Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla korra eeskirjade kehtestamine — KO, 209, 2706

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktid 361, 362, 363; karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) § 262 ja Hummuli Vallavolikogu 26. märtsi 2003. a määruse nr 16 «Hummuli valla põhimäärus» § 20 lõike 1 punktid 36, 37 ja 38, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada: 1.1. Hummuli valla heakorraeeskiri vastavalt lisale 1; 1.2. Hummuli valla avaliku korra eeskiri vastavalt lisale 2; 1.3. Hummuli valla koerte ja kasside pidamise eeskiri vastavalt lisale 3. 2. Tunnistada kehtetuks 18. novembri 1998. a Hummuli Vallavolikogu määrus nr 31 «Hummuli valla korra eeskirjad» ja 6. septembri 2002. a Hummuli Vallavolikogu määrus nr 57 ««Hummuli valla korra eeskirjade» muutmine». 3. Käesolev määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Aleksander ZEMSKOV Hummuli Vallavolikogu 26. novembri 2003. a määruse nr 36 lisa 1 HUMMULI VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab heakorranõuded Hummuli valla haldusterritooriumil. 2. Käesolevas eeskirjas on: 2.1. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 2.2. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. II. ÜLDISED HEAKORRANÕUDED 3. Kevadised heakorratööd vallas peavad olema läbi viidud seisuga 10. mai. 4. Füüsilised või juriidilised isikud peavad tagama nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi (puhastusala) heakorra. 5. Puhastusala ulatub krundiga piirneva territooriumi ristsuunas krundi piirist tänava või tee telgjooneni. Ehitiste või kinnistute vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon. 6. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist või muud reostust, selle juhtumisel võtma kohe tarvitusele meetmed risustuse või reostuse likvideerimiseks. 7. Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala koristama selle omanik. 8. Kinnisvara, territooriumide, hoonete, elamute ja rajatiste omanikud ning valdajad on kohustatud: 8.1. heiskama riigilipu vastavalt kehtestatud korrale; 8.2. regulaarselt niitma muru, rohumaad (umbrohutõrje eesmärgil), kärpima puude ja põõsaste oksi, pügama hekid, koristama varisenud puulehed, raiuma võsa; 8.3. mitte hoidma tänaval või krundil selle üldist välisilmet rikkuvaid asju; 8.4. taotlema vallavalitsuselt luba avalikesse kohtadesse tänavakaubanduspunktide, reklaamstendide (reklaamkandjate), tõkkepiirete, pinkide paigaldamiseks: 8.4.1. reklaamkandja tuleb paigaldada nii, et see ei segaks inimeste ja sõidukite liiklemist. Reklaamkandja paigaldamisel tuleb arvestada teeseaduse §-s 34 sätestatud nõudeid; 8.5. tagama hoonete fassaadide ja piirete korrashoiu; 8.6. paigaldama prügikonteinerid tihendatud pinnasest alusele (võimalusel betoonist või asfaltbetoonist) ja hoonele mitte lähemale kui kaks meetrit; 8.7. tagama koristusmehhanismidega juurdepääsu prügikonteineritele. Prügikonteinerid peavad olema suletavad ja suletud ning nende ümbrus peab olema puhas olmeprügist; 8.8. paljukorterilistes elamutes hoidma korras üldkasutatavad trepikojad ja koridorid, need pimedal ajal valgustama, nummerdama korterid ja panema trepikotta korterivaldajate nimed; 8.9. loomapidamishooned peavad vastama sanitaarnõuetele, hoonete ümbrus peab olema korrastatud, söödad korralikult paigutatud ning välditud ümbruse saastamine virtsa ja sõnnikuga; 8.10. sõnniku- ja virtsaveol tuleb vältida avalikke teid ja avalike kohtade reostamist; 8.11. kooskõlastama sõnniku välihoidla asukoha ja ladustamistingimused majandusnõunikuga. Asfalteeritud alusega hoidlates välistama virtsa väljavalgumise; 8.12. juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevust ja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale; 8.13. regulaarselt puhastama krundil või puhastusalal olevad sademeveekaevud ja -kraavid ning truubid; 8.14. tagama õuedes paiknevate settekaevude ja kuivkäimlate korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgemise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 8.15. tagama, et territooriumi, hoonete jms seisund ei ohustaks kaasinimesi; 8.16. kindlustama territooriumil asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele takistusteta juurdepääsu; 8.17. joogivee saastamise ärahoidmiseks tuleb kaevud katta kaanega, nende ümbrus täita, sillutada; 8.18. puurkaevudele peavad olema rajatud 50-meetrise raadiusega heakorrastatud kaitsetsoonid; 8.19. talvisel ajal: 8.19.1. hoidma ühissõidukite peatuskohad, kõnniteed ning hoonete välistrepid puhtad lumest ja jääst; 8.19.2. liivatama ühissõidukite peatuskohad, libedad kõnniteed ja sõiduteede tõusud, langused ja ristumiskohad; 8.19.3. eemaldama katusele ja räästa külge kogunenud ohtlikud jääpurikad ja lume. 9. On keelatud: 9.1. reklaami, kuulutuste paigaldamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 9.2. reostada ja risustada territooriume, rikkuda või saastata maad jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega; 9.3. kahjustada haljasala (vigastada või omavoliliselt raiuda puid ja põõsaid, noppida peenralt lilli jms); 9.4. lõhkuda või kahjustada vara (joonistada ja sodida hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jms); 9.5. hoida toiduaineid ning muid esemeid akende ja rõdude väliskülgedel; 9.6. kloppida rõdudel ja aknast põrandavaipu, visata välja tolmu- ja olmejäätmeid, hoida seal esemeid, mis ulatuvad väljapoole või kõrgemale rõdu piirdest, kuivatada pesu rõdu piirdest kõrgemal või selleks mitte ettenähtud kohtades (üldkasutataval haljasalal puude vahel jms); 9.7. hoida küttepuid, ehitusmaterjale jms väljaspool krundi piire; 9.8. kasutada üldkasutatavaid maa-alasid kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmiseks ilma vallavalitsuse loata; 9.9. põletada toksilisi ja teisi mürgiseid aineid sisaldavat prahti ning kulu. Lõkke tegemine on lubatud kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja juhul, kui see ei häiri kaaskodanikke; 9.10. lumetõrje käigus loopida lund sõiduteele; 9.11. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 9.12. visata prügikonteineritesse vedelaid jäätmeid, tuleohtlikke ning toksilisi aineid, samuti asju, mis ulatuvad prügikonteinerist välja või takistavad nende tühjendamist; 9.13. valada kütte- ja määrdeõlisid, toksilisi või teisi kahjulikke aineid kanalisatsiooni, veekogudesse või maapinnale; 9.14. teha õli- ja määrdeainete vahetust selleks mitte ettenähtud kohtades. Pesta sõidukeid veekogudes ja veekogude lähedal. 10. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 10.1. vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule; 10.2. hoidma korras objekti juurdepääsutee; 10.3. rajama või hoidma korras piirdeaia või muu tõkke; 10.4. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 11. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 11.1. hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu; 11.2. hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. 12. Eeskirja rikkuja vastutab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 sätestatu järgi. 13. Eeskirja rikkumisega seotud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on vallavalitsus ja prefektuur. Hummuli Vallavolikogu 26. novembri 2003. a määruse nr 36 lisa 2 HUMMULI VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI 1. Käesolev eeskiri kehtib Hummuli valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik täitmiseks kõigile kodanikele ja juriidilistele isikutele, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. Avaliku korra all mõistetakse kas tavade, heade kommete või normidega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida nii oma õigusi, vabadusi kui ka kohustusi. 2. Iga inimese kohus on hoida korda ja pidada puhtust ning vältida tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid. 3. Avalik koht on üldkasutatav koht. Avalikud kohad on avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, pargid, parklad, mänguväljakud jne), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, haridus- ja kultuuriasutused, kauplused jne), kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid, soojasõlmed jne). Avaliku üritusena käsitatakse käesoleva eeskirja tähenduses avalikkusele suunatud ja üldkasutatavas kohas toimuvat üritust. 4. Öörahu vallas kehtib kella 23.00–06.00. 5. On keelatud: 5.1. tekitada müra, mis ületab kehtestatud piirnorme; 5.2. alkohoolsete jookide tarvitamine avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide lahtise müügi luba; viibimine avalikes kohtades joobeseisundis, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet; 5.3. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine või alaealiste abistamine nende ostmisel või muul viisil hankimisel; 5.4. alkoholi, joovastavate ainete ja tubakatoodete omandamine ja tarvitamine alla 18-aastastel isikutel; 5.5. alla 16-aastastel alaealiste viibimine ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–05.00. Ajavahemikul 1. juunist 31. augustini on alla 16-aastastel alaealistel ilma täiskasvanud saatjata keelatud viibimine avalikes kohtades kella 24.00–06.00; 5.6. lärmamine, inimeste pahatahtlik tülitamine, samuti muud kaaskodanike rahu või kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad ja ühiskondlikku moraalitunnet solvavad teod; 5.7. liiklusmärkide, viitade, tänavavalgustuse, prügikastide, istepinkide jms omavoliline paigaldamine ja teisaldamine ning rikkumine või lõhkumine; 5.8. ürituse korraldaja määratud territooriumil viibimine ilma korraldaja loata juhul, kui luba on nõutud; 5.9. üldkasutatavate kohtade kasutamine magamiseks või sündsusetuks ja ühiselu reegleid eiravaks tegevuseks; 5.10. öörahu rikkumine (häiriv lärm ja müra jms), välja arvatud avariitööd ja vallavalitsuse poolt lubatud heakorratööd ning avalikud üritused. 6. Ürituste korraldamiseks avalikes kohtades (vabaõhukontserdid, spordivõistlused jms) peab olema taotletud vallavalitsuselt luba. Taotlus tuleb esitada vähemalt seitse päeva enne ürituse algust. Taotluses peab olema toodud ürituse sisu, toimumise koht, aeg ja vastutav isik. Üritusel vastutavad korra tagamise eest selle korraldajad. Ürituse korraldajad on kohustatud kasutatud ala puhastama hiljemalt järgmise päeva hommikul kella 9.00-ks. Luba ei ole vaja ühiskondlikes hoonetes või rajatistes toimuvate ja hoone või rajatise kasutusotstarvet arvestavate ürituste (spordivõistlused spordihoonetes või rajatistes, kultuuriüritused, peod rahvamajas jms) korraldamiseks ning avalike ürituste puhul, mille korraldajaks on vallavalitsus. 7. Ürituste korraldajad on kohustatud noorteüritused lõpetama sellise arvestusega, et alla 16-aastased alaealised jõuaksid koju hiljemalt öise liikumispiirangu alguseks. 8. Ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. 9. Puhkealal laagrisse jäämine või sõidukiga liiklemine on lubatud ainult vastavalt tähistatud piirkonnas. 10. Eeskirja rikkuja vastutab karistusseadustiku §-s 262 sätestatud korras. Eeskirja rikkumisega seotud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on vallavalitsus ja politseiprefektuur. Hummuli Vallavolikogu 26. novembri 2003. a määruse nr 36 lisa 3 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 1. Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte ja kasside pidamise nõuded Hummuli valla haldusterritooriumil. 2. Omanik antud eeskirja tähenduses on isik, kellele koer või kass kuulub või kes õigussuhete alusel loomaomanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest. 3. Teenistuskoer on koer, kes on saanud erialast koolitust vastavalt koerajuhtide põhikursuse õppekavale, omab vastavat kvalifikatsiooniklassi ja keda kasutatakse politseis, piirivalves või päästeteenistuses. 4. Koerte või kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, muudest õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 5. Koeri ja kasse on lubatud pidada nii, et oleks tagatud nende normaalseks eluks vajalike tingimuste ja loomakaitse põhimõtete täitmine. Koera või kassi pidamiseks mõeldud ala peab vastama õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. 6. Koera ja kassi võib pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises, ruumides või territooriumil. Territoorium (ala) peab olema piiratud selliselt, et oleks välistatud koera väljapääsemine. Kui koera peetakse ketis, ei ole territooriumi piiramine kohustuslik. 7. Omanik on kohustatud tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutu pääsemise territooriumile. Kui territoorium on kaasomandis, tuleb tagada territooriumi õiguslikul alusel kasutajate ja nende külaliste ohutu pääs territooriumile. 8. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ja teiste isikute rahu. Avalikus kohas (tänavad, pargid) tuleb koera pidada lühikese rihma otsas ja vajadusel suukorvistatult. Ühistranspordis loomade vedamisel peab koeral olema suukorv, kassid ja sülekoerad peavad olema korvis või kastis. 9. Kõikide koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on kohustuslik üks kord aastas litsentseeritud veterinaararsti juures. Kui marutaudi vastu vaktsineerimata koer või kass on hammustanud inimest või teist looma, tuleb hammustanud loom viivitamatult isoleerida ning looma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks tuleb kutsuda kohale litsentseeritud veterinaararst. 10. Koera või kassi omanik on kohustatud tagama: 10.1. et loom ei pääseks inimesi hammustama, ehmatama või muud kahju tekitama; 10.2. et loom ei reostaks üldkasutatavaid kohti (trepikojad, välistrepid ja selle ümbruses olev maa-ala, üldkasutatavad ruumid, kõnniteed, pargid, mängu- ja spordiväljakud jne), reostatud koht tuleb omanikul kohe puhastada; 10.3. et ei häiritaks naaberkorterites elavate inimeste rahu; 10.4. looma vaktsineerimise loomataudide vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid; 10.5. koera identifitseerimise (kaelarihmal aadress ja omaniku nimi, kiip vms); 10.6. et koera või kassi ei ujutata inimeste suplemiseks ettenähtud kohas. 11. Keelatud on: 11.1. võtta koeri ja kasse kaasa kauplustesse, toitlustusasutustesse, supelranda, spordi- ja laste mänguväljakutele, v.a pimedate juhtkoerad ja töötavad teenistuskoerad; 11.2. looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida või veterinaarsest menetlusest; 11.3. viibida avalikus kohas nakkusohtlikult haige koera või kassiga; 11.4. looma hülgamine omaniku poolt, looma abitusse seisukorda jätmine ning looma normaalseks eluks vajalike tingimuste loomata jätmine; 11.5. koera või kassi laskmine ilma järelevalveta paljukorteriliste elamute trepikodadesse. 12. Hulkuvate loomade püüdmine, pidamine ja hukkamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 13. Omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist ning hukkamist korraldab vallavalitsus. Loomade püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab omanik. 14. Looma tuleb selle varjupaika paigutamisest pidada seal vähemalt kaks nädalat. Loom tagastatakse omanikule, kui omanik pöördub eeltoodud tähtaja jooksul loomade püüdmisega tegeleva ettevõtte poole. 15. Kui ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik punktis 14 toodud tähtajast kauem varjupaigas pidada, tuleb loom hukata. 16. Käesoleva eeskirja rikkumise eest on sätestatud vastutus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 663. 17. Eeskirja rikkumisega seotud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on vallavalitsus ja politseiprefektuur.