Imavere Vallavolikogu — Imavere Põhikooli 2003-2006. a arengukava kinnitamine — KO, 209, 2708

Imavere Vallavolikogu, aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3, annab määruse: 1. Kinnitada Imavere Põhikooli 2003.–2006. a arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Ants VÄLIMÄE IMAVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2003–2006

I. Sissejuhatus 1. Imavere Põhikooli (edaspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kooli arengukava lähtub Imavere Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. Üldandmed 1. Kool asub Imavere vallas Järvamaal, aadress: 72401 Imavere, Imavere vald, Järvamaa. 2. Kool moodustati 1991. aastal. 3. Kool on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi nr 75004872 all. 4. Kool on komplekteeritud kvalifikatsiooninõuetele vastava pedagoogilise kaadriga, kooli õpilaskonna määrab teeninduspiirkond. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud Riikliku järelevalve läbiviimise korras. (Haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2). Imavere Põhikoolis teostati riiklikku järelevalvet 4.–14. veebruarini 2002. a vastavalt Järva maavanema 5. septembri 2001. a korraldusele nr 984 (lisa 3). 2. Hetkeseis Kooli hetkeseis on fikseeritud järgmistes dokumentides: 1. Akt Imavere Põhikooli riikliku järelEvalve kohta, 18. märts 2002. a (lisa 3); 2. Õiend Imavere Põhikooli järelinspekteerimise kohta, 7. aprill 2003. a (lisa 4). 3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Imavere Põhikooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Kooli arengueesmärgid valdkondade lõikes on toodud p-s 4.1. 4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1) Kooli juhtimine a. Koolisisene juhtimine b. Hoolekogu c. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2) Kooli töö plaanimine a. Kooli arengukava, plaanid b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3) Õpetamine ja õppimine a. Ainealase töö planeerimine b. Ainealase töö korraldus c. Õpilaste osalus õppetöös d. Õpilaste hindamine 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5) Kooli töökeskkond 6) Klassi- ja kooliväline töö IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 1. Arengueeldused 1) Kooli juhtimine a. Koolisisene juhtimine Direktor – vastab kvalifikatsiooninõuetele (läbinud 460-tunnilise TPÜ koolijuhi täienduskoolituse, omab 12-aastast pedagoogilist ja 8-aastast koolijuhi staa�i), teab oma õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt tööjuhendist, kooli põhimäärusest ja muudest seadusandlikest aktidest; – toimub pidev enesetäiendamine. Direktori asetäitja õppealal – lõpetab kvalifikatsiooninõuetele vastava kursuse (läbimas 160-tunnilise täienduskoolituse kursust okt. 2003), teab oma õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt tööjuhendist, kooli põhimäärusest ja haridusalastest seadusandlikest aktidest; – toimub pidev enesetäiendamine. Direktori asetäitja majandusalal – omab täpset ülevaadet inim- ja materiaalse ressursi olemasolust ja vajalikkusest kooli õppe-kasvatustöö põhiliste eesmärkide saavutamiseks, suhtleb abipersonaliga ja juhendab nende tööd, järgib tööülesannete täitmisel kooli eelarvet; teab oma õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt tööjuhendist, kooli põhimäärusest ja haridusalastest seadusandlikest aktidest, oskab prognoosida majandusarengut, tunneb raamatupidamistavasid ja -seadusandlust ning riigihangete korraldamise reeglistikku; – toimub pidev enesetäiendamine. Noortejuht – omab noorsootöötajale vastavat kvalifikatsiooni, tegeleb õpilasorganisatsioonide nõustamise ja arendamisega ning kooli traditsioonide hoidmise ja arenguga; – teab oma õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt tööjuhendist, kooli põhimäärusest ja haridusalastest seadusandlikest aktidest, koordineerib tunnivälist tegevust ja omab täpset informatsiooni klassi- ja koolivälisest noorsootööst, toimub pidev enesetäiendamine. Klassijuhatajad – klassijuhatajateks on kasvatuskogemusega kvalifitseeritud pedagoogid; – klassijuhataja on tähtsaks ühendavaks koostöölüliks õpilase ja aineõpetaja, aineõpetaja ja lapsevanema ning õpilase ja kooli juhtkonna vahel. Õpetajad – teavad oma õigusi, kohustusi ja vastutust tulenevalt ametijuhendist, kooli põhimäärusest, koolikorralduslikest ja haridusalastest seadusandlikest aktidest, täiendatakse end pidevalt vastavalt vajadusele. Majanduspersonal – vajalik abipersonal on komplekteeritud vastavalt valla volikogu kinnitatud personali koosseisule, tööülesanded on sätestatud ametijuhendites; – majanduspersonal aitab igakülgselt kaasa kooli põhieesmärkide saavutamisel, osaletakse ametialastel koolitustel. Õppenõukogu – lähtub oma töös haridusministri 29. mai 2000. a määrusest nr 14 «Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord», õppenõukogusse kuulub kogu kooli pedagoogiline personal; – õppenõukogu on kooli tasandil kõrgeim õppe- ja kasvatusküsimustes otsustusõigust omav ekspertkogu. Õpilasomavalitsus – omab juhtimisorganit ja vabatahtlikku liikmeskonda; – aitab igakülgselt kaasa kooli põhieesmärkide saavutamisel, suhtleb eakaaslastega teistest koolidest ja organiseerib koostöös noortejuhi ning aineõpetajatega ülekoolilisi üritusi. Sisehindamine ja -analüüs – kooli juhtimise sisehindamisel jätkatakse sisehindamissüsteemi, igal aastal määratakse kindel sisehindamisvaldkond; – kokkuvõte avaldatakse, analüüsitakse ja tulemusi kasutatakse arengu planeerimisel. Kooli kodukord – koolil on kodukord, mis määrab õpilaste õigused, kohustused ja vastutuse ning kirjeldab aktsepteeritud käitumisnorme; pedagoogilise- ja majanduspersonali tööd reguleerivad töökorraeeskirjad (lisa 9); – nii kodukord kui ka sisekorraeeskirjad on arengut arvestavad dokumendid, mida täiendatakse vastavalt korrale arvestades kõigi osapoolte ettepanekuid. Asjaajamine – määratud on asjaajamise eest vastutav isik, kes on läbinud vastava koolituse. Lähtutakse «Asjaajamise ühtsetest alustest», Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80; – koolitöös järgitakse täpselt otstarbeka asjaajamise korda. Kõiki rakendustrükiseid ja dokumente vormistatakse nõuetekohaselt. Kooli tähtsamad tegevused on dokumenteeritud nii paberkandjal kui ka dubleeritult salvestatud ning kooli töö tervikuna on hästi jälgitav. Koolisisene infovahetus on süsteemne. Ressursside kasutamine – riigieelarvest eraldatud raha kasutatakse õpikute ostmiseks, õpetajate töötasudeks ja täienduskoolituseks. Imavere Vallavolikogu kinnitatud kooli eelarveks eraldatud raha kasutatakse personali töötasudeks, tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Kool teenib tulusid ruumide rentimisest. Majanduse arengukava on sätestatud Imavere Põhikooli majanduse arengukavas 2003–2006 (lisa 5); alaeelarve kasutamise eest vastutab Imavere Vallavalitsuse korralduse alusel kooli direktor; – eelarve prioriteedid tulenevad kooli õppekavas, arengukavas, majanduse arengukavas ja üldises tegevuskavas kavandatu rakendamisest. Ressursside kasutamine on plaanipärane ja eelarvet jälgiv, kuid paindlik alaartiklite lõikes. Infotehnoloogia – infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendid vastavad kooli vajadustele: võtmeisikutel on arvutid (3), olemas on koolisisene lokaalvõrk, kooli võrgu-lehekülg aadressiga www.imaverepk.paide.ee ja meiliserver. Arvutitehnilist hooldust tellitakse vastavalt vajadusele; – infotehnoloogiline riist- ja tarkvara toimib ja seda uuendatakse vastavalt vajadusele, tehakse regulaar- ja avariitehnilist arvutihooldust. Kool kasutab EENET-i kliendina võrguserveri teenust. b. Hoolekogu Hoolekogu koosseis – hoolekogu koosseisu kuuluvad vallavolikogu, õpetajate, vilistlaste ja kuni neli lastevanemate esindajat. Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik; – hoolekogu koosseis on kooli sisulisest arengust huvitatud ja igapäevase koolieluga kursis. Hoolekogu liikmed valdavad ja edastavad adekvaatset informatsiooni ning teevad konstruktiivseid ettepanekuid koolikorralduseks. Hoolekogu roll ja funktsioonid – hoolekogu roll ja funktsioonid on määratud haridusministri 22. juuni 2000. a määrusega nr 19 «Kooli hoolekogu tegutsemise kord»; – kooli hoolekogu ülesanne on aidata kaasa kooli pedagoogide, valla volikogu ja valitsuse, lastevanemate, vilistlaste ja kooli tegevust toetavate organisatsioonide koostööle kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning vajalike tingimuste loomisel. Infovahetus – vt Infotehnoloogia. Koolielu jõudsa arvutiseerimise kõrval ei tohi unustada inimkontakte ehk nn silmast-silma sidet; – koolielu kajastamine, koolikorralduslik dokumentatsioon. Toimib lastevanemate ja kooli vaheline infovahetus, sh ka kooli internetilehekülje kaudu. Esindatus kohalikus omavalitsuses – vastavalt hoolekogu põhimäärusele kuulub kooli hoolekogu koosseisu vallavolikogu esindaja; – eelnev tagab piisava esindatuse kohalikus omavalitsuses. c. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Lastevanemate osalemine koolielus – lapsevanemad osalevad koolielus aktiivselt, andes tagasisidet klassijuhatajate ja aineõpetajate kaudu. Vähe pöördutakse hoolekogu poole täpsete ettepanekute fikseerimiseks. Toetatud on materiaalselt (õppevahendid) kui ka moraalselt (kontaktid, konsultatsioon). Traditsiooniks on ühisüritused Imavere Piimandusmuuseumis, emadepäev, jõulukontsert, kooli aastapäev (3. detsember), isadepäev, õppeekskursioonid sügisel ja kevadel. Õpilaste osalemine koolielu korraldamises – õpilased osalevad koolielu korraldamises kooli õpilasomavalitsuse ja Imavere spordiklubi kaudu, koordinaatoriteks ja juhendajateks on noortejuht ning klassijuhatajad; – õpilased teavad täpselt oma õigusi ja tunnetavad samavõrd oma kohustusi koolielu korraldamisel. 2) Kooli töö planeerimine a. Kooli arengukava, plaanid Töö arengukavaga – töö arengukavaga on toimunud kooli loomisest peale. Käesoleva arengukavaga on fikseeritud hetkeseis ja tulevikuplaanid aastateks 2003–2006. Ettevalmistamisele ja koostamisele järgneb kinnitamine vastavalt seadustele; – kooli arengu planeerimist käsitletakse pideva protsessina. Arengukava esitusvorm – arengukava esitatakse paberkandjal mapina, millele on lisatud lisad 1–9. Õppeaasta üldine tegevuskava e. kooli üldtööplaan – õppeaasta üldine tegevuskava koostatakse poolaastaks ja selle projekti koostamisest võtavad osa kõik kooli tegevusega seotud isikud. Tegevuskava arutatakse läbi kooli õppenõukogus, tutvustatakse hoolekogule ja selle kinnitab direktor; – üldine tegevuskava on avatud dokument, mille järgi on võimalik jälgida ja planeerida kogu kooli tegevust ning koostada kooli kroonikat. b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Informeeritus kooli arengukavast – kooli arengukava kinnitab Imavere Vallavolikogu. See säilitatakse ja on kättesaadav kõigile huvitatutele võrdväärselt kõigi teiste kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Sama kehtib ka korrigeerimise ja täiendamise kohta; – Imavere Põhikooli arengukava on avalik dokument. Arengukava täitmise edukus – täitmise edukus sõltub kava koostajate ja täitjate kompetentsusest ning koostööst; – arengukava täitmine sõltub nii kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse koostööst kui ka mõlema instantsi kogemusest ja oskustest juhtida arenguprotsesse. 3) Õpetamine ja õppimine Õppe-kasvatustöö planeerimine Õppekava üldosa, ainekavad – õppekava on kinnitatud Imavere Põhikooli direktori poolt 1. septembri 2000. a käskkirjaga nr 1-A ja lähtub riiklikust õppekavast; – kooli õppe- ja ainekavu täiendatakse vastavalt õppenõukogu poolt kokku lepitud õppekava täiendamise korrale. Õpetajate töökavad – kõigil õpetajatel on olemas aine töökavad. Õpetajad esitavad töökavad kinnitamiseks tähtaegselt ning viivad muudatused sisse vastavalt vajadusele. Õpetajate koostöö ja osalus õppekava kujundamises – õppekava on enne kinnitamist läbi arutatud õpetajate poolt; – õppekava, mille koolisisene arendamine ja täiendamine toimub õppenõukogu kaudu, lähtub Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud riiklikust õppekavast. b. Õppe-kasvatatustöö korraldus Õppematerjalide ja -vahendite kasutamine ning hankimine – põhilised õppematerjalid (raamatud ja töövihikud) ja tehnilised vahendid (arvutid, paljundustehnika, audio-ja videotehnika) on olemas; – õppe-, näit- ja tehniliste vahendite vajadus ainete kaupa on esitatud majanduskavas. Vajadusi täiendatakse iga-aastase õpetajate eneseanalüüsi põhjal. Metoodiline töö – õpetajad täiendavad end aktiivselt nii koolis kui ka väljaspool seda, loodud on metoodiliste materjalide kabinet; – toimib õpetajate vaheline koostöö infotundide näol, mis võimaldab muuta ainetunde huvitavamaks ja mitmekülgsemaks. Välja on töötatud õpetajate metoodiliste oskuste täiendamise koolituskava. Töö korraldamine tunnis – õpetaja korraldab õppetöö tunnis nii, et kõik õpilased oleksid positiivselt motiveeritud. Lähtuvalt õpilaste erinevast tasemest rakendab õpetaja mitmekesiseid töö diferentseerimise võimalusi, et rakendada kõiki õpilasi tööle; – õppetöö on korraldatud kõikide õpilaste arendamist ja taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Tunnis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist. Toimib integratsioon teiste õppeainetega. Õpetajate vastavus kehtestatud nõuetele – koolis töötavad kvalifitseeritud õpetajad ning toimub pidev enesetäiendamine koolitustel, õpetajad valdavad õpetamise ja hindamise metoodikaid, tunnevad õpilasi ja mõistavad nende arenguvajadusi; – õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, kvalifikatsiooni tõstmine toimub atesteerimise kaudu. Õpiabi osutamine õpilastele – õpetajad annavad õpiabi ja konsultatsioone vastavalt kokku lepitud aegadel. Vajadusel võimaldatakse õpilastele tervislikel põhjustel õppimist individuaalse õppekava kaudu lähtuvalt haridusministri 18. juuli 2000. a määrusest nr 24 «Koduõppe kord». – koolis töötab logopeed/defektoloog, jätkatakse õpilaste individuaalset juhendamist. – toimub õpilaste ja lastevanemate nõustamine lihtsustatud õppekava järgi õppe läbiviimiseks; – koolis töötab pikapäevarühm. c. Õpilaste osalus õppetöös Õpimiljöö – kooli õpimiljöö on turvaline ja töiselt pingeline, lähtutakse kooli kodukorrast; – õpilased peavad kinni kooli kodukorra nõuetest. Õppetöö – õppimine on koolikohustuse täitmise tähtsaim komponent; – õpilased peavad kinni kooli kodukorra nõuetest. Olümpiaadid, õpilasvõistlused – õpilased on edukalt osa võtnud aineolümpiaadidest ja rahvusvahelistest õpilastööde näitustest; – osaletakse aktiivselt maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel ja õpilasvõistlustel. d. Õpilaste hindamine Hindamissüsteem ja hindamise väljundid – õpilaste hindamise aluseks on haridusministri 20. septembri 2000. a määrus nr 33 «Õpilaste hindamise kord». 1. klassi hindamise alused on kinnitatud õppenõukogu poolt 20. detsembri 1999. a otsusega; – õpetajad järgivad täpselt hindamiskorda ja tutvustavad seda õpilastele iga veerandi esimesel õppetunnil. Kord veerandi keskel antakse lastevanematele teavet õpilase õppeedukusest hinnetelehtede kaudu ja iga veerandi lõpul antakse tunnistused. Hindamiskord on fikseeritud kooli õppekavas ja avaldatud kooli koduleheküljel. Õpitulemused – klassijuhatajad koostavad veerandi lõpus õpitulemuste aruanded ja esitavad need õppenõukogule. Põhikooli lõpetajad jätkavad õpinguid järgmises haridusastmes; – klassijuhataja fikseerib õpitulemused, põhikooli lõpetajad võivad põhikooli lõputunnistuse alusel jätkata õpinguid järgmises haridusastmes. 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolikohustuslike laste arvestus – arvestus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. novembri 2000. a määrusele nr 355 «Koolikohustuslike laste arvestamise kord». Puudumised – õpilaste puudumised fikseeritakse vastavalt kooli kodukorrale (lisa 7); põhjuseta puudumised on karistatavad. Süstemaatiliselt koolikohustust mittetäitvad õpilased suunatakse valla alaealiste komisjoni. Õpilaste algarvestus – õpilaste algarvestus toimub valla elanike registri alusel. 5) Kooli töökeskkond Õppetingimused – vajalikud õppe- ja kasvatustingimused on loodud; – kooli töökeskkond garanteerib kooli põhimäärusest (lisa 8) tulenevate ülesannete täitmise. Tööohutus – tööohutusnõuded on fikseeritud töösisekorraeeskirja (lisa 9), ametijuhendites ja töötajatega sõlmitud töölepingutes; – toimub pidev tööohutusealane täiendusõpe. Tuleohutus on tagatud vajalike arvu pulberkustutite, evakuatsiooniviitade ja töötajate poolt läbitud tuleohutusalase koolitusega. Raamatukogu – kooli raamatukogu töö on korraldatud vastavalt haridusministri 2. jaanuari 2001. a määrusele nr 1 «Kooliraamatukogude töökorralduse alused». Raamatukogu paikneb kahes ruumis: teatmeteostega varustatud metoodiline tuba ja õppekirjanduse ladu. Arvestust raamatute üle peab raamatukoguhoidja, metoodilises toas on arvuti; – arvestust varade üle peetakse kehtestatud korra järgi, IKT areng ei tohi välja tõrjuda raamatuid ja oskust kasutada raamatuvaramut. Õpilaste toitlustamine – õpilaste toitlustamine toimub vanemate kulul; – täidetakse tervisekaitsenõudeid, toidu kalorsuse ja tervislikkuse üle on pidev kontroll nii hoolekogu esindajate ja kooli juhtkonna kui ka tervisekaitsetalituse töötajate poolt. Järkjärgult viiakse nõuded ruumidele, mööblile ja mehhanismidele vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. 6) Klassi- ja kooliväline töö Klassi- ja koolivälise töö võimalused ning tingimused – koolis töötavad erinevad huvi- ja spordiringid. Tingimused õpilaste igakülgseks arenguks on head; õpilasomavalitsusega tegeleb noortejuht; – kinnistatakse ja arendatakse kooli traditsioone, osaletakse haridusprogrammides. Huvialategevuse korraldus – huvitegevus on korraldatud kooli tasandil ringitöö meetodil; – koolisiseseid ringe juhendavad kvalifitseeritud ringiõpetajad, kinnistuvad kooli traditsioonid. 2. Eesmärgid 1) Kooli juhtimine 1. Töise ja meeskonnatööd valdava kollektiivi loomine. 2. Metoodilise töö suunamine. 3. Täienduskoolituse prioriteetide kujundamine ja plaanide koostamine. 4. Sisehindamise süsteemi täiustamine. 5. Õpetajate stimuleerimise süsteemi täiustamine. 6. Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest. 7. Kooli töötajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest. 8. Ametijuhendite täitmine. 9. Õppenõukogu liikmete osalemine kooli arenduses. 10. ÕOV osalemine koolieluprobleemide lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel. 11. Õpilaste ja lastevanemate informeerimine. 12. Lapsevanematele kooli eesmärkide ja arendustegevusega kursis olemise võimaldamine (kooli infoleht). 13. Kooli kodukorra täitmine. 2) Kooli töö plaanimine 1. Koostada arengukava ja õppekavaga kooskõlas õppeaasta üldtööplaan. 2. Koguda andmeid kooli vilistlaste kohta. 3. Korrastada arhiiv ja täiendada fondi. 3) Õpetamine ja õppimine 1. Ainekavade täiustamine. Läbivate teemade lisamine ainekavadele. 2. Õpilaste õpioskuste täiustamine. a. Algklassiõpilastele arvuti kasutamisoskuste õpetamine. b. Kooli ainepäevade ja -nädalate läbiviimine. 3. Maakondlikel olümpiaadidel auhinnaliste kohtade saavutamine. 4. Koduste tööde süstemaatiline kontrollimine. 5. Suulise eneseväljendusoskuse arendamine. 6. Õpilaste ja lapsevanemate teavitamine hindamise eesmärkide, aja ja viisi osas. 7. Õppetöö tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine õppenõukogus. 8. Eksami- ja tasemetööde tulemuste analüüsimine. 4) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 1. Saavutada, et õpilased ei puuduks põhjuseta üksikutest tundidest. a. Põhjuste väljaselgitamine. 2. Saavutada täielik koolikohustuse täitmine. 5) Kooli töökeskkond 1. 1991. a ehitatud kontorihoone viia vastavusse tervisekaitse (kooli söökla) ja päästeameti nõuetega (ATS). 2. Turvalise töökeskkonna loomine. 3. Võimla ehitamine. 4. Luua internetikasutuse võimalus uues korpuses. 5. Osta videoprojektor. 6. Varustada arvutiklass kaasaegsete arvutitega. 7. Uuendada ja täiendada tarkvara. 6) Klassi- ja kooliväline töö 1. Huvitegevuse otstarbekas planeerimine. 2. Huvitegevuseks vajalike tehniliste vahendite muretsemine. 3. Traditsiooniliste ürituste korraldamine. 4. Korraldada õpilaste psühholoogilis-psühhiaatrilist nõustamist. 5. Edasiõppimisvõimaluste tutvustamine. 6. Suunata õpilasi iseseisvalt kutsealast infot otsima. 7. Viia läbi traditsioonilised üritused. 8. Korrastada endise haridusjuhi Hans Rebase haud Pilistvere kalmistul. 9. Hoida korras Saare-Kuusiku terviserada. V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Imavere Vallavolikogu.