Iisaku Vallavolikogu — Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — KO, 67, 1001

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 6, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord Iisaku vallas» uues redaktsioonis (lisa). 2. Tunnistada kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 9. aprilli 1996. a määrususega nr 201 kinnitatud «Vallavara kasutamise, käsutamise ja valitsemise kord Iisaku vallas». 3. Määrus jõustub 10. juulil 2000. a. Volikogu esimees Priit PALMET Kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 74 VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD IISAKU VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korra eesmärk on määrata kindlaks Iisaku valla omandis olev vara, selle kasutajad ja kasutamise alused. Eeskiri kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322), rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ja muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara moodustavad Iisaku vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2.1. Mõisted: • Kinnisasi – (AS § 8) maatükk koos selle oluliste osadega. • Oluline osa – (AS § 15): 1) asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi häviks või olemuselt muutuks; 2) asi ja tema olulised osad ei või olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, kui seadus ei sätesta teisiti. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (AS § 8). • Vara – (AS § 30). Vara on isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (AS § 8) ning õiguste kuuluvusele (AS § 31). • Õiguste kuuluvus – (AS § 31): 1) asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis- või vallasasi; 2) võlaõigused ja muud isikulised varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka. • Põhivahend – osaleb majanduslikus tegevuses pikema aja jooksul ja neilt arvestatakse amortisatsiooni. • Käibevahend – kõik muud vahendid. • Väikevahendid – odavad või lühikese kasutamisajaga tööriistad, inventar. Arvestatakse käibevahendite hulgas. Nende soetamismaksumus on alla 1000.-krooni ja kasutusiga kuni kaks aastat. • Bilansilised varad – varad maksumusega alla 10 000 krooni. Põhivahendina olev vallavara on arvele võetud Iisaku valla raamatupidamises, lähtuvalt vara kasutamise eesmärgist ja kasutusaja kestusest. II. VALLAVARA VALDAMINE 3. Vallavara valdajad on volitatud isikud. 3.1. Valdamine on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 3.2. Vallavara valdajad on: vallavolikogu; vallavalitsus; pädevuse piires valla allasutused; volitatud asutused. 3.3. Vallavara valdajal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada tema vallata antud vallavara vastavalt käesolevale korrale. 4. Vallateenistuja 4.1. Vallavalitsus või volitatud allasutuse juht määrab kindlaks vallateenistuja (allasutuse töötaja), kes vallavara eest materiaalselt vastutab. 4.2. Vallateenistuja õigused, kohustused ja vastutus vallavara valdamisel sätestatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 5. Vallavara valdamine 5.1. Vallavara valdamine on vallavalitsuse ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra alusel omavalitsuse nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 5.2. Vallavalitsus ja volitatud asutused on kohustatud nende vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 5.3. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid peavad vallavalitsus ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida võib omavalitsus neist tehingutest saada. 5.4. Kohustus vajaduse tekkimisel tõendada, et vallavaraga teostatud tehing on põhjendatud, õiguspärane ja ei ole põhjustanud vallale kahju, lasub vallavalitsusel. 6. Vallavara majandamise kava 6.1. Vallavalitsus töötab välja ühe kuu jooksul pärast käesoleva korra kehtestamist vallavara majandamise kava, mille kinnitab vallavolikogu. 6.2. Aastaaruande kinnitamise käigus annab vallavalitsus volikogule aru vallavara majandamise kava täitmise kohta. 7. Arvestuse pidamise kohustus Vallavara kohta peab arvestust vallavalitsuse raamatupidamine vastavalt raamatupidamisseadusele ja Iisaku valla raamatupidamise siseeeskirjadele, volitatud asutus peab arvestust kasutamiseks vastuvõetud vara osas. 8. Vallavara üleandmine vallavalitsuselt volitatud asutustele 8.1. Vallavara võib vajadusel tasuta üle anda vallavalitsuselt või volitatud asutuselt teisele volitatud asutusele. Vara üleandmine toimub volikogu otsusega, kui üleantava vara väärtus ületab 20 000 krooni. 8.2. Vara üleandmine ühelt volitatud asutuselt teisele toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. 8.3. Vallavara tasuta üleandmisel ühelt volitatud isikult või vallavalitsuselt teisele volitatud isikule toimub kirjaliku akti alusel. Akti tuleb märkida andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Akti märgitakse samuti andmed vara seisukorra ja puuduste kohta. 9. Vastutus vallavara üleandmisel ja vastuvõtmisel 9.1. Vallaasutuse töötaja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma vallavalitsuse poolt määratud vastuvõtjale. Puhkusele mineku (kuni 2 nädalat) või muudel teenistusest puudumise juhtudel määrab vara üleandmise vajalikkuse ja korra vallavanem või volitatud asutuse juht. 9.2. Kui vallaasutuse töötaja keeldub tema kätte usaldatud vara üle andmast või kui ta on lahkunud ilma vara üle andmata, võetakse vara üle ühepoolselt vastava ametiisiku (vallavanem, volitatud asutuse juht) korraldusel, kusjuures koostatakse akt. 9.3. Kui vallaasutus põhjendamatult viivitab vara üleandmise või vastuvõtmisega (vastuvõtmise korraldamisega) vastutab ta vara juhusliku hävimise, riknemise ja väärtuse vähenemise eest, kui ta ei suuda tõendada, et kahju oleks tekkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise korral. 9.4. Kui põhjendamatus viivitamises on süüdi nii vara üleandja kui ka vastuvõtja, vastutavad nad solidaarselt vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest. 9.5. Vallaasutuse töötajal on õigus nõuda vallalt kahju hüvitamist, mis temale on tekitatud sellega, et tema teenistusest lahkumisel põhjendamatult viivitati temalt vara vastuvõtmisega, kusjuures vallavalitsus või volitatud isik nõuab tekkinud kahju sisse süüdiolevalt vallaasutuse töötajalt. 9.6. Vallavara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest kannab täielikku materiaalset vastutust vara kasutaja ja hüvitab vallale kogu tekitatud kahju turuhindades. 9.6.1. Kui vallavara juhuslik hävimine, riknemine või väärtuse vähenemine toimus otseste tööülesannete täitmisel või vääramatu jõu mõjul, vabastatakse vara kasutaja kas osaliselt või täielikult kahjude hüvitamisest. 9.6.2. Punktis 9.6 toodud kahju hüvitamise otsustab vallavolikogu, kui kahjusumma on 10 000 ja enam krooni. Alla selle kahjude hüvitamise otsustab vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 10. Vallavara kasutamine Vallavara kasutatakse: 10.1. avalikuks otstarbeks; 10.2. kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks; 10.3. tulu saamiseks. Vallavara kasutamise otstarbe muutmise otsustab vallavolikogu. 11. Vallavara kasutamine avalikuks otstarbeks Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja (koolihooned, sotsiaalasutuse hooned, tänavad, pargid jne) ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. 12. Vallavara kasutamine kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks Kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmise otstarbel kasutatakse vallavara vallavalitsuse funktsioonide täitmiseks, tema valitsemisalas olevate teenistuste põhimäärusega sätestatud funktsioonide täitmiseks. 13. Vallavara kasutamine tulu saamiseks 13.1. Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks ega ole otsustatud võõrandada, siis võib seda kasutada tulu saamiseks. 13.2. Tulu saamiseks kasutatava vallavara kohta ettepanekud esitab vallavalitsus läbivaatamiseks ja kinnitamiseks vallavolikogule. 13.3. Tulu saamiseks kasutatava vallavara kohta sõlmib vallavalitsus rendileandmise lepingud valla huvisid silmas pidades. 13.4. Revisjonikomisjon kontrollib igal aastal aastaaruande kinnitamise ajaks tulu saamiseks kasutatava vallavara kasutamist ja laekuva tulu suurust. 14. Vallavara kasutamine 14.1. Vallavara kasutab kas vallavalitsus või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja volikogu aktidega sätestatud korras. 14.2. Vallavara võib käesoleva korra kohaselt anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest või tasuta vallavolikogu poolt kehtestatud korras (§ 15, § 16 ja § 17). 14.3. Registrisse kandmisele kuuluv vallavara läheb kasutajale üle pärast kande tegemist vastavas registris. 15. Vallavara tasuta kasutusse andmine 15.1. Vallavara võidakse tasuta kasutusse anda: 15.1.1. kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks; 15.1.2. juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 2/3 juriidilisele isikule kuuluvast kapitalist; 15.1.3. sihtasutusele (fondidele); 15.1.4. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 15.1.5. heategevuslikele organisatsioonidele. 15.2. Vallavalitsus informeerib vallavolikogu vallavara tasuta kasutusse andmisest. 16. Vallavara tasu eest kasutusse andmine 16.1. Vallavara annab tasu eest teistele isikutele (juriidilised ja füüsilised) rendile vallavalitsus vallavolikogu kinnitatud nimekirja alusel. Valla omandisse kuuluvaid eluruume, mida ei ole lülitatud erastamisnimekirja (on jäetud tööandja eluruumideks), antakse kasutada üürilepingu alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 16.2. Vallavara võib anda vallavalitsus rendile (on lülitatud nimekirja, mis on vallavolikogu poolt kinnitatud) avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. 16.3. Piiratud tsiviilkäibega vallavara tasu eest kasutusse ei anta. Erandjuhul võib sellist vara tasu eest kasutusse anda vallavolikogu otsusel ettenähtud piiranguid arvestades. 17. Vallavara kasutusse andmise tähtajad 17.1. Vallavara tähtajalisse kasutusse andmise korral ei või vastav tähtaeg ületada ruumi osas 10 aastat, muu vallasvara osas 5 aastat ning muu kinnisvara osas 25 aastat, välja arvatud juhul, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat. 17.2. Tähtaega määramata (tähtajatult) võib anda vallavara kasutusse juhul, kui tulevikus tõenäoliselt on vara kohalikule omavalitsusele vaja muuks otstarbeks või kui vallavalitsus muul põhjusel peab jätma endale õiguse lepingut igal ajal lõpetada. 17.3. Vallavara tasuta või tasu eest kasutaja ei tohi vara edasi rentida kolmandatele isikutele ilma vallavolikogu vastava otsuseta. IV. VALLAVARA OMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE 18. Vallavara omandamine 18.1. Vallavara täieneb seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste, tehingute ja Iisaku Vallavolikogu otsuste alusel peremeheta vara ülevõtmisel valla omandusse. 18.2. Vallavara omandamine tehinguga, mille väärtus on üle 10 000 krooni ja mille omandamist ei ole ette planeeritud aasta eelarves, tuleb kooskõlastada vallavolikoguga. 18.3. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara või kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Iisaku vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. 19. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt 19.1. laenude ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab: 19.1.1. vallavolikogu, kui 19.1.2. võetakse laenu; 19.1.3. muid varalisi kohustusi üle 50 000 krooni; 19.2. vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 50 000 krooni tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 19.3. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine. 20. Valla osalus ettevõtluses Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 21. Vallavara võõrandamine Vallavara võib võõrandada, kui: 21.1. vara ei ole vaja avalikuks otstarbeks ega omavalitsuse funktsioonide täitmiseks; 21.2. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, omavalitsuse funktsioonide ja tulu saamise otstarbeks; 21.3. võõrandamine on ette nähtud seadusega, toimub kohtuotsuse või vallavolikogu õigusakti alusel. 22. Piiratud tsiviilkäibega vallavara 22.1. Riikliku tähtsusega kultuuri-, muinsuskaitse- ja looduskaitselise väärtusega varad ei tohi olla tavalises korras toimuva tsiviilkäibe objektiks. Tehingud nende varadega võivad toimuda EV seaduste alusel. 22.2. Punkti 22.1. varad loetakse üldjuhul mittevõõrandatavateks ja võetakse valla raamatupidamises arvele märkega «mittevõõrandatav». 22.3. Piiratud tsiviilkäibega vara ei tohi kasutada tehingute tagatisena. 23. Vallavara omandaja Vallavara võib omandada igaüks, kui vallavolikogu ei sätesta vara omandamisel kitsendusi. 24. Vallavara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine Punktdes 21.1.1 ja 21.1.2 toodud juhtudel on võimalik vallavara võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse vallavolikogu otsusel. 25. Vallavara tasu eest võõrandamine 25.1. Vallavara müüakse avalikul enampakkumisel. 25.2. Kui vallavarale ei ole leitud ostjat käesoleva paragrahvi punkti 1 nimetatud viisil, siis võib vallavara müüa vallavolikogu poolt määratud viisil. 25.3. Vallavara võib füüsilistele ja juriidilistele isikutele võõrandada vara tegelikule väärtusele vastava tasu eest (turuhind). 25.4. Riigi poolt tasuta antud kinnisasju võib võõrandada üksnes avalikul enampakkumisel (võõrandamine maavanema loal). 65% laekunud rahast kantakse riigieelarvesse (KOKS-i § 34 täiendus) vastavalt riigihankeseadusele. 25.5. Vallavara võib müüa otsustuskorras volikogu otsuse alusel. 26. Vallavara müügi otsustajad 26.1. Valla omandisse kuuluva kinnis- ja vallasvara müüginimekirjad esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks, hindade kooskõlastamiseks ja võõrandamise korra kehtestamiseks. 26.2. Müügi vahetu korraldaja on vallavalitsus või volitatud asutus. 26.3. Väikevahendite müügi otsustab vallavalitsus või volitatud asutus. 27. Vallavara müük avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel 27.1. Vallavara avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda. 27.2. Eelläbirääkimistega pakkumise korral sõlmitakse lepingud isikutega, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda, kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud lisatingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal õigus jätta leping sõlmimata. 28. Vallavara võõrandamise leping peab vastama kõigile lepingute sõlmimise nõuetele. 28.1. Valla omandusse kuuluva kinnisvara võõrandamise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt, kui seadus ei sätesta teisiti. Vallavara võõrandamise ja asjaõiguslepingule kirjutab alla vallavanem. 28.2. Vallavara müügi korraldaja (vallavalitsus, volitatud asutus) peab kümne päeva jooksul müügitehingu jõustumisest teatama sarnaselt vallavolikogu otsuste ja määrustega. Teates tuleb ära märkida vara omandaja, müügihind ja muud lisatingimused. 29. Vallavara koormamine 29.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 29.2. Vallavara koormamise otsustab vallavolikogu, kui: 29.2.1. koormatakse kinnisasja; 29.2.2. panditakse valla omandis olevat vallasvara. 29.3. Vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. 29.4. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 30. Vallavara koormamise tingimused 30.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 30.1.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks. 30.1.2. Vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus. 30.1.3. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud. 31. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu. 32. Hoonestusõiguse seadmine 32.1. Iisaku valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 32.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavolikogu. 32.3. Hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingud teostab valla maanõunik. 33. Vallavara mahakandmine 33.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui: 33.1.1. vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 33.1.2. vara edasine kasutamine ei ole majanduslikult tasuv ning võõrandamine ei õnnestunud; 33.1.3. ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. Viimati märgitud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 33.2. Vallavara mahakandmise otsustab vallavolikogu, kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 40 000 krooni. 33.3. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus, kui vara bilansiline väärtus on alla 40 000 krooni, millest vallavanem informeerib vallavolikogu korralisel istungil. 34. Suuremahulised teenused ja hanked 34.1. Teenuste tellimine ja materiaalsed hanked toimuvad vastavalt riigihankeseadusele. 34.2. Teenuste tellimine ja materiaalsed hanked, mille rahaline maht on 50 000–100 000 krooni, toimub läbirääkimiste teel vähempakkumise lihtsustatud korras, kusjuures: – pakkuja esitatab pakkumised kirjalikult; – iga vähempakkumise kohta seatakse sisse toimik; – valitakse välja soodsaim pakkumine. 34.3. Teenuste tellimine ja materiaalsed hanked, mille rahaline maht on üle 100 000, krooni toimub vastavalt riigihankeseadusele. 35. Kontroll 35.1. Majanduskontrolli vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab revisjonikomisjon. 35.2. Vallavara seis määratakse kindlaks aastainventuuride käigus vastavalt raamatupidamisseadusele.