Legislator Case Law & Legislation
68619 EE

Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 67, 1002

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 67, 1002

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 2 ning haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301, ja 305; 51, 321; 54, 346, 348, ja 351; 55, 361; 58, 376) paragrahvi 2 lõike 2 ja paragrahvi 81, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Koerte ja kasside pidamise eeskiri Iisaku vallas» (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. juulil 2000. a. Volikogu esimees Priit PALMET Kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 75 IISAKU VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Iisaku valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. Käesoleva eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. 1.3. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163; 2000, 40, 252; 49, 301), veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 1996, 49, 953; 1998; 13, 163; 1999, 58, 608; 97, 861) ning teistest Eesti Vabariigi ja Iisaku valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 1.4. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 1.5. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Iisaku Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. II. MÕISTED 2.1. Käesolevas eeskirjas on: 2.1.1. avalik koht – iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav, samuti ühissõiduk; 2.1.2. omanik – loomapidaja, kellele koer või kass kuulub, või isik (isikud), kelle hoole all loom on. III. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 3.1. Koera on lubatud pidada elamus kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 3.2. Omanik peab tagama, et koer ei häiriks ega ohustaks teisi inimesi ja loomi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 3.3. Asutuses tohib looma pidada asutuse juhi loal, kui see ei ole vastuolus asutuse töökorraga ning loomale on loodud vastavad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada seal viibivaid inimesi. 3.4. Korterelamutes on koerte või kasside pidamine lubatud antud majaelanike või korteriühistu kirjalikul nõusolekul. 3.5. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 3.6. Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja suukorviga, tagades inimeste ja teiste loomade ohutuse. 3.7. Koera on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autoteest eemal asuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimest või teist looma. 3.8. Koera omanik on kohustatud: 3.8.1. laskma koera marutaudi vastu vaktsineerida alates kolme kuu vanuselt, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 3.8.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 3.8.3. viivitamatult isoleerima inimesi ja loomi hammustanud koerad ja kassid ning kindlaks tegema loomade agressiivsuse põhjused, kutsuma kohale veterinaararsti; 3.8.4. varustama koera kaelarihma, kaelaketi vms, millel on kapsel või tahvel omaniku aadressiga või registreerimisnumber; 3.8.5. läbi viima vajadusel loomaparasiitide tõrje; 3.8.6. koristama kohe koera või kassi poolt reostatud trepikoja, tänava, pargi, haljasala või muu avaliku koha; 3.8.7. hüvitama kannatanule koera või kassi ründest tekitatud materiaalse ja moraalse kahju. 3.9. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. 3.10. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks. Järelevalveta liikuvad loomad, kellel puudub omaniku andmetega kaelarihm, loetakse omanikuta loomadeks. Vallavalitsusel on õigus korraldada püüdmine. 3.11. Püütud looma hoidmise ja tagastamise ning tasu sissenõudmise korraldab loomade püüdmise läbiviinud firma vastavalt nende poolt kehtestatud korrale. 3.12. Hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. 3.13. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või valla volitatud isik hukata. 3.14. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise. IV. KOERTE JA KASSIDE JÄRELEVALVE 4.1. Kõik järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ja kuuluvad kehtestatud korras hukkamisele. 4.2. Hukkamiseks tuleb valida viis, mis valmistaks loomale võimalikult vähem kannatusi.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →