Rakvere Linnavolikogu — Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 66, 993

Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Rakvere linna jäätmehoolduseeskiri» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rakvere Linnavolikogu 15. mai 1997. a määrus nr 11 «Rakvere linna jäätmekäitluseeskirja kinnitamine» ning Rakvere Linavolikogu 5. juuni 1997. a määrus nr 12 «Rakvere linna reovee ja fekaalide käitluse eeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Mihkel Juhkami Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määrusega nr 7 RAKVERE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Rakvere linna haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna saavutamine ning säilitamine Rakvere linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Rakvere linna haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Rakvere linnas korraldab Rakvere Linnavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ning Rakvere linna põhimäärusele. II. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmehaldaja. Kui jäätmehaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik või elamu omanik kui vallasasja omanik. 6. Rakvere linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 7. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 7.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 7.2. valmistada ja kasutada selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 8. Linnavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist. 9. Jäätmetekitaja ja jäätmehaldaja on kohustatud täitma linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks. Vastava kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, plastik, tetrapakk, tekstiil, puit jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 10. Teisese toorme kogumisvahenditesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 11. Eraldi kogutavate jäätmete, välja arvatud olmejäätmed, kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktandmeid sisaldava infoga. 12. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei haiseks, ei ohustaks tervist ega määriks kogumisvahendeid. 13. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 13.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 13.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 14. Jäätmetekitaja ülesanne on vähendada jäätmeid ning neid ohutul viisil käidelda (koguda, sorteerida, taaskasutada) või anda need üle jäätmeluba omavale ettevõttele. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTIMINE 15. Jäätmetekitaja ja kinnistu omaniku kohustused: 15.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 15.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid; 15.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheliste kohustuste jaotus lepinguga; 15.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 16. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele ega keskkonnale. 17. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, nii maapealset kui ka maa-alust, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu ja tolmamist takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – lekke vältimist. 18. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete mõjuvalda ega olla kättesaadavad loomadele ja lindudele. 19. Kogumisvahendi puhtuse, desinfitseerimise (kärbeste tõrje) ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel vastutab kinnistu omanik. 20. Avalikesse kohtadesse paigaldab prügikogumisvahendid, vastutab nende korrashoiu ja tühjendamise eest linnavalitsus. 21. Avalike ürituste paigad varustab kogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib kogu ürituse käigus tekkinud prügi kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppu, kui linnavalitsuse poolt väljaantud loal ei ole sätestatud teisiti. 22. Jäätmete kogumisvahendid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust. 23. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri täismass ei ületaks piirnorme 0,1 m3 – 50 kg; 0,8 m3 – 400 kg; 1,0 m3 – 500 kg jne. 24. Kui kasutatakse jäätmeruumi või varikatusealust, siis sissepääs jäätmeruumi või katusealusesse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu, puhtuse ja esteetilise väljanägemise eest vastutab omanik või kinnistu haldaja. 25. Jäätmehaldaja on kohustatud järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 26. Klaaspakendid tuleb panna linna territooriumil asuvatesse klaaspakendite kogumise mahutitesse või anda klaastaara vastuvõtupunktidesse. Samuti tuleb kogumismahutitesse panna plastikpakendid ja tetrapakendid. Lehtklaasi panek klaaspakendi kogumismahutisse on keelatud. 27. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib panna mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 28. Kuum tuhk kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevasse mahutisse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib panna tihedas ja vastupidavas suletud pakendis olmejäätmete kogumisvahendisse. 29. Vanametall tuleb üle anda metalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 30. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 31. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi panna – ohtlikke jäätmeid; – kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – fekaale (käimlajäätmeid); – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid, jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 32. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või jäätmetekitaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – ohtlike jäätmete liikuv kogumispunkt; – spetsiaalsed jäätmete vastuvõtukohad; – kompostimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. 33. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust tohivad linnas läbi viia ainult tegutsemisluba omavad ettevõtted. 34. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult linnavalitsuse määratud jäätmekäitluskohtadesse nende lahtiolekuaegadel. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub Ussimäe prügilas (kuni see ei ole muudetud). 35. Jäätmete vedu teostav ettevõte on kohustatud: 35.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 35.2. koguma kokku kogumisvahendite tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 35.3. korraldama jäätmete vedu nii, et ei häiritaks elanikke; 35.4. jäätmete vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21–7 ning pühapäeviti ja riiklikel pühadel. 36. Jäätmete veo ettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid juhtudel, kui: 36.1. konteineri mass ületab punktis 23 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Jäätmetekitajal tuleb jäätmete äraveoks tellida mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud eriveok; 36.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressituse, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 37. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid; vajadusel võivad seda teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 38. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi sorteerida jäätmeid jäätmeveokis ja jäätmetekitaja territooriumil ning jäätmeid jäätmekäitlusettevõtte territooriumilt loata välja viia. IV. KINNISTU OMANIKU, HALDAJA VÕI JÄÄTMETEKITAJA TOIMINGUD 39. Kinnistu omanik, haldaja või jäätmetekitaja on kohustatud: 39.1. sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 39.2. juhul, kui ta viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila haldaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta, mida tuleb säilitada ühe aasta jooksul ning esitada järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel; 39.3. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 39.4. jäätmete vedamisel järgima kõiki sellekohaste õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 39.5. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 40. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes soojustatud kompostimisvahendites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmeid). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt 15 m kaugusel ükskõik millisest joogiveekaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 41. Jäätmete kompostimine ei tohi kaasa tuua naaberkinnistu haldaja heaolu halvenemist. 42. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostimisvahendites. 43. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata reovee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 44. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele vastavat teenust osutav ettevõte, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.Tühjendusfirma poolt väljaantud maksekviitung tuleb säilitada üks aasta ja esitada järelevalvet teostavale isikule. 45. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 46. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 47. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 48. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud või kaetud kilega. 49. Puhastusseadmete biomuda ei tohi kasutada aedade väetamiseks. 50. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 51. Omavoliline jäätmete põletamine on keelatud. 52. Ajavahemikus 15. septembrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud lahtises tules põletada oksi. 53. Kõik põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada linnavalitsusega ning Lääne-Viru Päästeteenistusega. 54. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine on keelatud (v.a kompostimine ja kinnistu pinnase täitmine inertse ehitusprügiga). 55. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud tavajäätmete prügilas. 56. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 57. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 58. Prügilasse ei tohi ladestada: – ohtlikke jäätmeid (vastavalt jäätmeseadusele); – vedeljäätmeid; – fekaale (käimlajäätmeid); – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeerivaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid (vastavalt jäätmeseadusele); – nakkusttekitavaid haigla- või loomakliinikujäätmeid (vastavalt jäätmeseadusele); – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju tervisele ja/või keskkonnale ei ole teada; – autorehve; – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada ning mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis. 59. Prügilasse vastuvõetavate jäätmete loetelu määratakse linnavalitsuse ja prügila haldaja poolt ning avaldatakse antud eeskirja lisana. 60. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 61. Prügilasse saabunud jäätmekoormaid tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Prügilasse mittelubatavad jäätmed tuleb nende omanikule tagastada, vormistades sellekohase akti kahes eksemplaris, millest üks antakse jäätmete omanikule ja teine säilitatakse prügila haldaja juures. 62. Tagastatud jäätmete omanik on kohustatud jäätmed sorteerima vastavalt aktis esitatud nõuetele ning vajadusel andma üle ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. 63. Prügilasse ladestatakse jäätmed jäätmekäitlusettevõtte vastava spetsialisti juhendamisel ning kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 64. Prügilat haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja prügilas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole prügila territooriumi. 65. Jäätmete väljavedu ja -viimine prügilast ilma vastava loata on keelatud. 66. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloaga määratud tingimustel. 67. Rakvere Linnavalitsus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 68. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb käituda vastavalt jäätmeseadusele. 69. Füüsiline isik annab majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed linnavalitsuse poolt määratud kogumispunkti (lisa – Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt). 70. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võib juriidilisest isikust jäätmetekitajatel olla ettevõttesisene ohtlike jäätmete hoiuruum, mis kooskõlastatakse Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse ja Rakvere Linnavalitsusega. 71. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nende tekkekohas spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema ehitatud sellisena, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike imbumist pinnasesse. 72. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 73. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud selgete juhistega säilituspaiga kasutamise kohta ning esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 74. Ohtlike jäätmete säilituspaiga valdajal peab olema leping, mis on sõlmitud tema ja litsentsi omava jäätmekäitlusettevõtte vahel. 75. Ohtlike jäätmete ajutises säilituspaigas ei tohi jäätmeid hoida üle ühe kalendriaasta. 76. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laborite, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised jäätmed ning lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. V. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 77. Jäätmekäitlusega seotud kulud kannab jäätmekorraldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 78. Jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri kehtestab linnavalitsus. 79. Volikogul on õigus nõuda linna haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikelt reaalkoormistena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks (juhindudes asjaõigusseaduse paragrahvidest 229–240). VI. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 80. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada linnavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab selle Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusele. 81. Jäätmeloa annab Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus. 82. Kõik jäätmetekitajad ja jäätmehaldajad on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 83. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning vastavalt jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõikele 5 registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 84. Linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas linnavalitsusele. VII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 85. Rakvere Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtetele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 86. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. VIII. JÄÄTMETEST PÕHJUSTATUD KESKKONNAREOSTUSE LIKVIDEERIMINE 87. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse otsuse alusel vastavalt jäätmeseadusele. Lisa 1 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED OÜ Leegever – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Kunderi 6, 44307 Rakvere telefon (232)27333 Ragn-Sells Eesti AS – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Keskpuiestee 8, 43125 Kiviõli Telefon/faks (233)74310 Rakveres Aadress: Kunderi 6, 44307 Rakvere Telefon (232)23313 Rakvere Linnahoolduse OÜ – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Kunderi 6, 44307 Rakvere Telefon (232)27803, fax (232)23313 AS MasP – ohtlike jäätmete kogumine ja transport Aadress: Laki 25, 12915 Tallinn Telefon 26393034, faks 26393434 AS VAANIA – pakendi kogumine ja transport Aadress: Komeedi 5, 10122 Tallinn Telefon 26311221, faks 26311220 Lisa 2 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE VASTUVÕTUPUNKTID AS Eesti Metallieksport – vanametalli kogumine ja transport Aadress: Raua 2, 44317 Rakvere telefon (232)25310, faks (232)25311 Klaastaara vastuvõtupunktid – Tallinna 62, Võidu 51, Rägavere 37, Narva 23B Klaaspakend, plastpakend, tetrapakend, alumiiniumpakend – kogumiskonteinerid – Lennuki tn elumajade vahelisel platsil – Tõrremäe kauplus Kesk 18 – Pesumaja Jakobsoni 5b – Nordi kaubahall Tallinna 68 – Taarapood Võidu 51 – Laada tn majade vahel Laada 6 – Vahtra pood Vahtra pst 69 – Tartu pood Tartu 1 – Lilleoru kauplus Tartu 55 – Killustiku kauplus Killustiku 15 – Linnuriik Tedre tn alguses – Piiri pood Rägavere tee 37 – Paula pood Seminari 18 – Võidu tn. suurte majade vahel Võidu 84 – Ly pood Vilde 6 – Laada tn 45/47 majade vahel Laada 45 Kompostimisväljak Lennuväljal Kasutatud autorehvide vastuvõtt – puudub (autorehve tuleb säilitada nende tekkekohas, st käigust kõrvaldamise kohas seni, kuni luuakse vastuvõtu võimalus). Lisa 3 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde OHTLIKE JÄÄTMETE VASTUVÕTUPUNKT JA VASTUVÕETAVATE OHTLIKE JÄÄTMETE NIMESTIK Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt – EIX bensiinitankla Parkali 8 Lahtiolekuajad: K 14–17; N 9–12 Ööpäevaringselt saab võtit tankla valvelauast. Vastu võetakse: 1. kasutatud õlisid ja õlijäätmeid, sh õlifiltreid ja -pakendeid; 2. värvi-, liimi- ja lakijäätmeid, nimetatud pakendeid ning nende ainetega määrdunud töövahendeid; 3. lahusteid; 4. taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid ning nende pakendeid; 5. vanu akusid ja akuvedelikke; 6. leeliseid ja pesuaineid; 7. väävel- ja soolhapet ning orgaanilisi happeid, sh äädik- ja sipelgahapet; 8. kasutamata jäänud või aegunud ravimeid ja farmaatsiatooteid; 9. elavhõbedakraadiklaase; 10. päevavalguslampe; 11. patareisid; 12. tundmatuid jäätmeid. Patareide kogumiskastid – Rakvere kauplustes ja Parkali 8 EIX tankla juures ohtlike jäätmete vastuvõtukonteiner. Lisa 4 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde REOVEE JA FEKAALIDE PURGIMISKAEV – PUHASTUSSEADMETE JUURES MOONAKÜLAS Tavajäätmete prügila Aadress: Ussimäe, Sõmeru vald Telefon (232) 43 182 Avatud 24 h Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad TAVA- JA PÜSIJÄÄTMETE PRÜGILAS VASTUVÕETAVATE JÄÄTMETE NIMEKIRI 1. Olmejäätmed 2. Segaolmejäätmed 3. Tavajäätmed 4. Riskijäätmed 5. Tootmisjäätmed 6. Ehitusjäätmed 7. Aiajäätmed 8. Biolagundatavad jäätmed 9. Heitmed 10. Reoveepuhastite setted 11. Püsijäätmed 12. Mahukad jäätmed, v.a autorehvid Lisa 5 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJAS KASUTUSELOLEVAD MÕISTED Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on bioloogiliselt anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu omaniku, elamu omaniku kui vallasasja omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid (nii maapealsed kui ka maa-alused) jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmehaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sh sortimine, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neid sisaldav aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; kinnistu haldaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostimisvahendis nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; soojustatud kompostimisvahend – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbel, televiisorid, vannid, külmikud, pliidid, autokummid jne); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete ajaliselt määratud või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: – ohtlike jäätmete prügilateks; – tavajäätmete prügilateks; – püsijäätmete prügilateks; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimeste tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; reoveepuhastite sete – reovee puhastusseadmete jääkmuda; riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed ning tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis on tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused; ökoloogiline kuivkäimla – käimla, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanapaber ja papp – tarbimisest kõrvaldatud puhas ja kuiv paber ning papp; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. Lisa 6 Rakvere Linnavolikogu 13. aprilli 2000. a määruse nr 7 juurde OHTLIKUD JÄÄTMED Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või on löökidele ja hõõrumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (sh eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21°C ja võrdne või alla 55°C; H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; H8 – sööbivad ained või valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel muud ained, millel on mis tahes käesoleva lõike punktides 1–13 loetletud omadused; H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile.