Häädemeeste Vallavolikogu — Häädemeeste valla põhimääruse kinnitamine — KO, 67, 999

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40), Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Häädemeeste valla põhimäärus (lisatud). 2. Kinnitada «Häädemeeste Vallavolikogu töökord» põhimääruse lisana 1. 3. Kinnitada Häädemeeste vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» põhimääruse lisana 2. 4. Kinnitada Häädemeeste valla vapi statuut põhimääruse lisana 3. 5. Kinnitada Häädemeeste valla lipu statuut põhimääruse lisana 4. 6. Kinnitada Häädemeeste valla aukodaniku statuut põhimääruse lisana 5. 7. Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 26. aprilli 1996. a määrus nr 5 «Häädemeeste valla põhimääruse kinnitamine». 8. Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 29. veebruari 1996. a määrus nr 1 «Häädemeeste vallavara eeskirja kinnitamine». 9. Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 22. aprilli 1997. a vallavolikogu istungil protokolliga nr 7 kinnitatud «Häädemeeste Vallavolikogu reglement». 10. Tunnistada kehtetuks Häädemeeste Vallavolikogu 27. mai 1998. a määrus nr 2 «Valla aukodaniku statuudi kinnitamine». 11. Määrus jõustub 1. augustil 2000. a. Volikogu esimees Aili SOOPALU Kinnitatud Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 11 HÄÄDEMEESTE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Häädemeeste valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Häädemeeste valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Häädemeeste valla kohalik omavalitsus 2.1. Häädemeeste valla kohalik omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub Häädemeeste vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja lahendamise korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 2.3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4. Valla omavalitsusorganid on: 4.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.2. vallavalitsus – (edaspidi valitsus) volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada vallas: 5.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid; 5.1.2. vanurite hoolekannet; 5.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 5.1.4. noorsootööd; 5.1.5. veevarustust ja kanalisatsiooni; 5.1.6. heakorda; 5.1.7. territoriaalplaneerimist; 5.1.8. vallasisest transporti; 5.1.9. valla teede ja tänavate korrashoidu. 5.2. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduse või lepinguga pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Valda likvideerida, selle piire või nime ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 7. Valla piir koos kirjeldusega määratakse kindlaks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning volikogu seisukohta arvestades seaduses sätestatud korras. 7.1. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktiga sätestatud korras. 8. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 9. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 10. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsemisasutustele. 11. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 12. Valla omavalitsusorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 13. Volikogu valib volikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse, volikogu esindaja maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks ning Pärnu Maakohtu kaasistujad vastava seaduse alusel vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 14. Valla omavalitsusorganid võivad õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. 15. Ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale või kanda kokkuleppeliselt ise selliseid kohustusi ja kasutada õigusi. 16. Selliste liitude ja ühisasutuste moodustamises osalemise otsustab volikogu, muud sellega seonduvad küsimused otsustab valitsus, kui volikogu ei otsusta teisiti. 17. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 18. Asjaajamiskeel valla ametiasutustes on eesti keel. 19. Vallaelanik on isik, kellel elanikeregistri järgi on püsiv elukoht Häädemeeste vallas. Vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest või teistest õigusaktidest ei tulene teisiti. 20. Vallal on õigus moodustada osavaldu. Osavalla moodustamine, töökorraldus, moodustamise kord ja muud sellega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. II. VALLA SÜMBOOLIKA 21. Valla lipu kirjeldus ja heiskamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla lipu statuudiga». 22. Valla vapi kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla vapi statuudiga». 23. Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Häädemeeste valla aukodaniku nimetuse. Häädemeeste valla aukodaniku nimetuse andmine on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Valla aukodaniku statuudiga». 24. Volikogul ja valitsusel on valla nimel õigus omistada ka muid autasusid vastavalt volikogu või valitsuse kehtestatud tingimustele ja korrale. III. VALLA ESINDAMINE 25. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus, vallavanem ja vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on valla õigusaktidega antud vastavad volitused. 26. Vallal on avalik-õigusliku isikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadusest lähtuv iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 27. Volikogu esimees esindab valda ja volikogu ainuisikuliselt vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele, samuti volikogu moodustatud esinduse koosseisus. 28. Vallavanem esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. 29. Vallavanem või tema asendaja esindab valda vastavalt pädevusele lepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta. 30. Vallavanem esindab valitsust ainuisikuliselt. Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid valitsust esindama. 31. Valitsuse moodustatud esindus esindab valda korraldusega antud pädevuse piires. 32. Valitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus, kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid. Koormiste täitmise kontrolli täpsem kord kinnitatakse vastava koormise kehtestamisel. 33. Vallasekretär esindab valda, volikogu ja valitsust kohtus ja teistes õiguskaitseasutustes või volitab selleks teisi isikuid. Vallasekretär ei vaja esindamiseks eraldi volikirja. 34. Volikogu võib volikogu esimehele ja vallavanemale esinduskulude hüvitamiseks eelarvega määrata eraldi tasu. 35. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu. Läbirääkimistel esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, volikogu otsuse alusel teised volikogu liikmed, valitsuse korralduse alusel teised isikud. IV. VOLIKOGU 36. Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 37. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitlusi. 38. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 39. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt 1%, kuid mitte vähem kui viie hääleõigusliku vallaelaniku algatusel ja küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. 40. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse, käesoleva põhimääruse ja selle lisaks oleva «Häädemeeste vallavolikogu töökorraga» talle pandud ülesandeid. 41. Volikogu moodustamine 41.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 41.2. Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas. Volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid, numbri ja mandaatide arvu määrab seaduse alusel volikogu eelmine koosseis. 41.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 41.4. Valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimiskomisjoni otsuse valitud volikogu liikmete registreerimise kohta avalikustamise päevast. 42. Volikogu liige 42.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 42.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 42.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus. 42.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 43. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud alustel ja korras. 44. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Volikogu liikme volituste peatumine on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19. 45. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud alustel ja korras. Volikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 46. Volikogu liikme õigused, kohustused on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras. 47. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 47.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 47.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 47.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 47.4. koormiste määramine; 47.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 47.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 47.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 47.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 47.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 47.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 47.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 47.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 47.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni moodustamine (komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine); 47.14. volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 47.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 47.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 47.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 47.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 47.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 47.20. volikogu komisjonide moodustamine, tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 47.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 47.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 47.23. valla esindamise korra kehtestamine; 47.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 47.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 47.26. kohtukaasistujate valimine; 47.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 47.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 47.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 47.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 47.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 47.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 47.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 47.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametisasutuse põhimääruse kinnitamine; 47.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 47.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 47.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 48. Seadusega kohaliku omavalitsuse, omavalitsusüksuse või -organi pädevusse antud küsimused otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 49. Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 50. Volikogu struktuur 50.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ja vajadusel töörühmad. Volikogu töökorraldus on reguleeritud käesoleva põhimääruse lisaks oleva volikogu töökorraga. 50.2. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 50.3. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 50.4. Volikogu esimehele toetuse ja preemia määramine on volikogu pädevuses. 51. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 51.1. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppu. 51.2. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 51.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 51.4. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 51.4.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 51.4.2. kandidaadid esitavad kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku; 51.4.3. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 51.4.4. nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 51.5. Kui volikogu esimehe või aseesimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 51.6. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 51.7. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ja vastavad volikogu liikmete küsimustele. 51.8. Pärast nimekirjade sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 51.9. Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, kuhu on kantud kandidaatide nimed esitamise järjekorras. 51.10. Valimissedelil tõmmatakse joon alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt hääletatakse. 51.11. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 51.12. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 51.13. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 51.14. Valimiste tulemused kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 52. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone ja töörühmi. 53. Kohustuslik on vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni moodustamine volikogu poolt oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 54. Revisjonikomisjoni ja volikogu komisjoni moodustamine, tegevuse alused ja kord on kehtestatud käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras. 55. Volikogu määrused ja otsused ning istungite ja komisjoni koosolekute protokollid on seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 56. Volikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 52. V. VALITSUS 57. Valitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu seadusega vallale pandud ning valla õigusaktides sätestatud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui volikogu on võtnud need enda pädevusse. Valitsus realiseerib nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 58. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähud täitmiseks valitsusele. 59. Valitsus moodustab ning juhib kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste tegevust, osaleb volikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. 60. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. 61. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valda kui omavalitsust ja valitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele ja valla põhimääruses sätestatule. 62. Vallavanema valimine 62.1. Volikogu valib vallavanema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras kehtestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 62.2. Vallavanemakandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. Vallavanem ei saa olla volikogu esimees. 62.3. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu oma istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 62.4. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 62.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 62.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 62.7. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon analoogselt käesolevas põhimääruses sätestatud volikogu esimehe valimise korrale. 63. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, kinnitatakse asendaja volikogu otsusega. Volitatud asendaja äraolekul on vallavanemal õigus nimetada asendajaks valitsuse liige, kelle pädevus määratletakse käskkirjas. 64. Vallavanem: 64.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 64.2. esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 64.3. esindab valda kohtus ilma erivolituseta; 64.4. annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 64.5. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 64.6. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 64.7. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 64.8. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 64.9. täidab teisi talle seaduse alusel või valla põhimääruse jt valla õigusaktidega pandud ülesandeid. 65. Vallavanema staatuse, tööülesannete ja õiguste täpsemaks määratlemiseks võib volikogu vastu võtta vallavanema statuudi. 66. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 67. Valitsuse koosseis ja moodustamine 67.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 67.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 67.3. Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul arvates volikogu esimesest istungist volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse struktuuri ja arvulise koosseisu kohta ning valitsuse liikmete kandidaadid. 67.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 67.5. Volikogu arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu oma volituste ajaks. 67.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 68. Valitsusel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks komisjone, toimkondi ja teisi töögruppe, mille tegevuse aluseks on selle komisjoni moodustamise korraldus ja vajadusel ka muud õigusaktid. Komisjoni koosolekut protokollitakse vajaduse korral. 69. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. 70. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 71. Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 71.1. isikliku avalduse alusel; 71.2. vallavanema esildisel; 71.3. umbusalduse avaldamise korral; 71.4. teovõimetuks tunnistamisel; 71.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 71.6. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 71.7. tema surma korral. 72. Valitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 73. Valitsus: 73.1. valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 73.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse või volikogu õigusaktidega pandud täitmiseks valitsusele; 73.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 73.4. lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud valitsusele; 73.5. kinnitab ametisse valla asutuse juhid; 73.6. avalik-õigusliku isikuna esindab valda kohtus; 73.7. töötab välja valla arengukava; 73.8. koostab valla eelarve ja esitab volikogule kinnitamiseks ning kindlustab selle täitmise; 73.9. korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust; 73.10. korraldab vallas kodanikukaitset; 73.11. oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus haldusaparaadi, mille tegevust juhib vallasekretär; 73.12. korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust; 73.13. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 73.14. vaatab läbi volikogu õigusaktide projektid ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist. 74. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 75. Valitsuse liikmed on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja täitma korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda. 76. Valitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu aktist ei tulene teisiti. Valitsus kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. 77. Valitsuse määrused ja korraldused ning istungite protokollid avalikustatakse enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. 78. Valitsusel on õigus teha ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatusi nimetatud struktuuri ja koosseisu volikogu poolt kinnitamisest arvates aasta jooksul volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires, samuti võtta teenistusse koosseisuväliseid teenistujaid volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires. 79. Valitsus teostab valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrolli kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. 80. Valitsuse töökorraldus 80.1. Valitsuse töövorm on istung. Istungid toimuvad igal nädalal. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 80.2. Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 80.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 80.4. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 80.5. Valitsuse istung protokollitakse. Valitsuse istungi protokoll koostatakse istungi toimumise nädala jooksul vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 80.6. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud. Valitsuse komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Allakirjutanud isikud vastutavad protokollides sisalduvate andmete õiguse eest. 80.7. Istungite protokollid avalikustatakse väljapanemisega vallakantseleis, st need on kohe leitavad vallakantselei kaustas ja on igaühele kättesaadavad vastuvõtuaegadel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 80.8. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 81. Vallasekretär 81.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 81.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 81.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 81.4. Vallasekretär on valla õigusliku järjepidevuse kandja, kes: 81.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 81.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning valitsuse istungi protokollile; 81.4.3. korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 81.4.4. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 81.4.5. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi pitsatit; 81.4.6. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümme päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 81.4.7. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 81.4.8. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 81.4.9. täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 81.5. Vallasekretäri asendaja määrab vallavanem. Asendajaks võib määrata isiku, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele. Alates 1. jaanuarist 2002. a on asendajal kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. VI. VOLIKOGU JA VALITSUSE ÕIGUSAKTID 82. Volikogul ja valitsusel on õigus anda pädevuse piires üldaktidena määrusi. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 83. Volikogul on õigus üldaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 84. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning samuti istungite protokollid vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 85. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 86. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide algatamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse lisaks olevas volikogu töökorras kehtestatud korras. 87. Valitsuse määrustele ja korraldustele ning samuti teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 88. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 89. Volikogu ja valitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis, st need on kohe leitavad vallakantselei kaustas. 90. Volikogu ja valitsuse õigusaktid ning istungite protokollid on vallakantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 91. Vastuvõetud aktide ärakirjad saadetakse valla raamatukogudesse üldiseks tutvumiseks kõigile. Valla raamatukogudes on nende lahtiolekuaegadel võimalik tutvuda jooksva aasta õigusaktidega. 92. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja käesolevas põhimääruses ning volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja valitsus. 93. Vallaelanike osalemine kohaliku omavalituse teostamises 93.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 93.2. Nimetatud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 93.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 94. Õigusaktidesse muudatuste tegemine ja tühistamine 94.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 94.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. VALLA ASUTUSED, AMETIASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS 95. Volikogul on õigus moodustada valla ametiasutusi ja ametiasutuse hallatavaid asutusi. 96. Valla ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi valla asutus) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla asutuse põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustakse volikogu poolt ja registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 97. Valla asutuse moodustab ning tegevuse lõpetab valitsus volikogu otsuse alusel. 98. Valla asutused on haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest. 99. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 100. Omavalitsusteenistus 100.1. Omavalitsusteenistus on töötamine valla ametiasutuses. Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 100.2. Omavalitsusteenistus valla ametiasutuses toimub õigusaktides sätestatud korras. 100.3. Valla ametiasutus on valitsus koos vallakantseleiga. Vallakantselei põhiülesanne on valitsuse ja volikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallakantselei juht on vallasekretär. 100.4. Valla teenistuses olevad teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 101. Teenistuslik järelevalve 101.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning valla asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 101.2. Teenistuslikku järelevalvet teostatakse seaduses sätestatud alustel ja korras. 102. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 102.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastavalt ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 102.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 102.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 102.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 102.2. Käesoleva põhimääruse punktis 102.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 102.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 102.1.2 toodud juhul; 102.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VIII. VALLA EELARVE 103. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 104. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 105. Vallaeelarve projekti koostab valitsus valla arengukava, valla asutuste ja volikogu komisjonide ettepanekuid arvestades ning esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 106. Valla eelarve võtab volikogu vastu pärast valitsuse ja kõigi volikogu alatiste komisjonide seisukohtade ärakuulamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, valla ja linnaeelarve seaduses ning volikogu töökorras sätestatud korras. Iga vallaeelarvet puudutava ettepaneku läbivaatamisel mis tahes otsustuse tegemisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 107. Vallaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks teiste samaliigiliste õigusaktidega analoogselt õigusaktide avalikustamise üldises korras. 108. Eelarve täitmise aruande esitab valitsus volikogule pärast revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamist. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab alates 1. jaanuarist 2001. a olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 109. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 110. Eelarve võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 111. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 112. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad valitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha igas kuus kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 113. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 114. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarve- või majanduskomisjon, fraktsioon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 115. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 116. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse õigusaktide avalikustamise üldises korras ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallamaja ruumides asuval stendil ning valla raamatukogudes. IX. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 117. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus) ja peale panna koormisi. 118. Kohalikud maksud 118.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 118.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 118.3. Kohalike maksude kogumist korraldab ja koormiste täitmist kontrollib valitsus. 118.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 118.5. Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 119. Koormised 119.1. Koormis on kohustus, mis kehtestatakse seaduse alusel volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 119.2. Koormise võib kehtestada füüsilisele ja juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 119.3. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise kord ja tingimused. 119.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 119.5. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 119.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. X. VALLAVARA 120. Vallavara on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vallavaraks on igasugune vara, mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 121. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. 122. Vallavara kohta peetakse valitsuses ühtset registrit. 123. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Häädemeeste vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» ja muude dokumentidega. 124. Valla majandustegevus on: 124.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 124.2. osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 124.3. tehingud vallavaraga; 124.4. vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 124.5. muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 125. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 126. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 127. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt määratud isik. 128. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 129. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 130. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse valla põhimäärusega. 131. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. XI. VALLA ARENG 132. Arengukava 132.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 132.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 132.3. Enne valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevate määruste andmist ja otsuste vastuvõtmist kuulab volikogu ära valitsuse ja kõigi oma komisjonide seisukohad. 132.4. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallakantseleis õigusaktide avalikustamise üldises korras. 132.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 132.6. Valla arengukava on aluseks: 132.6.1. vallaeelarve koostamisele; 132.6.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 132.6.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 133. Territoriaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamiseks, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemiseks ning nende sidumiseks territoriaalmajandusliku arenguga ning muudeks seaduses sätestatud ja valla arenguks vajalike tingimuste määratlemiseks koostatakse valla üldplaneering. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. Üldplaneeringu ja detailplaneeringud kehtestab volikogu. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 134. Külavanem 134.1. Külal võib olla külavanem, kes valitakse külakoosolekul vähemalt 2/3 täisealiste külaelanike poolt. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 134.2. Külavanem tegutseb üldjuhul külaelanike volitusel külaelu edendamiseks. 134.3. Valitsus võib külavanemale anda ülesandeid. Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga ja toimub üldjuhul tasuta. XII. LÕPPSÄTTED 135. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 136. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, kui muudatus ei tulene seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 137. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval. Lisa 1 Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 juurde Häädemeeste Vallavolikogu töökord 1. ÜLDSÄTTED 1. Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Häädemeeste valla esinduskogu, mis valitakse vallaelanike poolt. 2. Vallavolikogu juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Häädemeeste valla põhimäärusest (edaspidi põhimäärus) ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast lähtudes Häädemeeste valla ja selle elanike huvidest. 3. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. 4. Volikogu töövormid on volikogu istung, eestseisuse ja komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. 5. Volikogu istungid on avalikud. Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks. 6. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallakantselei (edaspidi kantselei). 7. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 8. Volikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. 9. Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Häädemeeste Vallavalitsusele (edaspidi valitsus). 2. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 2.1. Volikogu esimees: 2.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide projektide (edaspidi projekt) menetlemist; 2.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt talle seadusega, põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevuse piires; 2.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 2.1.4. volikogu fraktsioonide, komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel formuleerib istungil arutlusele tulevad küsimused ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks päevakorra projekti; 2.1.5. pikendab projektide menetlemise aega volikogus; 2.1.6. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.1.7. peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.1.8. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 2.1.9. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 2.1.10. valmistab koos valitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 2.1.11. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 2.1.12. täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.2. Volikogu esimees võtab jutulesoovijaid vastu kord nädalas vallamajas. 2.3. Vallavolikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohuseid juhtudel, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu või äraolekul. 3. VOLIKOGU EESTSEISUS 3.1. Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ning vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees vastavalt vajadusele. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. 4. VOLIKOGU LIIGE 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 4.1.2. seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate projektide täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale ametikohale; 4.1.6. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.7. esineda volikogu istungil ettekande, sõnavõtu, avalduse, protesti ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.8. esitada volikogu istungil järelepärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 4.1.9. kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.1.10. saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohas saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 4.2. Volikogu liige kohustub: 4.2.1. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda; 4.2.2. mitte osa võtma volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 4.2.3. Volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva varem. 4.2.4. Punktis 4.2.2 sätestatud juhul kohustub volikogu liige enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 4.2.5. Punktides 4.2.2 ja 4.2.3 käsitletud juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem. 5. VOLIKOGU FRAKTSIOON 5.1. Volikogu liikmed võivad moodustada ja registreerida vähemalt 3-liikmelise volikogu fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel. 5.3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 5.4. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe volitatud fraktsiooni liige. 5.5. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusakte; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate projektide kohta; 5.8.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne projekti lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil järelepärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele. 6. VOLIKOGU KOMISJON 6.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone ja töörühmi. Revisjonikomisjoni moodustamine on kohustuslik. 6.2. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas. 6.3. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 6.4. Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks. 6.5. Ajutine komisjon või töörühm moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.6. Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni. 6.7. Komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teiste komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 6.8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. 6.9. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis, koosseisu muutmine ja komisjoni tegevuse lõpetamine kinnitatakse volikogu otsusega. 6.10. Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud. 6.11. Volikogu alatine komisjon: 6.11.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.11.2. töötab välja tegevuskava(d); 6.11.3. algatab volikogu määruste ja otsuste projekte; 6.11.4. annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud projektide kohta; 6.11.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist. 6.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada valitsuselt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, v.a andmed, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. 6.13. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.14. Komisjoni tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega. 6.15. Komisjoni töökord 6.16. Komisjoni töövorm on koosolek. 6.16.1. Komisjoni koosolekud kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid vm materjalid arutlusele tulevate küsimuste kohta. 6.16.2. Komisjoni otsused võetakse vastu osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või tema asendaja. 6.16.3. Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik. 6.16.4. Komisjon on kohustatud talle laekuvad projektid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates. 6.16.5. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda valitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees. 6.16.6. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutlusel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 6.16.7. Komisjoni koosoleku protokollib komisjoni liige või kantselei sekretär. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollide ärakirjad saadetakse vallavalitsusele ning nendega on võimalik tutvuda kantseleis. 6.16.8. Komisoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ja tehakse teatavaks volikogu istungil vastava arutelu käigus. 6.17. Komisjoni esimees: 6.17.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut; 6.17.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra; 6.17.3. tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 6.17.4. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 6.17.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6.17.6. esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega; 6.17.7. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele; 6.17.8. korraldab komisjoni otsuste täitmist. 6.18. Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. 6.19. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 6.20. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise ning tema kui volikogu liikme tegevuse lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab komisjoni uue koosseisu. 6.21. Revisjonikomisjon 6.21.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 6.21.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 6.21.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 6.21.3.1. volikogu otsuse alusel valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 6.21.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 6.21.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutusse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 6.21.3.4. valitsuse sõlmitud lepingute täitmist; 6.21.3.5. volikogu ülesandel valitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 6.21.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 6.21.5. Kontrollimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhikirjas. 6.21.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 6.21.7. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest volikogule ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 7. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 7.1. Volikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. 7.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 7.2.1. volikogul; 7.2.2. volikogu liikmel; 7.2.3. volikogu komisjonil; 7.2.4. volikogu fraktsioonil; 7.2.5. volikogu eestseisusel; 7.2.6. valitsusel; 7.2.7. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 7.2.8. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.3. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti projekt. 7.4. Üldjuhul lähtub õigusakti algatamise initsiatiiv volikogult ja seda korraldab volikogu esimees. 7.5. Volikogu õigusakti projekt ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. 7.6. Nõutavas korras ettevalmistatud projektidest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti. 7.7. Projekti ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja. 7.8. Kantselei saadab projektid koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit. 7.9. Kõik projektid (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata valitsusele tutvumiseks ja seisukoha andmiseks. 7.10. Projekt, mida ei esita valitsus, tuleb esitada vähemalt üks nädal enne istungit valitsusele seisukohavõtuks. 7.11. Kiireloomulised projektid esitatakse kantseleisse hiljemalt istungile eelneval päeval. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava projekti koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi päevakorra kinnitamist. 8. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 8.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 8.3. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 8.4. Volikogu istungid toimuvad kord kuus, vajadusel sagedamini. Istungite ajakava koostab volikogu esimees, kellel on õigus teha selles muudatusi. 8.5. Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 8.6. Iga 1,5 tunni töötamise järel tehakse vaheaeg 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 8.7. Juulis ja augustis istungeid ei toimu. 8.8. Päevakorra kavand peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.9. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit valla raamatukogudes. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. 9. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 9.10. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 9.11. Volikogu istungid toimuvad ruumis, kus igale volikogu liikmele on tagatud istekoht ja töölaua kasutamise võimalus. 9.12. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.13. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.14. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ning staatuse järgi ja kantakse protokolli. 9.15. Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, teatab ta sellest võimaluse korral volikogu esimehele või vallakantseleisse. 9.16. Istungil osalejad registreerivad end enne istungi avamist. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis. 9.17. Foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist. 10. VOLIKOGU ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE NING AVALDUSTE JA ETTEPANEKUTE ÄRAKUULAMINE 10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 10.2. Istungi avamine hõlmab: 10.2.1. volikogu otsustusvõime kontrollimist kvoorumilehe alusel; 10.2.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 10.2.3. päevakorra arutamist ja kinnitamist. 10.3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste projektid, mis on vormistatud vastavalt käesoleva töökorra punktile 7.5. 10.4. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 10.4.1. volikogu liikmed; 10.4.2. valitsuse nimel vallavanem; 10.4.3. volikogu eestseisus; 10.4.4. volikogu komisjonid. 10.5. Päevakorda pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ettevalmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil ilma täiendava ajakuluta vastu võtta. 10.6. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. 10.7. Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus. 11. PÄEVAKORRAKÜSIMUSTE ARUTAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 11.1. Volikogu arutab istungi kutses märgitud nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 11.2. Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse projekti, arutelu piirdub ettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. 11.3. Ettekanne on asja käsitlev esinemine kestvusega kuni 15 minutit. 11.4. Kaasettekanne on ettekannet täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestvusega kuni kümme minutit. 11.5. Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike. 11.6. Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust. Soovi küsimusteks avaldatakse käetõstmisega. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. 11.7. Sõnavõtt on üldjuhul volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestvusega kuni kolm minutit. Soov sõnavõtuks avaldatakse käetõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorra küsimuses luba üheks sõnavõtuks. 11.8. Repliik on volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 11.9. Teemast kõrvale kalduva esineja kutsub istungi juhataja tagasi teema juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada. 11.10. Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Projektid, mis antakse volikogule arutamiseks esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Projekti lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 11.11. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, kui muudatus ei tulene seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. 11.12. Samuti tuleb vähemalt kahele lugemisele panna projektid, mis käsitlevad: 11.12.1. vallaeelarvet; 11.12.2. arengukava; 11.12.3. vallale varaliste kohustuste võtmist; 11.12.4. kohalike maksude kehtestamist; 11.12.5. üldplaneeringut. 11.13. Projekti teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. 11.14. Projekti järgmisel lugemisel peab projekti esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. 11.15. Projekti esitaja võib projekti tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. 11.16. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 11.17. Enne projekti lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 12. REDAKTSIOONITOIMKOND 12.1. Vajaduse korral moodustab volikogu enne projekti lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma projekti esitaja. 12.2. Kõik muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 12.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sh esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 12.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud projekti volikogu esimehele vähemalt kaks nädalat enne volikogu järgmist istungit volikogu projekti lülitamiseks istungi päevakorra kavandisse. 12.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. 13. HÄÄLETAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 13.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.2. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 13.3. Igal volikogu liikmel on õigus nõuda nimelist ja salajast hääletamist. 13.4. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. 13.5. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 13.6. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 13.7. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 13.8. Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. 13.9. Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. 13.10. Enne hääletama asumist on volikogu fraktsioonil õigus taotleda kümneminutilist vaheaega, ettepanekut aktsepteeritakse hääletamisele panemata. 13.11. Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Projekt pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. 13.12. Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras. 13.13. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. 13.14. Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama projekti olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi projektid hääletamisele või enim hääli saanud projekt suunatakse teisele lugemisele. 13.15. Isikuvalimistel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui ka nüüd kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine. 13.16. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib endi hulgast esimehe ja sekretäri. 13.17. Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, kuhu on kantud kandidaatide nimed esitamise järjekorras. 13.18. Valimissedelil tõmmatakse joon alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt hääletatakse. 13.19. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokoll kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 14. VOLIKOGU ISTUNGI LÕPETAMINE 14.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. 14.2. Kui istungi tööaja lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. 14.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavasse. 15. JÄRELEPÄRIMINE 15.1. Volikogu liikmetel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil järelepärimine volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. 15.2. Järelepärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kus see edastatakse volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab järelepärimise vastamiseks õigustatud või kohustatud isikule või vastab järelepärimisele ise. 15.3. Järelepärimisele vastamise viisi otsustab volikogu esimees. Üldjuhul vastatakse järelepärimisele kirjalikult. Kirjalik vastus tuleb kuu aja jooksul saata kantseleile, kust see edastatakse järelepärimise esitajale. 15.4. Kui järelepärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda järelepärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta järelepärimisele vastamine järgmise volikogu istungi päevakorda. 15.5. Järelepärimisele suulise vastamise korral on järelepärijal õigus esitada vastajale iga järelepärimise kohta kolm täpsustavat küsimust. 16. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 16.1. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt 1/4 volikogu liikmete nõude esitamisega volikogu istungil või kantseleisse. Nõudega koos esitatakse otsuse projekt. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusaldamise avaldamise põhjus. 16.2. Umbusaldamise avaldamise küsimus lülitatakse järgmise istungi päevakorda. 16.3. Umbusalduse avaldamise otsuse projekti arutamine algab projekti algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kolm suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.4. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. 16.5. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 16.6. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme teenistusest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 16.7. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 16.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 16.9. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 17. VOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 17.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid. 17.2. Volikogu õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool Häädemeeste haldusterritooriumi. 17.3. Volikogu üldist tähtsust omavad määrused saadab vallasekretär Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu õigustloovate aktide kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär ka õiguskantslerile. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub määrus sellel tähtajal. 17.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 17.5. Volikogu määrused ja otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 17.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. 17.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kümne tööpäeva jooksul arvates istungist ning avalikustatakse ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 17.8. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis, st need on kohe leitavad valitsuse kantselei kaustas. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on valitsuse kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 17.9. Vastuvõetud õigusaktid saadetakse valla raamatukogudesse kõigile üldiseks tutvumiseks. 17.10. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär kantselei kaudu. 17.11. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 18. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 18.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse kümne tööpäeva jooksul. 18.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused, esitatud ettepanekud. Küsimuste arutelu käik protokollitakse vastava soovi alusel. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 18.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 18.4. Protokollile allkirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 18.5. Protokollid peavad olema alla kirjutatud enne nende avaldamist valitsuse kantseleis. 18.6. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid. 18.7. Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad vastuvõtuaegadel valitsuse kantseleis tutvumiseks igaühele. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 18.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 19. ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL 19.1. Volikogu otsuste täitmise tagab valitsus, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. 19.2. Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Lisa 2 Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 juurde HÄÄDEMEESTE VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korras (edaspidi kord) sätestatakse Häädemeeste valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise üldised alused. 2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509), erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324), kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322), Eesti Vabariigi rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) ning teiste vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 3. Vallavara käesoleva korra tähenduses on Häädemeeste valla (edaspidi vald) omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning nendega seotud varalised õigused ja kohustused. 4. Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis väljenduv informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on vallavara. 5. Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadustest ja valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. 6. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 6.1. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi kasutamine on lubatud üksnes Häädemeeste Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsuse alusel. 7. Valla kinnisvara on vallale kuuluv maa koos selle oluliste osadega, sh maaga püsivalt ühendatud ehitiste, kommunikatsioonide, kasvava metsa, koristamata viljaga. 7.1. Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. 8. Vallale kuuluv vara, mis ei kuulu valla kinnisvara hulka, on valla vallasvara. 8.1. Asjaõigused, mille esemeks on vallale kuuluv vallasasi, kuuluvad valla vallasvara hulka. 8.2. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja teised väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. 8.3. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud vallavara arvel. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALDAMINE 9. Vallavara omandamine 9.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 9.2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 9.2.1. volikogu, kui omandatakse kinnisvara; kui omandatava vallasvara hind ületab 100 000 krooni või mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 9.2.2. Häädemeeste Vallavalitsus (edaspidi valitsus), kui vallasvara hind ületab 10 000 krooni; 9.2.3. valla ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi valla asutus) juht, kui vallasvara hind ei ületa 10 000 krooni, kui eelarves on vallavara soetamiseks ettenähtud vahendid; 9.2.4. valitsus kõigil ülejäänud juhtudel. 9.3. Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab valitsus. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab volikogu, kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui kohustused. Pärandvara ja kingi hindamise viib läbi valitsus. Kui pärandvara või kingi saajaks on vald, määrab kingi saaja valitsus. 9.4. Varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu, kui võetakse laenu või teisi varalisi kohustusi, kui need ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. Jooksva aasta eelarvega tagatud varaliste kohustuste ja laenu võtmise otsustab valitsus. 9.5. Ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. 9.6. Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 9.7. Vallavara omandamise lepingu sõlmib valitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. 9.8. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel valitsus. Hankelepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab valitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. 10. Valduse mõiste ja vallavara valdajad 10.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 10.2. Vallavara valdaja on: 10.2.1. volikogu; 10.2.2. valitsus; 10.2.3. valla asutus tema kasutusse antud vara suhtes; 10.2.4. vallavara valdajaks võib olla ka kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu lepingu alusel. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusesse, on nad vallavara otsesed valdajad. Kaudseks valdajaks jääb vald. 10.3. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valdajad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. 11. Vallavara arvestus 11.1. Vallavara kohta peetakse arvestust valla raamatupidamises. 11.2. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vastavalt nõudmisele esitama andmeid nende valduses oleva vallavara kohta valitsusele, kellel on õigus andmete õigsust kontrollida. 12. Vallavara valduse jaotamine ja üleandmine 12.1. Vallavara jaotuse kinnitab valitsus lähtudes sellest, milline vara on vajalik valla asutuste ülesannete täitmiseks. 12.2. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul volikogu, vallasvara puhul valitsus. Vallavara üleandmise ühelt valla asutuselt teisele otsustab valitsus. 12.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, millesse märgitakse vara koosseis, seisukord ja kasutamisviis ning vara bilansiline maksumus. 13. Valla osalus ettevõtluses 13.1. Vallal on õigus osaleda ettevõtluses, kui selline osaluse vajadus lähtub valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse äriühingus või muus ettevõtlusvormis ning osaluse suuruse otsustab: 13.1.1. volikogu, kui osaluse suurus ületab 1 % valla kinnitatud eelarvest; 13.1.2. kõigil ülejäänud juhtudel valitsus. 13.2. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 13.3. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. VALLAVARA KASUTAMINE 14. Vallavara kasutamine 14.1. Vallavara kasutamine on vallavara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, isegi kui seda tehakse tahtmatult või vastuolus vara tegelike eesmärkidega; samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. Vallavara kasutatakse: 14.1.1. valla üldotstarbel: 14.1.2. valla valitsemise otstarbel; 14.1.3. vallale tulu saamiseks. 15. Üldotstarbel kasutatav vallavara 15.1. Üldotstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud teed, väljakud, pargid, veekogud, rannad jne, samuti valla sotsiaal- ja kommunaalvara. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. 15.2. Volikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatud kasutusviisi sisseseadmise eest. 15.3. Valitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta, kasutamise tingimused ja piirangute avalikustamise. 15.4. Üldotstarbelise vallavara kasutamise eesmärgi muutmine toimub volikogu otsuse alusel. 15.5. Vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgelt tähistatud. 15.6. Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavaraga, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses piirmärkide ja tõketega tähistatud kui eraasi. 15.7. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldotstarbeliseks kasutamiseks ainult volikogu otsusel. 16. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 16.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik valla omavalitsusorganitele ja valla asutustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 16.2. Kui vallavara ei ole enam valitsemiseks vajalik, on vallavara valdaja kohustatud teatama sellest valitsusele kahe nädala jooksul. Sellise vara edasise kasutamise otsustab valitsus. Tervikvarana käsitletav vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse volikogu valitsuse ettepanekul. 17. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 17.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 17.2. Tulu saamiseks kasutatava vara tõhusamaks kasutamiseks koostab valitsus nimetatud vallavara majandamise kava, mis esitatakse hiljemalt koos vallaeelarve projektiga volikogule kinnitamiseks. 17.3. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile, kasutusvaldusesse või koormatakse hoonestusõigusega. 17.4. Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. 18. Vallavara kasutusse andmine 18.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse otsustuskorras kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusesse, kohaldades vallavara rendileandmist reguleerivaid sätteid. 18.2. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 18.2.1. volikogu, kui: 18.2.1.1. vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 18.2.1.2. vallavara bilansiline väärtus on üle 100 000 krooni; 18.2.1.3. kasutusse antakse kinnisvara; 18.2.1.4. vara antakse kasutamiseks tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. Lepingu sõlmimise aluseks on volikogu otsus. 18.2.2. valitsus, kui: 18.2.2.1. vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga kuni kümme aastat; 18.2.2.2. kasutusse antakse vallavara hinnaga kuni 100 000 krooni; 18.2.2.3. kasutusse antakse kortereid või muid eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 18.2.2.4. tegemist on vallavaraga, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. Lepingu sõlmimise aluseks on valitsuse korraldus; 18.3. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg üldjuhul olla: 18.3.1. vallasasja puhul üle viie aasta; 18.3.2. kinnisasja puhul üle 25 aasta, v.a kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 18.3.3. tervikvara puhul üle 25 aasta. 18.4. Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallale vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 18.5. Vara, millele on esitatud tagastamistaotlus kui õigusvastaselt võõrandatud varale, ning erastamisele kuuluvat vara tohib anda tähtajatuks kasutamiseks, kusjuures vastavas lepingus peab olema sätestatud valla õigus lõpetada leping ühekuulise etteteatamisega. 18.6. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. 18.7. Vallavara rendi, üüri, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab valitsus. 19. Vallavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada andmine 19.1. Valitsus võib vallavara anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 19.1.1. hoolekandeasutustele; 19.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 19.1.3. valla osalusega äriühingule, kus vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest; 19.1.4. Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 19.1.5. mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 19.1.6. teistele omavalitsusüksustele ja nende liitudele; 19.1.7. mitteärilistele sihtasutustele (fondidele); 19.1.8. kultuuri- ja spordiringide tegevuseks; 19.1.9. ühiskondlike ürituste läbiviimiseks 19.2. Muudel juhtudel volikogu otsuste alusel. 19.3. Vallavara tasu eest kasutamise ja tasu suuruse otsustab valitsus. VALLAVARA RENDILE ANDMINE KONKURSI KORRAS 20. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi, vilumust või litsentsi; 3) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 4) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutusse andmise viis. 20.1. Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete kohaselt. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 20.2. Lisaks enampakkumise korras toodud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 20.2.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 20.2.2. töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 20.2.3. rendile andja tasu arvestamise alused, kui rendile andja on õigustatud saama osa rentniku poolt tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust; 20.2.4. töö või teenuse erilisest iseloomust tingitud erilised kohustused; 20.2.5. töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 20.2.6. rendile andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 20.3. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punktis 20.2.1 nimetatud sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused ja projektid ning eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. 20.4. Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. 20.5. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel, otsustab alghinna määramise valitsus. 20.6. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. 21. Konkursi läbiviimise kord 21.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 21.2. Konkurss võib olla: 21.2.1. avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 21.2.2. piiratud – kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. 21.3. Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. 21.4. Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse punktis 21.3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis lisaks punktis 20.2 ettenähtud informatsioonile peavad sisaldama andmeid ka selle kohta, kas konkursil osalemiseks on vajalik tasuda osavõtumaks ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. 21.5. Pakkumiste esitamise tähtaeg on nii avaliku kui piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14–60 päeva. 21.6. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 21.7. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab isik või organ, kelle pädevusse kuulub vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 21.8. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind. Muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 21.9. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nende kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni arvamused ja ettepanekud pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. 22. Konkursi tulemuste kinnitamine 22.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse ka osavõtjate poolt pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks ettevõtjatel eelnevat kogemust, oskusi, vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. 22.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et ettevõtja vastab käesolevas korras osavõtjatele esitatavatele nõuetele. 22.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 31.3 ettenähtud juhtudel, kui: 22.3.1. konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades üldist turu konjunktuuri; 22.3.2. konkurss korraldati ettenähtud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid punktides vastuvõetamatuteks. VALLAVARA RENDILE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS 23. Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustus- või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 23.1. Vallavara rendile andmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. 23.2. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 23.2.1. enampakkumise tingimused; 23.2.2. rendilepingu tingimused; 23.2.3. alghind. 23.3. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus, vajadusel vabariiklikus ajalehes, vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil ja raamatukogudes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 23.3.1. enampakkumise läbiviija; 23.3.2. rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 23.3.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 23.3.4. enampakkumise läbiviimise viis (kirjalik, suuline, segapakkumine); 23.3.5. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses eneses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja teha neist ärakirja; 23.3.6. enampakkumises osalemises osavõtumaksu ja käsiraha suurus, nende tasumise tähtajad ja viis. Osavõtumaksu suurus on kuni 1% rendile antava vara alghinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni. Tagatisraha minimaalmäär on 5% vara maksumusest. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 23.3.7. enampakkumises osalejate ring; 23.3.8. pakkumisel osalemiseks kirjaliku avalduse esitamise tähtaeg; 23.3.9. rendiobjekti kasutusotstarve. 23.4. Käesolevas punktis 23.2 loetletud tingimused määrab ning punktis 23.3 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud valitsus. 24. Rendilepingu tingimused 24.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 24.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel jne); 24.1.2. lepingu tähtaeg; 24.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 24.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadud tulemiga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 24.1.5. kinnisasja puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 24.1.6. hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 24.1.7. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 24.1.8. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 24.1.9. rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta ka usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registripant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse otsustab enampakkumise läbiviija. 24.2. Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 24.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui selline kohustus on täiendavalt vajalik; 24.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldise maksumus; 24.2.3. abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine pärast rendilepingu lõppemist; 24.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 24.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 24.2.6. muud vajalikud tingimused. 25. Alghind 25.1. Alghinna määramisel võetakse arvesse: 25.1.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 25.1.2. samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 25.1.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 25.1.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 25.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 25.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse. 26. Enampakkumises osaleda võivate inimeste ring 26.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus vastavat rendilepingut sõlmida ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 26.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 26.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud, s.o otsesed läbiviijad, alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine ja eespool toodud isikute abikaasad ning otseliinis sugulased; 26.2.2. valla rendivõlglased. 27. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 27.1. Vallavara rendile andmine avalikul enampakkumisel viiakse läbi osavõtjate vahel, kes on kirjalikult avaldanud nõusolekut kõigi etteantud tingimuste täitmiseks ning tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. 27.2. Volikogu otsusega võib piirata vallavara rendile andmises osaleda võivate subjektide ringi. 27.3. Vallavara eelläbirääkimistega rendile andmine viiakse läbi käesoleva eeskirja vallavara rendile andmise enampakkumise korras toodud nõuetest lähtudes, kuid valla huvides on pakkumine seotud lisatingimustega, milleks võivad olla: 27.3.1. kasutamise sihtotstarbe kindlaksmääramine; 27.3.2. tööhõive tagamine; 27.3.3. keskkonnkaitse tagamine; 27.3.4. investeeringute suurus; 27.3.5. muud valla huvidest lähtuvad tingimused. 27.4. Eelläbirääkimistel osaleja esitab pakkumised kõigi pakkumistingimuste ja ka lisatingimuste kohta. Eelläbirääkimistel selgitab vara valdaja või enampakkumise läbiviija pakkumise korraldust ja lisatingimusi. Läbirääkimiste käigus võib lisatingimustes kokku leppida ka teistel tingimustel, kui esialgses teates märgitud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja 10 päeva jooksul kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara rentimise kõigi tingimuste kohta. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse osalejatele võimalus oma pakkumisi täiendada. Nende pakkumiste alusel valib vara valdaja või enampakkumise läbiviija parema pakkumise ning esitab võitja rentimiseks nõusoleku andnud organile kinnitamiseks. 27.5. Enampakkumine viiakse läbi kas suulise, kirjaliku või segapakkumisega. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtuks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 27.6. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija, kelleks on valitsuse poolt määratud komisjon või ametiisik. 27.7. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi valitsuses. 28. Suulise enampakkumise kord 28.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb ettepaneku end registreerida enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osavõtjate nimed, elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. 28.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes nimetatud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva punkti esimeses ja teises lõikes esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 28.3. Pärast nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist, andes juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatavad pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud juhatajalt vastava loa. Juhataja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima rendipakkumise kolmekordset teatamist. 28.4. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab juhataja alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui rendisumma on suurem või võrdne alghinnaga, sõlmitakse pakkumise käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb enampakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise juhataja sellest osavõtjatele ja kuulutab enampakkumise nurjunuks. 28.5. Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ja talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise juhataja enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt teise pakkumise tingimusel, et pakkumises nimetatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 28.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas punktis sätestatut vajalike muudatustega. 28.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva punkti 5 lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie ööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 29. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 29.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, mille peale on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 29.1.1. pakkuja nimi, elu- või asukoht; 29.1.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 29.1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 29.1.4. sõnadega kirjutatud rendisumma; 29.1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 29.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei esitatud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 29.3. Enampakkumise juhataja, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud aja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 29.4. Pakkumiste käigus avab enampakkumise juhataja pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise juhataja on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 29.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid järgmiste erinevustega: 29.5.1. alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud ja puudlike pakkumiste kõrvaldamist; 29.5.2. kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumiste protokolliga. 30. Segapakkumiste läbiviimise kord 30.1. Segapakkumisel kohaldatakse suulistele pakkumistele ja kirjalikele pakkumistele sätestatud korda, arvestades alljärgnevat: 30.1.1. suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 30.1.2. kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 30.1.3. isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata eelöeldule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumise parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 30.1.4. alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 31. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine, rendilepingu vormistamine ja sõlmimine 31.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab ja rendile andmise vormistab oma otsuse alusel volikogu, kui vallavara rendile andmine on volikogu pädevuses, ülejäänud juhtudel toimub enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja rendile andmise vormistamine valitsuse korraldusega. 31.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 31.2.1. kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on volikogu; 31.2.2. viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on valitsus. 31.3. Enampakkumiste tulemusi ei kinnitata, kui: 31.3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 31.3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 31.3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on oluliselt mõjutanud enampakkumise käiku; 31.3.4. enampakkumise võitjaks osutub punktis 26.2 nimetatud isik; 31.3.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellises enampakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 31.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine oli kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 31.5. Kui enampakkumist ei toimu, see kuulutatakse nurjunuks, ei kinnitata tulemusi või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 31.6. Enampakkumiste tulemuste kinnitamise korral vormistab volikogu või valitsus rendile andmise otsuse või korralduse alusel, milles peab olema sätestatud: 31.6.1. rentniku täpne nimetus (üksikisiku puhul ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku puhul tema registreerimise koht); 31.6.2. ettevõte, kes on volitatud lepingut sõlmima (vara valdaja); 31.6.3. andmed kasutada antava vara kohta (aadress, vara koosseis, bilansiline väärtus jne); 31.6.4. kasutusotstarve; 31.6.5. rendilepingu eritingimused, mis on kehtestatud täiendavalt tüüplepingus ettenähtule (sh rendi või üüri suuruse osas). 31.7. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist suuliselt või tähitud kirjaga. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates. 31.8. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mõjuvatel põhjustel mitteilmumisel teates ettenähtud aja jooksul, samuti hiljemalt rendilepingu sõlmimise ajaks rendilepingu alusel nõutavate lepingutagatiste täitmata jätmisel ilma mõjuvate põhjusteta, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse sõlmida rendilepingut. 31.9. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingu järgseks maksuks. VALLAVARA KÄSUTAMINE 32. Vallavara käsutamine 32.1. Vallavara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestuseesõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või pandiga. 32.2. Vallavara käsutamine on omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muudel alustel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise isiku poolt seoses igamisega. 33. Vallavara võõrandamine 33.1. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. 33.2. Vallavara võib võõrandada, kui: 33.2.1. vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 33.2.2. vallavara ei anna tulu; 33.2.3. vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 33.2.4. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamise ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamata ei ole võimalik; 33.2.5. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 33.2.6. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 33.2.7. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 33.3. Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on vallavara müük vallale võimalikult suurema tulu või väiksema kuluga. 33.4. Vallavara võõrandamise otsustab: 33.4.1. volikogu, kui: 33.4.1.1. võõrandatakse kinnisvara; 33.4.1.2. võõrandatava vara bilansiline maksumus on üle 100 000 krooni; 33.4.1.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinnaga; 33.4.2. valitsus, kui: 33.4.2.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus on kuni 100 000 krooni; 33.4.2.2. vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ja selle vara hind on suurem kui 100 krooni; 33.4.3. valla asutus muudel käesolevas punktis nimetamata juhtudel vastavalt asutuse põhimäärusele. 33.5. Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 33.5.1. otsustuskorras, kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 33.5.2. enampakkumise korras; 33.5.3. erastamiskorras. 33.6. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise viis. 34. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 34.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 34.1.1. võõrandatava vara bilansiline väärtus ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvara eraldatud osa; 34.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 34.1.3. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 34.1.4. enampakkumise korras võõrandamine pole andnud soovitud tulemusi; 34.1.5. vallavara võõrandamine toimub punktides 33.2.3 ja 33.2.4 ettenähtud juhtudel; 34.1.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 34.1.7. vallavara võõrandatakse valla osalusega äriühingule või avalik-õiguslik juriidilistele isikutele; 34.1.8. kui võõrandamine on otstarbekas valla üldplaneeringust või arengukavast tulenevalt; 34.1.9. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 34.2. Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande eesmärkidel. 34.3. Vallavara müügilepingu sõlmib valitsus vastavasisulise otsuse alusel. 35. Vallavara müük enampakkumise korras Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 35.1. enampakkumise tingimused; 35.2. alghind; 35.3. ostu-müügilepingu tingimused. 36. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes, vajadusel üldriikliku levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 36.1. enampakkumise läbiviija; 36.2. võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus; 36.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 36.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 36.5. müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostmise puhul täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud aega ja kohta; 36.6. alghind ja enampakkumisel osalemiseks tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Osavõtumaksu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte vähem kui 100 krooni. Tagatisraha minimaalmäär on 5% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. 37. Eeltoodud tingimused koostab ning kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine kinnitatakse valitsuse poolt. 38. Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks: 38.1. eksperdi antud hinnang; 38.2. vara eeldatav turuväärtus; 38.3. vara eriline seisukord. 39. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda või muul viisil väheneda või selline viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Alghinna määramise ärajätmise otsustab valitsus või tema määratud ekspert. 40. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 41. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad) ja isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine ning nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. 42. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra sätetega, arvestades käesolevas punktis toodud erisusi. 42.1. Enampakkumise läbiviija määrab valitsus. 42.2. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 43. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui võõrandamise otsustamine kuulub volikogu pädevusse, muudel juhtudel valitsus. 44. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 44.1. kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on volikogu; 44.2. viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on valitsus. 45. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 45.1. enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 45.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 45.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on oluliselt mõjutanud enampakkumise käiku; 45.4. enampakkumises osales pakkujana punktis 26.2 nimetatud isik; 45.5. enampakkumine toimus alghinda määramata ning enampakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 46. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kes registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 47. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise tulemuste kinnitaja. 48. Lepingu mittesõlmimisel või müügihinna tasumata jätmisel on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub kogu müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 49. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla valitsus. 50. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirja või käskjala kaudu. Pärast vastava teate saamist on võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajal või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajal. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (saatekoha postitempli kuupäevast). 51. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 52. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste mitteesitamisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 53. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõudeid, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 54. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 55. Vallavara erastamine 55.1. Vallavara erastamine on valla omandis oleva vara müük erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratletud isikutele. 55.2. Munitsipaalvara tervikvarana erastamise otsustab volikogu. 55.3. Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt seadusele. 55.4. Erastamisele kuluvate objektide müük teistele subjektidele ei ole lubatud. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 56. Vallasvara koormamine 56.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 56.2. Vallavara koormamise otsustab: 55.2.1. volikogu, kui: 56.2.1.1. koormatakse kinnisasja; 56.2.1.2. panditakse valla omandis olevat vallavara; 56.2.2. kõigil muudel juhtudel valitsus. 56.3. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 56.4. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatav, kui: 56.4.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 56.4.2. vallavara koormamine toimub isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenev õigus; 56.4.3. vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukava või vallavara majandamise kavaga. 56.5. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 56.5.1. 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 56.5.2. 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 56.5.3. 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; 56.5.4. 5 aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; 56.5.5. 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; 56.5.6. 5 aasta pandi andmisel või seadmisel. 57. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 58. Hoonestusõiguse seadmine 58.1. Valla halduspiirides olevale riigi omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse määratud korras. 58.2. Valla omandis olevale maale hoonestusõiguse seadmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. 58.3. Hoonestusõiguse seadja on valitsus. 59. Vallavara mahakandmine 59.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 59.1.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 59.1.2. kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 59.2. Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, puudujäägi korral ka tarvitusele võetud meetmed. 59.3. Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise põhjus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, korraldab sellekohase kande raamatupidamisse tegemise valitsus. 59.4. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. 60. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 60.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras valitsus või valla asutus oma pädevuse piires. 60.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 60.2.1. volikogu, kui nõue on suurem kui 10 000 krooni; 60.2.2. valitsus, kui nõue on 100–10 000 krooni; 60.2.3. valla asutus, kui nõue ei ole suurem kui 100 krooni. 60.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. Lisa 3 Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 juurde HÄÄDEMEESTE VALLA VAPI STATUUT 1. Häädemeeste valla (edaspidi ka vald) vapiks on kuldsel kilbil sinine kahemastiline kahvelpurjestusega kaljas ja sinine müürihambuline päis, milles kaheksaharuline hõbetäht. 2. Valla vapi kujutist võib kasutada värvilise ja must-valgena. Värvilisel kujutisel peavad värvid vastama täpselt käesoleva statuudi lisas esitatud näidisele ja kirjeldusele punktis 1. 3. Valla vapi kujutis paigutatakse: 3.1. Häädemeeste valla vapipitsatile; 3.2. Häädemeeste vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidele ning ametlike kirjade blankettidele. Vapi kujutis neil võib olla nii värviline kui must-valge; 3.3. ruumidesse, kus toimuvad vallavolikogu ja vallavalitsuse istungid; 3.4. vallavolikogu ja -valitsuse liikme rinnamärgile, ametlikule nimekaardile ja suveniirmärgile; 3.5. vallavolikogu ja -valitsuse poolt väljaantavatele trükistele, ametlikele suveniiridele ning ametlikele ja reklaamkuulutustele; 3.6. valla piire tähistavatele märgistustahvlitele ja viitadele; 3.7. Häädemeeste valla vapimärgile. 4. Häädemeeste valla vappi võidakse kasutada: 4.1. vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel; 4.2. valla koondvõistkondadesse kuuluvate sportlaste esindus- ja võistlusriietusel rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondlikel võistlustel; 4.3. valla kultuuri-, spordi- ja muude delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondlikel üritustel. 5. Asutused, ettevõtted, seltsid, ühingud ja üksikisikud saavad loa valla vapi kasutamiseks vastava kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuselt, kes otsustab loa andmise ja selle eest tasumise igal konkreetsel juhul. 5.1. Valla vapi kasutamisel reklaami või muu äritegevusega seoses määrab kasutamisloa andja taotluse esitajale maksu, mis tasutakse valla eelarvesse. 6. Häädemeeste valla vapi kasutamist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ning õiguskaitseorganid. Lisa 4 Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 juurde HÄÄDEMEESTE VALLA LIPU STATUUT 1. Häädemeeste valla (edaspidi ka vald) lipp on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105×105 cm. 2. Häädemeeste valla lipp heisatakse: 2.1. vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt korraldatavatel üritustel, tseremooniatel ja ametlikel vastuvõttudel. Võidakse kasutada ka laualipuna või vimplina (punkt 5); 2.2. valla allasutuste, ühingute ja seltside poolt korraldatavatel ülevallalistel üritustel; 2.3. eraisikute poolt riiklike pühade, lipupäevade ja suuremate perekondlike sündmuste (pulmad, juubelid jt) puhul; 2.4. vajadusel ka leinalipuna. 3. Häädemeeste valla lippu võidakse kasutada valla kultuuri-, spordi- ja delegatsioonide ees ava- ja lõputseremooniatel rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondlikel üritustel. 4. Häädemeeste valla lipu kujutist võidakse kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikel trükistel ning suveniiridel. 5. Kui valla lipp on vähendatud mõõdus (laualipuna või vimplina), peavad selle kujutis, värvilahendus ning mõõdusuhted vastama täpselt kirjeldusele punktis 1. 6. valla lipp heisatakse hoonete peasissekäigu juures või muus sobivas kohas kas vardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7. Valla lipp heisatakse suvel kell 8.00, talvel kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. Vallamaja juures võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt. Pimedal ajal tuleb tagada lipu piisav valgustus. 8. Valla allasutused, seltsid, ühingud ja üksikisikud esitavad valla lipu kujutise kasutamisloa saamiseks kirjaliku taotluse vallavalitsusele, kes otsustab loa andmise ja selle eest tasumise igal konkreetsel juhul. 8.1. Valla lipu kujutise kasutamisel reklaami või muu äritegevusega seoses määrab kasutamisloa andja maksu, mis tasutakse valla eelarvesse. 9. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, maakondade ning välisriikide lippudega juhindutakse valitsuse 11. juuni 1993. a määrusest nr 174 «Riigilipu kasutamise kord» . 10. Häädemeeste valla lipu kasutamist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ning õiguskaitseorganid. Lisa 5 Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määruse nr 11 juurde HÄÄDEMEESTE VALLA AUKODANIKU STATUUT 1. Häädemeeste valla aukodanik on Häädemeeste Vallavolikogu poolt omistatav valla kõrgeim aunimetus. 2. Häädemeeste valla aukodaniku nimetus võidakse omistada isikule: 2.1. kes on oma tegevusega märkimisväärselt kaasa aidanud valla arengule hariduse, kultuuri, majanduse jm aladel; 2.2. kelle tegevus paljude vallakodanike heaks on olnud märkimisväärne; 2.3. kes on sündinud, elab või on elanud Häädemeeste valla territooriumil ning kes oma tegevusega on saavutanud märkimisväärseid tulemusi ja üldrahvaliku tunnustuse hariduse, kultuuri, teaduse, majanduse, ühiskonnaelu või eestluse arendamisel. 3. Aukodanikuks nimetamisel võetakse aluseks Häädemeeste vallavolikogu, vallavalitsuse, valla allasutuste, vallas tegutsevate ettevõtete, erakondade, liitude, klubide ja seltside ning vallakodanike ettepanekud. 4. Isiku nimetamine aukodanikuks kuulutatakse välja Häädemeeste valla aastapäeval 6. detsembril. 5. Aukodaniku nimetuse omistamise otsustab Häädemeeste Vallavolikogu poolt määratud komisjon ning see kinnitatakse volikogu istungil hiljemalt üks kuu enne aunimetuse omistamise väljakuulutamist. 6. Aukodaniku nimetuse andmisega kaasneb: – sissekanne valla auraamatusse; – valla vapimärgi omistamine koos vastava tunnistusega, mille allkirjastavad vallavolikogu esimees ja vallavanem ning mis kinnitatakse valla vapipitsatiga; – rahaline preemia. 7. Häädemeeste valla aukodaniku nimetus antakse korraga ühele isikule. Põhjendatud erandjuhtumitel (otsustab komisjon) võidakse anda korraga kuni kolm aukodaniku nimetust. 8. Aukodaniku nimetuse võib omistada ka postuumselt, kuni ühe aasta jooksul pärast isiku surma. Sellisel juhul kaasneb nimetuse omistamisega sissekanne valla auraamatusse.