Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 70, 1028

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9, Järva-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järva-Jaani valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale 1 (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Tuve KÄRNER Lisa Järva-Jaani Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määruse nr 10 «Järva-Jaani valla põhimääruse kinnitamine» juurde JÄRVA-JAANI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Järva-Jaani valla põhimääruse eesmärk Järva-Jaani valla põhimääruses sätestatakse Järva-Jaani valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. 2. Järva-Jaani valla kohalik omavalitsus 2.1. Järva-Jaani valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalituse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest. 2.2. Järva-Jaani valla kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Järva-Jaani valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Järva-Jaani vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalituse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega ja nende liitudega. 3.2. Järva-Jaani vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Järva-Jaani valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3.3. Järva-Jaani valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning käesoleva põhimääruse lisas 1 (lisa «Järva-Jaani valla esindamise kord») sätestatud korras Järva-Jaani Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Järva-Jaani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitus) ja vallavanem. 4. Järva-Jaani valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Järva-Jaani vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. 5. Järva-Jaani valla omavalitusüksuse ülesanded 5.1. Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoid, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhi-, kesk- ja huvialakoolide, spordibaasi, raamatukogude, kultuuriasutuste, päevakeskuse, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 5.3. Lisaks punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab kohalik omavalitusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 5.5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 5.6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Seadusega pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Järva-Jaani valla eelarve Järva-Jaani vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma iseseisev ja tasakaalustatud eelarve. 7. Järva-Jaani valla omavalitsusorganid 7.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 7.2. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. 8. Järva-Jaani valla omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohtuorganitega ning teiste omavalitsusorganitega 8.1. Järva-Jaani valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 8.2. Vallavolikogu valib Järva Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. 8.3. Järva-Jaani valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 9. Järva-Jaani valla sümbolid Järva-Jaani valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas 4 («Järva-Jaani valla sümbolite kasutamise kord»). 10. Asjaajamiskeel Järva-Jaani valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Järva-Jaani valla omavalitsusorganites ja nende struktuurüksustes on eesti keel. 11. Järva-Jaani valla piir 11.1. Järva-Jaani valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldustega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. 11.2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 12. Järva-Jaani valla aukodanik Järva-Jaani vallale osutatud teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule Järva-Jaani valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt Järva-Jaani valla aukodaniku statuudile, mis on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas 6 («Järva-Jaani valla aukodaniku statuut»). 13. Järva-Jaani valla vapimärk Järva-Jaani valla vapimärk on rinnamärk, mis antakse vallapoolse erilise austusavaldusena füüsilistele isikutele. Valla vapimärgi kirjeldus ja andmise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas 5 («Järva-Jaani valla vapimärgi statuut»). II. JÄRVA-JAANI VALLAVOLIKOGU 14. Järva-Jaani Vallavolikogu tegutsemine 14.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvahääletuse või elanike küsitluse. 14.2. Vallavolikogu töökord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord»). 15. Vallavolikogu moodustamine 15.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 15.2. Valitakse ühe- või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadustele. 15.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 15.4. Järva-Jaani valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud tähtajal. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 16.4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vastavalt vallavolikogu otsusele vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 16.5. Vallavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 16.6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. 16.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 16.8. Käesoleva punkti alapunktis 16.8 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 16.9. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 16.10. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 18 ja 19 sätestatule. 17. Vallavolikogu ainupädevus 17.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 17.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 17.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 17.1.3. koormiste määramine; 17.1.4. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 17.1.5. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 17.1.6. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 17.1.7. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 17.1.8. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 17.1.9. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 17.1.10. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 17.1.11. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 17.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 17.1.13. vallavolikogu esimehe, aseesimehe valimine; 17.1.14. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 17.1.15. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17.1.16. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 17.1.18. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 17.1.19. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 17.1.20. vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 17.1.21. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 17.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 17.1.23. valla poolt äriühingu ja sihtasutuste asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 17.1.24. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 17.1.25. kohtukaasistujate valimine; 17.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 17.1.27. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 17.1.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 17.1.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 17.1.30. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 17.1.31. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 17.1.32. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 17.1.33. rahvahääletuse ja elanike küsitluste läbiviimise otsustamine; 17.1.34. valla ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 17.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 17.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 17.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 17.2. Vallavolikogu võib võtta lisaks punktis 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 17.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 17.4. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 18. Järva-Jaani valla elanike küsitluste läbiviimine. 18.1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 18.2. Küsitluse vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 18.3. Elanike küsitlus korraldatakse vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 19. Vallavolikogu tööorganid 19.1. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid ja osavaldade halduskogud. 19.2. Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu eestseisus. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse volikogu töökorras. 19.3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.4. Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu ning kus korraldatakse vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 20.1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord»). 20.2. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht on tasustatav vallavolikogu otsusel. 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 21.2. Vallavolikogul on üks aseesimees. 21.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ülesseadmine: 21.3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 21.3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 21.3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 21.4. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 21.5. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 21.5.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. 21.5.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 21.5.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 21.6. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 21.7. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, peetakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 21.8. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras. 22. Vallavolikogu komisjon 22.1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 22.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthääleenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui kolm liiget. 22.3. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 22.4. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on täpsemalt sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord») ja komisjoni põhimääruses. 23. Revisjonikomisjon 23.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse ja osavalla tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 23.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas osavalla ja vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste raamatupidamise õigsust, nende kasutuses oleva vallavara kasutamise sihipärasust, valla poolt sõlmitud lepingute täitmist ning vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle struktuurüksuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 23.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. 23.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 23.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 23.6. Revisjonikomisjonile laienevad lisaks käesolevale punktile põhimääruse lisa 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord») punkti 6 alapunktides sätestatud õigused ja kohustused ning töökord. 24. Vallavolikogu fraktsioon 24.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. 24.2. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse kord ning õigused ja kohustused on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord»). 24.3. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 24.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada ning esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid. 25. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord») sätestatud korras. 26. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 26.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 26.1.1. vallavolikogu komisjonil; 26.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 26.1.3. vallavolikogu liikmel; 26.1.4. vallavanemal; 26.1.5. vallavalitsusel; 26.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel Järva-Jaani valla elanikel. 26.2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord») ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallvolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 26.3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 26.4. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 26.5. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallamaja stendil. 26.6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis ja raamatukogus. Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 26.7. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 26.8. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 26.9. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Üldist tähtsust omavad määrused saadetakse volikogu kantselei poolt nii paberikandjal kui elektroonilisel kujul ühe nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist avaldamiseks Riigikantseleile. 26.10. Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 26.11. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 2 («Järva-Jaani Vallavolikogu töökord»). III. JÄRVA-JAANI VALLAVALITSUS 27. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 27.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 27.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 27.3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 27.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 27.5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 28. Vallavalitsuse moodustamine 28.1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui viis liiget. 28.2. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 28.3. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.4. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 28.5. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 28.6. Hääletamiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 28.6.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. 28.6.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 28.6.3. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 28.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ning palgalise vallavalitsuse liikmena ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 28.8. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 29. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 29.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täidesaatev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 29.2. Vallavalitsuse töökord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisas 3 («Järva-Jaani Vallavalituse töökord»). 30. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine. 30.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta korraldusi. 30.2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning käesoleva põhimääruse lisas 3 («Järva-Jaani Vallavalituse töökord») sätestatud korras. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 30.3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 30.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut vallamaja stendil või Järva-Jaani Raamatukogus. 30.5. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 30.6. Vallavalitsuse määrused, korraldused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 30.7. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, istungi protokollidele – istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 30.8 Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalistust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Järva-Jaani valla esindamise korrale. 31.2. Vallavanem: 31.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 31.1.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 31.1.3. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse (asutusena) ametnikud; 31.1.4. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 31.1.5. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.1.6. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele, korraldab nende täitmist; 31.1.7. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. 32. Vallavanema valimise kord 32.1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul uue vallavolikogu koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 32.2. Vallavanem valitakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 32.3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 32.3.1. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 32.3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 32.3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 32.3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 32.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 32.4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 32.4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 32.4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 32.5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 32.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, peetakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 32.7. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 33. Vallasekretär 33.1. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 33.2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust. 33.3. Vallasekretär osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel, korraldab vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist. 33.4. Vallasekretär esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid. 33.5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse alusel, vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud seaduslikke ülesandeid. 33.6. Vallasekretär annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 33.7. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. 33.8. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase, teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla ja linnasekretäride kutsekomisjon. 34. Vallavalitsuse ametiasutuse struktuur 34.1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. 34.2. Vallavalitsuse struktuuriüksuse töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 34.3. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ja valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 35. Kohaliku omavalitsuse teenistus 35.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Järva-Jaani valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 35.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 35.3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 35.4. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. 36. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 36.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 36.2. Punktis 36.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 36.3. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule, v.a. punktis 36.1 nimetatud ametnikule, hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 36.4. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. 36.5. Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. 36.6. Punktides 36.4 ja 36.5 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 36.7. Käesolevas punktis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 36.8. Käesolevas punktis sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. JÄRVA-JAANI VALLA VARA 37. Vallavara mõiste 37.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh. avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 37.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 37.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses registrit. 37.4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 38. Valla majandustegevus 38.1. Valla majandustegevus on: 38.1.1. osalemine ettevõtluses; 38.1.2. tehingud vallavaraga; 38.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 38.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 38.2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38.3. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. 39. Järva-Jaani valla kohalikud maksud ja koormised 39.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 39.2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VI. JÄRVA-JAANI VALLA ARENGUKAVA 40. Järva-Jaani valla arengukava mõiste 40.1. Järva-Jaani valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Järva-Jaani valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 40.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. 40.3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 40.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks. 41. Järva-Jaani valla üldplaneering 41.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 41.2. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks ehitustegevusele. 42. Järva-Jaani valla kultuuriväärtuste kaitse. 42.1. Järva-Jaani omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 42.2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 43. Keskkonnakaitse 43.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 43.2. Järva-Jaani vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut, mille elluviimiseks koostatakse Järva-Jaani Agenda 21. VII. OSAVALD 44. Osavalla õigusseisund 44.1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 44.2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 44.3. Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 1) osavalla nimi ja sümboolika; 2) osavalla piiride kirjeldus; 3) osavalla halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus; 4) osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord, kusjuures osavalla vanema volituste tähtaeg ei või ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 5) osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid; 6) osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelvalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 45. Osavalla pädevus 45.1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 45.2. Osavalla pädevusse kuulub: 1) osavalla arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagastamine lähtudes osavalla kui terviku huvidest ja ülesannetest, elanike vajadustest ning arvestades osavalla eripära; 2) osavalla elanike sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine või vahendamine; 3) osavalla territooriumil asuva ja vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 4) osavalla elanike poolt arendatava ettevõtluse toetamine; 5) koostöö korraldamine teiste osavaldadega; 6) osavalla juurde võib moodustada elanike, ettevõtete ja muude organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ja annetustest fonde ja sihtkapitale. 46. Osavalla omavalitsusorgan 46.1. Osavalla omavalitsusorganiks on halduskogu. 46.2. Osavalla halduskogu moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käeolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses. 47. Osavalla halduskogu 47.1. Osavalla halduskogu on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 47.2. Osavalla halduskogu moodustatakse vallavolikogu poolt osavalla haldusterritooriumilt valitud vallavolikogu liikmetest ja asendusliikmetest. 47.3. Osavalla halduskogu liikmete arvu määrab vallavolikogu. Halduskogu peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 47.4. Osavalla halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe salajase hääletuse teel. 47.5. Osavalla halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab osavalla kantselei. 48. Osavalla struktuur 48.1. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 48.2. Osavalla kantselei on osavalla struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on osavalla halduskogu, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega määratud ülesannete täitmine. 48.3. Osavalla ametnikud nimetab ametisse osavalla vanem. 49. Osavalla vanem 49.1. Osavalla vanema kandidaadi esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavanem, kooskõlastades kandidaadi eelnevalt osavalla halduskoguga. 49.2. Osavalla vanem: 1) esindab osavalda ja täidab osavalla halduskogu, samuti vallavanema ja vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid; 2) kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 3) annab üksikaktidena korraldusi ja osavalla kantselei töö korraldamiseks käskkirju. 50. Osavalla halduskogu otsused 50.1. Osavalla halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid talle õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees. 50.2. Osavalla halduskogu otsuse üks eksemplar saadetakse kümne päeva jooksul vallavalitsusele ja vallavolikogule. 51. Osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve 51.1. Vallavalitsus võib peatada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, samuti vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt nende pädevuse piires antud õigusaktidega vastuolus oleva halduskogu otsuse täitmise ja teha ettepaneku vallavolikogule selle tühistamiseks. 51.2. Vallavolikogu võib tühistada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, vallavolikogu määrusega või vallavalitsuse määrusega vastuolus oleva osavalla halduskogu otsuse. 51.3. Vallavolikogu alatine revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas halduskogu ja vanema tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 52. Osavalla likvideerimise alused ja kord 52.1. Osavalla tegevus lõpetatakse vallavolikogu koosseisu enamuse otsusel. Otsuse aluseks võivad olla elanike küsitluse sellesisuline tulemus või põhjendatud majanduslikud kaalutlused. 52.2. Osavalla elanike küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 52.3. Osavalla tegevust saab lõpetada valla eelarveaasta algusest. 52.4. Ettepaneku osavalla tegevuse lõpetamiseks võib teha: 1) halduskogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavolikogu komisjon. 53. Aleviku- ja külavanem 53.1. Aleviku- ja külavanem võidakse valida aleviku- või külakoosolekul. 53.2. Aleviku- ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 53.3. Aleviku- ja külavanema valimiste kord, volituste kestus, õigused ja kohustused on sätestatu käesoleva põhimääruse lisas 7 («Aleviku- ja külavanema statuut»). 53.4. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. VIII. JÄRVA-JAANI VALLA SUHTED RIIGIORGANITEGA, VÄLISSUHTED JA JÄRELEVALVE 54. Suhted riigiorganitega 54.1. Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 54.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 55. Järelevalve ja kontroll 55.1. Valla tegevuse üle teostab järelevalvet Järva maavanem seadusega sätestatud korras. 55.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 55.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 56. Teenistuslik järelevalve 56.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 56.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. 56.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 56.4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 56.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 56.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 56.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 56.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 56.9. Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301; 49, 305; 51, 321; 54, 346; 54, 348; 54, 35155, 361; 58, 376) paragrahvides 189 ja 216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. 57. Järva-Jaani valla välissuhete korraldamise alused 57.1. Järva-Jaani vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 57.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 57.3. Järva-Jaani omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. 58. Järva-Jaani valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 58.1. Järva-Jaani vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Järva-Jaani valla arengu ja elanike huvides. 58.2. Järva-Jaani valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Järva-Jaani valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 58.3. Järva-Jaani valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. IX. JÄRVA-JAANI VALLA PÕHIMÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED 59. Järva-Jaani valla põhimääruse rakendussätted 59.1. Käesoleva Järva-Jaani valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Järva-Jaani Vallavolikogu 30. märtsi 1994. a otsus nr 46 «Järva-Jaani Vallavolikogu reglemendi kinnitamine»; 6. oktoobri 1994. a määrus nr 4 «Järva-Jaani valla põhimääruse kinnitamine»; 6. oktoobri 1994. a määrus nr 5 «Järva-Jaani valla kui avalik-õigusliku isiku esindamise korra kinnitamine»; 17. novembri 1994. a määrus nr 8 «Järva-Jaani valla põhimääruse osaline muutmine»; 23. mai 1996. a määrus nr 4 «Järva-Jaani valla põhimääruse muutmine» ja Järva-Jaani Vallavalitsuse 14. aprilli 1997. a määrus nr 1 «Järva-Jaani Vallavalitsuse reglemendi kinnitamine». 59.2. Järva-Jaani valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste koosseis ja töökord viia vastavusse käesoleva põhimäärusega kahe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse jõustumisest. 59.3. Käesolev põhimäärus koos lisadega jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 1 JÄRVA-JAANI VALLA ESINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada Järva-Jaani valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Järva-Jaani valla esindamiseks suhtes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 1.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Järva-Jaani valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad Järva-Jaani valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja Järva-Jaani valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad Järva-Jaani valda nendele antud volituste piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Vallavolikogu esindab Järva-Jaani valda: 2.1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab Järva-Jaani valda: 2.2.1. suhtes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.4. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.5. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.2.6. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires. 2.3. Vallavalitsus esindab Järva-Jaani valda: 2.3.1. seadustega ning Järva-Jaani Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Järva-Jaani valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Järva Maavalitsusega; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.5.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Järva-Jaani valda vallavolikogu esimees või vallavanem või nende poolt volitatud ametiisik. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Kohtus esindab Järva-Jaani valda vallavalitsus. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib vallavolikogu kohtus esindada vallavolikogu määratud esindaja volikirja alusel. 3.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 3.2.1. võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 3.2.2. suunab selle lahendamiseks struktuurüksuse juhile, kes teeb ettepaneku vallavalitsust kohtus esindava isiku kohta. 3.3. Vallavanem esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta, teised isikud volikirja alusel. 3.4. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. IV. VALLA ESINDAMINE AMETLIKU DELEGATSIOONI (ESINDUSE) POOLT 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. V. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES 5.1. Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Järva-Jaani valla põhimääruses, Järva-Jaani vallavara eeskirjas, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLA TEENISTUSES OLEVATE AMETIISIKUTE PÄDEVUS JÄRVA-JAANI VALLA ESINDAMISEL 6.1. Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Järva-Jaani valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 2 JÄRVA-JAANI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Järva-Jaani Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Järva-Jaani valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid ning osavaldade halduskogud. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Järva-Jaani Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Järva-Jaani valla põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega, valla põhimäärusega, Järva-Jaani valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu ja kantselei sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Järva-Jaani valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallvolikogu töökorrale, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutlusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning osavaldade halduskogude esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul algusega üks tund enne volikogu istungit. Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning teiste eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis. 3.9. Eestseisuse koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. kuuluda halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel; 4.1.9. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.1.10. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 4.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt neli volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõud; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni kümme minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste loetelu kohta. 6. Komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Järva-Jaani valla põhimääruse punktis 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Järva-Jaani valla põhimääruse punktis 23. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 6.4. Volikogu alaline komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskavad; 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 6.4.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 6.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.6. Komisjoni esimees: 6.6.1. juhib komisjoni tööd; 6.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6.6.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 6.8. Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös komisjoni sekretäriga. 6.11. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 7.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. Osavalla halduskogu 8.1. Osavalla halduskogu moodustamise kord on sätestatud Järva-Jaani valla põhimääruse punktis 48. 8.2. Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Järva-Jaani valla õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 8.3. Volikogu poolt halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul. 8.4. Konkreetset osavalda puudutava küsimuse arutamisel kuulab volikogu ära vastava osavalla halduskogu seisukoha. 8.5. Halduskogul on õigus teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 9. Volikogu õigusaktide algatamine 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu liikmel; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. vallavalitsusel; 9.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.1.6. osavalla halduskogul valla põhimääruses sätestatud alusel ja korras; 9.1.7. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 9.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 9.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt "Järva-Jaani valla asjaajamise juhendile" ja haldusdokumentide vorminõuetele. 9.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 9.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 9.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, osavalla(-valdade) halduskogu(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 9.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 9.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustanud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 9.10. Vallavalitsuse jurist või vallasekretär esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 9.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandja ka kaasettekandjad. 9.12. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 10. Volikogu istungi kokkukutsumine 10.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 10.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 11.00, kui volikogu ei otsusta teisiti, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 10.4. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.5. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10.6. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutse on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 11. Volikogu istungi üldpõhimõtted 11.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 11.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 11.4. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestisi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 12. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 12.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 12.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 12.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 12.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 13. Küsimuse arutamine istungil 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. valla eelarvet; 13.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 13.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 13.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 13.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 13.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 13.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.7.1. ettekanne 15 minutit; 13.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 13.7.3. sõnavõtt 5 minutit; 13.7.4. repliik 2 minutit; 13.7.5. lõppsõna 3 minutit. 13.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 13.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 13.11. Pärast läbirääkimise lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 13.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Redaktsioonitoimkond 14.1. Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige. 14.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 14.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 14.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. 14.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 15. Hääletamine volikogu istungil 15.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 15.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 15.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine, mis on salajased. 15.4. Salajase hääletamise hääletamissedelid hävitatakse pärast otsustuse jõustumist. 15.5. Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeliselt hääletatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest.. 15.6. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Järva-Jaani valla põhimääruse punkti 17 punkti 1 alapunktides 2, 3, 5–9, 12,13, 15 ja 21 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 15.7. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 15.8. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 16. Istungi lõpetamine 16.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 16.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 17. Arupärimine 17.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 17.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 17.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 17.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. 18. Umbusalduse avaldamine 18.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 18.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 18.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 18.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 18.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 18.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 18.7. Umbusalduse avaldamise hääletamist peab häältelugemiskomisjon. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Hääletamiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 18.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu. 18.9. Hääletaja märgib oma otsustuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga. 18.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata. 18.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 18.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 18.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samal isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 18.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või osavalla vanema töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 18.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 19. Volikogu liikme enesetaandamine 19.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 19.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise. 19.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 20. Volikogu istungi protokoll 20.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kümne tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 20.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 20.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 20.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 20.5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 3 JÄRVA-JAANI VALLAVALITSUSE TÖÖKORD I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1. Järva-Jaani Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Järva-Jaani valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast korrast. 2. Vallavalitsuse korraline istung peetakse kaks korda kuus igal esimesel ja kolmandal teisipäeval algusega kell 11.00 3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 5. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 5.1. vallavalitsuse liikmel; 5.2. vallavalitsuse struktuurüksuse juhil; 5.3. vallavanemal; 5.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 5.6. volikogul; 5.7. volikogu esimehel; 5.8. volikogu fraktsioonil; 5.9. aleviku- ja külavanemal. 6. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 6.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 6.2. vallavalitsuse määruste ja otsuste eelnõud; 6.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 6.4. informatsioonid. 7. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuurüksused, vajadusel ka komisjonid. 8. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 9. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 10. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul vallavalitsuse kantselei. 11. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. 12. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada jne., lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) jurist; 5) vallasekretär. 13. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 14. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 15. Vallavalitsuse kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 15.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 15.2. ei sisalda õigusakti kehtestamist või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 15.3. vajavad kooskõlastamist. 16. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 17. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 18. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 19. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallavalitsuse kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõudmist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 16 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 20. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva esmaspäeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallavalitsuse kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallavalitsuse kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 21. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 22. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist saadab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 23. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 24. Vastavalt Järva-Jaani Vallavolikogu töökorra punktile 9.8 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVAATAMINE 25. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 26. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul tema määratud vallavalitsuse liige. 27. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 28. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 29. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 30. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. 31. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 32. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 33. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 34. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 35. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 36. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 37. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 38. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 39. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel kolme tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantseleile lõplikuks vormistamiseks. 40. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 41. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel vallavalitsuse kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallavalitsuse kantseleis vallavalitsuse esituskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 42. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 43. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 44. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 45. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 46. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 47. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 48. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 49. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 50. Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 51. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 52. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 4 JÄRVA-JAANI VALLA SÜMBOLITE KASUTAMISE KORD 1. Järva-Jaani valla vappi kasutatakse: 1.1. vallavolikogu, vallavolikogu kantselei, vallavalitsuse, valla ametiasutuse, osavalla halduskogu, osavalla kantselei, Järva-Jaani valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Järva-Jaani vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 1.2. Järva-Jaani valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 1.3. vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 1.4. juhtudel, mis ei ole toodud puntides 1.1, 1.2. ja 1.3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 2. Järva-Jaani valla vapi kasutamise etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. 3. Valla lipp heisatakse: 3.1. alaliselt vallamajal; osavalla haldushoonel; 3.2. volikogu istungi toimumise ajaks hoonele, kus toimub vallavolikogu istung; 3.3. ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 4. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 5. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 5 JÄRVA-JAANI VALLA VAPIMÄRGI STATUUT 1. Järva-Jaani valla vapimärgi (edaspidi vapimärk) antakse füüsilistele isikutele vallapoolse erilise austusavaldusena. 2. Vapimärgiks on Järva-Jaani valla vapp, mis on altpoolt pärjatud. 3. Vapimärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. 4. Vapimärgi taotlusi on õigus esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning valla ametiasutustel. 5. Vallavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud vapimärgi andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta vallavolikogule. Vapimärgi andmise otsustab vallavolikogu. 6. Vapimärgi annab üle vallavanem. 7. Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos vapimärgiga. 8. Vapimärgi kavaleridel puuduvad eriõigused. Märgid ei kuulu asendamisele. 9. Vapimärgi andmise otsused, milles on ära toodud vapimärgi kavaleride nimed, kantakse Järva-Jaani valla vapimärgi kavaleride raamatusse, mis on hoiul vallasekretäri juures. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 6 JÄRVA-JAANI VALLA AUKODANIKU STATUUT 1. Järva-Jaani valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule: 1.1. Järva-Jaani vallale osutatud väljapaistvate teenete eest; 1.2. vallapoolse erilise austusavaldusena. 2. Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel. 3. Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule. 4. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. 5. Aukodanikule antakse valla auaadress ja tema nimi kantakse valla auraamatusse. Valla auraamatut peab vallavalitsus. 6. Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus. Järva-Jaani valla põhimääruse lisa 7 ALEVIKU- JA KÜLAVANEMA STATUUT 1. Üldsätted 1. Aleviku- või külavanem on aleviku või küla üldkoosolekul valitud esindaja, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest kehtivatest õigusaktidest ning aleviku või küla elanike huvidest. 2. Aleviku- või külavanemaks võib kandideerida vastava aleviku või küla alaline elanik, kes: 2.1. on Eesti Vabariigi kodanik, 2.2. valdab eesti keelt kõnes ja kirjas; 2.3. on kohtulikult karistamata; 2.4. on vähemalt 18 aastat vana; 2.5. on vastava aleviku või küla alaline elanik olnud vähemalt ühe aasta. 3. Aleviku- või külavanem valitakse aleviku või küla alaliste elanike üldkoosolekul salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Kandidaadid hääletamisel ei osale. 4. Aleviku- ja külavanem valitakse ametisse viieks aastaks. 5. Aleviku- ja külavanema volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 5.1. tagasiastumisega; 5.2. vallavolikogu otsuse alusel, kui seda nõuavad vähemalt 1/3 aleviku või küla elanikest; 5.3. valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 5.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5.5. teovõimetuks tunnistamisega; 5.6. surmaga; 6. Aleviku- ja külavanema ametikoht ei ole palgaline, kuid vallavolikogu otsusega võidakse talle käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise eest maksta sõidu- ja majanduskulude hüvitist. 2. Aleviku- ja külavanema kohustused 2.1. Aleviku või küla elanike ja nende huvide esindamine vallavolikogus ja vallavalitsuses. 2.2. Ametliku informatsiooni vahendamine aleviku ning küla elanike ja vallavolikogu ning vallavalitsuse vahel, milleks: 2.1.1. edastab oma piirkonna elanike taotlused vallavolikogule ja vallavalitsusele: 2.1.2. edastab oma piirkonna elanikele informatsiooni vallavolikogus ja vallavalitsuses vastu võetud õigusaktide kohta; 2.1.3. edastab oma piirkonna elanikele vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikud teadaanded. 2.3. Täidab vallavalitsuse ülesandeid lepingu alusel. 3. Aleviku- või külavanema õigused: 3.1. võtta sõnaõigusega osa vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitest; 3.2. algatada volikogu otsuste ja määruste eelnõusid oma aleviku või küla elu puudutavates küsimustes, kui tal on vähemalt 1% hääleõiguslike aleviku- või külaelanike toetus; 3.3. kutsuda kokku aleviku- või külaelanike üldkoosolek omal algatusel või 1/3 aleviku- või külaelanike nõudmisel; 3.3.1. koosoleku aeg, koht ja päevakord peavad olema aleviku- või külaelanike jaoks nähtavale kohale välja pandud (vajadusel suuliselt teatatud) vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist. 3.4. olla oma alevikus või külas esindajaks Järvamaa Külade Ühenduses juhul, kui alevik või küla on astunud selle organisatsiooni liikmeks. 4. Aleviku- või külavanema vastutus: 4.1. annab oma tegevusest aru aleviku- või külaelanike üldkoosolekule, vallavolikogule ja vallavalitsusele.