Põlva Vallavolikogu — Põlva valla põhimääruse kinnitamine — KO, 68, 1011

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Põlva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põlva valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Põlva Vallavolikogu 2. märtsil 1994. a kinnitatud «Põlva valla põhimäärus» koos muudatustega. 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 10. juulil 2000. a. Volikogu esimees Jaak HINRIKUS Kinnitatud Põlva Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 18 PÕLVA VALLA PÕHIMÄÄRUS Põlva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Põlva valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. I. ÜLDSÄTTED 1. Valla omavalitsus 1.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2. Kohalik omavalitsus vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 2.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.6. tegevuse avalikkus; 2.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega. 4. Omavalitsusorganid on: 4.1. volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Vallal on iseseisev eelarve, volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks punkti 6 alapunktides 1 ja 2 toodud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi; 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 8. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 11.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 12.1. Põlva valla vapiks on hõbedase vapikilbi keskel asuv roheline mänd. Vapi ülaossa jäävad kolm sinist viieharulist õit. Männi juurestiku ülakontuur moodustab kilbil horisontaalse korrapärase lainelõike. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline. Mõõtude suhe on 5 : 4. 12.2. Põlva valla lipu valge lipukanga keskosas asub tugeva juurestikuga roheline mänd. Männi kohal lipu ülaääres on kolm sinist viie haruga õit. Mõõtude suhe on 11 : 7. Piduliku kandelipu varras on valge, vardaehiseks on hõbedane muna. 12.3. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 14. Valla piirid ja halduskeskus 14.1. Valla piirid kantakse riigi maakatastri kaardile ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 14.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist. 14.3. Valla piirid tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras. 14.4. Valla halduskeskus asub Mammaste külas. 14.5. Valla halduskeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. II. VOLIKOGU 15. Volikogu moodustamine 15.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel salajase hääletamise teel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 15.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 15.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 16. Volikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 16.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 16.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 16.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 16.6. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla asutusse ja vallale kuuluvale territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objektil viibimise eeskirju. 16.7. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest volikogu sekretäri kaudu kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. 17. Volikogu liikmete volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 17.2. tagasiastumisega; 17.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 17.4. nimetamisega kohtunikuks; 17.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 17.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 17.7. teovõimetuks tunnistamisega; 17.8. surmaga. 18. Volikogu liikme volitused peatuvad: 18.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 18.2. nimetamisega prokuröriks; 18.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 18.4. nimetamisega vallaametnikuks; 18.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 18.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19. Volikogu asendusliige 19.1. Peatunud või ennetähtaegselt lõppenud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 19.3. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 20. Volikogu pädevus 20.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 20.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 20.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 20.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 20.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 20.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 20.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 20.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 20.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja ase- esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 20.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 20.1.26. kohtukaasistujate valimine; 20.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 20.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 20.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 20.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 20.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 20.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 20.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 20.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 20.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 20.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 20.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 20.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 21. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 22. Volikogu töö 22.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. Volikogu kehtestab oma töökorra vastavas reglemendis. 22.2. Volikogu saab oma käsutusse rahalised vahendid töö korraldamiseks volikogu poolt määratud suuruses. 22.3. Volikogu tegevuse tehniliseks teenindamiseks võib volikogu esimees volikogu antud koosseisu volituste ajaks nimetada ametisse volikogu sekretäri. Volikogu sekretär: 22.3.1. korraldab volikogu otsuste ja määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 22.3.2. protokollib vallavolikogu istungid; 22.3.3. vormistab volikogu õigusaktid vastavuses käesoleva põhimäärusega ning haldusdokumentide vormistamise nõuetega; 22.3.4. korraldab vallavolikogu kirjavahetust; 22.3.5. täidab volikogu esimehe teisi seaduslikke korraldusi. 23. Vallavolikogu eestseisus 23.1. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ning alatiste komisjonide esimehed. 23.2. Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta. 23.3. Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. 23.4. Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 24. Volikogule esitatavad otsuste ja määruste projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. 25. Volikogu õigusaktide algatuse õigus on vähemalt kolmel volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel, vallavanemal või vähemalt ühel protsendil vallaelanikel. 26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja aktide jõustumine. 26.1. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 26.2. Volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 26.3. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse väljapanekuga vallakantseleis. 26.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 26.5. Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogude kaudu. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele vallasekretäri kaudu. 26.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 26.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 27. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 28. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vastavale ametiisikule. Vastus arupärimisele tuleb esitada ühe kuu jooksul kirjalikult või suuliselt volikogule ja volikogu liikmele. 29. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu tööst ning täita volikogu antud ülesandeid. 30. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks päeva. III. VALLAVALITSUS 31. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 32. Vallavalitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ning valitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Ametikoha järgi kuulub valitsuse koosseisu vallavanem. 33. Vallavalitsus on õigustatud lahendama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt või seadusega jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku pädevusse. 34. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustustega. Volikogu poolt valitsuse otsustuste muutmise või tühistamisega kaasneda võiv materiaalne kahju hüvitatakse valla eelarvest. Vallavalitsuse süülise ebaseadusliku tegevuse korral vastutavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarselt vallale tekitatud kahju eest. 35. Vallavanemaks võib olla teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 36. Vallavanem esindab valda ainuisikuliselt seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 37. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu. 38. Vallavanema valimine 38.1. Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks. 38.2. Vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimisi ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 38.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Volikogu liikmest vallavanema kandidaadid osalevad samuti vallavanema valimisel toimuvas hääletamises. 38.4. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande, kui nad seda varem andnud ei ole. 38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 38.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 38.7. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 39. Vallavalitsuse moodustamine 39.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada valitsus. 39.2. Valitsuse liikmete arvu, kuid mitte vähem kui viis liiget määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 39.3. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 39.4. Vajaduse korral täiendada valitsuse koosseisu väljalangenud liikme asendamiseks esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidatuuri. 39.5. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. 39.6. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 39.7. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks enne volituste tähtaega vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 40. Valitsuse volituste tähtaeg 40.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päeval. 40.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 40.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 41. Valitsuse liikme või vallavanema asendamine 41.1. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, tema pikaajalise haiguse või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud isik. 41.2. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni. 41.3. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanem võib esitada kinnitamiseks vallavalitsuse sama koosseisu. 41.4. Kui umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse liikmete arv kuni uue, täiendava valitsuse liikme kinnitamiseni. 42. Vallavalitsuse pädevus 42.1. Vallavalitsus: 42.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 42.1.2. organiseerib valla vara valdamist ja kasutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja teised volikogule esitatavate määruste ja otsuste projektid; 42.1.3. korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 42.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 42.1.5. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 42.1.6. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 43. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 44. Valitsusel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning sellisel juhul on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus. 45. Vallavalitsus täidab oma kohustusi õigusaktide andmisega ja nende alusel ülesannete delegeerimisega vallaametnikele või valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. 46. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 46.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallakantseleis ning need on kättesaadavad kõigile isikutele. 46.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 46.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 46.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses pole sätestatud hilisemat tähtaega. 46.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 46.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 47. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on valla õigusaktide algatamise õigus. 47.1. Algatus kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 47.2. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 47.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 48. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 48.1. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus – ühe kuu jooksul. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võib arutada ka taotleja mitteilmumise korral. 48.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 49. Vallavara on vallale kuuluv vara, mille valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 49.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 49.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 50. Valla asutused ja osalemine ettevõtluses 50.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 50.2. Vallaasutuse asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Vallaasutuse põhikirja kinnitab volikogu. Asutuse töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 51. Maksud Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 52. Koormised 52.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 52.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 52.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 52.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 52.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla volikogu kehtestatud korrale. 52.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 52.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 52.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 53. Arengukava koostamine ja vastuvõtmine 53.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 53.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustab volikogu valla raamatukogude kaudu enne selle vastuvõtmist. 53.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 53.4. Arengukava on aluseks: 53.4.1. vallaeelarve koostamisele; 53.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 53.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 53.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 54. Valla eelarve 54.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 54.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 54.3. Eelarve projekt ning eelarve muudatuste projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. Avalikustamine toimub valla raamatukogude kaudu. 54.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 55. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 55.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 55.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 55.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 55.4. Volikogu võib anda vallavalitsusele õiguse kasutada eelarveväliseid summasid volikogu poolt määratud suuruses ilma volikogu eelneva otsuseta. Selliste summade kasutamise kohta esitab vallavalitsus aruande järgmisele volikogule istungile. VI. TÖÖKORRALDUS 56. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 57. Vallavolikogu ja vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid 58. Volikogu esimees: 58.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 58.2. esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 58.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 58.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 58.5. valmistab koos vallavalitsusega ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 58.6. esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 58.7. otsustab vallavanema välislähetuse ja määrab välislähetuse kulud; 58.8. kinnitab vallavanema puhkusekava; 58.9. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 59. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige. 60. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord: 60.1. volikogu esimehe valimine; 60.2. senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine; 60.3. uue vallavanema valimine; 60.4. revisjonikomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja liikmete valimine; 60.5. uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamine vähemalt viieliikmelisena; 60.6. komisjonide moodustamine, nende esimeeste valimine ja komisjonide koosseisu kinnitamine. 61. Volikogu kokkukutsumine 61.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 61.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 61.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 61.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt esitatud küsimuste arutamiseks. 62. Volikogu esimehe valimine 62.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid. 62.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 62.3. Volikogu esimehe kandidaadid ei osale teiste kandidaatide arutamisel. 62.4. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 62.5. Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemise komisjoni. 62.6. Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele. 62.7. Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. 62.8. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 62.9. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 62.10. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 62.11. Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 63. Küsimuste arutelu volikogus 63.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 63.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 63.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 63.4. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 63.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 64. Hääletamine volikogus 64.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 64.2. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 64.3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 64.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18 ja 1.24 ettenähtud küsimustes, samuti põhimääruses eraldi märgitud juhtudel otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 64.5. Volikogule saab üldjuhul esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega vallavalitsus on eelnevalt tutvunud. 64.6. Volikogu kinnitab istungil määruse või otsuse projekti koos volikogu tehtud muudatustega või lükkab selle tagasi. 65. Umbusaldusmenetlus volikogus 65.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 65.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. 66. Volikogu tegutsemisvõimetus 66.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 66.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 66.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 66.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 66.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 66.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seadusega ettenähtud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 66.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktis 1.13. ja punkti 20 alapunktis 2 nimetatud küsimusi valitsus. 67. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 68. Volikogu komisjonid 68.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. 68.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks. 68.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 68.4. Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu algatusel. 68.5. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, majanduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone. 68.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 68.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest, häälte võrdsuse korral on otsustav esimehe hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallasekretäri kaudu. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 68.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. 68.9. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, vallaametnikelt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu sekretäriga. 68.10. Vallavolikogu komisjoni liikmete, v.a vallavalitsuse ametnike, osalemine koosolekul hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras. 68.11. Komisjoni esimees või liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni esimehe või liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastavas otsuses märgitud kuupäeval. Komisjoni esimehe tagasiastumisel loetakse tagasiastunuks kogu komisjon. 68.12. Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 69. Revisjonikomisjon 69.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 69.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 69.3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kaks korda aastas: 69.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 69.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 69.3.3. valla ametiasutuste ja ettevõtete ning vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja ettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 69.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 69.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 69.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 69.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 69.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 70. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallaametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, korralduse, otsuse või määruse projekti. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võidakse kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu istungi päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 71. Vallavalitsuse töö korraldamine 71.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 71.2. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige vallavanema käskkirjaga määratud volituste ulatuses. Käskkirja volitusi ületav asendaja tegevus on õigustühine ja ei too kaasa vallale ega vallavalitsusele mingeid kohustusi. Vallavanema ettenägemata äraolekul (ootamatu haigestumine jms) asendab vallavanemat kuni volikogu poolt asendamise küsimuse lahendamiseni valitsuse vanim liige. 71.3. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 71.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 71.5. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 71.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 71.7. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 71.8. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 71.9. Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused otsustab vallavalitsus ja informeerib sellest volikogu. 72. Vallavalitsuse liikmete igapäevane töö toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallaametnikele ja vallaelanikele. 73. Vallavanem: 73.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 73.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 73.3. annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 73.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 73.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 73.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 73.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ettevõtte juhi kandidaadi; 73.8. kinnitab vallavalitsuse töötajate ja ametnike töökorra eeskirjad; 73.9. esindab valda pangas, suhetes teiste isikutega, lepingute sõlmimisel ja kohtus erivolituseta; 73.10. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 74. Istungite ja koosolekute protokollid 74.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 74.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 74.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 74.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 74.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 74.6. Vallavalitsuse istungite ning komisjonide koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallasekretäri kaudu. 74.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 74.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 75. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriv seadus ning sellest tulenevad valla õigusaktid. 76. Isikute sotsiaalsed garantiid 76.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 76.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 76.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 76.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 76.2. Punkti 76 alapunktis 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 76.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 76 alapunktis 1.2 toodud juhul; 76.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 76.3. Puhkusetoetus 76.3.1. Vallaametnikule makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. 76.4. Hüvitus teenistusest vabastamisel 76.4.1. Teenistusest vabastamisel valla ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 76.4.2. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. 76.4.3. Teenistusest vabastamisel vanuse või valla süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. 77. Vallasekretär 77.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem. 77.2. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 77.3. Vallasekretär: 77.3.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 77.3.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 77.3.3. korraldab vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 77.3.4. korraldab volikogu määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 77.3.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 77.3.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 77.3.7. hoiab valla vapipitsatit; 77.3.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 77.3.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 77.3.10. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 77.3.11. teeb notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja piirides; 77.3.12. kinnitab valijate nimekirja; 77.3.13. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 77.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 78. Vallakantselei 78.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille ülesanne on vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 78.2. Vallakantselei: 78.2.1. kogub vallavolikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid; 78.2.2. tagab vallavalitsuse istungite protokollilise teenindamise; 78.2.3. vormistab vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise nõuetega ning esitab allakirjutamiseks; 78.2.4. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise; 78.2.5. tagab protokollidest ja õigusaktidest koopiate ning väljavõtete edastamise vastavalt korrale; 78.2.6. võtab vastu posti, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele; 78.2.7. tagab tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilimise; 78.2.8. korraldab vallavalitsuse kirjavahetust; 78.2.9. väljastab tõendeid ja õiendeid; 78.2.10. peab valla registreid; 78.2.11. teeb passitööd ja peab sõjaväekohuslaste arvestust; 78.2.12. vormistab perekonnaseisualaseid dokumente; 78.2.13. koostab ja esitab nõutavad statistilised aruanded; 78.2.14. korraldab valla kaadritööd; 78.2.15. täidab volikogu esimehe, vallavanema või vallasekretäri teisi seaduslikke korraldusi. 79. Külavanem 79.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 79.2. Külavanemal on õigus võtta osa antud küla arengut ja tema heaolu puudutavate küsimuste arutamisest kõigil valla juhtimise tasanditel. 80. Külavanema ülesanne on: 80.1. vallavalitsuse ja volikogu otsuste ning teadete edastamine ja selgitamine elanikele; 80.2. operatiivsete teadete edastamine külaelanikele; 80.3. vallavalitsuse informeerimine külaelanike teenindamisel esinevatest puudustest, elanike soovidest ja ettepanekutest. 81. Külavanema äraolekul täidab tema kohuseid vanema poolt määratud külaelanik. 82. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 83. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, JÕUSTUMINE JA MUUTMINE 84. Põhimääruse vastuvõtmine, jõustumine ja muutmine 84.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub vallavolikogu määrusega. 84.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks tuleb volikogu istungitel läbi viia vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 84.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.