Luunja Vallavolikogu — Luunja valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 69, 1020

Luunja Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 6-7 Määrus kehtestatakse Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) § 21 alusel. I. ÜLDSÄTTED JA MÕISTED 1. Luunja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Luunja valla haldusterritooriumil: 1) olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist, vallaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest ning sätestab tingimused jäätmete käitluskoha ja tehnoloogia valikul; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 2. Eeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks. 3. Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu välisõhku suunatavad saasteained, reovesi (v.a reoveepuhastite setted), loomakorjused ( k.a tapajäätmed, mille käitlemine reguleeritakse veterinaareeskirjaga) ning sõnnik ja muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed, mida kasutatakse mullaviljakuse parandamiseks. 4. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle valduses on jäätmed, s.t jäätmevaldajad, on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või oma jäätmed nõuetekohaselt taaskasutama. 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 6) jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 8) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 9) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 10) jäätmekäitluskohtade järelhooldus – suletud jäätmekäitluskohtade keskkonna seire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 11) jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse ohutult keskkonda; 12) jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 13) jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine või matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 14) jäätmeluba – jäätmeseaduses sätestatud korras väljastatav dokument, mia annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse § 30 lg 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 15) suuregabariidilised ja raskemakaalulised jäätmed – kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad jäätmed (mööbliesemed, jalgrattad, autoosad, vannid, kraanikausid, olmetehnika, pliidid jne); 16) kompostimine – protsess, mille käigus bakterid lagundavad orgaanilise materjali stabiilseks huumusesarnaseks aineks; 17) territooriumi valdaja – isik, kelle tegelikus valduses territoorium on (omanik, rentnik vms). 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. 7. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 8. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jm) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. 9. avalike ürituste paigad varustab ajutiste jäätmekogumisvahenditega ja organiseerib nende äraveo ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrashoiu eest või tellib nimetatud teenuse territooriumi haldajalt, tasudes selle eest kokkuleppeliselt. II. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 10. Jäätmehooldust korraldab valla territooriumil kohalik omavalitsus. 11. Luunja Vallavolikogu: 1) kehtestab Luunja valla jäätmehoolduseeskirja; 2) kinnitab Luunja valla arengukava osana valla jäätmekava; 3) võib seada Luunja valla kasuks reaalkoormatise jäätmehoolduse korraldamiseks; 4) määrab Luunja vallas jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud; 12. Luunja Vallavalitsus: 1) määrab vallavalitsuse struktuuriüksuse, kelle ülesanne on korraldada valla territooriumil korraldatud olmejäätmevedu, edendada jäätmete liigiti kogumist, organiseerida valla haldusterritooriumil ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele; 2) annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 3) määrab riikliku keskkonnateenistuse nõusolekul jäätmekäitluskohad Luunja valla territooriumil; 4) korraldab valla jäätmekava koostamise Luunja valla arengukava osana; 5) korraldab jäätmeluba vajavate ettevõtete nimekirja koostamise ja esitab selle kinnitamiseks riiklikule keskkonnateenistusele. III. JÄÄTMETE KOGUMINE 13. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama kõigi tema territooriumil paiknevate jäätmete kogumise. 1) Kui kohalik omavalitsus edendab jäätmete liigiti kogumist, on jäätmevaldaja kohustatud järgima nimetatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja paigutama sorteeritud jäätmed selleks ettenähtud mahutitesse. 2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid ja neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja keskkonna reostuse. 3) Mahuti valdaja vastutab mahuti nõuetekohase kasutamise ja piisava tühjendamise eest. 14. Kogumisvahendina võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3) ratastel jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeautode tõstemehhanismidega tühjendamist või laadimist; 4) sette- ja kogumiskaeve ning muid vastavaid kaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt. 15. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 16. Kogumisvahendi ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab omanik või rentnik. 17. Ühiskogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada Luunja Vallavalitsusega. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja vajaduse korral olema varjatud aia või taimedega. 18. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas (ratastega konteiner tühjendamise päeval). Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 19. Kõigil juriidilistel isikutel ja kinnistu valdajatel Luunja vallas peavad olema kogumisvahendid, ühiskogumisvahendi kasutamise lepingud või kokkulepe Luunja vallas prügimäge haldava ettevõttega nimetatud kohta prügi ladestamiseks. 20. Kogumisvahendeid peab krundil (kinnistul) olema piisavalt, võimalik on ühiskonteineri paigaldamine kahe või enama krundi (kinnistu) peale olenevalt inimeste arvust ja tekkivast jäätmete hulgast. 21. Kogumisvahendi omanik (territooriumi valdaja), kelle krundil (kinnistul) kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid ja määrivaid jäätmeid (need peavad olema niiskuskindlalt pakitud); 3) kuuma tuhka; 4) ehitusprahti ja kive; 5) suuregabariidilisi ja raskeid esemeid. 22. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 23. Suuregabariidilised ja raskemakaalulised jäätmed (vt ap.15) veab jäätmete tekitaja ise prügimäele (vastava kokkuleppe alusel prügimäge haldava ettevõttega), või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde, kust jäätmed samal päeval prügimäele veetakse. IV. JÄÄTMEVEO KORRALDAMINE 24. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 25. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsuse poolt määratud struktuuriüksusega (mis osutab teenust jäätmeloa alusel) või sellekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega. Luunja Vallavalitsuse poolt määratud struktuuriüksus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru. 26. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostumist. 27. Suuremad prügikogused ja raskemakaalulised jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 28. Ettevõtetes tekkivate ohtlike jäätmete veo selleks ettenähtud kohtadesse korraldavad ettevõtjad. V. JÄÄTMETE LADESTAMINE JA KÕRVALDAMINE 29. Jäätmeid (v.a ohtlikke jäätmeid) võib Luunja valla territooriumil ladestada ainult Luunja Vallavalitsuse poolt määratud ladestamiskohtades. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. 30. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures kompostimiskoht: 1) peab olema valitud ja varustatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 2) ei tohi olla salvkaevule ega puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 3) ei tohi asuda veekaitsevööndis; 4) mis paikneb territooriumi piirile lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naaberterritooriumi valdajaga. 31. Inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased tuleb toimetada Luunja Vallavalitsuse poolt määratud ladestamiskohtadele või kasutada teede, platside jms täiteks. 32. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega ainult selleks ettenähtud kohtadesse. 33. Füüsilised isikud võivad hajaasustusega piirkondades orgaanilisi jäätmeid komposteerida või maase kaevata oma kruntidel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 34. Hallataval territooriumil on lubatud põletada tuulevaikse ilmaga ja tuleohutusnõudeid järgides oksi, riisutud kulu, lehti ja muid raskesti komposteeritavaid looduslikke jäätmeid. 35. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Luunja valla päästeteenistusega. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 36. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmevaldaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. 37. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik: 1) märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta; 2) korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 38. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõtjale. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei käidelda, tuleb säilitada ohutult, kooskõlas jäätmeloa tingimustega, mille määrab keskkonnateenistus. 39. Füüsiline isik annab üle enda tekitatud ohtlikud jäätmed vastavat litsentsi omavale ettevõtjale ja vastutab kuni nende üleandmiseni ohutu hoidmise eest. VII. KONTROLL JA VASTUTUS 40. Kõik isikud on kohustatud andma jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele teavet eeskirja nõuete täitmise kohta. 41. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on kohustatud säilitama ühe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist (tšekk, leping, maksekorraldus), ning esitama need dokumendid kontrollimiseks jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele viimaste nõudmisel. 42. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised ja tsiviilisikud vastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. VIII. JÄRELEVALVE 43. Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. 44. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib vallavalitsus üks kord aastas. IX. JÄÄTMETEST PÕHJUSTATUD KESKKONNAREOSTUSE LIKVIDEERIMINE 45. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul vallavolikogu poolt määratud keskkonnajärelevalvet teostavate ametnike otsuse alusel. 46. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 47. Kui reostuse tekitaja käesolevas punktis 45 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 48. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. 49. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 48 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse poolt määratud allasutus. X. RAKENDUSSÄTTED 50. Eeskiri avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja valla infolehes Kodu Uudised. 51. Luunja vallavolikogu 19. juuni 1998. a määrus nr 6-1 «Luunja valla jäätmekäitluse eeskirja kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 52. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2000. a. Volikogu esimees Heino SAAR