Halinga Vallavolikogu — Halinga valla põhimääruse kinnitamine — KO, 67, 997

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 8, § 10 lg 1, § 14 lg 2, § 22 lg 1 p 9, § 23 lg 5, § 24, § 27, § 28 lg 2 ja 3, § 30 lg 1 p 2, § 31 lg 1, § 34 lg 2, § 35 lg 2 ja 5, § 36 lg 6, § 37 lg 2, § 391 lg 2, § 42 p 2 ja 4, § 47 lg 2, § 48 lg 3, § 49 lg 5 ja 11, § 50 p 2 ja 8, § 51 lg 7, § 55 lg 4 p 10 ning valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) § 4 ja § 12 lg 1, Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Halinga valla põhimäärus (lisatud). 2. Lugeda kehtivus lõppenuks käesoleva põhimääruse kehtima hakkamise momendist Halinga Vallavolikogu 26. veebruari 1997. a määrusel nr 2 «Halinga valla põhimääruse kinnitamine» (RTL 1997, 60, 335; 1998, 78/79, 333; KO 1999, 6, 80), Halinga Vallavolikogu 21. jaanuari 1997. a määrusel nr 3 «Vallavolikogu reglemendi kinnitamine» ja Halinga Vallavolikogu 21. jaanuari 1998. a määrusel nr 3 «Halinga Vallavolikogu reglemendi muutmine», Halinga Valitsuse 10. juuni 1997. a korraldusel nr 278 «Valitsuse töökorra kinnitamine», Halinga Vallavolikogu 27. augusti 1997. a määrusel nr 7 «Halinga valla eelarve koostamise korra kinnitamine» ning Halinga Vallavolikogu 11. märtsi 1998. a määrusel nr 9 «Halinga valla esindamise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a. Volikogu esimees Urmas VIILMA Kinnitatud Halinga Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrusega nr 13 HALINGA VALLA PÕHIMÄÄRUS I PEATÜKK. ÜLDSÄTE Halinga valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Halinga valla (edaspidi vald) vallavolikogu ja -valitsuse, nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. II PEATÜKK. VALLAVOLIKOGU 2.1. Vallavolikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.1.2. Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vähemalt kolmel volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) volikogu eestseisusel; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil hiljemalt viiendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes hiljemalt kümnendal päeval pärast volikogu istungit. 2.3.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2.3.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 2.3.6. Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini ning on kättesaadavad valla raamatukogudes kogu kehtivuse ajal. 2.3.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 2.3.8. Volikogu istungi protokollide ja õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis. I osa. Volikogu töökorraldus 2.4. Volikogu kokkukutsumine 2.4.1. Volikogu istung toimub üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis volikogu istungeid üldjuhul ei toimu. 2.4.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuse lahendamiseks. 2.4.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 2.4.4. Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama volikogu istungi juhatajale või vallakantseleisse. 2.4.5. Volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud materjalid esitatakse volikogu liikmetele koos kutsega. Volikogu istungi päevakorras märgitud päevakorrapunkti kohta võib esitada istungi juhatajale alternatiiveelnõu enne istungi päevakorra kinnitamist. 2.4.6. Volikogule esitatud õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse ja kehtiva seadusega ning avaliku ja eraõiguse üldpõhimõtetega, vastama normitehnika reeglitele ning olema keeleliselt korrektne. 2.4.7. Õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 2.4.7.1. eelnõu koostajate nimed; 2.4.7.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendused; 2.4.7.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikad; 2.4.7.4. andmed eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.4.7.5. selgitused selle kohta, kellele on õigusakti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks saadetud ja millised on kooskõlastamise tulemused, sealhulgas milliste märkustega ja mis põhjusel on jäetud arvestamata. 2.4.7.6. Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on volikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. 2.4.7.7. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ja repliikide ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib oma töö korraldada poolthäälteenamusega ka teisiti. 2.5. Küsimuste arutelu volikogus 2.5.1. Volikogu esimees koostab volikogu töö paremaks planeerimiseks tööplaani ja kooskõlastab selle eestseisusega. Tööplaanis on näidatud kvartali jooksul arutamisele tulevad põhiküsimused. 2.5.2. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekuid järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta (arutamisele tulevate küsimuste loetelu, põhi- ja kaasettekandjad). 2.5.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 2.5.4. Istungist videosalvestuste tegemiseks on vaja istungi juhataja luba. Istungist tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse kaks kuud. 2.5.5. Istungi avamine hõlmab: 2.5.5.1. kohalviibivate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2.5.5.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 2.5.5.3. päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist. 2.5.6. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 2.5.6.1. volikogu liikmed; 2.5.6.2. valitsuse liikmed; 2.5.6.3. vallaelanikud, asutused ja ettevõtted valitsuse ja volikogu liikmete kaudu. 2.5.7. Päevakorrapunkti väljaarvamiseks juba kinnitatud päevakorrast on vaja volikogu poolthäälteenamust. 2.5.8. Volikogu istungi tööaeg on maksimum 6 tundi. Istungi juhataja teeb 10-minutilise vaheaja vähemalt iga 1,5-tunni järel. Istungi ajalimiidi ületamisel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 2.5.9. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel aga vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. 2.5.10. Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. 2.5.11. Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet. 2.5.12. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestvus on kümme minutit. 2.5.13. Sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal. 2.5.14. Küsimused ettekande, kaasettekande või sõnavõtu kohta esitatakse täpselt formuleeritult. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kolmeks küsimuseks ja kolmeks täpsustavaks küsimuseks. 2.5.15. Märkus on volikogu liikme kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. 2.5.16. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esinenud volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. 2.5.17. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 2.5.18. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu. 2.5.19. Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab esineja, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga. 2.5.20. Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 2.5.21. Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälteenamusega. 2.5.22. Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist. 2.5.23. Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Kõik ettepanekud peavad olema esitatud kirjalikult, v.a ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni ja menetlemist. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav. 2.5.24. Volikogu õigusakti eelnõusse muudatuste formuleerimiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjoni. Volikogu valib redaktsioonikomisjoni avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Komisjon vormistab muudatused kirjalikult. Eelnõusse tehtud parandusi ei hääletata eraldi läbi, kui eelnõu esitaja on need heaks kiitnud. 2.5.25. Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja, fraktsiooni esimees või alatise komisjoni esimees nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. 2.5.26. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu õigusakti eelnõud või parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigus tema poolt esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta. 2.5.27. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust. 2.5.28. Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. 2.5.29. Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. 2.6. Hääletamine volikogus 2.6.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.6.2. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Seaduses ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 2.6.3. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.6.4. Isikute määramine, volitamine või delegeerimine otsustatakse avalikul hääletamisel, kui volikogu ei otsusta teisiti. 2.6.5. Vähemalt ühe volikogu liikme nõudel võib läbi viia nimelise või salajase hääletamise. 2.6.6. Nimelise hääletamise läbiviimiseks toimub volikogu nimekirjaline küsitlemine tähestiku järjekorras, kus iga volikogu liige vastab kas ta on poolt või vastu või erapooletu või keeldub hääletamast. Protokollis märgitakse kes olid kohal, kes osales hääletamisel ja kuidas hääletas. 2.6.7. Isikuvalimistel küsib istungi juhataja enne hääletusprotseduuri algust kandidaadi nõusolekut kandideerimise kohta. Kandidaadid seatakse üles kirjaliku ettepaneku alusel. 2.6.8. Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mille valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelisena, määrates ära komisjoni esimehe. 2.6.9. Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. 2.6.10. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist ning nendele kandidaatide nimede kandmist. Komisjon annab volikogu liikmetele nimekirja alusel vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. 2.6.11. Kõikide kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. 2.6.12. Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed iga kandidaadi nime järele kas sõna «poolt» või sõna «vastu». Kui märge tehakse selliselt, et sellest ei ole võimalik aru saada, loetakse see hääl erapooletuks. 2.6.13. Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see hääl või hääled erapooletuks. 2.6.14. Volikogu liige, kes võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks ja tema hääl või hääled erapooletuks. Volikogu liige, kes hääletamise algul viibis saalis, loetakse istungist osavõtjaks ja tema hääl või hääled erapooletuks ka siis, kui ta hääletussedelit ei võtnud, v.a punktis 2.6.17 sätestatud juhul. 2.6.15. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. 2.6.16. Kui hääletamise tulemusel jagunevad isikule antud poolt- ja vastuhääled võrdselt või kui kaks isikut saavad võrdse arvu poolthääli, korraldatakse pärast arutelu kordushääletus. Sama tulemuse korral loetakse nimetatud isik või isikud mitte valituks. 2.6.17. Volikogu liige ei tohi osaleda küsimuse arutamises ja otsustamises, k.a hääletamises, kui kõnealuses küsimuses tekib huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. 2.7. Istungi protokoll 2.7.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. 2.7.2. Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 2.7.3. Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav viie päeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast vallakantseleis ja valla raamatukogudes hiljemalt kümnendal päeval arvates istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallakantselei siseseks kasutamiseks. 2.7.4. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 2.8. Volikogu eestseisus 2.8.1. Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu liikmetest moodustatud eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, valimisliitude ja erakondade esindajad või fraktsioonide esimehed. 2.8.2. Eestseisuse koosseis kinnitatakse volikogu otsusega volikogu perioodiks. 2.8.3. Eestseisuse koosseisu muudetakse volikogu otsusega. 2.8.4. Volikogu eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees ning need toimuvad tema poolt määratud kuupäeval ja kellaajal. 2.8.5. Volikogu eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. Teistel isikutel lubatakse volikogu eestseisuse koosolekutest osa võtta ainult volikogu esimehe või aseesimehe nõusolekul. 2.8.6. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled eestseisuse liikmed. 2.8.7. Eestseisuse koosoleku käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kelleks on volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees ja protokollija. 2.9. Volikogu esimees Volikogu esimees: 2.9.1. esindab volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; 2.9.2. esindab volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; 2.9.3. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.9.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, samuti teistele volikogu dokumentidele; 2.9.5. korraldab volikogu õigusaktide eelnõude volikogu istungil arutamiseks ettevalmistamist; 2.9.6. kutsub kokku volikogu eestseisuse ning juhatab ja korraldab selle tööd; 2.9.7. korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.9.8. võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamist, informeerides sellest ka volikogu; 2.9.9. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2.10. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 2.10.1. Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu poolthäälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. 2.10.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 2.10.2.1. kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2.10.2.2. kandidaatidest koostatakse ülesseadmise järjekorras nimekiri. 2.10.3. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nimekirja sulgemiseni. 2.10.4. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu juhataja istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse volikogu esimehe kohale kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide ülesseadmine ning nimekiri suletakse. Nimekirja sulgemise toimub avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 2.10.5. Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti esitamise järjekorras. Tutvustavaks sõnavõtuks ei anta rohkem aega kui 15 minutit. 2.10.6. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust. 2.10.7. Pärast kandidaatide tutvustamist ja küsimustele vastamist viib häältelugemiskomisjon läbi volikogu esimehe valimise. 2.10.8. Kui ükski kandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 2.10.9. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletamisele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja loosi võtmise teel. 2.10.10. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 2.10.11. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.10.12. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate võib järgmisele istungile esitada uuesti. Kui volikogu esimees jääb esimesel istungil valimata, juhatab järgmist istungit kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 2.10.13. Kõik valimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusega. 2.10.14. Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil. Volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisest. 2.10.15. Volikogu aseesimehe kohale ei nõuta mitme kandidaadi ülesseadmist. Muus osas viiakse valimine läbi sarnaselt volikogu esimehe valimisega. Volikogu aseesimehe tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. 2.11. Volikogu esimehe asendamine 2.11.1. Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. 2.11.2. Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige, istungil vanim kohalolev volikogu liige. 2.11.3. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse volikogus, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». II osa. Volikogu komisjonid 2.12. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.12.1. Volikogu võib moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. 2.12.2. Volikogu alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 2.12.3. Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. 2.12.4. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. 2.12.5. Volikogu alatine komisjon moodustatakse komisjoni esimehe ettepanekul vähemalt viieliikmelisena. 2.12.6. Volikogu komisjonide esimehed, vajadusel aseesimehed, valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel nimekirjana avalikul hääletusel. 2.12.7. Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad, valitsuse esindaja ja teisi vallaelanikke. 2.12.8. Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.12.9. Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul. 2.12.10. Volikogu komisjonide esimeestel, aseesimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist. 2.12.11. Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt punktile 2.12.4. 2.12.12. Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 2.13. Volikogu komisjonide töökord 2.13.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. 2.13.2. Volikogu komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes: 2.13.2.1. koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra eelnõud; 2.13.2.2. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 2.13.2.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest. 2.13.3. Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe poolt. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, valitsuse või vähemalt poolte volikogu konkreetse komisjoni liikmete algatusel. 2.13.4. Kui komisjon ei otsusta teisiti, saadab volikogu komisjoni esimees või aseesimees komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist teate komisjoni toimumise ja arutusele tulevate küsimuste kohta. 2.13.5. Volikogu komisjon on kohustatud temale suunatud õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, avaldused ja muud dokumendid ühe kuu jooksul. Vastused vormistatakse volikogu kirjaplangile, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Kogu kirjavahetus kuulub registreerimisele vallakantseleis. 2.13.6. Volikogu komisjoni liikmel on õigus saada vallakantseleist oma tööks vajalikku informatsiooni. 2.13.7. Volikogu liikmed võivad volikogu komisjoni koosolekul osaleda sõnaõigusega. 2.13.8. Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu konsensuse alusel või kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul. Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega. 2.13.9. Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 2.13.10. Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks valla raamatukogudes hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koosoleku toimumisest. 2.13.11. Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht. 2.13.12. Volikogu komisjoni esimeest asendab tema äraolekul aseesimees või vanim kohalolev komisjoni liige, kui volikogu komisjoni esimees pole määranud teisiti. 2.13.13. Volikogu komisjoni esimees esitab vähemalt üks kord aastas volikogu istungil komisjoni töö kohta aruande. 2.14. Revisjonikomisjon 2.14.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse ning muude seaduses sätestatud küsimuste kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Volikogu valib komisjoni liikmed volikogu liikmete hulgast, määrates ära esimehe. 2.14.2. Revisjonikomisjon korraldab tööd lähtuvalt seaduses sätestatud pädevusele. 2.14.3. Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud volikogule. 2.14.4. Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. 2.14.5. Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. Iga aasta lõpus koostab komisjon järgmise aasta tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. 2.14.6. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul. 2.14.7. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 2.14.8. Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni tööd vastavalt kinnitatud tööplaanile ning arutatakse revisjonide tulemusi. 2.14.9. Komisjoni otsustus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Koosoleku käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. 2.14.10. Revisjonid korraldatakse: 2.14.10.1. vastavalt volikogu kinnitatud tööplaanile; 2.14.10.2. volikogu ettepanekul; 2.14.10.3. revisjonikomisjoni algatusel; 2.14.10.4. saabunud kaebuste ja signaalide põhjal. 2.14.11. Revisjonidest teatatakse eelnevalt volikogu esimehele ja vallavanemale. 2.14.12. Komisjonil on õigus volikogu loal kaasata revideerimistesse eksperte, milleks volikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. 2.14.13. Revideerimisel avastatud puudused ja nende kõrvaldamise ettepanekud kantakse revisjoni akti, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid. Revisjoni akt esitatakse valitsusele. Akti koopiad saadetakse ka revideeritud asutusele ning volikogule. Valitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle volikogu järgmise istungi päevakorda. 2.14.14. Revisjonide kvaliteedi eest vastutab revisjonikomisjon. 2.14.15. Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. 2.14.16. Lõplikud kontrollifaktid avalikustatakse valla lehes. 2.15. Volikogu fraktsioonid 2.15.1. Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on ühes erakonnas või kandideerinud volikogusse ühes valimisliidus. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga «fraktsioon». 2.15.2. Volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 2.15.3. Uue liikme vastuvõtmise fraktsiooni otsustab fraktsioon. Fraktsioonist lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. 2.15.4. Fraktsiooni registreerib eestseisus. Muudatustest fraktsiooni koosseisus teatab fraktsiooni esimees viivitamatult eestseisusele. Fraktsiooniliikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb volikogu esimees teatavaks volikogu liikmetele. 2.15.5. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe, kes samal ajal ei tohi olla volikogu esimehe või aseesimehe ametikohal. 2.15.6. Volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad volikogu fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed eestseisusele vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. 2.15.7. Volikogu fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks ka juhul, kui volikogu fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. III PEATÜKK. VALLAVALITSUS 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Vallavanemaks valitakse Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 3.1.2. Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 3.1.3. Vallavanemakandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi, mille tingimused kehtestab volikogu. 3.1.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada erakond, valimisliit või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale istungi ajal kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 3.1.5. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 3.1.6. Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.1.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 3.1.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Vallavanema valimisel rakendatakse põhimääruse punktide 2.10.2.1–2.10.14 põhimõtteid. Valimised toimuvad ka ühe kandidaadiga. 3.1.9. Valimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusega ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. 3.1.10. Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 3.2. Vallavanema ülesanded 3.2.1. Vallavanem on valitsuse juht, kelle pädevus sätestatakse seaduses ning volikogu õigusaktides. 3.2.2. Valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem või tema kohusetäitja. Vallavanemal on esimese allkirja õigus pangas. 3.3. Vallavanema asendamine 3.3.1. Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige. 3.3.2. Pikemaaegsel äraolekul määrab vallavanem asendaja oma käskkirjaga. 3.3.3. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». 3.4. Valitsuse moodustamine 3.4.1. Valitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 3.4.2. Volikogu peab valitsuse kinnitama nelja kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3.4.3. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 3.4.4. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 3.4.5. Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu. 3.4.6. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 3.4.7. Enne volikogu poolt ametisse kinnitamist esitavad valitsuse liikmed omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 3.4.8. Valitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega, rakendades põhimääruse punktide 2.6.7–2.6.14 põhimõtteid. 3.4.9. Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, peab vallavanem uue valitsuse liikmete koosseisu esitama volikogule kinnitamiseks kahe nädala jooksul. 3.5. Valitsuse pädevus 3.5.1. Valitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele. 3.5.2. Valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. 3.5.3. Valitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 3.6. Valitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 3.6.1. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. 3.6.2. Valitsuse õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval infolaual hiljemalt kolmandal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes hiljemalt kümne päeva jooksul pärast valitsuse istungit. 3.6.3. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 3.6.4. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallakantselei siseseks kasutamiseks. I osa. Valitsuse töökorraldus 3.7. Valitsuse töö planeerimine 3.7.1. Istungil arutusele tulevad põhiküsimused planeeritakse aasta tööplaanis, mille kinnitab vallavalitsus hiljemalt 1. veebruariks. Tööplaan avalikustatakse valla lehes. Muudatused ja täiendused tööplaani kinnitatakse vastavalt vajadusele. 3.7.2. Ettepaneku küsimuse võtmiseks valitsuse tööplaani võivad teha kirjalikult volikogu ja valitsuse liikmed, vallavanem ja vallasekretär. 3.7.3. Tööplaani võetud küsimuste arutamise tähtaja edasilükkamise või nende küsimuste istungi päevakorrast väljajätmise otsustab valitsus küsimuse tööplaani esitanud isiku või küsimuse ettevalmistamise eest vastutava isiku ettepanekul. 3.7.4. Kui tööplaanis ettenähtud ajaks ei ole päevakorrapunkt valitsuse töökorras ettenähtud korras ette valmistatud, tuleb valitsuse istungile esitada informatsioon selle põhjustest ning ettepanekud edasise tegevuse kohta. 3.8. Valitsuse kokkukutsumine 3.8.1. Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul teisipäeviti mitte vähem kui kaks korda kuus vallamajas. 3.8.2. Valitsuse istungi kokkukutsumist võivad nõuda volikogu esimees, vähemalt pooled valitsuse liikmetest, vallavanem ja vallasekretär. 3.8.3. Volikogu liikmel, volikogu komisjonidel, volikogu esimehel ja valitsuse liikmetel on õigus teha ettepanekuid valitsuse päevakorra kohta, esitada arutamiseks valitsuse määruse ja korralduse eelnõusid ning esitada seisukoha võtmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõusid. 3.8.4. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu tuleb esitada vallasekretärile hiljemalt istungi päevale eelneva reede ennelõunal. 3.8.5. Vastuväited eelnõudele peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsküsimuste eelnõud ka pearaamatupidaja poolt. 3.8.6. Vallasekretär esitab istungi päevakorra eelnõu koos materjalidega vallavanemale hiljemalt esmaspäeva ennelõunaks, samuti teatab valitsuse liikmetele istungi päevakorra. 3.9. Küsimuste arutelu valitsuses 3.9.1. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 3.9.2. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 3.9.3. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 3.9.4. Istungi algul teeb istungi juhataja teatavaks päevakorra eelnõu, samuti vaadatakse läbi juhatajale kirjalikult esitatud ettepanekud päevakorra kohta. 3.9.5. Otsused langetatakse istungile esitatud materjalide alusel. Arutelu alustatakse, kui seda nõuab vähemalt üks valitsuse liige. 3.9.6. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõna. 3.9.7. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. 3.9.8. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida samas küsimuses istungile kutsutud isikule. 3.9.9. Valitsus võib katkestada küsimuse arutamise igas staadiumis poolthäälteenamusega. Sellega peab kaasnema valitsuse otsus arutelu jätkamise aja kohta. 3.9.10. Valitsuse istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjad, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päevakorrast ja töökorraldusest kinnipidamist; 3) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 4) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti; 5) märgates sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 6) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 7) kuulutab valitsuse otsustuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 3.10. Hääletamine valitsuses 3.10.1. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 3.10.2. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. 3.10.3. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. 3.10.4. Õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiitnud eelnõu esitaja. 3.10.5. Hääletamine valitsuses on üldjuhul avalik. 3.10.6. Isikuvalimised, ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 3.10.7. Valitsuse otsused fikseerib istungi juhataja. 3.10.8. Ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need hääletamisele. Igal valitsuse liikmel on üks hääl. Hääletamise igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. 3.10.9. Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele valitsuse järgmisel istungil. 3.10.10. Kui õigusakti eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui ka alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine ja täiendamiseks vajalik aeg ning vastutav isik, et küsimus uuesti istungi päevakorda võtta. 3.10.11. Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enam sõna ei anta. 3.10.12. Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 3.10.13. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: 1) poolthääled; 2) vastuhääled; 3) erapooletud. 3.10.14. Mitme alternatiivi korral pannakse eelnõud või ettepanekud hääletamisele, kusjuures ühe ettepaneku kohta on valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kahte enam poolthääli saanud ettepanekut. 3.10.15. Teised isikud, kes võtavad osa istungist, ei hääleta. 3.10.16. Valitsuse liige ei tohi osaleda küsimuse arutamises ja otsustamises, k.a hääletamises, kui kõnealuses küsimuses tekib huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. 3.11. Istungi protokoll 3.11.1. Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär. 3.11.2. Valitsuse istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. 3.11.3. Valitsuse istungi protokoll peab kantseleis olema välja pandud seitsme päeva jooksul pärast istungi lõppemist. 3.11.4. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 3.11.5. Valitsuse istungite protokollid on üldkättesaadavad vallamajas asuval infolaual ja valla raamatukogudes hiljemalt kümne päeva jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 3.11.6. Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 3.12. Valitsuse komisjonide moodustamise kord ja alused ning töökord 3.12.1. Valitsus võib moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi valitsuse komisjone. 3.12.2. Valitsuse alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära valitsuse tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. Valitsuse komisjonid moodustatakse valitsuse perioodiks valdkondade kaupa valitsuse tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti valitsuse istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning valitsuse ja volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 3.12.3. Valitsuse komisjoni esimeheks kinnitatakse poolthäälteenamusega vastava valdkonna eest vastutav ametnik. 3.12.4. Valitsuse komisjonid moodustatakse komisjoni esimehe ettepanekul nii suures koosseisus kui komisjoni esimees vajalikuks peab, et komisjon töötaks. 3.12.5. Valitsuse komisjoni liikmed kinnitab valitsus komisjoni esimehe esildusel avalikul hääletusel. Valitsuse komisjoni esimees moodustab komisjoni selliselt, et sellesse oleksid kaasatud erinevate huvigruppide esindajad, asjatundjad ja ametnikud. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte. 3.12.6. Valitsuse alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos valitsuse koosseisu volituste lõppemisega või valitsuse otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt valituse otsusele. 3.12.7. Valitsuse komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti valitsuse komisjoni koosseisu muutmine toimub valitsuse komisjoni või valitsuse liikme ettepanekul. 3.12.8. Valitsuse komisjoni esimehel ja liikmetel on õigus tagasi astuda. 3.12.9. Valitsuse komisjoni esimehe tagasiastumisel, vabastamisel, talle valitsuse poolt umbusalduse avaldamisel, tema kui ametniku teenistusest vabastamisel valitakse uus esimees. 3.12.10. Komisjoni uus esimees võib esitada valitsusele kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 3.13. Valitsuse komisjonide töökord 3.13.1. Valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 3.13.2. Valitsuse komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes: 3.13.2.1. koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra eelnõud; 3.13.2.2. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 3.13.2.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest. 3.13.3. Valitsuse komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, valitsuse või vähemalt poolte valitsuse komisjoni liikmete algatusel. 3.13.4. Valitsuse komisjoni esimees saadab komisjoni liikmetele vähemalt üks päev enne koosoleku toimumist teate arutusele tulevate küsimuste kohta. 3.13.5. Valitsuse komisjonidel on õigus saada nende tööks vajalikku informatsiooni valla kantseleist. 3.13.6. Valitsuse komisjoni koosolek on kinnine. 3.13.7. Valitsuse komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. 3.13.8. Valitsuse komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokolle hoitakse vallakantseleis, need on tehakse igaühele kättesaadavaks vallamajas asuval infolaual, samuti tehakse need kättesaadavaks valla raamatukogudes hiljemalt kümne päeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Valitsuse komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 3.13.9. Valitsuse komisjonide seisukohad on valitsuse jaoks nõuandvad. 3.14. Vallakantselei Vallakantselei ülesanne on: 1) nõustada volikogu ja valitsust ning nende komisjone seadusandluse alal; 2) teenindada volikogu ja valitsust asjaajamises; 3) luua volikogu ja valitsuse ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused; 4) osutada abi volikogule ja valitsusele suhtlemises teiste organisatsioonidega. 3.14.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 3.15. Vallasekretäri ülesanded Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid. Põhimäärusega pandud ülesanded on: 1) koguda kokku volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõud ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 2) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollilist teenindamist; 3) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamine; 4) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 5) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele; 7) korraldada volikogu ja valitsuse kirjavahetust; 8) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 9) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) pidada seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise arvestust. IV PEATÜKK. VALLA EELARVE VASTUVÕTMISE KORD 4.1. Mõisted 4.1.1. Eelarve sisu on vallale eelarveaastal laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. 4.1.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 4.1.3. Eelarve koosneb põhieelarvest, mille tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Põhieelarvest rahastatakse tegevus-, kapitali-, finants- ja assigneeringute ülekande kulutusi. 4.1.4. Kapitali kuludeks ehk investeeringuteks loetakse kulutused maa, teede, ehitiste ja rajatiste, seadmete ning transpordivahendite omandamiseks ja parendamiseks. Parendamiseks loetakse kulutus, mis: 4.1.4.1. pikendab oluliselt vara kasutusiga; 4.1.4.2. suurendab oluliselt vara turuväärtust; 4.1.4.3. suurendab oluliselt vara valla omavalitsuse eesmärkides kasutamise ulatust. 4.1.5. Valla eelarve tulud on: 4.1.5.1. laekumised maksudest; 4.1.5.2. laekumised vallaasutustest ja -varadelt ning valla majandustegevusest; 4.1.5.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4.1.5.4. laenud ja intressid; 4.1.5.5. muud laekumised. 4.1.6. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 4.1.6.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 4.1.6.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 4.1.6.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 4.1.6.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses põhieelarve kuludest, välja arvatud sihtotstarbelised laekumised. 4.1.7. Seadustega pandud kohustuste täitmisel võetakse eelkõige arvesse summad: 4.1.7.1. valla haridus-, sotsiaal-kultuuriliste, koolieelsete lasteasutuste ülalpidamiseks ja vastavate ürituste finantseerimiseks; 4.1.7.2. keskkonnakaitse, elamu-kommunaalmajanduse, kultuuri, side, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks; 4.1.7.3. vallale teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks; 4.1.7.4. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas valla võetud laenude tagastamiseks ja laenuintresside tasumiseks; 4.1.7.5. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses põhieelarve kuludest, välja arvatud sihtotstarbelised laekumised; 4.1.7.6. valla hallatavate asutuste ülalpidamiseks; 4.1.7.7. valla majanduse muude vajaduste rahastamiseks; 4.1.7.8. omavalitsusüksuste koostöö rahastamiseks ning ühisürituste korraldamiseks. 4.1.8. Vallaeelarve tulude ja kulude liigenduse määrab valitsus eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks, juhindudes rahandusministri kinnitatud tulude ja kulude liigendusest. 4.2. Eelarve projekti koostamine 4.2.1. Eelarve projekti koostamist korraldab valitsus arvestades valla arengukava. Selle koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 4.2.1.1. eelarve projekti ettevalmistamiseks kinnitab valitsus eelarveaastale eelneva aasta III kvartalis eelarve projekti tingimused, vormid ja eelarve prioriteedid ning kulude jaotuse proportsioonid; 4.2.1.2. kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustataval ehitusel, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate eelarves; 4.2.1.3. eelarve koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud klassifikaatorite lõikes; 4.2.1.4. eelarve projektile lisatakse seletuskiri. 4.2.2. Valitsus ja valla hallatavad asutused ning volikogu komisjonid esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused kululiikide lõikes koos seletuskirjaga valitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks esitavad nõuetekohased taotlused ka asutused, organisatsioonid ja üksikisikud väljaspool valitsuse haldusala. 4.2.3. Eelarve projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab projekti lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes valla eelarve tulude prognoosist. 4.2.4. Eelarve projekti või taotluse korrigeerimisest informeerib vallavalitsus projekti või taotluse esitajaid, kellel on õigus mittenõustumisel esitada kirjalik põhjendusega vastulause, mis vaadatakse täiendavalt vallavalitsuses läbi. Ka teistkordsest mitte nõustumisest informeerib vallavalitsus projekti või taotluse esitajaid, kellel on õigus pöörduda kirjalikult volikogu komisjonide poole. 4.2.5. Kinnitatud projektide ja taotluste alusel koostab vallavalitsus valla eelarve projekti. 4.2.6. 1. novembriks volikogule esitatava eelarve projektile lisatakse: 4.2.6.1. eelarve koond tulude ja kulude klassifikaatorite lõikes; 4.2.6.2. seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ning eelarve kulude kohta; 4.2.6.3. valla hallatavate asutuste personalide koosseisud koos palgamääradega ning valitsuse teenistujate arvu ja palgamäärade kohta eelseisval eelarveaastal koos muudatustega võrreldes eelmise eelarveaastaga. 4.2.7. Seletuskiri peab sisaldama eesmärke ja sihte, mille realiseerimiseks kulud on eelarve projekti võetud, andmeid ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsummaga. 4.2.8. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Kohalike maksude, maksumäärade ja koormiste kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks esitab valitsus vastavad eelnõud koos eelarve projektiga ühtses paketis volikogule. Volikogu menetleb maksude, nende määrade ja koormiste kehtestamist, muutmist või tühistamist koos eelarve projektiga. 4.2.9. Volikogu komisjonid vaatavad kümne päeva jooksul eelarve projekti ja neile esitatud ettepanekud läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile. 4.2.10. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile. 4.2.11. Vallavalitsus ja eelarvekomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks. Enne eelarve esimest lugemist volikogus eelarve avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogudes. 4.2.12. Lahkarvamuste puhul vallavalitsuse ja eelarvekomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta. 4.2.13. Parandusettepanekud tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast esimest lugemist vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha. 4.2.14. Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. 4.2.15. Nädala jooksul pärast valla eelarve kinnitamist teatab valitsus hallatavatele asutustele ja teistele rahataotlejatele neile kinnitatud assigneeringute mahu. Ühtlasi informeerib valitsus tagasilükatud taotlustest või tehtud muudatustest eelarvete projektides. 4.2.16. Kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist korrigeeritakse spordi- ja kultuuriürituste kalenderplaane vastavalt eraldatud assigneeringute kogumahule ning esitatakse valitsusele kinnitamiseks. 4.3. Eelarve vastuvõtmine 4.3.1. Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg järgnevate lugemiste vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva. 4.3.2. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi igal kuul kuni 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 4.3.3. Vallaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4.4. Eelarve täitmine 4.4.1. Eelarve täitmist korraldab valitsus. 4.4.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 4.4.3. Vallaeelarve reservfond kinnitatakse volikogu määrusega eelarve koosseisus ja seda kasutab valitsus volikogu kehtestatud korras. 4.4.4. Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 4.4.5. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab volikogu. 4.4.6. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulunud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. 4.5. Eelarve muutmine ja lisaeelarve 4.5.1. Eelarvesummade kasutajate eelarvete (alaeelarvete) kulutuste muudatused kulutuste artiklite lõikes, mis väljuvad volikogu kinnitatud kulude liigendusest, kooskõlastatakse valitsusega hiljemalt käesoleva eelarveaasta 1. detsembriks. 4.5.2. Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 4.5.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 4.5.4. Lisaeelarve projektile lisatakse: 4.5.4.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 4.5.4.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 4.5.5. Lisaeelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg järgnevate lugemiste vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva. 4.6. Eelarve täitmise kontroll 4.6.1. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarvekomisjonis kord kvartalis või vajaduse korral volikogus. 4.6.2. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust kinnitatud eelarvele ning esitab volikogule eelarve täitmise kohta kirjaliku arvamuse koos märkuste ja ettepanekutega puuduste kõrvaldamiseks. 4.6.3. Valitsuse esitatud ning revisjonikomisjoni ja eelarvekomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu. 4.7. Eelarve projekti ja eelarve avalikustamine 4.7.1. Vallaeelarve, lisaeelarve ja eelarve muudatuste projektid avaldatakse üldiseks teadmiseks enne nende arutamist volikogus. 4.7.2. Vallaeelarve, lisaeelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks ja tehakse üldsusele kättesaadavaks vallamaja infolauas ja valla raamatukogudes. V PEATÜKK. VALLA ARENGUKAVA NING SELLE MUUDATUSTE VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 5.1. Valla arengukava peab olema enne selle vastuvõtmist arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 5.2. Valla arengukava projekt ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogudes vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil. 5.3. Valla arengukava projekt ja selle muutmise eelnõu ja kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega (põhimääruse punktid 2.3.3, 2.3.5, 2.3.6). 5.4. Volikogu vaatab valla arengukava läbi hiljemalt 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. VI PEATÜKK. VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU ISIKU ESINDAMISE KORD 6.1. Valla esindamine 6.1.1. Valla esindamise all mõistetakse valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 6.1.2. Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud. 6.1.3. Valda kui avalik-õiguslikku isikut esindavad: 6.1.3.1. volikogu; 6.1.3.2. volikogu esimees; 6.1.3.3. volikogu liikmed; 6.1.3.4. valitsus; 6.1.3.5. vallavanem; 6.1.3.6. valitsuse liikmed; 6.1.3.7. valla teenistuses olevad ametiisikud. 6.1.4. Kokkuleppel võivad esindusorganid esindada valda ühiselt. 6.2. Volikogu pädevus valla esindamisel 6.2.1. Volikogu esindab valda: 6.2.1.1. seaduses volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 6.2.1.2. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 6.2.1.3. suhetes parteide, erakondade, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 6.2.1.4. suhetes Eesti Vabariigi valitsusega; 6.2.1.5. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 6.3. Volikogu esimehe pädevus valla esindamisel 6.3.1. Volikogu esimees esindab valda: 6.3.1.1. suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; 6.3.1.2. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 6.3.1.3. suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 6.3.1.4. suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 6.3.1.5. suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 6.3.1.6. avalikel üritustel vallas või mujal; 6.3.1.7. muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel volikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust. 6.3.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või mõni teine volikogu liige talle volikogu esimehe antud volituste piires, kui esindamise funktsioon ei ole delegeeritud vallavanemale. 6.4. Volikogu liikmete pädevus valla esindamisel Volikogu liikmed esindavad valda punktis 6.2 sätestatud juhtudel volikogult saadud volituste alusel ja punktis 6.3 sätestatud juhtudel volikogu esimehelt saadud volituste alusel. 6.5. Valitsuse pädevus valla esindamisel Valitsus esindab valda: 6.5.1. Eesti Vabariigi seadusandlike aktide ja volikogu õigusaktide alusel valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 6.5.2. suhetes Eesti Vabariigi valitsusega. 6.5.3. suhetes Riigikoguga. 6.6. Vallavanema pädevus valla esindamisel Vallavanem esindab valda: 6.6.1. suhetes Eesti Vabariigi valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja riiklike ametite ning nende kohalike struktuuridega; 6.6.2. suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 6.6.3. suhetes Pärnu Maavalitsusega; 6.6.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal; 6.6.5. suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; 6.6.6. suhetes tulundusorganisatsioonide, ettevõtete ja asutustega; 6.6.7. suhetes ajakirjandusega valitsuse töö avalikustamiseks; 6.6.8. volikogu volitatud juhtudel ja korras; 6.6.9. avalikel üritustel nii vallas kui mujal; 6.6.10. valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituste alusel; 6.6.11. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 6.7. Vallavanema äraolekul asendab tede esindusfunktsioonide täitmisel vallavanema poolt määratud isik talle antud volituste piires. 6.8. Valitsuse liikmete pädevus valla esindamisel Valitsuse liikmed esindavad valda punktis 6.5 sätestatud juhtudel valitsuselt saadud volituste piires ja punktis 6.6 sätestatud juhtudel vallavanemalt saadud volituste alusel. 6.9. Valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus valla esindamisel Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele ning ametijuhenditele, kui vallavanem ei ole andnud lisavolitusi. 6.10. Valla esindamine kohtus Valda esindavad kohtus vallavanem ja vallasekretär ilma erivolitusteta ning teised valitsuse teenistuses olevad ametiisikud vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel. Volikogu võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja. 6.11. Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, valitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. 6.11.1. Volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega. 6.11.2. Valitsuse delegatsiooni koosseisu määrab valitsus oma korraldusega. 6.11.3. Volikogu ja valitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsusega ja valitsuse esindajate osas valitsus oma korraldusega. 6.11.4. Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata punktides 6.11.1, 6.11.2 ja 6.11.3 määratud juhtudel volikogu esimees või vallavanem, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt volikogu või valitsust. VII PEATÜKK. VALLA VAPI JA LIPU KASUTAMISE KORD 7.1.1. Vallal on oma lipp ja vapp. 7.1.2. Valla lipu kirjeldus 7.1.2.1. Halinga valla lipu ruudukujulise kollase kanga ülemisel poolel on must karupea koos tõstetud parema käpaga. Manused sinised. Lipu alumisel poolel on kolm sinist pärlikarpi 2+1. Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 1. märtsil 1994. a. 7.1.2.2. Piduliku kandelipu varras on sinine ja selle vardaehteks on kuldne odaots. 7.1.2.3. Lipu normaalmõõdud on 105×105 cm. 7.2. Valla lipu kasutamise kord 7.2.1. Valla lipp heisatakse: 7.2.1.1. valitsuse hoonel valla tähtpäevadel; 7.2.1.2. volikogu või valitsuse esindusruumides; 7.2.1.3. valla hallatavate asutuste hoonetel peasissekäigu juures; 7.2.1.4. Halinga valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 7.2.1.5. Halinga valla avalikel üritustel; 7.2.1.6. muudel üritustel, kus on esindatud Halinga vald. 7.2.2. Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Halinga valla lipp: 7.2.2.1. koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 7.2.2.2. koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 7.2.2.3. koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 7.2.2.4. koos teiste Eesti maakondade ja valdade lippudega – eesti tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 7.2.3. Valla lipp ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. 7.2.4. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.3. Valla vapi kirjeldus 7.3.1. Halinga valla vapi kuldsel kilbi ülemisel poolel on must karupea koos tõstetud parema käpaga. Manused sinised. Kilbi alumisel poolel on kolm sinist pärlikarpi 2+1. Vapi värvused ja tunnused tähistavad Pärnumaad ja Apostel Jaakobust (Pärnu-Jaagupi kihelkond). Vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 1. märtsil 1994. a. 7.3.2. Halinga valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. 7.4. Valla vapi kasutamise kord Halinga valla vapi kujutist kasutatakse: 7.4.1. Halinga valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes, ning valla hallatavate asutuste pitsatitel; 7.4.2. Halinga valla kirjablankettidel; 7.4.3. Halinga valla üldblankettidel; 7.4.4. valla lipul; 7.4.5. valla väikesel ja suurel vapimärgil, mille statuudi kehtestab volikogu; 7.4.1.6. vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel ning valitsuse poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemidel; 7.4.1.7. valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel; 7.4.1.8. muudel juhtudel valitsuse loal. VIII PEATÜKK. ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KORD 8.1. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise kohta. 8.2. Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 8.3. Arupärimine esitatakse vallasekretäri kaudu. 8.4. Vastus arupärimisele tuleb volikogule ja arupärimise esitanud volikogu liikmele esitada kirjalikult hiljemalt kuu aja jooksul. 8.5. Vastavalt seadusele teostavad valla õigusaktide üle järelevalvet maavanem ja õiguskantsler. IX PEATÜKK. VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 9.1. Üldsätted 9.1.1. Käesolev kord sätestab valla omandis oleva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 9.1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 9.1.3. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning valla varalised õigused ja kohustused. 9.1.4. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, volikogu või valitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 9.1.5. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 9.1.6. Omandiõigust vallavarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 9.1.7. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 9.1.8. Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 9.1.9. Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 9.1.10. Vallavara parendamiseks või vallale oluliste tööde tegemiseks kuulutab vallavalitsus välja vähempakkumise, mille läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 9.1.11. Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. 9.1.12. Vallavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab volikogu. 9.1.13. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. I jagu. Vallavara omandamine ja vallale rahaliste kohustuste võtmine 9.2.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 9.2.2. Vallavara omandamise tasu eest otsustab volikogu, kui: 1) omandatakse kinnisvara, aktsiaid või osasid; 2) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendeid. 9.2.3. Valla hallatav asutus (edaspidi asutus), kui vara omandamine on vajalik nende põhimäärusjärgsete ülesannete täimiseks ning selleks on eelarves ettenähtud vahendid. 9.2.4. Ostueesõiguse teostamise otsustab valitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses tuleb ära näidata selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikad. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab ostueesõiguse teostamiseks vastava loa volikogu. 9.2.5. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud vara või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab valitsus. 9.2.6. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb valitsus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi valdaja valitsus. 9.2.7. Riigivara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras. 9.2.8. Vallavara omandamise lepingu sõlmib valitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla asutuse juhi pädevusse, sõlmib vastava lepingu asutuse juht. 9.2.9. Vallavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine; 2) vallale vara pärandamine või kinkimine; 3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 4) ehitise kui peremeheta vallasasja hõivamine; 5) igamine; 6) muud seadusega sätestatud viisid. 9.2.10. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise hanke korras korraldab valitsus vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. Hankelepingu sõlmib valitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab valitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks volikogu. 9.2.11. Vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu. II jagu. Vallavara valdamine 9.3.1. Vallavara valdajateks on valitsus või valla hallatavad asutused vastavalt vara otstarbele ja valla või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud rendi või muu lepingu alusel. 9.3.2. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 9.3.3. Vallavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 9.3.4. Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt teisele otsustab valitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusjärgsete ülesannete täitmiseks. 9.3.5. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 9.3.6. Vallavara valdaja võib vallale kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. I alajagu. Vallavara kasutamine ja kasutusse andmine 9.4.1. Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. 9.4.2. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 9.4.3. Volikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 9.4.4. Valitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 9.4.5. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ning valla asutustele nende põhimäärusjärgsete ülesannete täitmiseks. 9.4.6. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 9.4.7. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) volikogu, kui: a) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) vallavara hind ületab 1 000 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) valitsus, kui kasutusse andmise tähtaeg on kuni viis aastat ja vara väärtus ei ületa 1 000 000 krooni; 3) valla hallatava asutuse valduses oleva vallasvara suhtes. 9.4.8. Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtajad on: 1) vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 25 aasta; 3) kui on tõenäoline, et vallavara on lähiajal vajalik muudeks vajadusteks, antakse vallavara rendile tähtaega määramata. 9.4.9. Vallavara hindamisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadav tulu; 3) samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 4) ekspertide hinnangud; 5) muud asjaolud, mida peetakse oluliseks. 9.4.10. Valitsus ja valla asutus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 9.4.11. Volikogu või valitsus võivad delegeerida vallavara teiste isikute kasutusse andmise otsustamise õiguse vastavalt kas valitsusele või volitatud isikule. 9.4.12. Vallavara kasutusse andmise viisid on: 1) kasutusse andmine otsustuskorras; 2) kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) kasutusse andmine enampakkumise korras. 9.4.13. Üldjuhul võivad vallavara kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 9.4.14. Kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 1) vara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulasena käsitatakse isiku vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena käsitatakse isiku abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 2) maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased). II alajagu. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 9.5.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) vallale kuuluvatele (aktsiate või osade ainuomanik on vald) äriühingutele; 4) riigivõimu- ja kohalike omavalitsuste asutustele; 5) mittetulundusühingutele; 6) vallale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) vallale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale; 8) muudel juhtudel vastavalt volikogu otsusele. 9.5.2. Punktis 9.5.1 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab valitsus. 9.5.3. Otsustuskorras antakse rendile või üürile: 1) kortereid või eluruume sotsiaalhoolekannet vajavate vallaelanike majutamiseks; 2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 3) vallavara, mille suhtes või mille abil on kasutaja kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi; 4) vallavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimised või enampakkumine, mis ei ole aga andnud soovitud tulemust; 5) vallavara on jäänud mingitel põhjustel ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine; 6) muud vallavara, lähtudes valla huvidest, volikogu otsusel. Volikogu võib delegeerida otsustamise õiguse valitsusele. 9.5.4. Otsustuskorras rendile või üürile andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure rendi- ja üüritasu saamine, vaid vallaelanike vajaduste rahuldamine ning vallale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine. III alajagu. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 9.6.1. Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui renditasu. 9.6.2. Lisatingimuseks on üldjuhul rentniku kohustus teha renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud renditava vallavaraga. 9.6.3. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja on viieliikmeline vallavarakomisjon (edaspidi komisjon), mis moodustatakse kolmeks aastaks lähtuvalt volikogu uue koosseisu kinnitamisest põhimõttel, et komisjoni koosseisus on kolm volikogu liiget, nende hulgas volikogu esimees ja kaks vallavalitsuse liiget, nende hulgas vallavanem. Komisjon valib enda hulgast tööperioodi alguses esimehe. Valla hallatava asutuse juht moodustab pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. 9.6.4. Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) renditava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja renditasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. 9.6.5. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. 9.6.6. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. 9.6.7. Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. 9.6.8. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. 9.6.9. Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. 9.6.10. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. 9.6.11. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud renditasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. 9.6.12. Rendilepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. 9.6.13. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul punktis 9.6.12 nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. IV alajagu. Vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras 9.7.1. Enampakkumise korras antakse kasutusse vallavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. 9.7.2. Enampakkumise eesmärk on võimalikult suurema renditasu saamine. 9.7.3. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi punktis 9.6.3 nimetatud komisjon. 9.7.4. Enampakkumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Enampakkumisele panemise otsus või korraldus ning kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile antava vallavara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) rendi alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. 9.7.5. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. 9.7.6. Alghinda ei määrata, kui renditava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. 9.7.7. Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. 9.7.8. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 9.7.9. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. 9.7.10. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. 9.7.11. Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma punktis 9.7.10 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 9.7.12. Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 9.7.13. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 9.7.14. Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. 9.7.15. Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enam pakkumise läbiviija korraldusi. 9.7.16. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendihinna kolmekordset teatamist. 9.7.17. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendihind ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 9.7.18. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. 9.7.19. Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. 9.7.20. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult valitsusele. 9.7.21. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 9.7.22. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. 9.7.23. Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 9.7.24. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) tegevusalad, millega rendipinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. 9.7.25. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. 9.7.26. Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib vallakantselei tehniline sekretär vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. 9.7.27. Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendisumma kohta. 9.7.28. Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. 9.7.29. Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. 9.7.30. Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 9.7.31. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus punktis 9.4.14 nimetatud isik; 3) enampakkumine loetakse nurjunuks. 9.7.32. Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. 9.7.33. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendilepingu sõlmimise kuupäeva. 9.7.34. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. 9.7.35. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi tasumisel. III jagu. Vallavara võõrandamine 9.8.1. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 9.8.2. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 9.8.3. Valitsus on kohustatud teostama kontrolli võõrandamise lepingute täitmise üle ja vajadusel tarvitusele võtma kõik seaduslikud meetmed vältimaks vallale kahju tekitamist. 9.8.4. Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib valitsus sellest valla hallatavaid asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis valla asutusi ei informeerita. 9.8.5. Vallale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ees olevate ülesannete täitmiseks. 9.8.6. Vallavara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) volikogu otsusel muul viisil. I alajagu. Vallavara võõrandamise otsustamine 9.9.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul – volikogu valitsuse ettepanekul; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni – valitsus. 9.9.2. Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusega või valitsuse korraldusega. 9.9.3. Vallavara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu, või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. 9.9.4. Vallavara võõrandamise viib läbi punktis 9.6.3 nimetatud komisjon. 9.9.5. Üldjuhul võivad vara võõrandamises osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 9.9.6. Vallavara võõrandamisel, välja arvatud võõrandamisel enampakkumise korras, ei või ostjana osaleda isiklikult ega oma esindaja kaudu võõrandamise läbiviimisega seotud isikud (korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad) ja punktis 9.4.14 märgitud isikud. II alajagu. Vallavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras 9.10.1. Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. 9.10.2. Avalikus enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. 9.10.3. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 9.10.4. Alghinna ja maksetingimuste määrajaks on: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul – volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni – valitsus. 9.10.5. Lähtudes müügi otsusest avaldab valitsus teate enampakkumise kohta kohalikus ajalehes, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. 9.10.6. Avaliku enampakkumise otsuses või korralduses ning teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; a) kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; b) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 2) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 3) müügi korraldaja; 4) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 5) müügi alghind; 6) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 7) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 8) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 9) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 10) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 9.10.7. Pärast teate avaldamist tagab valitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ja ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 9.10.8. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. 9.10.9. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. 9.10.10. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 9.10.11. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 9.7.10 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 9.10.12. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra punktis 9.7.10 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. 9.10.13. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktides 9.7.9, 9.7.10, 9.7.11, 9.7.12, 9.7.13 ettenähtud korra kohaselt. 9.10.14. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. 9.10.15. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 9.10.16. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja vallakantseleisse tehnilisele sekretärile kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 9.10.17. Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 9.10.18. Komisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 9.10.19. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. 9.10.20. Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. 9.10.21. Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. 9.10.22. Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile osalejatele pakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. 9.10.23. Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada valitsusele kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Valitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 9.10.24. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata: 1) kinnisvara, aktsiate ja osade ning vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni võõrandamisel – volikogu oma järgmisel istungil; 2) vallasvara puhul kuni 100 000 krooni – valitsus 15 päeva jooksul. 9.10.25. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. 9.10.26. Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. 9.10.27. Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 9.10.28. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasa- arvestatakse müügihinna tasumisel. 9.10.29. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul ostu-müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. III alajagu. Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 9.11.1. Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. 9.11.2. Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. 9.11.3. Eelläbirääkimistega pakkumise viib läbi käesoleva korra punktis 9.6.3 nimetatud komisjon. 9.11.4. Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama punktides 9.10.6 ja 9.10.7 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. 9.11.5. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 9.11.6. Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, kus peale punktis 9.11.5 nimetatu peavad olema täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress; registrikood, asukoht, kandeotsuse ja registriosa koopiad; esindajate volikirjad; dokument osavõtutasu tasumise kohta jms) ning tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 9.11.7. Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. 9.11.8. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. 9.11.9. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. 9.11.10. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. 9.11.11. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 9.11.12. Ostu-müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. 9.11.13. Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. IV alajagu. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 9.12.1. Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. 9.12.2. Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni – vallavolikogu; 2) vallasvara puhul kuni 50 000 krooni – vallavalitsus. 9.12.3. Kinnisvara võõrandamine otsustuskorras ei ole lubatud. V alajagu. Vallavara tasuta võõrandamine 9.13.1. Vallavara võib tasuta võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus oma munitsipaalpõhivara mahakandmise taotluste läbivaatamise komisjoni ettepanekul. 9.13.2. Vallavara tasuta võõrandamise otsustab volikogu. IV jagu. Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord 9.14.1. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, vallavalitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. 9.14.2. Käesoleva korra punktis 9.14.1 nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vallavara valdaja komisjoni vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta akti või taotluse koostamiseks. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja. 9.14.3. Akt või taotlus peab sisaldama: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva hoone puhul andmeid kinnistusraamatu kande kohta; 11) märget vallavara registri kohta. 9.14.4. Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. Mahakandmine tuleb kümne tööpäeva jooksul registreerida vallavararegistris ja vajadusel ka muudes registrites. 9.14.5. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustaja on: 1) vallavara registrisse kandmisele kuuluva vara puhul vallavalitsus; 2) vallavara registrisse mittekuuluva vara puhul vara valdaja, kelle bilansis vara on. 9.14.6. Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega.