Palamuse Vallavolikogu — Palamuse valla põhimääruse kinnitamine — KO, 214, 2748

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel 1. Kinnitada Palamuse valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Palamuse Vallavolkogu 30. märtsi 2000. a määrus nr 9 «Palamuse valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Toomas TUULA Palamuse Vallavolikogu 26. novembri 2003. a määruse nr 30 lisa PALAMUSE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Palamuse valla põhimääruse eesmärk Palamuse valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse, nende komisjonide, haldusaparaadi ja valla hallatavate asutuste (edaspidi vallasutused) moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Palamuse valla omavalitsusorganid (1) Palamuse valla omavalitsuse esinduskogu on Palamuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Palamuse valla hääleõiguslike kodanike poolt. (2) Palamuse valla omavalitsuse täitevorgan on Palamuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille kinnitab volikogu. § 3. Palamuse valla sümbolid (1) Valla sümbolid on tema vapp ja lipp. (2) Valla vapiks on punasel kilbil hõbedane kirikukell, mille kohal kaks kuldset ristikheinalehte. (3) Valla lipu (edaspidi vallalipp) ruudukujulisel punasel kangal on valge kirikukell, mille kohal kaks kollast ristikheinalehte. Lipu normaalsuurus on 105x105 cm. (4) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse, vallaasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Palamuse vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel; 3) vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähisel. (5) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 1, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (6) valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (7) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallavalitsuse haldushoone ees lipumastis; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (8) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (9) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (10) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust lipurivi tagant vaadatuna vasakul. II. VOLIKOGU § 4. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu esimees. § 5. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine; valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning asutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 42) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 6 . Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 7. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla kantseleis ja valla raamatukogudes hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest. (2) Üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitule seaduses sätestatud korras elektroonilises Riigi Teatajas, valla veebilehel ja volikogu otsusel ajalehes. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub alates teatavakstegemisest. § 8. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. III. VOLIKOGU TÖÖKORD § 9. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu õigusaktidega antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 5) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 6) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. § 10. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitseriga varustatud hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Volikogu aseesimehe hääletamistulemuste kohta koostab valla valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, tuleb kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletamisel nõutavat häälteenamust, otsustab volikogu, kas jätkata hääletamist volikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletamisel võrdselt hääli, toimub samal istungil veel üks kordushääletus. (11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil korraldada ühe kordushääletuse. § 11. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks vastavas valdkonnas. (3) Ajutine komisjon moodustatakse üksikküsimuste läbitöötamiseks. Ajutise komisjoni moodustamise korral määratakse tegutsemise tähtaeg ja ülesanded komisjoni moodustamise otsuses. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või volikogu otsusel. (4) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. (5) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (6) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (7) Komisjoni otsustused on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. (8) Volikogu liikmete osalemine komisjoni koosolekul hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (9) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud mõjuva põhjuseta vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (10) Alatise komisjoni tegevus lõpeb volikogu volituste lõppemisel või volikogu otsusel enne tähtaega. (11) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 12. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekust kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) igapäevast tööd. Ta peab järgima kehtestatud sisekorra eeskirju ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja revideeritud asutuse juhte. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule esitama eelarve täitmise kohta aruande ja esitama ettepaneku aastaaruande kinnitamiseks või mittekinnitamiseks. § 13. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, kuu kolmandal kolmapäeval, algusega kell 15.00, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist valla kantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. § 14. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liiimetele kirjalikult teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (2) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega on valla kantseleis kättesaadavad vähemalt kaks päeva enne istungit. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse § 20. (4) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni 1) volikogu esimees ja liikmed; 2) vallavanem. § 15. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik, kes ei saavuta vajalikku häälteenamust, toimub uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 16. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe valimiseks) moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitseriga varustatud hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. § 17. Volikogu töökeel (1) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. § 18. Volikogu istung (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit istungil osalev volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, vajadusel kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungil kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooskul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ja kahele repliigile; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 9) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 11) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta esitatakse kirjalikult; 12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekustest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. (7) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (8) Istungi lõpetab juhataja haamrilöök. § 19. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung salvestatakse ja istungi käik protokollitakse. Salvestist säilitatakse kuus kuud. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Protokoll vormistatakse kümne päeva jooksul pärast istungit ja on kättesaadav valla kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. § 20. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem ja vallavalitsus. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist valla kantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid õigusakte on vaja õigusakti vastuvõtmisel muuta või kehtetuks tunnistada; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev. (5) Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, antakse järgmisele lugemisele uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Õigusakti eelnõu koostaja nimetab volikogu istungile ettekandja. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. IV. VALLAVALITSUS § 21. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsus on volikogu moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seaduste ja volikogu õigusaktidega. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. § 22. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest; 3) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 7) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema äraolekul asendab teda kui vallavalitsuse juhti vallavalitsuse poolt määratud üks vallavalitsuse liikmetest. (4) Vallavanemat kui haldusaparaadi juhti võib asendada vallasekretär. Sel juhul määrab vallavanem asenduse käskkirjaga. § 23. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue kossseisu esimese istungi kokkutulemise päevast. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liimetele valla pitseriga varustatud hääletussedelid ja korraldab salajase hääletamise. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. (9) Vallavanaemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil korraldada uue valimise. (11) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik § 24. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem esitab vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana hiljemalt ühe kuu jooksul arvates volituse saamise päevast. (3) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub volikogu poolthäälte enamusega nimekirja alusel avalikul hääletamisel. Juhul, kui volikogu ei kinnita vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse koosseisu, esitab vallavanem uue ettepaneku hiljemalt järgneva kuu aja jooksul. (4) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavalitsuse liikmeid nelja kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates, on volikogu tegutsemisvõimetu. (5) Vallavalitsuse liikme vabastamise valitsuse liikme kohustustest või ametist kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab või nimetab ametisse uue vallavalitsuse liikme vallavanema ettepanekul poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise aluseks on talle volikogus avalikul hääletusel poolthäälte enamusega umbusalduse avaldamine. § 25. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud volikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallavalitsuse kantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 7) korraldab vallavalitsuse haldusaparaadi ja hallatavate asutuste ülalpidamist, tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse ja tema kantselei töökorra; 8) lahendab küsimusi, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mida kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab delegeerida valitsusele. (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul teha muudatusi volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 26. Vallavalitsuse aruandlus (1) Vallavanem või tema asendaja informeerib volikogu korralisel istungil volikogu tema poolt vastu võetud otsuste täitmisest. § 27. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatav õigusakti eelnõu peab olema: 1) normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 2) selle sisu ja pealkiri peavad olema vastavuses; 3) õigusakti põhjenduses peab olema ära toodud õiguskti andmise õiguslik ja faktiline alus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates nende vastuvõtmisest. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub alates teatavakstegemisest. § 28. Vallavalitsuse istungi ettevalmistamine ja pidamine (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istung toimub üldjuhul kaks korda kuus. (2) Küsimusi vallavalitsuse istungi päevakorda esitavad vallavalitsuse ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, volikogu- ja valitsuse komisjonid ning valla elanikud seaduses sätestatud korras. (3) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda esitab küsimuse algataja nõuetekohase õigusakti eelnõu trükituna koos vastavate lisadega vallasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist. (4) Vallasekretäril on õigus eelnõu koos põhjendusega esitajale tagastada, kui see on vastuolus seadusega, ei ole piisavalt motiveeritud või sisaldab ebatäpseid andmeid. (5) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (6) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (8) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või vallavanema asendja ja protokollija. Protokollid säilitatakse valla kantseleis. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 29. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käeoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. VI. ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 30. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende tarbeks rahaliste vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus. (3) Arengukava eelnõu arutamiseks võib korraldada avalikke arutelusid piirkondlikel elanike koosolekutel. (4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist valla kantseleis ja valla raamatukogudes. Vastav informatsioon koos avalikustamise ja ettepanekute esitamise tähtajaga avaldatakse valla veebilehel ja Palamuse Valla Teatajas. (5) Arengukava võetakse vastu ja seda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (6) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga kuu 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 31. Valla eelarve (1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve eelnõu koostatakse volikogu kehtestatud korras. Eelarve eelnõu avalikustatakse valla kantseleis. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse §-s 7 sätestatud korras. § 32. Vallavara (1) Palamuse valla munitsipaalomandiks on Palamuse valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara registreeritakse vallavararegistris. (3) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu oma määrusega. VII. VALLA AMETIASUTUS JA VALLA AMETIASUTUSE HALLATAV ASUTUS § 33. Valla ametiasutus (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), mida finantseeritakse valla eelarvest. Valla ametiasutuse ülesanne on avaliku võimu teostamine. § 34. Valla ametiasutuse hallatav asutus (1) Valla ametiasutuse hallatavad asutused on haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu ega ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatavaid asutusi finantseeritakse vallaeelarvest. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning põhimääruse kinnitamise otsustab volikogu. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUS § 35. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Palamuse valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu määrab volikogu. § 36. Omavalitsusteenistujate ja volikogu poolt valitud ning ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Omavalitsusteenistujatele ja volikogu poolt valitud ning ametisse nimetatud isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitust volikogu kehtestatud määrades ja korras. § 37. Vallasekretär ja vallakantselei (1) Vallasekretär juhib valla kantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretär korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamist. IX. VÄLISSUHTED § 38. Välisssuhted (1) Palamuse valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja välisriigi kohalike omavalitsustega. Koostöölepingute sõlmimise otsustab volikogu ja lepingutele kirjutab alla volikogu esimees. X. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 39. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil, välja arvatud seadusest tulenev muudatus. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Põhimäärus või selle muudatus jõustub selle kinnitamise määruses sätestatud ajal. Volikogu esimees Toomas TUULA