Luunja Vallavolikogu — Valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 69, 1021

Luunja Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 13-1 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, volikogu määrab: 1. Kinnitada Luunja valla põhimääruse uus redaktsioon (koos lisaga 1) vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Volikogu 26. septembri 1996. a määrus nr 10-2 «Luunja valla põhimääruse muutmine ja täiendamine»; 2.2. Volikogu 18. jaanuari 1996. a määrus nr 1-1 ja 7. oktoobri 1996. a määrus nr 11-5 «Luunja vallavanema statuudi kinnitamine». 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Heino SAAR Kinnitatud Luunja Vallavolikogu 16. detsembri 1999. a määrusega nr 13-1 LUUNJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Luunja valla põhimääruse eesmärk Luunja valla põhimääruses sätestatakse Luunja valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Valla kohalik omavalitsus on valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanikele avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (3) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarved pankades ja oma sümboolika. (4) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse. § 5. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanneteks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti ja vallateede korrashoidu ning territooriumi planeerimist. (2) Valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, koolide, spordibaaside, raamatukogude, kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. (3) Lisaks käeoleva punkti alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: l) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Valla ülesanne on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (5) Valla ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku huvides. (6) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Valla kohaliku omavalitsuse organid Valla kohaliku omavalitsuse organid on: (1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; (2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Valla sümbolid ja autasud (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on ära toodud käesoleva põhimääruse lisas 1. (2) Vallal on tänukiri, mille väljaandmise otsustab vallavalitsus. § 8. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 9. Valla elanik (1) Valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Luunja vallas. (2) Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 10. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse seadustes sätestatud korras. (2) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (3) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (5) Valla halduskeskus asub Luunja alevikus. (6) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Valla territoorium jaguneb 21 asulaks, mille nimed ja lahkmejooned on määratud seadusega kehtestatud korras. Luunja valla asulad on: Kabina küla, Kakumetsa küla, Kavastu küla, Kikaste küla, Kõivu küla, Lohkva küla, Luunja alevik, Muri küla, Pajukurmu küla, Pilka küla, Poksi küla, Põvvatu küla, Rõõmu küla, Sava küla, Savikoja küla, Sirgu küla, Sirgumetsa küla, Sääsekõrva küla, Sääsküla küla, Veibri küla, Viira küla. § 11. Valla suhted teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (4) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu. (5) Volikogu otsuse alusel vormistatud lepingule kirjutab alla volikogu esimees, kui otsuses ei ole selleks ette nähtud teist ametiisikut. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu – valla esinduskogu (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (4) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja reglemendiga oma töökorra. (5) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (9) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid. (10) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub seaduses sätestatud korras asendusliige. (11) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (12) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: l) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (13) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumise hetkel. (14) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (15) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Kui volikogu liikmete arv langeb seaduses sätestatud miinimumini või alla selle, siis korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. (16) Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. § 14. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine, 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu. Volikogu võib delegeerida vormistatud õigusaktiga nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesolevas lõikes nimetatud küsimusi valitsus. (3) Vallavalitsusel on õigus muudatuste tegemiseks eelarveaasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 15. Volikogu struktuur ja töökorraldus (1) Volikogu töötab täiskoguna. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teiste alatiste komisjonide arvu ja suuruse otsustab volikogu. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Volikogu võib istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks moodustada eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees ning komisjonide esimehed. (4) Volikogu töö vorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu töökorraldus on määratud volikogu reglemendis. (5) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab volikogu esimehe valimiseni valimiste vallakomisjoni esimees või aseesimees. (6) Volikogu istungi toimumise aeg ja koht, samuti päevakorra eelnõu tehakse teatavaks igale volikogu liikmele kirjalikult vähemalt 4 päeva enne istungi toimumise päeva. (7) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu koosseisu häälteenamusega. (8) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallasekretär. § 16. Volikogu esimees (1) Volikogu esimehe valimise kord: 1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 3) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale volikogu esimehe kandidaadile kuni kolm küsimust. 4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. 5) Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 6) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 7) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 8) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 9) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 10) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 11) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus ning ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu häälteenamuse puudumisel korratakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti ühe nädala jooksul. (2) Volikogu esimehe asetäitja valitakse pärast volikogu esimehe valimist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 sätestatud korras. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdse arvu hääli korraldatakse kordusvalimised. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe asetäitja, nende äraolekul aga vanim kohalolev volikogu liige. (5) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. § 17. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (2) Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepaneku alusel. Igasse komisjoni peab kuuluma üks valla vastava ala spetsialist. (3) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees või muu komisjoni liige. (4) Komisjoni tegevuse tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (6) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja. (7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (8) Komisjonile suunatud avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees. (9) Komisjoni liikmed võivad oma isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkel. (10) Kõik komisjonid annavad volikogule vähemalt kord aastas aru tehtud tööst. § 18. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse ja vallaasutuste tegevuse ning oma õigusaktide täitmise kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust ning munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle volikogule. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse jõustumist. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist esitama volikogule vastava arvamuse aruande kohta ning märkused ja ettepanekud selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks. § 19. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse algatamiseks esitatakse kirjalik avaldus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel ja otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu komisjoni esimehe või vallavalitsuse liikme ametist ja kohustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 20. Tööandja ja volikogu liikme omavahelised kohustused (1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 21. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VALLAVALITSUS § 22. Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse organ (1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav valla täitevorgan. (2) Vallavalitsus võib oma täitevtegevusega üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete üldise täitmise eest. Valla ülesannete täitmiseks sõlmivad lepinguid järgmised ametiisikud: vallavanem; valla asutuste juhid tulenevalt asutuse põhimäärusest; vallavalitsuse spetsialistid oma ametijuhendis toodud pädevuse piires. § 23. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja muude asutustega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt kehtestatud korrale. (2) Vallavanema valimise kord: 1) vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates; 2) vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus; 3) vallavanem peab vastavalt keeleseadusele valdama eesti keelt nii sõnas kui kirjas; 4) vallavanema valimine viiakse läbi käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõike 1 punktides 1–8 sätestatud korras. (3) Vallavanema pädevus: 1) esitab volikogule ja vallavalitsusele valla elu korraldavaid ettepanekuid; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) sõlmib vallavalitsuse nimel mitmesuguseid lepinguid vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale; 4) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmist; 5) esindab valda või vallavalitsust vastavalt seadusega ja valla põhimäärusega antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda; 6) annab korraldusi elanike ja nende vara kaitseks tule- ja loodusõnnetuse korral; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid valla asutuste juhtidega; 9) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 11) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 12) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 13) kehtestab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirjad; 14) annab aru oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu, vallavalitsus või volikogu liige oma kirjaliku arupärimisega; 15) täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (4) Vallavanema sotsiaalsed tagatised: 1) vallavanema tagasiastumise korral seoses ametikohustuste täitmisega saadud terviserikke tõttu on tal õigus hüvitisele 12 kuu ametipalga ulatuses, 2) vallavanema surma korral on õigus saada talle ettenähtud hüvitis temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud pereliikmetel; 3) kui vallavanema surm on saabunud seoses vallavanema ülesannete täitmisega, makstakse temaga koos elanud ja tema ülalpidamisel olnud pereliikmetele vallavanema viie aasta ametipalk. (5) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (6) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni. (7) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja või vallavalitsuse korralduse alusel. § 24. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (2) Vallavalitsus peab olema vähemalt neljaliikmeline. (3) Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (4) Volikogul on õigus muuta vallavalitsuse suurust vastavalt vallavanema ettepanekule. (5) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete koosseisu nimekirja alusel lahtisel hääletusel. (6) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse kinnitatud. (7) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surma korral. § 25. Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsuse töö vorm on istung. (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale istungi juhataja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused võetaks vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav juhataja hääl. (5) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. (6) Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. (7) Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 26. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (2) Vallasekretäri ülesanded: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu istungite protokollimist ja volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise; 3) informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest; 4) esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 5) hoiab valla vapipitsatit ning valla riigivapi ja maakonnavapi kujutisega pitsatit; 6) korraldab volikogu ja vallavalitsuse dokumentide vormistamist ja säilitamist; 7) annab kaasallkirja valitsuse korraldustele ja määrustele; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) täidab teisi talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (3) Vallasekretäri asendamise otsustab vallavanem. § 27. Vallakantselei (1) Vallakantselei põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. (2) Vallakantseleid juhib vallasekretär. (3) Vallakantselei ülesanded on: 1) volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 4) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamine; 5) volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamine; 6) tõendite ja õiendite väljastamine; 7) valla registrite pidamise korraldamine; 8) passitöö teostamine ja sõjaväearvestuse pidamine; 9) perekonnaseisualase töö korraldamine; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) personaliarvestuse pidamine; 13) volikogu esimehe, vallavanema või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. § 28. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avaliku teenistuse seaduse ja tööseadusandluse alusel. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised: 1) Ametist vabastamisel ametniku algatusel, seoses vanaduspensionile jäämisega, tervislikel, perekondlikel või muudel mõjuvatel põhjustel ja umbusalduse avaldamisel või mittetagasivalimise korral makstakse kõigile vallavalitsuse ametnikele hüvitist nende kolme kuu ametipalga ulatuses. 2) Eeltoodud hüvitist ei maksta vallavalitsuse ametnikele, kes astuvad tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks oli avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 3) Riigiametnikele ettenähtud sotsiaalsete tagatiste rakendamise vallaametnikele kinnitab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. IV. VALLA VARA JA EELARVE § 29. Valla vara mõiste (1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Luunja vallavara eeskirja alusel. § 30. Valla majandus, eelarve tulud ja kulud (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 4) fondide, sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Valla majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Tehingud vallavara müügiks viiakse läbi üldjuhul enampakkumise korras, arvestades vallaelanike huve. (4) Valla omavalitsuse ees seisvate ülesannete täitmiseks tuleb lepingud sõlmida ettevõtete ja elanikega tulundustehinguteks üldjuhul vähempakkumise korras. (5) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest valla varaga; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) trahvid; 6) muud laekumised. (6) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks; 4) võetud laenude ja laenuprotsentide tasumiseks; 5) reservfondi moodustamiseks; 6) muudeks volikogu poolt heakskiidetud eelarvelisteks kulutusteks. (7) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 31. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsuse pearaamatupidaja. Pearaamatupidaja teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad võivad esitada põhjendatud muutmisettepanekuid aluseks võttes arengukava vastavaid sätteid. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, valla vara müügiks enampakkumisel või muuks tulusid suurendavaks ettevõtmiseks. (5) Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aastaaruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. (6) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse õigusaktide avalikustamise korras. § 32. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara või mõne muu territooriumi omanikule või valdajale kohustuslikke koormisi heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. V. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 33. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (3) Arengukavas tehtavad muudatused avalikustatakse infolehes Kodu Uudised. (4) Mitmeaastaseks perioodiks planeeritud muudatuste või uue arengukava koostamise korral korraldatakse arengukava projekti avalik arutelu. (5) Volikogu kinnitab arengukavas tehtavad muudatused või uue arengukava pärast kõigi seisukohtade esitamist ja läbiarutamist. § 34. Valla planeeringud (1) Arengukava alusel koostatakse valla kohta üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. § 35. Valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on kaitsta valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimist sõltumata nende omandusest või kasutusvaldusest. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ja valla õigusaktides sätestatud korras. § 36. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on kaitsta tervislikku elukeskkonda, tagada valla territooriumil asuvate ja kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. VI. VALLA ÕIGUSAKTID § 37. Valla õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus õigustrakendatavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. (3) Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis. (5) Valla õigusaktid vormistatakse eesti keeles. § 38. Valla õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 39. Valla õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse enne nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse igakordse volikogu otsustuse alusel Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (7) Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad kõigile isikutele Luunja, Lohkva ja Kavastu raamatukogus ning ülevaade nendest avaldatakse valla infolehes Kodu Uudised. Volikogu istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis. (8) Vallavalitsuse määrused ja korraldused on vallakantseleis kättesaadavad kõigile isikutele, teated nendest avaldatakse valla infolehes Kodu-Uudised». Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (9) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (11) Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 40. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad volikogu liikmed ja vallavalitsuse töötajad ametikohajärgselt. VII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 41. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub käesoleva põhimääruse paragrahvis 39 sätestatud korras. Volikogu esimees Heino SAAR Lisa 1 Luunja valla põhimäärusele LUUNJA VALLA VAPP JA LIPP 1. Kinnitada valla vapi kuju vastavalt kirjeldusele ja lisatud pildile valla ametliku vapina. Vapi kirjeldus: rohelisel kilbil rukkihakk ja lainelõikeline langetatud varras, mõlemad kuldsed; vapitüvi sinine. Vapikilbi roheline värvus ja kuldne rukkihakk sellel sümboliseerivad eestlaste põlist tegevusala – põlluharimist ning nende peatoidust – rukkileiba. Need kuuluvad ka valla elanike elulaadi koostisse. Kuldne lainelõikeline varras ja sinine vapitüvi viitavad asjaolule, et vald asub Emajõe ääres. 2. Kehtestada järgmine valla vapi kasutamise kord: 2.1. Kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, meenetel jne ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 2.2. Vappi tarvitatakse vallavalitsuse ja valla ametiasutuste hallatavate asutuste pitsatites ning plommitemplites. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõdu ja kuju määrab vallavalitsus. 2.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada vappi vaid vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. 2.4. Valla vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb vallavalitsuselt taotleda eriluba ja eraldada 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine ei ole võimalik, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. 2.5. Vapi loata või ebastandardsel kujul kasutamise eest karistatakse halduskorras. 2.6. Vapi värvideta (must-valge) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. Kujutise piirjoonte kokkusulamine ja värvide tähistuse kadumine vapijoonise vähendamisel peab olema vastavuses vapi standarditega. 3. Valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust: ülemine – roheline, keskmine – kollane, alumine – sinine. Rohelise laiu keskel on kollane rukkihaki kujutis. 4. Lippu kasutatakse valla kohaliku omavalitsuse lipuna valla ajaloolistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel. Lippu tarvitatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis maksavad riigilipu kohta. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määrab kindlaks vallavalitsus. 5. Valla lipu kasutamine valla asutuste või eraisikute poolt on keelatud.