Puurmani Vallavolikogu — Põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 66, 992

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Puurmani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Puurmani valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tühistada Puurmani Vallavolikogu alljärgnevad õigusaktid: 27. jaanuari 2000. a määrus nr 4 «Puurmani valla vapi ja lipu kasutamise kord»; 29. juuni 1999. a määrus nr 4 «Puurmani valla põhimääruse muutmine»; 27. märtsi 1997. a määrus nr 2 «Vallavolikogu ja –valitsuse õigusaktide vastuvõtmise korra kinnitamine»; 27. detsembri 1996. a määrus nr 6 «Puurmani valla põhimääruse kinnitamine»; 20. juuni 1995. a otsus nr 1 «Vallavara valdamise, käsutamise ja kasutamise kord». 3. Määrus jõustub 15. juulil 2000. a. Volikogu esimees Peeter KALLASMAA Kinnitatud Puurmani Vallavolikogu 15. juuni 2000. a määrusega nr 11 PUURMANI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Puurmani valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Puurmani valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine igaühele vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne.) osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduste alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutustele võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallaomavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja oma põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Puurmani valla vapi kuldsel kilbil on must, valge noka ja punase keelega kotkapea. Rohelisel kuuselõikelisel vapitüvel on hõbedane lainelõikeline varras. 13.2. Puurmani valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 × 165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. 13.3. Puurmani valla vapi värvilised, must-valged ja reljeefsed kujutised peavad vastama riigisekretäri poolt 5. jaanuaril 2000. a kinnitatud Puurmani valla vapi kirjeldusele. 13.4. Puurmani valla vapi kujutist vastavalt standardile kasutavad dokumendiplankidel Puurmani Vallavalitsus ja Vallavolikogu. 13.5. Puurmani valla vapi kujutist võib vallavalitsus kasutada valla autasudel, meenetel, ametimärkidel, ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel ning valla piiritähistel. 13.6. Puurmani Vallavalitsus võib lubada vapi kasutamist vallale kuuluvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide pitsatitel ja dokumendiplankidel. 13.7. Puurmani valla vapi kujutise kasutamine vimplitel, kleebistel, siltidel, meenetel, trükistel jm peab eelnevalt olema kooskõlastatud Puurmani Vallavalitsusega. 13.8. Puurmani valla pitsat on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 35 mm ja selle keskel on 25 mm läbimõõduga sõõri sees valla vapi kujutis. Sõõride vahel pitsati ülemist äärt mööda on sõnad «Puurmani vald» ja alumist äärt mööda sõna «Jõgevamaa». 13.9. Puurmani valla vapi kujutisega pitsatit ja kirjaplanke hoitakse lukustatud tulekindlas kapis. 13.10. Puurmani valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud. 13.11. Puurmani valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 5. jaanuaril 2000. a kinnitatud valla lipu kirjeldusele. 13.12. Puurmani valla lipu võivad heisata kõik Puurmani valla kodanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidlasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva korra punkti 13.2 nõuetele, olema puhas ja terve. 13.13. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest; seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 13.14. Puurmani valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel, 19. detsembril (omavalitsusliku staatuse saamise päev), perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab Puurmani Vallavalitsus. 13.15. Puurmani valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50–100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. 13.16. Puurmani Vallavalitsuse hoone ees võib Puurmani valla lipp olla heisatud koos riigilipuga ööpäevaringselt. 13.17. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse seaduses sätestatud korras ja Puurmani vald piirneb Laeva, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pajusi, Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vallaga. 15.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.3. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel valda suunduvatel teedel. 16. Valla administratiivkeskus 16.1. Valla administratiivkeskus asub Puurmani alevikus. 16.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vaja esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. 18.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 18.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõttesse ja -asutusse ning munitsipaal-territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega munitsipaalettevõtte või -asutuse tööd. 18.6. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.7. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu kauem kui üks kuu vallast eemalviibimisest. 18.8. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 18.9. Punktis 18.8 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.10. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. tagasiastumisega; 19.1.2. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Puurmani vallas; 19.1.3. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.5. tema surmaga; 19.1.6. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.7. nimetamisega kohtunikuks; 19.1.8. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. 19.2. Tagasiastumiseks esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 19.3. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 19.1.6 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 19.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 19.1.2, 19.1.5 ja 19.1.7 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 19.5. Punktides 19.1.3, 19.1.4 ja 19.1.8 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, prokuröriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.1.2. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 20.1.3. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 20.1.4. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.1.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.1.6. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.2. Punktis 20.1.2 nimetatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.3. Punktis 20.1.1 nimetatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Ametlikes Teadaannetes avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 20.4. Punktis 20.1.3 nimetatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 20.5. Punktides 20.1.5 ja 20.1.6 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 20.6. Punktis 20.1.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud juhtudel ja korras astuv isik. 21.2. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.3. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 22. Volikogu pädevus 22.1. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.2. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 23.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.1.4. koormiste määramine; 23.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 23.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 23.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 23.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 23.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 23.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 23.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 23.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 23.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsuseliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 23.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 23.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 23.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 23.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 23.1.26. kohtukaasistujate valimine; 23.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 23.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 23.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 23.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 23.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 23.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 23.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 23.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 24. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 24.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse seitsmendal päeval pärast istungi lõppu vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 24.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 24.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 24.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 24.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija kuue päeva jooksul pärast istungi toimumist. 24.6. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 24.7. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. 24.8. Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on raamatukogus kõigile kättesaadavad kogu nende kehtivuse ajal. 25. Õigusaktide täitmise kontroll 25.l. Seaduste, volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses, käesolevas põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 25.2. Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. 25.3. Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, kuulates selleks valitsuse istungil vähemalt kaks korda aastas vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. 25.4. Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 25.5. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on ülesandeks tehtud vastava õigusakti täitmise tagamine. 25.6. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 25.7. Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul arupärimise saamise kuupäevast arvates. 26. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide koosolekutest ning täitma volikogu antud ülesandeid. 27. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 28. Vallavalitsuse moodustamine 28.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 28.2. Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 28.3. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 28.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 28.5. Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu, esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 28.6. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 28.7. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.8. Volikogu peab valitsuse uue koosseisu kinnitama nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates, vallavanema vabastamisest arvates või vallavalitsusele või vallavanemale umbusalduse avaldamisest arvates. 29. Vallavalitsuse pädevus 29.1. Vallavalitsus: 29.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 29.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 29.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 29.1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 29.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus. 30.2. Volikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates kolmeks aastaks. 30.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 30.4. Enne kandidatuuri läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 30.5. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemine otsustatakse volikogu avalikul hääletamisel. 30.6. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 30.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 30.8. Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras volikogu esimehe valimisega. 31. Valitsuse volituste tähtaeg 31.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 31.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 31.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 31.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. 31.5. Vallavanemat asendab abivallavanem. 31.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 31.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 31.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. 31.9. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. 32. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 32.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 32.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 32.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 32.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 32.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 32.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 33. Õigusaktide algatamise õigus 33.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 33.2. Punktis 33.1 nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 33.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 33.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 34. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 34.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 34.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 35. Aleviku- ja külavanem 35.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 35.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 35.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. V. VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 36. Vallavara mõiste ja üldsätted 36.1. Käesolev kord määrab kindlaks Puurmani valla (edaspidi vald) omandis oleva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused, lähtudes asjaõigusseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest. 36.2. Vallavara on Puurmani valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara, valla kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ning teised rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 36.3. Kinnisvara soetamine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 37. Vallavara valdamine 37.1. Vallavara valdajateks võivad olla vallavolikogu, vallavalitsus või munitsipaalasutus vastavalt vara eesmärgile ja munitsipaalasutuse ülesannetele. 37.2. Valdus on tegeliku võimu teostamine vallavara üle, samuti reaalservituudi teostamine. 37.3. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisasja puhul vallavolikogu, vallasasja puhul vallavalitsus. 37.4. Vallavara valdaja võib vallale kuuluva asja kehtestatud korras anda rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise lepingu alusel teise isiku valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks. 37.5. Vallavara valdaja on kohustatud pidama vara kohta raamatupidamisarvestust ja tagama vara säilivuse, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 38. Vallavara kasutamine 38.1. Vallavara rendile või üürile andmine toimub avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimistega enampakkumise või otsustuse korras. 38.2. Vallavara rendile või üürile andmise enampakkumise korraldab vallavalitsus, määrates pakkumise liigi, rendi tingimused ning alghinnad. 38.3. Enampakkumise tulemused kinnitab kas vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt oma pädevusele. 38.4. Otsustuskorras võib vallavara anda kasutada: 38.4.1. hoolekandeasutusele; 38.4.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 38.4.3. juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 51% selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle 51% aktsiate või osakutega määratud häältest; 38.4.4. Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 38.4.5. mittetulundusühingutele ja liitudele; 38.4.6. sihtasutustele (fondidele); 38.4.7. ühiskondlike ürituste pidamiseks. 38.5. Otsustuskorras võib anda kasutada ka vara, mille suhtes korraldatud konkurss ei ole eelnevalt andnud konkursitingimustele vastavaid tulemusi või mille teistkordne enampakkumine on nurjunud. 38.6. Eluruume annab otsustuskorras üürile eluruumide valdaja. 38.7. Kinnisvara ja enam kui 50 000 krooni maksva vallasvara kasutada andmine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 38.8. Vallasvara, mille maksumus on 25 000 kuni 50 000 krooni, kasutada andmine toimub vallavalitsuse korralduse alusel. 38.9. Vähem kui 25 000 krooni maksva vallasvara võib kasutada anda vallavanem. 38.10. Vara kasutusse andmise tähtaeg võib olla vallasasjade puhul kuni viis aastat, tervikvara ja kinnisasjade puhul kuni kümme aastat. 38.11. Vallavara võib anda tasuta kasutamiseks lepingu alusel riigivalitsemisorganitele, sotsiaalasutustele, kultuuri- ja spordiseltsidele jt mittetulundusühingutele, omavalitsusüksustele ja liitudele ning juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 51% selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub 51% aktsiate või osakutega määratud häältest. 38.12. Otsuse vara tasuta kasutusse andmise kohta maksumusega kuni 50 000 krooni teeb vallavalitsus, maksumusega üle 50 000 krooni vallavolikogu. 38.13. Otsus vara tasuta kasutusse andmise kohta avalikustatakse kaks nädalat enne lepingu sõlmimist. 39. Vallavara käsutamine 39.1. Vallavara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostuõigusega või mõnel muul seaduses sätestatud viisil. 39.2. Vallasvara, mille maksumus on üle 50 000 krooni ja kinnisvara käsutamine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 39.3. Vallasvara käsutamine maksumusega kuni 50 000 krooni toimub vallavalitsuse korralduse alusel. 39.4. Vallavara võib võõrandada, kui: 39.4.1. vallavara ei ole võimalik kasutada valitsemise otstarbel; 39.4.2. vallavara ei anna tulu; 39.4.3. vallavara on üle antud erastamise kohustusega; 39.4.4. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 39.4.5. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 39.5. Vallavara erastamine toimub seaduses sätestatud juhtumitel. 39.6. Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on vara müük. 39.7. Vallavara müüakse avalikult väljakuulutatud avalikul või piiratud enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel. 39.8. Enampakkumise korraldab vallavalitsus, määrates enampakkumise viisi, tingimused ja alghinna ning kinnitades enampakkumise tulemused. 39.9. Enampakkumisteade avaldatakse vähemalt 14 päeva enne enampakkumise toimumist kohalikus ja vajaduse korral üleriigilise levikuga ajalehes. 39.10. Vallavara võib müüa otsustuskorras enampakkumist korraldamata, kui: 39.10.1. enampakkumise korras vara võõrandamine on teistkordselt nurjunud; 39.10.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 39.10.3. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise (üle viie aasta) rendilepingu alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 39.10.4. riigivalitsusasutustele, omavalitsusüksustele põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, heategevusasutustele ning spordi- ja kultuuriseltsidele nende sihipäraseks tegevuseks. 39.11. Otsuse otsustuskorras müümiseks teeb kas vallavolikogu või vallavalitsus, olenevalt vara hinnast. 39.12. Enampakkumise toimumise kohta koostatakse protokoll, mille kinnitab vallavalitsus. 39.13. Ostu-müügi leping sõlmitakse avalikust enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna, ja eelläbirääkimistega enampakkumisel osavõtjaga, kelle pakkumine vastas kõige enam väljakuulutatud müügitingimustele. 39.14. Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 39.14.1. enampakkumisel ei olnud osavõtjaid; 39.14.2. keegi osavõtjatest ei teinud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses; 39.14.3. ostja ei tasu ettenähtud tähtajaks ostuhinda. 39.15. Enampakkumise tulemused avalikustatakse. 40. Vallavara muul viisil käsutamine 40.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle võõrandamine ei ole võimalik. 40.2. Vallavara mahakandmiseks koostab selle valdaja akti, milles näidatakse vara täpne koosseis, bilansiline maksumus ja kasutuskõlbmatuks muutumise põhjus. 40.3. Varade ostmisel ja tööde tellimisel maksumusega üle 50 000 krooni kasutatakse vähempakkumist. VI. MAJANDUS JA EELARVE 41. Munitsipaalomand 41.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 41.2. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada volikogu poolt kehtestatud korras. 41.3. Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt aasta jooksul kasutatud haridus-, kultuuri-, tervishoiu- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 42. Majandustegevus 42.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 42.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja selle muudab volikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 42.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 42.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 42.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. 43. Maksud ja koormised 43.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 43.2. Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 43.3. Vallavolikogul on õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 43.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib lasta oma arvel selle täita teisel isikul. 44. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 44.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisemad varalised kohustused või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 44.2. Volikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes. 44.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 44.4. Arengukava on aluseks: 44.4.1. vallaeelarve koostamisel; 44.4.2. investeeringute kavandamisel ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisel, sõltumata nende allikast; 44.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 44.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 45. Valla eelarve 45.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 45.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 45.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastaval stendil vallavalitsuses ja raamatukogus vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 45.4. Valla eelarveaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 45.5. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku suuruses osas lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 46. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 46.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 46.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 46.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 47. Eelarve täitmise aruande kinnitamine 47.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. Antud punkt jõustub 1. jaanuaril 2001. a. 47.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla ruumides asuval stendil ja raamatukogudes. VII. TÖÖKORRALDUS 48. Volikogu töökorraldus 48.1. Volikogu töötab täiskoguna ning alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 48.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 48.3. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 49. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 50. Asjaajamiskeel 50.1. Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 51. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 51.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 51.2. esindab omavalitsusüksust ja volikogu vastavuses seaduse ja põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 51.3. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 51.4. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 51.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 51.6. koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 51.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 51.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise; 51.9. esindab valda ja volikogu pidulikel üritustel. 52. Volikogu esimehe valimine 52.1. Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 52.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 52.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 52.4. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 52.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 52.6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. 52.7. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid. 52.8. Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele esitamise järjekorras. 52.9. Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne valimisdokumentide tagastamist häältelugemise komisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 52.10. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 52.11. Volikogu liikmed, kes võtavad sedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. 52.12. Häälte lugemise komisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 52.13. Volikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 52.14. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja toimub uus hääletamine kas samal või järgmisel volikogu istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti. 53. Volikogu esimehe asendamine 53.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 53.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 53.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras. 54. Volikogu kokkukutsumine 54.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. 54.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 54.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal peab olema selgitatud ka eelnõude tutvustamise korda. 54.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 55. Küsimuste arutelu volikogus 55.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 55.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 55.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 55.4. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 55.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 55.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 55.7. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. 55.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 56. Hääletamine volikogus 56.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 56.2. Hääletamine volikogus on avalik. 56.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 56.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 56.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 23.1.2, 23.1.4, 23.1.6–23.1.10, 23.1.14, 23.1.15, 23.1.18, 23.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 57. Umbusaldusmenetlus volikogus 57.1. Umbusaldusmenetlus volikogus toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. 58. Volikogu komisjonid 58.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone vastavalt kohaliku omavalitsuse seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras 59. Komisjoni töökord 59.1. Vallavolikogu kinnitab volikogu alatiste komisjonide põhimäärused. 59.2. Komisjonid töötavad välja vallavolikogu õigusaktide eelnõusid, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja ettepanekuid. 59.3. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 60. Revisjonikomisjon 60.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 60.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 60.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 60.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 60.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 60.3.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 60.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 60.3.5. volikogude ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 60.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 60.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 60.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 60.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 61. Revisjonikomisjonipoolsete kontrollimiste kord 61.1. Kontrollivad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajaduse korral koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 61.2. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille revisjonikomisjon vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsuse. 61.3. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 61.4. Kontrollimiste üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. 62. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 62.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 62.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu pädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 62.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks vallatöötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 62.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 62.5. Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 62.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. 63. Valitsuse töö korraldamine 63.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 63.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 63.3. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 63.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 63.5. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 63.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 63.7. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 64. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 64.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungile ettevalmistamist; 64.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 64.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 64.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 64.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 64.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 64.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 64.8. kinnitab valla haldusaparaadi kodukorra; 64.9. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja valla osalusega äri- või mittetulundus-ühingus ilma erivolituseta; 64.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 64.11. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu pandud ülesandeid. 65. Vallavanema asendamine 65.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul kauem kui üks ööpäev abivallavanem. 65.2. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 65.3. Kui vallavanem ja abivallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 66. Istungi ja koosoleku protokoll 66.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. 66.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 66.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 66.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 66.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 66.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele vallamaja ruumides asuval stendil. 66.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla kantseleis. 66.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. 66.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 66.10. Protokollid ja muud dokumendid peavad olema allkirjastatud kuuendal päeval pärast istungi või koosoleku toimumist. 66.11. Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga. 67. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 67.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 67.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 67.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 67.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 68. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud korras. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 69. Omavalitsusteenistus 69.1. Omavalitsusteenistus on töötamine Puurmani valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 69.2. Omavalitsusteenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. 70. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 70.1. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 70.1.1. alla kolme aasta – kahe kuu töötasu; 70.1.2. 3–5 aastat – kolme kuu töötasu; 70.1.3. 5–10 aastat – kuue kuu töötasu; 70.1.4. üle kümne aasta – 12 kuu töötasu. 70.2. Teenistusest vabastamisel ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu töötasu. 70.3. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu töötasu. 70.4. Teenistuse lõppemisel seoses ametniku surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu töötasu ulatuses. 70.5. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena ametniku 12 kuu töötasu. 70.6. Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu töötasu. 70.7. Punktides 70.2–70.6 ette nähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 71. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta hüvitust seaduses näidatud tingimustel ja korras. 72. Vallasekretär 72.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 72.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 72.3. Vallasekretär: 72.3.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 72.3.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 72.3.3. esindab vallavalitsust kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 72.3.4. hoiab valla vapipitsatit; 72.3.5. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 72.3.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 72.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 72.3.8. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 72.3.9. vastutab Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 72.3.10. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 72.4. Vallasekretäril ja tema asendajal peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 73. Koostöövormid 73.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 73.1.1. tegutseda ühiselt; 73.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 73.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 73.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 73.2. Punktis 74.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 73.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 74. Suhted riigiorganitega 74.1. Vallavolikogu ja -valitsuse ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 74.2. Vallavolikogu ja -valitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 74.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 75. Teenistuslik järelevalve 75.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 75.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 75.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 75.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 75.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 75.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 75.4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike andmete kogumiseks, selgituste saamiseks. 75.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 75.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 75.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 76. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 76.1. Valla põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu. 76.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist.