54.5. Komisjoni aseesimees valitakse komisjoni liikmete hulgast. 54.6. Komisjoni koosoleku protokollib üks komisjoni liikmetest. 55. Komisjoni töökord 55.1. Korralised komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja vastavalt vajadusele. Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuse projektid. 55.2. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 komisjoni liikmetest. 55.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 55.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning selle toimumisest on informeeritud kõiki teisi komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimehe, vallavanema või poolte komisjoni liikmete algatusel. 55.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 55.6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 56. Komisjoni esimees 56.1. Komisjoni esimees: 56.1.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 56.1.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 56.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 56.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 56.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 56.3. Komisjoni likvideerimine ja töö ümberkorraldamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 56.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 56.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 57. Revisjonikomisjon 57.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 57.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 57.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 57.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 57.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele. 57.3.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 57.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 57.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 57.4. Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda kinnitatud ja volikogule esitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuste alusel. 57.5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 57.6. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 57.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 57.8. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 58. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 58.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vajadusel vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 58.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 58.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, otsuse või korralduse projekti. 58.4. Küsimuste arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse üldjuhul ka avaldaja või tema esindaja. 58.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus ka kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 58.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 59. Valitsuse töö korraldamine 59.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust volikirjata. 59.2. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 59.3. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 60. Valitsuse istungi töökord 60.1. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 60.2. Valitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. 60.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 60.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 60.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 61. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 61.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 61.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 61.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 61.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 61.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 61.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 61.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 61.8. kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 61.9. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolitusteta; 61.10. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 62. Vallavanema asendamine 62.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 62.2. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 63. Istungi ja koosoleku protokoll 63.1. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. 63.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 63.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 63.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 63.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 63.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 63.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 63.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 64. Volikogu tegutsemisvõimetus 64.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 64.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 64.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valitud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 64.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 64.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 64.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 64.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. VALLATEENISTUSE PÕHIALUSED 65. Vallateenistus 65.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused, valla põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuste sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid. 65.2. Vallaametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 65.3. Vallaametnik juhindub oma töös seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 66. Valla haldusaparaat 66.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. 66.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla asutused ning valla teenistujad. 66.3. Vallaametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem oma käskkirjaga. 66.4. Vallaasutuse juhi teenistusse võtmine toimuv vallavalitsuse korraldusega ja üldjuhul konkursi alusel. 66.5. Valla haldusaparaadi teenistujad peavad informeerima valitsust oma tegevusest tulundusettevõtetes omanikena, töötajatena ja haldusnõukogu liikmetena. 67. Vallasekretär 67.1. Vallasekretär juhib vallakantselei tegevust. 67.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuete vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud kutsekomisjon. 67.3. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem. 67.4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 67.5. Vallasekretär: 67.5.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 67.5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 67.5.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 67.5.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 67.5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 67.5.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 67.5.7. hoiab valla vapipitsatit; 67.5.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 67.5.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 67.5.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 67.6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 68. Vallakantselei 68.1. Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 68.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 69. Vallakantselei ülesanded Vallakantselei ülesanded on: 69.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende seaduslikkuse kohta oma arvamuse 5 tööpäeva jooksul; 69.2. tagada vallavalitsuse istungite protokollimine kümne tööpäeva jooksul peale istungi toimumist; 69.3. vormistada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 69.4. esitada punktis 69.3 nimetatud õigusaktid ja dokumendid allakirjutamiseks; 69.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ja õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantslerile; 69.6. tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 69.7. tagada posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade ning ajalehtede säilimine; 69.8. pidada vallavolikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 69.9. väljastada tõendeid ja õiendeid; 69.10. pidada elanike- ja kaitsejõudude tegevteenistuslaste arvestust; 69.11. perekonnaseisualane töö; 69.12. koostada vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja esitada need nõutavaks tähtajaks; 69.13. teha notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piirides; 69.14. kaadrialane töö; 69.15. täita volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslikke korraldusi. VIII. OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS 70. Osavald 70.1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 70.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 70.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 70.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku vallaelanikku; 70.2.3. vallavalitsus. 71. Osavalla põhikiri 71.1. Osavalla põhikirjas sätestatakse: 71.1.1. osavalla piiride kirjeldus; 71.1.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 71.1.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 71.1.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla eelarvelised vahendid; 71.1.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 72. Osavalla moodustamine Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 73. Osavalla õiguslik seisund 73.1. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. 73.2. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 73.3. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 73.4. Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem valla põhimääruses sätestatud korras. 74. Osavalla tagatised Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. 75. Aleviku- ja külavanem 75.1. Aleviku- ja külavanem võidakse valida aleviku- ja külakoosolekul. 75.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 75.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 75.4. Kui alevikus või külas ei valita aleviku- või külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 75.5. Aleviku- või külavanema võib kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ning volikogu komisjoni koosolekutest. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 76. Koostöövormid 76.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste huvide täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 76.1.1. tegutseda ühiselt; 76.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 76.1.3. moodustada omavalitsusüksuste liite. 75.2. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. X. LÕPPSÄTTED 77. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 77.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 77.2. Põhimääruse ja selle muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist. 77.3. Seaduse muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. 77.4. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimääruse, mis võeti vastu vallavolikogu 21. märtsi 1997. a määrusega nr 6. Kaarma valla põhimääruse lisa KAARMA VALLA SÜMBOLITE KASUTAMISE KORD 1. Valla vapi kirjeldus Sinisel kilbil on viis hõbedavärvilist dolomiitplaati, mis sümboliseerivad valla maapõuevara. Keskmisel suurel plaadil on roheline kadakas kui Saaremaal üldlevinud taim. Kilbi allosas on kaks kolmeosalist hõbedast teravaotsalist merd sümboliseerivat lainejoont. Kaarma valla vapp võib olla kolmes variandis: värviline, graafiline ühevärviline või reljeefne. 2. Valla lipu kirjeldus Kaarma valla lipuks on kangas, mille väli on jaotatud kolmeks laiuks: valge, sinine, valge. Ülemine ja alumine valge laid on kolm osa lipu laiusest, keskmine – sinine – üks osa. Normaalsuurusega lipu laidude mõõtmed on 45:15:45 cm. Lipu suuruse suhe on 7:11. 3. Valla lipu ja vapi kasutamise kord 3.1. Valla vapp ja lipp on Kaarma valla omand, mida käsutab vallavolikogu või vallavalitsus ja mida kasutatakse alljärgneva korra kohaselt. 3.2. Värvilist, must-valget ja reljeefset vappi kasutatakse: 3.2.1. vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatil ja dokumendiblankettidel; 3.2.2. volikogu esimehe ja vallaametnike visiitkaartidel; 3.2.3. valla piiritähistel; 3.2.4. valla trükistel; 3.2.5. ülejäänud juhtudel võib vappi kasutada üksnes vallavalitsuse korralduse alusel. 4. Teiste asutuste, ettevõtete, organisatsioonide või eraisikute dokumentidel, suveniiridel jt toodetel võib Kaarma valla vappi ja lippu kasutada ainult vallavalitsuse loal selleks ettenähtud maksu tasumisel. Erandjuhtudel võib sümboolika kasutamise õiguse taotleja maksust vabastada. 5. Valla vappi kasutatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatitel, selle allüksuse pitsatitel ning tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel asutuse nimetus. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ning allüksuste pitsati läbimõõt on 3,5 cm. 6. Valla lipp heisatakse: 6.1. alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti; 6.2. ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 6.3. vallavalitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel; 6.4. volikogu istungite ajal ka hoonel, kus istung toimub. 7. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 8. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. 9. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna. 10. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Kaarma valla ametlik delegatsioon ja valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. 11. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 12. Vapi ja lipu etaloni säilitatakse Saaremaa Muuseumis. Vapi ja lipu kasutamine kujul, mis erineb etalonist, kuulub igal üksikjuhtumil läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt.