Türi Linnavolikogu — Türi linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 66, 996

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ning lähtudes vajadusest viia Türi linna põhimäärus kooskõlla muutunud õigusaktidega, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Avalikustada Türi linna põhimääruse uus redaktsioon Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Avalikustada käesolev määrus Türi Rahvalehes märkega, et Türi linna põhimääruse uue redaktsiooniga saab tutvuda Türi Raamatukogus ja Türi Linnavalitsuses. 4. Määrus jõustub 1. augustil 2000. 5. Käesoleva määruse jõustumisel lugeda kehtetuks Türi Linnavolikogu 26. novembri 1998 määrusega nr 35 kinnitatud Türi linna põhimäärus (KO 1999, 31, 370). Volikogu esimees Kalev AUN Kinnitatud Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000 määrusega nr 22 TÜRI LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse mõiste Türi linna põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Türi linna omavalitsusorganite, Türi Linnavolikogu ja Türi Linnavalitsuse, nende komisjonide, linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine, õigused, kohustused ja töökord, Türi linna esindamine ning linna arenguks vajalike õigusaktide vastuvõtmise, täitmise ja avalikustamise kord. 2. Türi linna õiguslikud alused 2.1. Türi linn on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik isik, keda esindavad käesoleva põhimääruse alusel ning selles kehtestatud korras oma pädevuse piires Türi Linnavolikogu, Türi Linnavolikogu esimees, Türi Linnavalitsus ja linnapea. Tsiviilõigussuhtes osaleb Türi linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna ning teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. 2.2. Türi linn omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Türi linna õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. 2.3. Türi linna omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis Türi linna haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi linnaelanikud) ja linna omavalitsusorganid. 2.4. Türi linna omavalitsusorganid on 1) Türi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – Türi linna kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Türi linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Türi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – Türi linna kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille kinnitab ametisse linnavolikogu. 3. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Türi linna omavalitsusorganites, nende komisjonides, ametiasustuses ja ametiasustuse hallatavates asutustes on eesti keel, kui õigusaktide või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti. 4. Türi linna piir 4.1. Türi linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. 4.2. Türi linna piiri tähistamise korraldab linnavalitsus. 5. Türi linna sümbolid 5.1. Türi linnal on oma lipp ja vapp. 5.2. Türi linna lipu kirjeldus 5.2.1. Türi linna lipul paikneb rohelisel põhjal valge rist (lisa 1). 5.2.2. Linnavalitsuse ja linnavolikogu lipuna kasutatakse Türi linna lippu, mille risti keskosas paikneb Türi linna vapi kujutis (lisa 2). 5.2.3. Lipu normaalmõõdud on 105×165 cm. 5.2.4. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. 5.3. Türi linna lipu kasutamise kord 5.3.1. Türi linna lipp heisatakse alaliselt Türi linna ametiasutuse hoonel. 5.3.2. Türi linna lipu võib heisata: 1) Türi linna ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Türi linna avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Türi linn; 4) teistel juhtudel linnavalitsuse loal. 5.3.3. Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi linna lipp lipurivi tagant vaadatuna: 1) koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 5.3.4. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse. 5.4. Türi linna vapi kirjeldus 5.4.1. Türi linna vapi kilpi poolitab diagonaalis vasakust ülanurgast lähtuv hõbedane varras. Kilbi ülemisel sinisel väljal on hõbedane täpp ning selle ümber laienevate raadiustega neli hõbedast ringjoont. Alumisel punasel väljal on kuldne õunapuuoks (lisa 3). 5.4.2. Türi linna vapi must-valgel kujutisel on vapi ülemine väli valge, millel on viis laienevate raadiustega musta joont. Alumine väli on must, millel on valge õunapuuoks (lisa 4). 5.4.3. Türi linna vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. 5.5. Türi linna vapi kasutamise kord Türi linna vapi kujutist kasutatakse: 1) linnavalitsuse kui ametiasutuse pitsatil; 2) Türi linna dokumendiblankettidel; 3) Türi linna õigusaktide blankettidel; 4) linnavalitsuse ja linnavolikogu lipul; 5) muudel juhtudel linnavalitsuse loal. II. TÜRI LINNA OMAVALITSUSORGANID, NENDE KOMISJONID, LINNAPEA JA LINNASEKRETÄR 1. jagu. Linnavolikogu 6. Linnavolikogu moodustamine 6.1. Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 6.2. Türi linna valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon) registreerib oma otsusega valitud volikogu liikmed ja avalikustab nimetatud otsuse üldiseks teadmiseks hiljemalt kümnendal päeval pärast valimiste päeva. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 38 lõikes 3 nimetatud juhtudel registreerib valimiskomisjon volikogu liikmed hiljemalt kümnendal päeval pärast kordushääletamise korraldamist. 6.3. Valimistulemus loetakse väljakuulutatuks ning linnavolikogu uue koosseisu volitused algavad ja linnavolikogu eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste otsuse avaldamisele järgneval päeval. 6.4. Valimiskomisjon kutsub valitud linnavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste otsuse avalikustamise päevast. Linnavolikogu esimest istungit kuni linnavolikogu esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 7. Linnavolikogu esimehe valimine 7.1. Linnavolikogu liikmed esitavad linnavolikogu esimehe kandidaadid uue koosseisu esimesel istungil. Linnavolikogu esimehe kandidaadid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult ning kandidaadid kantakse nimekirja esitamise järjekorras. 7.2. Linnavolikogu esimees valitakse salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 7.3. Kui ükski kandidaatidest ei saanud linnavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 7.4. Kui ka teises hääletusvoorus kumbki kandidaat koosseisu häälteenamust ei saanud, alustatakse valimisprotseduuri uuesti linnavolikogu määratud korras. 8. Linnavolikogu aseesimehe valimine 8.1. Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi esitavad linnavolikogu liikmed linnavolikogu esimehele kirjalikult. Linnavolikogu aseesimehe kandidaadid kantakse nimekirja esitamise järjekorras. 8.2. Aseesimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega samas korras nagu linnavolikogu esimees. 9. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus 9.1. Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, linnavolikogu õigusaktidele ja linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 3) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele linnavolikogu dokumentidele; 4) korraldab linnavolikogu komisjonide tööjaotust; 5) annab pressile linnavolikogu ametlikku informatsiooni; 6) korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 7) informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. 9.2. Linnavolikogu aseesimees abistab linnavolikogu esimeest linnavolikogu istungite juhatamisel ning asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul kõigi põhimääruse punktis 9.1 märgitud õigustega. 10. Linnavolikogu liige, tema õigused ja kohustused 10.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 10.3. Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele. 10.4. Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 10.5. Tööandja on kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta linnavolikogu istungitest ja linnavolikogu komisjoni koosolekutest, samuti võimaldama täita linnavolikogult saadud ülesandeid. 10.6. Linnavolikogu liige ei tohi võtta osa linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on linnavolikogu liige kohustatud tegema avalduse linnavolikogule enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse ka linnavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. 10.7. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 11. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 11.1. Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Türi linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. 11.2. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 11.1 alapunktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. 11.3. Punkti 11.1 alapunktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle linnavolikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates. 11.4. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 11.1 alapunktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule. 11.5. Punkti 11.1 alapunktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse linnavolikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. 12. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 12.1. Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 12.2. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 12.3. Punkti 12.2 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni. 12.4. Punkti 12.2 alapunktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule. 12.5. Punkti 12.2 alapunktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle linnavolikogule. 12.6. Punkti 12.2 alapunktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnavolikogule. 12.7. Punkti 12.2 alapunktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle linnavolikogule. 13. Linnavolikogu asendusliige 13.1. Põhimääruse punktides 11 ja 12 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. 13.2. Valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või lõikes 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. 13.3. Linnavolikogu asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 13.4. Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. 13.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 13.6. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 13.7. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 13.8. Valimiskomisjoni otsused saadab valimiskomisjon linnasekretärile. 13.9. Kui linnavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 14. Linnavolikogu pädevus 14.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linnaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele ja aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 14.2. Linnavolikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, või delegeerib nende lahendamise linnavalitsusele. 14.3. Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise linnavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 14.4. Linnavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. 15. Linnavolikogu õigusaktid 15.1. Linnavolikogu annab oma pädevuse piires: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena otsuseid. 15.2. Linnavolikogu õigusaktid kehtivad Türi linna haldusterritooriumil. 15.3. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavalitsusel; 4) linnapeal; 5) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 ettenähtud korras. 15.4. Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib linnavolikogu teha ülesandeks linnavalitsusele või linnavolikogu komisjonile. 15.5. Vastu võetud linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhtaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval linnavolikogu istungi toimumisest arvates. 15.6. Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist ajalehes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, üldist tähtsust omavad õigusaktid ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldatavad üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul seitsme tööpäeva jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. 15.7. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Linnavolikogu otsused jõustuvad vastuvõtmisest või otsuses märgitud ajast. Linnavolikogu otsused saadetakse viie tööpäeva jooksul peale õigusakti vastuvõtmist täitjatele ja asjaosalistele. 15.8. Linnavolikogu määruste ärakirjad saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende allakirjutamisest. 15.9. Linnavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud kasutamiseks linna ametiasutuses ja hallatavates asutustes. 15.10. Linnasekretär tagab linnavolikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise vastavalt punktides 15.6, 15.7, 15.8 ja 15.9 sätestatule. 15.11. Kontrolli linnavolikogu õigusaktide täitmise üle teostab linnavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. 16. Linnavolikogu töökord 16.1. Linnavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidele, lähtub linna ja tema elanike huvidest ning linnavolikogu otsustustest. 16.2. Linnavolikogu töövorm on istung. 16.3. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus ja komisjonid. 16.4. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine ja ettevalmistamine 16.4.1. Linnavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel kutsutakse linnavolikogu kokku sagedamini. Juulis linnavolikogu istungeid üldjuhul ei toimu. 16.4.2. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vajadusel kutsutakse linnavolikogu istung kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul. 16.4.3. Linnavolikogu kokkukutsumisest teatatakse linnavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne linnavolikogu istungi toimumist. 16.4.4. Istungi päevakorra ja õigusaktide eelnõud saavad linnavolikogu liikmed ametiasutuse haldusosakonnast hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 16.4.5. Linnavolikogu liige, kes ei saa osa võtta linnavolikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnavolikogu esimehele või aseesimehele. 16.5. Linnavolikogu istungi läbiviimine 16.5.1. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 16.5.2. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel valib linnavolikogu istungi juhataja poolthäälteenamusega. 16.5.3. Istung algab kohalolevate linnavolikogu liikmete registreerimisega. Linnavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga registreerimislehel. 16.5.4. Pärast registreerimislehe täitmist kinnitatakse linnavolikogu päevakord. Linnavolikogu päevakord kinnitatakse vastavalt linnavolikogu liikmetele jagatud päevakorra eelnõule. Eelnõus märgitud küsimuste väljajätmise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui istungil viibivad kõik linnavolikogu liikmed ning otsus tehakse poolthäälteenamusega. 16.5.5. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) linnavolikogu liikmed; 2) linnavalitsuse liikmed; 3) linnasekretär; 4) linnaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja äriühingud linnavalitsuse kaudu. 16.5.6. Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 16.5.7. Vastuvõetud päevakorda võib muuta vähemalt 2/3 kohalolevate linnavolikogu liikmete poolthäälteenamusega. Vastuvõetud päevakorra küsimuste järjekorda võib muuta poolthäälteenamusega. 16.5.8. Kui istungist soovitakse teha video- või fonosalvestust, otsustab selle linnavolikogu poolthäälteenamusega. Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. 16.5.9. Linnavolikogu istungi käigus tehakse vaheaeg vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 16.5.10. Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on linnavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Küsimuste arutamise, mis ei vasta põhimääruse punktis 16.4.4 sätestatud nõuetele, otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 16.5.11. Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekandes ja kaasettekannetes ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. 16.5.12. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on 10 minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust. 16.5.13. Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis antakse sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti. 16.5.14. Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. 16.5.15. Peale küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 16.5.16. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab linnavolikogu. 16.5.17. Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 16.5.18. Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 16.5.19. Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate linnavolikogu liikmete nõudel. 16.5.20. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «poolt», «vastu» või «erapooletu». 16.5.21. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. 16.6. Otsustuste tegemine 16.6.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Linnavolikogu liige peab hääletamises osalema. 16.6.2. Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 1/3 istungil osalevate linnavolikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. 16.6.3. Kui ühe küsimuse lahendamiseks on mitu eelnõud, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 16.6.4. Linnavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 nimetatud küsimused, mille vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 16.6.5. Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veelkord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. 16.6.6. Õigusakt loetakse vastuvõetuks pärast istungi juhataja haamrilööki ning nimetatud küsimuses enam arutelu ei toimu. 16.7. Istungi protokoll 16.7.1. Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollimise organiseerib linnasekretär. 16.7.2. Istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aega ja koht; 2) istungist osavõtjad; 3) kinnitatud päevakord; 4) küsimuste arutelu käik, linnavolikogu liikme nõudmisel tema eriarvamused; 5) otsustused. 16.7.3. Istungi protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. 16.7.4. Juhul kui linnavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. 16.7.5. Istungilt lahkumiseks informeerib linnavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat ning istungi protokollijat. Lahkumise aeg ja põhjus märgitakse protokolli. 16.7.6. Kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavolikogu liikmetel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja. 16.7.7. Linnavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast alates. 16.7.8. Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja ja protokollija. 16.7.9. Linnavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutuse või ametiasutuse hallatavate asutuste siseseks kasutamiseks. 16.8. Linnavolikogu istungi lõpus võib kokku leppida järgmise linnavolikogu ja eestseisuse toimumise aja. Istungi lõpus võib teha ettepanekuid järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta (arutamisele tulevate küsimuste loetelu, põhi- ja kaasettekandjad). 17. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus 17.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. 17.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesoleva põhimääruse punktis 13 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja juhatab seda kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 17.3. Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab linnavalitsus: 1) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni määramise; 2) igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise; 3) linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise; 4) seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ja kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi. 18. Linnavolikogu eestseisus 18.1. Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ, kes aitab ette valmistada linnavolikogu istungeid ning teeb ettepanekuid linnavolikogu päevakorra eelnõu koostamise kohta, samuti võib teha ettepanekuid linnavolikogu töökorra kohta. Linnavolikogu eestseisuse kutsub kokku linnavolikogu esimees. 18.2. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavolikogu alatiste komisjonide esimehed, linnapea ja linnasekretär. 18.3. Linnavolikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokolli koostab linnasekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 18.4. Protokoll peab olema kättesaadav linnavolikogu liikmetele hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. 19. Linnavolikogu komisjonid 19.1. Linnavolikogu moodustab linnavolikogu tegevuse kavandamiseks, linnavolikogule ja linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru linnavolikogule. 19.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast, teised komisjonide liikmed kinnitab linnavolikogu vastava komisjoni esimehe ettepanekul. Ametiasutuse osakondade juhatajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse linnavolikogu alatisse komisjoni. 19.3. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka komisjoni liikmete ettepanekul. Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. 19.4. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt kolm komisjoni liiget, revisjonikomisjonil kaks liiget. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. 19.5. Linnavolikogu ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab linnavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel. 19.6. Linnavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökordade järgi. 19.7. Linnavolikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 3) haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon; 4) eelarve- ja majanduskomisjon; 5) linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjon. 20. Linnavolikogu alatiste komisjonide töökorrad 20.1. Linnavolikogu alatised komisjonid on linnavolikogu volituste ajaks moodustatud linnavolikogu tööorganid. Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos linnavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need linnavolikogu otsusega. 20.2. Oma tegevuses juhinduvad linnavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest linnavolikogu õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 20.3. Linnavolikogu alatine komisjon kutsutakse kokku vajadusel, kuid üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus. 20.4. Komisjoni koosolekud on kinnised. Komisjon võib kuulutada koosoleku avatuks, kui selle poolt hääletab kaks korda rohkem komisjoni liikmeid kui vastu ja kui vastavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. 20.5. Linnavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 20.6. Linnavolikogu alatiste komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjad; 3) arutusele tulevad küsimused päevakorrana; 4) küsimuste arutelu käik ning otsustused ja ettepanekud. 20.7. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. Protokollide vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutavad komisjonide esimehed. 20.8. Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad linnavalitsusele teavet ametiasutuse osakonnajuhatajad, linnavolikogule komisjonide esimehed. 20.9. Revisjonikomisjoni töökord 20.9.1. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 20.9.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu õigusaktidele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuse ja ametisasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust, raamatupidamise õigsust ning asutuste valdusse antud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist. 20.9.3. Komisjon vaatab linna eelarve täitmise aruande läbi enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud linnavolikogule. 20.9.4. Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. 20.9.5. Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. 20.9.6. Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi, samuti linnavolikogule esitatavate õigusaktide eelnõusid. 20.9.7. Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, samuti kohalekutsutud ekspertide arvamused. 20.9.8. Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks linnavolikogule. 20.9.9. Revisjonid korraldatakse: 1) vastavalt linnavolikogu kinnitatud plaanile; 2) linnavolikogu ettepanekul; 3) revisjonikomisjoni algatusel; 4) saabunud kaebuste ja avalduste põhjal; 5) muudel juhtudel. 20.9.10. Revisjonidest teatatakse eelnevalt linnavolikogu esimehele ja linnapeale. 20.9.11. Komisjonil on õigus linnavolikogu loal kaasata revideerimisse eksperte, milleks linnavolikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. 20.9.12. Revideerimisel avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab komisjon kirjalikult linnavalitsusele ja revideeritud ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele, vajadusel ka linnavolikogule. Linnavalitsus võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. 20.9.13. Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. 20.9.14. Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. 20.9.15. Lõplikud kontrollfaktid avalikustatakse vajaduse ning õigusaktidega reguleeritud lubatavuse piires. 20.10. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni töökord 20.10.1. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis on vähemalt viis liiget. 20.10.2. Komisjon: 1) töötab välja linna sotsiaalhoolduse ja tervishoiu arengukava ning selle põhisuunad ning jälgib nende elluviimist; 2) loob süsteemi, millega tagatakse arstiabi ja sotsiaalhoolduse jõudmine võimalikult lihtsalt iga abivajajani; 3) võtab osa linna eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid linna sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga seonduvatesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) vaatab enne muudatuste või täienduste kinnitamist sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga seonduvate eluvaldkondade eelarvetes ettepanekud läbi ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb ettepanekuid linnavalitsusele linnaeelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalkorterite eraldamiseks ja muude sotsiaalteenuste osutamiseks abivajajatele; 6) teeb ettepanekuid tervishoiu korraldamiseks linnas. 20.10.3. Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte sotsiaalhoolekande ja tervishoiu alastes küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. 20.11. Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni töökord. 20.11.1. Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjonis (edaspidi HKS komisjon) on vähemalt üheksa liiget. 20.11.2. HKS komisjon: 1) töötab välja ja esitab linnavolikogule linna hariduse, kultuuri ja spordi arengukava, selle põhisuunad ning ellurakendamise põhimõtted; 2) valmistab ette või annab omapoolse hinnangu linnavolikogus arutusele tulevate linna haridus-, kultuuri- ja spordielu küsimustele; 3) võtab osa linna eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) enne muudatuste või täienduste kinnitamist haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste eelarvetes vaatab läbi ettepanekud ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb koostööd linnavalitsuse, kõikide haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega. 20.11.3. Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte haridus-, kultuuri- ja spordiküsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. 20.12. Eelarve- ja majanduskomisjoni töökord 20.12.1. Eelarve- ja majanduskomisjonis on vähemalt viis liiget. 20.12.2. Komisjon: 1) töötab välja linna majanduselu arengukava, eelarve ja maksupoliitika; 2) osaleb linna eelarve koostamisel, jälgib eelarve täitmist ja teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks; 3) osaleb linna majandusarengu perspektiivplaani koostamises; 4) teeb ettepanekuid ja osaleb ettevõtluse arendamises; 5) osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises. 20.12.3. Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna eelarve koostamiseks ja muutmiseks, samuti linna majanduselu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte linna majanduselu ja eelarve koostamise küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. 20.13. Linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjoni töökord 20.13.1. Linnamajanduse ja keskkonnakaitse komisjonis on vähemalt kuus liiget. 20.13.2. Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: 1) elamu- ja kommunaalmajandus; 2) veevarustus ja kanalisatsioon; 3) heakord, haljastus; 4) territoriaalplaneerimine, arhitektuur, linnakujundus; 5) teede ja tänavate väljaehitamine ja korrashoid; 6) ehitus ja kapitaalremont; 7) keskkonnakaitse; 8) soojamajandus. 20.13.3. Komisjon: 1) töötab välja ja esitab linnavolikogule oma tegevusvaldkondade arengukava, põhisuunad ning nende ellurakendamise põhimõtted; 2) valmistab ette või annab omapoolse hinnangu linnavolikogus arutusele tulevatele oma tegevusvaldkonna küsimustele; 3) võtab osa linnaeelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid oma tegevusvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks; 4) enne muudatuste või täienduste kinnitamist oma tegevusvaldkonda puudutavates eelarvetes vaatab ettepanekud läbi ning annab linnavolikogule oma seisukoha; 5) teeb koostööd linnavalitsuse ja teiste asutuste või isikutega oma tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. 20.13.4. Komisjonil on õigus: 1) teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse ametiasutuse ja hallatavate asutuste töötajaid; 3) moodustada oma eluvaldkonnas alakomisjone ja töögruppe; 4) teha koostööd linnavolikogu teiste alatiste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) vajadusel saada oma tegevuseks ja ülesannete täitmiseks vajalikku infot; 6) kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte linnamajanduselu küsimustes; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. 21. Linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide liikmetele hüvituse määramine ja maksmine 21.1. Linnavolikogu liikmetele võib maksta linnavolikogu istungist osavõtu eest hüvitust. Hüvituse suuruse määrab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Hüvitust makstakse linnavolikogu liikmele üldjuhul iga kuu viimasel tööpäeval linnavolikogu esimehe esildise alusel vastavalt linnavolikogu liikme osalemisele linnavolikogu istungist. 21.2. Linnavolikogu esimehele, aseesimehele ja linnavolikogu alatiste komisjonide esimeestele võib maksta hüvitust linnavolikogu ja alatise komisjoni juhtimisega seotud ülesannete täitmisel tehtud kulutuste kompenseerimiseks. Hüvituse suuruse määrab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Hüvitust makstakse iga kuu viimasel tööpäeval. 21.3. Linnavolikogu alatise ja ajutise komisjoni liige võib saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks linnavolikogu poolt ettenähtud summade arvelt. 21.4. Linnavolikogu alatiste komisjonide tööks ettenähtud summade suuruse kinnitab linnavolikogu igaks eelarveaastaks oma otsusega. Eelarves linnavolikogu alatise komisjoni tööks ettenähtud summat kasutab komisjoni esimees kas komisjoni töö korraldamiseks või komisjoni liikmetele hüvituse maksmiseks. 21.5. Linnavolikogu ajutise komisjoni liikmetele võib linnavolikogu määrata hüvitust komisjoni ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest oma igakordse otsusega. 2. jagu. Linnavalitsus 22. Linnavalitsuse mõiste ja pädevus 22.1. Linnavalitsus on linna täitevorgan, mille kinnitab ametisse linnavolikogu. 22.2. Linnavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse ja mis õigusaktidega on delegeeritud linnavalitsuse pädevusse, samuti küsimusi, mis linnavolikogu on delegeerinud linnavalitsusele lahendamiseks; 2) organiseerib ja kontrollib linnavara valdamist, kasutamist ning käsutamist; 3) moodustab oma tööülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone; 4) valmistab ette linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi; 5) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet. 22.3. Linnavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise delegeerida teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks. 23. Linnavalitsuse moodustamine 23.1. Linnapea on valituks osutumise päevast ühe kuu jooksul volitatud moodustama linnavalitsuse. 23.2. Linnavalitsuse struktuuri, liikmete arvu ja liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea ettepanekul. 23.3. Linnavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel linnavolikogu häälteenamusega. 23.4. Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 23.5. Linnavalitsuse liikmele võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamist. Umbusalduse avaldamise linnavalitsuse liikmele otsustab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavalitsuse liikme vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest. 23.6. Linnavalitsuse liikme vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest omal soovil otsustab linnavolikogu linnavalitsuse liikme kirjaliku avalduse alusel poolthäälteenamusega. 23.7. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 23.8. Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad linnavalitsuse volitused ja ta täidab oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 23.9. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada linnavalitsusele umbusalduse avaldamist. Umbusalduse avaldamise linnavalitsusele otsustab linnavolikogu koosseis häälteenamusega. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavalitsuse ametist vabastamise ning linnapea on kohustatud käesolevas põhimääruses märgitud korras moodustama uue linnavalitsuse. 24. Linnavalitsuse õigusaktid 24.1. Linnavalitsus annab oma pädevus piires: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. 24.2. Linnavalitsuse õigusaktide algatamise ning eelnõude koostamise õigus on: 1) linnapeal; 2) linnasekretäril; 3) linnavalitsuse liikmetel; 4) linnavolikogu esimehel või tema asendajal ning linnavolikogu alatiste komisjonide esimeestel; 5) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 ettenähtud korras. 24.3. Õigusaktide eelnõud kooskõlastatakse enne linnavalitsuse istungit linnasekretäriga. 24.4. Vastu võetud linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Õigusaktid tuleb allkirjastada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast vastuvõtmist. 24.5. Linnavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist ajalehtedes Türi Rahvaleht või Järva Teataja, üldtähtsad õigusaktid ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avalikustamiseks saadab linnasekretär õigusakti Riigikantseleile seitsme tööpäeva jooksul pärast aktile alla kirjutamist, edastades akti nii paberkandjal kinnitatud ärakirjana kui ka elektroonilisel kujul. 24.6. Üldist tähtsust omavate linnavalitsuse määruste ärakirjad saadetakse õiguskantslerile kümne tööpäeva jooksul pärast aktile allakirjutamist. 24.7. Linnavalitsuse määrused hakkavad kehtima kolmandal päeval pärast nende avalikustamist ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja või Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 24.8. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmisest või korralduses märgitud ajal. Linnavalitsuse korraldused tuleb saata hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale õigusakti vastuvõtmist täitjatele ja asjaosalistele. 24.9. Linnavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille avalikustamine on keelatud seadusega või mõeldud kasutamiseks ametiasutuses või hallatavates asutustes. 24.10. Linnasekretär tagab linnavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise vastavalt punktides 24.5, 24.6, 24.7, 24.8 ja 24.9 sätestatule. 24.11. Kontrolli linnavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad linnapea ja revisjonikomisjon. 25. Linnavalitsuse töökord 25.1. Linnavalitsus tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidele, linnavolikogu õigusaktidele ning lähtub linnaelanike huvidest. 25.2. Linnavalitsuse töövorm on istung. 25.3. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Kvoorumi puudumisel kutsutakse linnavalitsus kokku uueks istungiks. 25.4. Linnavalitsuse istungi kokkukutsumine ja läbiviimine 25.4.1. Linnavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. 25.4.2. Linnavalitsuse istungi kutsub kokku linnapea või tema asendaja. 25.4.3. Linnapea on kohustatud kokku kutsuma linnavalitsuse istungi, kui seda nõuab vähemalt pool linnavalitsuse liikmetest. 25.4.4. Linnavalitsuse kokkukutsumisest teatab linnapea linnavalitsuse liikmetele suuliselt. Istungile võib kutsuda peale linnavalitsuse liikmete ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab linnapea linnavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu. 25.4.5. Linnavalitsuse liige on kohustatud osalema linnavalitsuse istungitel. Linnavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta linnavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnapeale või tema asendajale. 25.4.6. Linnavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. 25.4.7. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamiseks otsustab selle linnavalitsus poolthäälteenamusega. 25.4.8. Kui linnavalitsuse istungist soovitakse teha video- või fonosalvestust, otsustab selle lubamise linnavalitsus poolthäälteenamusega. 25.4.9. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. 25.4.10. Linnavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) linnapea; 2) linnavalitsuse liikmed; 3) linnasekretär; 4) linnavolikogu esimees või tema asetäitja ja linnavolikogu komisjonide esimehed linnapea kaudu. 25.4.11. Päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 25.4.12. Vastuvõetud päevakorda võib muuta poolte kohalolevate linnavalitsuse liikmete nõudel ning vähemalt 2/3 poolthäälteenamusega. 25.4.13. Linnavalitsuse istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekande ja arutelu käigus. 25.4.14. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus. Igaks ettekandeks on aega maksimaalselt 20 minutit. 25.4.15. Pärast ettekannet on igal linnavalitsuse liikmel ja linnasekretäril õigus kolmele küsimusele. Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult. 25.4.16. Sõnavõtt on oma seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on linnavalitsuse liikmel ja linnasekretäril või kutsutud isikutel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle 10 minuti. 25.4.17. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Istungil osalejal on õigus kuni kolmeks märkuseks. 25.4.18. Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 25.4.19. Ettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 25.4.20. Istungi juhataja võib katkestada esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 25.4.21. Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate linnavalitsuse liikmete nõudel. 25.4.22. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele on võimalik vastata "poolt", "vastu" või "erapooletu". 25.4.23. Iga istungi lõpus võib teha ettepanekud järgmise istungi päevakorra koostamiseks. 25.5. Otsustuste tegemine 25.5.1. Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 25.5.2. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 25.5.3. Salajane või nimeline hääletamine toimub vähemalt poole linnavalitsuse koosseisu nõudmisel. 25.6. Istungi protokoll 25.6.1. Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär. 25.6.2. Linnavalitsuse istungi protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjad; 3) kinnitatud päevakord; 4) vastuvõetud otsustused ning tähtsamad seisukohad arutatavas küsimuses; 5) linnavalitsuse liikme nõudmisel ka hääletustulemused ja tema eriarvamus. 25.6.3. Juhul kui linnavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. Mõjuvatel põhjustel võib linnavalitsuse liige lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli. 25.6.4. Protokollile kirjutavad alla linnapea või istungi juhataja ja linnasekretär. 25.6.5. Protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. 25.6.6. Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast linnavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. 26. Linnavalitsuse komisjonid 26.1. Linnavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). 26.2. Komisjon on linnavalitsuse nõuandev tööorgan. 26.3. Komisjoni liikmed kinnitab linnavalitsus. 26.4. Alatiste komisjonide esimehed valitakse linnavalitsuse liikmete hulgast, ajutiste komisjonide esimeesteks võivad olla ka vastava ala eksperdid või muud isikud. 26.5. Komisjonide ülesanded ning tegutsemise alused määrab linnavalitsus kindlaks komisjoni moodustamisel. 26.6. Komisjonide töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. 26.7. Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjoni kokkukutsumisest tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt 4 päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. 26.8. Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokolle hoitakse ametiasutuse haldusosakonnas. Protokollid peavad asjast huvitatud isikutele olema kättesaadavad hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast koosolekut ning protokolli vormistamise ja protokolli kättesaadavuse tagab ning selle eest vastutab komisjoni esimees. 3. jagu. Linnapea ja linnasekretär 27. Linnapea valimine 27.1. Türi linnapeaks (edaspidi linnapea) võib linnavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on linnavolikogu usaldus. 27.2. Linnavolikogu valib linnapea kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 27.3. Linnapea valitakse linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 27.4. Linnapeakandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepaneku alusel. 27.5. Kandidaadid nummerdatakse ning kantakse nimekirja ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 27.6. Enne hääletamist on igal kandidaadil õigus esitada oma programm ning igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust. 27.7. Hääletamine toimub samas korras nagu linnavolikogu esimehe valimisel käesoleva põhimääruse punktis 7 sätestatud alustel. 27.8. Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavolikogu. 27.9. Linnapea ametipalga suuruse määrab linnavolikogu. 27.10. Linnapea vabastab ametist linnavolikogu koosseisu häälteenamusega 28. Linnapea pädevus 28.1. Linnapea tegutseb Eesti Vabariigi, linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. 28.2. Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ühe kuu jooksul valituks osutumise päevast linnavalitsuse arvu, struktuuri ja linnavalitsuse liikmed; 2) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku linnavalitsuse istungi vastavalt linnavalitsuse töökorras sätestatud tingimustele ja korrale; 3) juhib linnavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 5) korraldab pressile linnavalitsuse tegevuse kohta ametliku informatsiooni andmist. 28.3. Linnapea on Türi linna ametiasutuse juht, kes: 1) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri; 2) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, nende palgaastmestiku ning palgamäärad; 4) nimetab ametisse ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega; 5) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks; 6) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise eeskirjadest; 7) esindab ametiasutust pangas ja lepingute sõlmimisel. 28.4. Linnapea on linnavolikogu eestseisuse liige. 28.5. Linnapea esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud, samuti esitab linnavolikogule kinnitamiseks ametiasutuse hallatavate asutuste põhimäärused. 28.6. Linnapea esindab Türi linna vastavalt linna esindamise korrale, samuti linnavalitsust ja ametiasutust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui välismaal. 28.7. Linnapea juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. 28.8. Linnapea esindab linna, linnavalitsust ja ametiasutust ilma erivolituseta kohtus. 28.9. Linnapea täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid. 29. Linnapea asendamine 29.1. Linnapead asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, samuti haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega aselinnapea. 29.2. Aselinnapea valitakse linnapea ettepanekul linnavalitsuse liikmete hulgast. Linnavolikogu valib aselinnapea salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. 29.3. Linnapea ja aselinnapea äraolekul asendab linnapead kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema linna- või vallavalitsuse liikme staaiga linnavalitsuse liige. 30. Umbusalduse avaldamine linnapeale 30.1. Umbusalduse avaldamise linnapeale võib algatada vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 30.2. Linnapeale ei saa umbusaldust avaldada linnapea puhkusel, teenistuslähetuses või haiguslehel olemise ajal. 30.3. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 31. Hüvitused ametist vabastamisel 31.1. Linnapeale võib maksta ametist vabastamisel hüvitust, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või linnapea lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita 1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on linnapeana töötanud 2–8 aastat; 2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on linnapeana töötanud rohkem kui kaheksa aastat. 31.2. Linnapeale ei või maksta hüvitist, kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel) või ta valitakse uuesti linnapeaks. 32. Linnasekretär 32.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 32.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 32.3. Linnasekretär võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse ja linnavolikogu istungitest. 32.4. Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleina tegutsevat ametiasutuse haldusosakonda ning esitab linnapeale ettepanekuid haldusosakonna ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide ning linnavalitsuse ja linnavolikogu protokollide avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad; 5) esindab Türi linna erivolitusteta kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab linnavalitsuse kui ametiasutuse vapipitsatit ning linna riigivapipitsatit; 7) osaleb linnavalitsuse ja linnavolikogu istungite ettevalmistamisel ja organiseerib istungite protokollimise; 8) annab haldusosakonna sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) täidab teisi seaduste, käesoleva põhimääruse ja ametijuhendiga linnasekretärile pandud ülesandeid. 32.5. Linnasekretäri asendaja või kohusetäitja määrab linnapea oma käskkirjaga. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning alates 01.01.2002 peab ta vastama käesoleva põhimääruse punktis 32.2 sätestatud tingimustele. III. TÜRI LINNA AMETIASUTUS JA AMETIASUTUSE HALLATAV ASUTUS 33. Türi linna ametiasutus 33.1. Türi linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linna asutus, mida finantseeritakse linnaeelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutus ei ole juriidiline isik. 33.2. Ametiasutus esindab oma tegevuses Türi linna ning täidab seadusest tulenevaid ning linnavalitsuse ja linnavolikogu antud ülesandeid. 33.3. Ametiasutuse ametlik nimetus on TÜRI LINNAVALITSUS. 33.4. Ametiasutuse postiaadress on Kohtu 2, 72213 Türi linn, Järvamaa. 33.5. Ametiasutusel on oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 33.6. Ametiasutus omab õigusi ja täidab kohustusi oma osakondade kaudu. Ametiasutuse osakonnad on: 1) haldusosakond, mis tegutseb kantseleina; 2) eelarveosakond; 3) humanitaarosakond; 4) linnamajandusosakond; 5) sotsiaalosakond. 33.7. Ametiasutuse osakonnad tegutsevad osakondade põhimääruste alusel. Osakondade põhimäärused kinnitab, muudab ja tühistab linnavolikogu linnapea ettepanekul. 33.8. Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab linnapea. 33.9. Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on linna teenistuja. Teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgaastmestiku kinnitab linnavolikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse või võtab tööle linnapea. 33.10. Linna teenistus toimub Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. 33.11. Ametiasutusel on oma sümbolid. 33.11.1. Ametiasutusel on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on Türi linna vapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Vabariik» ja alumist äärt mööda sõnad «TÜRI LINNAVALITSUS». 33.11.2. Ametiasutuse kirjaplangil, üldpangil ning linnapea ja linnasekretäri käskkirjade plangil kasutatakse Türi linna vapi kujutist. 34. Türi linna ametiasutuse hallatav asutus 34.1. Türi linna ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. 34.2. Hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsustab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Ettepanek peab sisaldama seletuskirja hallatava asutuse loomise vajalikkusest, hallatava asutuse tegevuseks vajaliku vara olemasolu, töötajate arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. 34.3. Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või tühistamise eelnõu töötab välja linnavalitsus. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või tühistamise linnavolikogu. 34.4. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib linnapea vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. 34.5. Hallatavat asutust finantseeritakse linnaeelarvest, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 35. Türi linna ametiasutus ja hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. IV. LINNAVARA JA LINNAMAJANDUS 1. jagu. Linnavara 36. Linnavara mõiste ja arvestus 36.1. Linnavara on: 1) Türi linnale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad; 2) Türi linna kasuks seatud piiratud asjaõigused; 3) linnavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu; 4) linnale kuuluvad väärtpaberid; 5) muud Türi linnale kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 36.2. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. 36.3. Linnavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 36.4. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist vara väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. 37. Linnavara omandamine ja linnale rahaliste kohustuste võtmine 37.1. Linnavara omandatakse linna huvides. 37.2. Linnavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine; 2) ostueesõiguse kasutamine; 3) linnale vara pärandamine, kinkimine, annetamine; 4) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 5) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 6) igamine; 7) muud seadusega sätestatud viisid. 37.3. Vallasvara ostmise, milleks on kinnitatud eelarves olemas vahendid, otsustab ametiasutusele soetatava vara korral linnavalitsus, hallatavale asutusele soetatava vara korral vastava hallatava asutuse juht. Vallasvara ostmise, mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab linnavolikogu. 37.4. Kinnisvara soetamine toimub linnavolikogu otsuse alusel ja määratud korras. 37.5. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise või mittekasutamise otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise ettepanekus peab olema näidatud selle kasutamise otstarve ja vajalik finantseerimisallikas. 37.6. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud vara või kingi vastuvõtmise linnavolikogu, teistel juhtudel linnavalitsus. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab linnavalitsus. Pärandvara või kingi valdajaks jääb linna ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. 37.7. Riigivara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub õigusaktidega sätestatud korras. 37.8. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise hanke korras korraldab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale, tunnistades ka pakkumise edukaks või ebaõnnestunuks. Hankelepingu sõlmib linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks linnavolikogu. 38. Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine 38.1. Linnavara valdamine on linnavara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 38.1.1. Linnavara valdajad on: 1) Türi linn ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) rendi-, üüri-, kasutus- või mõne muu lepingu alusel linnavara valdav isik. 38.1.2. Isikud, kes valdavad linnavara lepingute alusel, on linnavara otsesed valdajad. Linnavara kaudseks valdajaks jääb Türi linn. 38.1.3. Linnavara valdaja on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutuse. 38.1.4. Linnavara üleandmise valdajale või ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara ja tervikvara puhul linnavolikogu, vallasvara puhul linnavalitsus. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks. 38.1.5. Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse vara soetamisaeg, vara koosseis, vara seisukord ning vara soetamis- ja jääkmaksumus. 38.2. Linnavara kasutamine on linnavara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 38.2.1. Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) linnale tulu saamiseks. 38.2.2. Linnavolikogu otsuse alusel võib muuta linnavara otstarvet, samuti seada õigusaktidega selle kasutamiseks piiranguid. 38.2.3. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad jne) ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. Linnavolikogu võib määrata avalikuks otstarbeks kasutatavale linnavarale kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest. 38.2.4. Teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise tagab linnavalitsus. 38.2.5. Linna valitsemiseks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning linna ametiasutustele ja hallatavale asutusele nende põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 38.2.6. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Tervikvara ja kinnisvara edasise kasutamise kohta teeb linnavalitsuse ettepanekul otsuse linnavolikogu, teistel juhtudel otsustab vara kasutamise linnavalitsus. 38.2.7. Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks ega ole otsustatud võõrandada, võib seda kasutada linnale tulu saamiseks. 38.2.8. Tulu saamiseks võib linnavara: 1) paigutada äriühingutesse; 2) anda rendile või üürile; 3) koormata piiratud asjaõigustega. 38.2.9. Linnavara paigutamise äriühingutesse otsustab linnavolikogu. 38.2.10. Linnavara rendile andmine toimub: 1) eelläbirääkimisega pakkumisel; 2) avalikul või piiratud enampakkumisel; 4) määratud viisil pakkumisel; 5) muul õigusaktidega määratud viisil. 38.2.11. Punktis 38.2.10 märgitud rendile andmise viisi määrab ning rentniku valib linnavalitsus või tema volitatud isik. Rendi hinna kehtestab linnavalitsus. 38.2.12. Linnavara võib anda ka tasuta kasutusele, kui kasutajaks või kasutajateks on: 1) hoolekandeasutus; 2) mittetulundusühing; 3) sihtasutus või fond; 4) ühiskondlike ürituste korraldaja. 38.2.13. Tasuta kasutamisele andmise punktis 38.2.12 märgitud kasutajatele otsustab linnavalitsus või tema volitatud isik. 38.2.14. Rendile või tasuta kasutamisele andmise punktides 38.2.10 ja 38.2.12 reguleerimata juhtudel ja tingimustel otsustab linnavolikogu. 38.3. Linnavara käsutamine on linnavara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või ärakasutamise teel. 38.3.1. Linnavara võõrandatakse või koormatakse. 38.3.2. Linnavara tohib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud avaliku kasutamise või linna valitsemiseks jaoks kõlbmatuks ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine seda vara omamata ei ole võimalik; 4) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikku huvi teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 6) linnavara ei anna tulu; 7) muudel seaduses või linnavolikogu määratud juhtudel. 38.3.3. Linnavara võõrandamise korraldaja on linnavalitsus või käesolevas põhimääruses määratud juhtudel hallatava asutuse juht. 38.3.4. Linnavara võõrandamise viisid on: 1) linnavara erastamine; 2) linnavara müümine; 3) linnavara tasuta üleandmine. 38.3.5. Erastamise teel võõrandatakse linnavara, mis on antud linna omandisse erastamiskohustusega või on kantud linnavolikogu otsusega erastamisnimekirja. 38.3.6. Linnavara erastamise aluseks linnas on linnavolikogu kinnitatud: 1) erastamisnimekiri, mis koostatakse linnavalitsuse ettepanekul, 2) vähemalt korra aastas koostatud ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldatud erastamisprogramm. 38.3.7. Erastamise korraldaja on linnavalitsus. 38.3.8. Erastamise korraldajal on õigus erastamise läbiviimiseks moodustada komisjone ning sõlmida lepinguid teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega. 38.3.9. Linnale kuuluvate eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 38.3.10. Linnavara müüakse: 1) avaliku enampakkumise teel; 2) otsustuskorras. 38.3.11. Linnavara müügi otsustab ja müümise viisi määrab linnavolikogu, kui: 1) võõrandatakse kinnisvara; 2) võõrandatakse hooneid ja ehitisi kui vallasvara; 3) võõrandatakse põhimääruse punkti 38.1.4 mõttes linna tervikvara; 4) muu linnavara, mille harilik väärtus ületab 40 000 krooni; 5) vara võõrandatakse isikule, kes vajab seda vara töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine seda vara omamata ei ole võimalik. 38.3.12. Teistel juhtudel otsustab vara müümise ja määrab müümise viisi linnavalitsus või tema volitatud isik. 38.3.13. Ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtidel on õigus müüa nende valduses ja kasutuses olevat vallasvara käesoleva põhimääruse punktis 38.3.2 määratud juhtudel, kui vara harilik väärtus on kuni 10 000 krooni. Vallasvara, mille harilik väärtus on 10 000 – 40 000 krooni, võib asutuse juht müüa ainult linnavalitsuse loal ja määratud viisil. 38.3.14. Linnavara enampakkumisega müügi korral: 1) määratakse enampakkumise tingimused, alghind, osavõtumaks ja tagatisraha ning ostu-müügilepingu tingimused; 2) määrab linnavalitsus enampakkumise läbiviijaks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuulub kaks linnavalitsuse või linnavolikogu liiget; 3) teatatakse enampakkumise läbiviimisest vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes. 38.3.15. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui vara müügihind on üle 40 000 krooni. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus, kui vara müügihind on 40 000 krooni või alla selle. 38.3.16. Otsustuskorras võib linnavara müüa, kui seadustest ei tulene kohustust võõrandada linnavara avaliku enampakkumise teel ning on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) müüdava vara harilik väärtus ei ületa 40 000 krooni ja vara kujutab endast tervikvarast eraldatud osa; 2) varaks on kaubad, mille hind on tariifidega määratud; 3) vara müümine enampakkumise korras ei andnud soovitud tulemusi; 4) linnavara müüakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamata ei ole võimalik; 5) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 6) müüdavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 38.3.17. Linnavara tasuta üleandmise otsustab linnavolikogu, kui vara harilik väärtus ületab 10 000 krooni. Väiksema hariliku väärtusega vara tasuta üleandmise otsustab linnavalitsus või tema volitatud isik. 38.3.18. Linnavara võib koormata hoonestusõigusega, samuti teiste seadustega lubatud piiratud asjaõigustega. 38.3.19. Hoonestusõigus seatakse hoonestatud või hoonestamata maale. 38.3.20. Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmine toimub: 1) eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) piiratud enampakkumise korras; 3) avaliku enampakkumise korras. Pakkumise liigi, piirangud ja tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab linnavolikogu või tema määratud korras linnavalitsus. 38.3.21. Hoonestusõiguse seadmise korraldaja on linnavalitsus. 38.3.22. Linnavara koormamise teiste piiratud asjaõigustega otsustab linnavolikogu, kui koormatakse kinnisasja. Kõigil teistel juhtudel otsustab linnavara koormamise linnavalitsus. 39. Linnavara mahakandmine 39.1. Linnavara kuulub mahakandmisele, kui: 1) vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) vara edasine kasutamine ei ole majanduslikult tasuv ning võõrandamine ei õnnestunud; 3) ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. Sellisel juhul on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja jääkmaksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 39.2. Linnavara mahakandmise otsustab linnavolikogu, kui vara jääkväärtus on suurem kui 25 000 krooni. Kuni 25 000-kroonise jääkväärtusega linnavara mahakandmise otsustab linnavalitsus. 2. jagu. Linnaeelarve 40. Linnaeelarve mõiste, tulud, kulud ja kehtivus 40.1. Linnaeelarve on iseseisev eelarve, mis koosneb Türi linna ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 40.2. Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised hallatavatelt asutustelt ja linnavaradest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 40.3. Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 40.4. Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 41. Linnaeelarve koostamine 41.1. Linnaeelarve koostamine algab linnaeelarve eelnõu koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. 41.2. Linnaeelarve eelnõu koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 41.3. Linnaeelarve eelnõu koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 41.4. Linnaeelarve eelnõu koostab linnavalitsus kõigi ametiasutuse osakondade ja hallatavate asutuste esitatud alaeelarvete eelnõude alusel. Linnavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. 41.5. Linnavalitsus valmistab linnavolikogu märtsikuu istungiks ette linnaeelarve koostamise töögraafiku. 41.6. Ametiasutuse eelarve- ja majandusosakond valmistab linnaeelarvest laekuvate vahendite osas linnavolikogu komisjonidele ette eelarve kulude proportsioonide aruteluks järgmised materjalid: 1) eelneva kolme aasta eelarvete kulude proportsioonid; 2) eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 3) eelmise aasta investeeringute täitmise aruande. 41.7. Linnavalitsus koostöös linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga koostab eelarve omatulude plaani ja esitab selle arutamiseks linnavolikogu eestseisusele. 41.8. Linnavolikogu alatised komisjonid arutavad eelarve kulude proportsioone ja esitavad oma taotluse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 41.9. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon valmistab ette esitatud taotluste koondi koos omapoolsete kommentaaridega linnavolikogu eestseisusele. 41.10. Linnavolikogu eestseisus esitab linnavolikogule eelarve kulude proportsioonide määruse eelnõu. 41.11. Linnaeelarve kulude proportsioonid elualade lõikes linnaeelarvest tulevate vahendite osas määrab linnavolikogu vastavalt kehtestatud eelarve koostamise ajagraafikule. 41.12. Edasist linnaeelarve eelnõu koostamist organiseerib eelarve- ja majandusosakond, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab kinnitatud kulude proportsioonide alusel linnavalitsusele eelarve piirsummade eelnõu. Pärast piirsummade heakskiitmist linnavalitsuse poolt teatab eelarve- ja majanduskomisjon ametiasutuse osakondade ja hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud näitajad ja jagab välja vastavad vormid, lähtudes linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise ajagraafikust. 41.13. Alaeelarve on ametiasutuse ja hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). Asutuse ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. 41.14. Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad alaeelarvete koostajad: 1) tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 2) kinni pidama kokkuhoiureiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3) esitama alaeelarve eelnõu linnavalitsusele vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise ajagraafikule. 41.15. Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib eelarve- ja majandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. 41.16. Linnaeelarvest finantseeritavate asutuste palgafondi aluseks on asutuste töötajate koosseisud. Koosseisud kinnitab linnavalitsus. Ametiasutuse teenistujate koosseisu kinnitab linnavolikogu. 41.17. Esitatud alaeelarvete baasil koostab eelarve- ja majandusosakond linnaeelarve tulude ja kulude loendi. 41.18. Linnavolikogu eestseisus koostab eelarve investeeringute jaotuse objektide lõikes ja esitab selle linnavolikogule. 41.19. Eelarve- ja majandusosakond esitab linnaeelarve määruse eelnõu linnavalitsusele läbivaatamiseks vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise ajagraafikule. 41.20. Linnavalitsuse heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 41.21. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi ja esitab selle linnavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõu ja edastab selle linnavolikogule. 41.22. Linnavolikogu viib läbi linnaeelarve esimese lugemise. 41.23. Linnavolikogu komisjonid vaatavad läbi linnaeelarve eelnõu ja esitavad linnavolikogule omapoolsed seisukohad ja ettepanekud vastavalt linnavolikogu kinnitatud eelarve koostamise ajagraafikule. 41.24. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab eelarve eelnõu linnavolikogu eestseisusele. 41.25. Linnaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused linnaeelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega linnavalitsusele või linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 41.26. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt linnaeelarve teisel lugemisel. Eelarve- ja majanduskomisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonis heakskiidetud parandusettepanekute alusel tehakse linnaeelarves parandused. 41.27. Linnavolikogu vaatab läbi teisele lugemisele esitatud linnaeelarve eelnõu ja esitatud parandusettepanekud. 41.28. Linnavalitsus koos linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistab ette linnaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel vastuvõetud parandusi. 41.29. Enne eelarve eelnõu üleandmist linnavolikogule teatab linnavalitsus eelarve eelnõus ettenähtud riigiabist Rahandusministeeriumile kirjalikult vastavalt konkurentsiseaduse § 21 lõikele 4. 41.30. Linnaeelarve eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne eelarve kinnitamiseks planeeritud linnavolikogu istungit linnaelanikele. Eelarve eelnõu avalikustatakse tutvumiseks koos seletuskirjaga Türi Raamatukogus ja ametiasutuse haldusosakonnas. Linnaeelarve eelnõu avalikust väljapanekust teavitatakse linnaelanikke ajalehe Türi Rahvaleht kaudu. 42. Linnaeelarve vastuvõtmine ja jõustumine 42.1. Linnavolikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva linnaeelarve. 42.2. Linnaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. 42.3. Ametiasutuse ja hallatavate asutuste kahekohaliste artiklite jaotuse kinnitab linnavalitsus ja väljastab asutustele ärakirjana. 42.4. Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni linnaeelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 42.5. Vastuvõetud linnaeelarve avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht ja Türi Raamatukogus. Linnaeelarve on kättesaadav ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakonnas. 43. Linnaeelarve täitmine 43.1. Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 43.2. Linnaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti linnaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 43.3. Linnaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Linnaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 43.4. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägematute kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. 43.5. Linnaeelarve vaba jäägi suunamise otsustab linnavolikogu. 43.6. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 43.7. Linnaeelarve täitmise kontrolli korraldab linnavalitsus. 43.8. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 43.9. Kulude finantseerimine toimub vastavalt ametiasutuse osakonnajuhataja või hallatava asutuse juhi kirjalikule taotlusele. 43.10. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasine kasutamine määratakse eelarve seletuskirjaga. Linnaeelarve täitmist kontrollib linnavalitsus vastavalt revideerimise eeskirjadele. 43.11. Linnaeelarve täitmise käiku arutatakse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonis kord kvartalis, vajadusel linnavolikogus. Linnaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitatakse välja võimalused (reservid) linna tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 43.12. Linnaeelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud linnaeelarve struktuurile. 43.13. Hallatavate asutuste juhid annavad linnavalitsusele aru linnaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. 43.14. Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. 43.15. Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu. Kuu aega enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist esitab linnavalitsus selle linnavolikogu revisjoni- ning eelarve- ja majanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. 43.16. Linnaeelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks ajalehes Türi Rahvaleht ja Türi Raamatukogus. Linnaeelarve täitmise aruanne on kättesaadav ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakondades. 44. Linnaeelarve muutmine, lisaeelarve 44.1. Eelarveaasta jooksul linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on linnavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest linnavolikogu. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava osakonna ja/või asutuse juht otsest vastutust. 44.2. Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse linnavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistatakse alaeelarve muudatus. 44.3. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või linnavalitsuse reservfondist, esitab linnavolikogu eelarve- ja majandusosakond kinnitamiseks linnavolikogule koos eelarve täitmise materjalidega. 44.4. Täiendavate tulude laekumisel võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. 44.5. Hallatavate asutuste eelarves kinnitatud töötasufondi on lubatud muuta ainult linnavalitsuse korralduse alusel. 44.6. Lisaeelarve ja linnaeelarve muudatused võetakse vastu samadel alustel kui põhieelarve. 44.7. Lisaeelarve ja linnaeelarve muudatused avalikustatakse ajalehes Türi Rahvaleht ja Türi Raamatukogus ning on kättesaadavad ka ametiasutuse haldus- ja eelarveosakondades. 45. Laenude võtmine 45.1. Kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ning valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised. 45.2. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. 45.3. Laenu võib võtta punktis 45.1 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik. 45.4. Laenu ei või tagada linnavaraga. 46. Kohalikud maksud ja koormised 46.1. Linnavolikogul on õigus kohalike maksude seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 46.2. Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada koormisi. 46.3. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 46.4. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 46.5. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 46.6. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 46.7. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus ametiasutuse linnamajandusosakonna vastava ametniku kaudu. 46.8. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 46.9. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 46.10. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 3. jagu. Majandustegevus 47. Linna majandustegevus on: 1) tasuliste teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 48. Linna osalemine äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 48.1. Peale ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise võib linn teenuste osutamiseks olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 48.2. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 48.3. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 49. Lepingud 49.1. Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 49.2. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud on: 1) linnapea; 2) hallatava asutuse juht asutuse põhimääruses märgitud ülesannete täitmiseks; 3) linnavolikogu määratud juhtudel linnavolikogu esimees või aseesimees; 4) teised isikud alapunktides 1–3 märgitud isikute lihtkirjalike volikirjade alusel. V. TÜRI LINNA ARENGU KAVANDAMINE 50. Türi linna arengukava 50.1. Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade seisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 50.2. Linna arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, kavandatakse arengukava selleks perioodiks. 50.3. Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) linna üldplaneeringule; 3) rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning investeeringute kavandamisele sõltumata nende allikast; 4) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 50.4. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 50.5. Arengukava koostamise korra kehtestab linnavolikogu iga arengukava koostamise eel, määrates ära arengukava struktuuri, koostamise etapid ning arengukava eelnõu väljatöötajad eluvaldkondade lõikes. Arengukava koostamiseks võib linnavolikogu moodustada komisjone, kaasata eksperte või tellida arengukava koostamine tellimustööna. 50.6. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 50.7. Linna arengukava või selle muutmise eelnõu esitatakse vähemalt kuu aega enne arengukava kinnitamist või muutmist avalikuks aruteluks. Arengukava eelnõu avalikustatakse Türi Raamatukogus ja ametiasutuse haldusosakonnas. Eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse teade ajalehtedes Türi Rahvaleht ja Järva Teataja. 50.8. Arengukava kinnitab või muudab linnavolikogu pärast arengukava avalikku arutelu. 50.9. Arengukava on kättesaadav igale linnaelanikule ametiasutuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus. 51. Linna planeerimine ja linnaehitus 51.1. Linna planeerimisel ning ehituskorraldusel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest, linna üldplaneeringust, detailplaneeringutest, linna ehitusmäärusest ja teistest õigusaktidest. 51.2. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi kohta ning sellega luuakse eeldused linna tasakaalustatud territoriaal-majanduslikuks arendamiseks ja ümberkorraldamiseks. 51.3. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse linna väiksema osa kohta ning mis on ehituseelnõude koostamise ning lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 52. Kultuuriväärtuste kaitse 52.1. Linna omavalitsusorganid tagavad linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise. 52.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamine, kasutamine ja käsutamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ning linnavolikogu õigusaktide alusel. 53. Keskkonnakaitse 53.1. Linna omavalitsusorganid tagavad tervisliku elukeskkonna ning linna territooriumil asuvate looduslike koosluste ja objektide säilimise. 53.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub õigusaktide alusel. 53.3. Lähtuvalt Eesti Vabariigi seadustest on linna omavalitsusorganitel õigus piirata ka kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse linna heakorraeeskirjas või linnavolikogu õigusaktides. VI. TÜRI LINNA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE 54. Linna esindamise mõiste ja alused 54.1. Linna esindamise all mõistetakse linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 54.2. Linna esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 55. Linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajad 55.1. Linna esindavad: 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavolikogu liige; 4) linnavalitsus; 5) linnapea; 6) linnavalitsuse liige; 7) linna ametiasutuse teenistuja; 8) hallatava asutuse juht. 55.2. Kokkuleppel võivad esindusorganid või isikud esindada linna ühiselt. 55.3. Linnavolikogu esindab linna: 1) seadustega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 5) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes parteide, erakondade, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 55.4. Linnavolikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; 2) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 3) suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega linnavolikogu töö avalikustamiseks; 5) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnavolikogu pädevuse piires; 6) avalikel üritustel linnas või mujal; 7) muude linnavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel linnavolikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust. 55.5. Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogu aseesimees või mõni teine linnavolikogu liige talle linnavolikogu esimehe antud volituste piires, kui esindamise funktsioon ei ole delegeeritud linnapeale. 55.6. Linnavolikogu liige esindab linna linnavolikogult või linnavolikogu esimehelt saadud volituste alusel. 55.7. Linnavalitsus esindab linna: 1) Eesti Vabariigi seadusandlike aktide ja linnavolikogu õigusaktide alusel linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega. 55.8. Linnapea esindab linna: 1) suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja riiklike ametite ning nende kohalike struktuuridega; 2) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 3) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; 5) suhetes tulundusorganisatsioonide, ettevõtete ja asutustega; 6) suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 7) linnavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 9) avalikel üritustel, kus on esindatud Türi linn; 10) linnavalitsuse pädevuses olevates küsimustes linnavalitsuselt saadud volituste alusel. 55.9. Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel aselinnapea või mõni teine linnavalitsuse liige talle linnapea antud volituste piires. 55.10. Linnavalitsuse liige esindab linna linnavalitsuselt või linnapealt saadud volituste alusel. 55.11. Linna ametiasutuse teenistuses olev ametiisik esindab linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt linnapea kehtestatud tööjaotusele ning ametijuhenditele, kui linnapea ei ole andnud lisavolitusi. 55.12. Hallatava asutuse juht esindab linna füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt asutuse põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisel, kui linnavalitsus, linnavolikogu või linnapea ei ole neile andnud lisavolitusi. 56. Linna esindamine kohtus Linna esindavad kohtus linnapea ja linnasekretär ilma erivolitusteta ning teised linnavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud linnapea või linnasekretäri antud volituse alusel. Linnavolikogu võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja. 57. Linna esindamine ametliku delegatsiooni poolt 57.1. Linna esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada linnavolikogu, linnavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. 57.2. Linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega. 57.3. Linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega. 57.4. Linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu liikmete osas linnavolikogu oma otsusega ja linnavalitsuse esindajate osas linnavalitsus oma korraldusega. 57.5. Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata linnavolikogu esimees oma pädevuse piires või linnapea oma pädevus piires, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt linnavolikogu või linnavalitsust. VII. TÜRI LINNA AUKODANIK, AURAAMAT JA AUMÄRGID 58. Türi linna aukodanik 58.1. Türi linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikule linnapoolse erilise austuse avaldusena linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. 58.2. Türi linna aukodanikule omistatakse Türi linna suur vapimärk ning linna aukodanik kantakse Türi linna auraamatusse. 58.3. Türi linna aukodaniku nimetuse võib anda ka välisriigi kodanikule. 58.4. Türi linna aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel, samuti linnavalitsusel ja linnavolikogul. 58.5. Türi linna aukodaniku nimetuse taotlus esitatakse kirjalikult linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. juuniks. 58.6. Türi Linnavalitsus avalikustab esitatud kandidaadid vähemalt kaks nädalat enne aukodaniku valimist Türi Raamatukogus ja ajalehes Türi Rahvaleht. 58.7. Türi linna aukodaniku nimetuse andmise otsustab linnavolikogu. Aukodaniku nimetuse andmine tõendatakse aukodaniku tunnistusega, millele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Aukodaniku tunnistuse vormi kehtestab linnavalitsus korraldusega. 58.8. Türi linna aukodaniku teenete kirjeldus koos taotlusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde. 59. Türi linna auraamat 59.1. Türi linna auraamatut peetakse linna ametiasutuses. 59.2. Auraamatusse kantakse: 1) aukodaniku eluloolised andmed; 5) aukodaniku värviline foto mõõtmetega 10x15; 6) linnavolikogu otsuse number ja kuupäev; 7) teenete kirjeldus; 8) suure vapimärgi number. 59.3. Auraamatu hoidmise ja sellesse kannete tegemise korraldab linnapea. 60. Türi linna suur vapimärk 60.1. Suur vapimärk antakse linnavolikogu otsusega üksikisikule, kes on pälvinud Türi linna aukodaniku nimetuse. 60.2. Suur vapimärk on 65-mm läbimõõduga kuueharuline hõbedane täht. Tähe peal asetseb 35-mm läbimõõduga emailitud kilp. Kilp on jagatud neljaks võrdselt kahanevate raadiustega ringiks, mis on ümbritsetud 1-mm hõbedase raamiga. Esimene, kolmas ja neljas ring on valged, teine sinine. Kilbil asetseb emailitud Türi linna vapp (lisa 5). 60.3. Suur vapimärk kuulub aukodaniku tunnistuse juurde. 60.4. Suur vapimärk koos aukodaniku tunnistusega antakse vapimärgi kavalerile kätte Türi linna aastapäeval, 2. juulil. 60.5. Suure vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte linnavolikogu esimees või linnapea. 60.6. Ühele isikule antakse suur vapimärk ainult üks kord. 60.7. Suurt vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt. 60.8. Suured vapimärgid on nummerdatud. 60.9. Suur vapimärk ei kuulu asendamisele. 61. Türi linna väike vapimärk 61.1. Türi linna väike vapimärk (edaspidi väike vapimärk) omistatakse Türi linnale osutatud teenete ja saavutuste tunnustamiseks ning austuse avaldamiseks. 61.2. Väike vapimärk antakse üksikisikule. 61.3. Väikese vapimärgi kirjelduse ning selle andmise korra kinnitab linnavalitsus korraldusega. 61.4. Väikese vapimärgi andmise otsustab linnavalitsus. 61.5. Väikese vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte kas linnapea või linnapea volitatud isik. 61.6. Väike vapimärk ei kuulu asendamisele. 61.7. Väikest vapimärki ei anta postuumselt. VIII. LÕPPSÄTTED 62. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on linnavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega.