Laekvere Vallavolikogu — Laekvere valla põhimäarus — KO, 65, 980

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 922 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Laekvere valla põhimääruse mõiste Laekvere valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Laekvere valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omandis. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ja vallavanem. (2) Vallal on iseseisva avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 7. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi Vallal on õigus moodustada teiste valdade ja linnadega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 8. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisastioonidega esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindus. § 9. Valla lipp ja vapp (1) Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. (2) Valla vapiks on okaspuuoksalõikeliselt püstisuunas poolitatud kuld-roheline kilp. Vapikujundus märgib vallale iseloomulikku metsarikkust ning viitab ka tuntud Laekvere männile. Valla vapi etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1*. (3) Valla vapi kujutist võib kasutada valla pitsatil, vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema allasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jms ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. Valla allasutused kooskõlastavad eelspool nimetatud kasutamise eelnevalt vallavalitsusega. (4) Teised valla asutused ja ettevõtted võivad valla vapi kujutist kasutada vallavalitsuse kirjalikul loal. (5) Valla lipuks on ruudukujuline okaspuuoksalõikeliselt püstisuunas poolitatud kangas. Lipu vardapoolne osa on kollane, lehviv pool roheline. Kandelipu suurus on 105 × 105 cm. Vallalipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2*. (6) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt valla administratiivhoonel või selle peasissekäigu ees lipumastis; 2) ajutiselt valla asutuste hoonetel või nende peasissekäigu ees lipumastis pidupäevadel ja üritustel; 3) avalikel üritustel muudes kohtades. (7) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel ja maa-aladel. Teistele omanikele on sellised otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. (8) Vallalipu heiskamisel koos riigilipu, mõne teise riigi või omavalitsusüksuse, maakonna või muu lipuga asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul. (9) Volikogu võib kehtestada ka muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra. § 10. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU § 11. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku, vähemalt 13-liikmeline volikogu; 2) üle 5000 elaniku, vähemalt 17-liikmeline volikogu; 3) üle 10 000 elaniku, vähemalt 21-liikmeline volikogu; 4) üle 50 000 elaniku, vähemalt 31-liikmeline volikogu. (4) Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 12. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 13. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 14. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 15. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 13 ja 14 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse, volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi punktis 4 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 16. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ning tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kinnitamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtu kaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kehtestamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, mis võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 17. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) koostab volikogu istungi päevakorra projektid; 8) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. § 18. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (3) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. (4) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekord määratakse kandidaatide ülesseadmise järjekorras. (7) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni kaks küsimust. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (8) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (9) Volikogu moodustab kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. (10) Hääletamiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelile tähestikulises järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Hääletamiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Enne valimissedelite tagastamist hääletamiskomisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (11) Salajasel hääletamisel teevad volikogu liikmed valimissedelil risti selle kandidaadi nime ees asuvasse ruutu, kelle poolt nad hääletavad. (12) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda valimiskasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks.Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid istungi ruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. (13) Kui valimissedelil on rist märgitud rohkem kui ühe kandidaadi nime ees asuvasse ruutu, loetakse sedel rikutuks; kui ühtegi ruutu ei ole risti tehtud, loetakse sedel kehtetuks. (14) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (15) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (16) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (17) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (18) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. (19) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Samal istungil ei saa uuesti esitada neid kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust. (20) Hääletamiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (21) Volikogu esimehe valimise tulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu istungit juhatanud valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. § 19. Volikogu aseesimees (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest viimase äraolekul. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 20. Volikogu töövorm Volikogu töövorm on istung. § 21. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. (2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. § 22. Volikogu eestseisus (1) Volikogu võib moodustada oma alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimeestest kuni viieliikmelise eestseisuse. (2) Eestseisuse suuruse ja koosseisu kohta esitab ettepaneku volikogu esimees. (3) Eestseisuse ülesandeks on volikogu töö korraldamine ja volikogu istungi päevakorraprojekti kohta ettepanekute tegemine. (4) Volikogu eestseisuse koosolekust võib osa võtta vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. (5) Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorraprojekti koostamisel on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. § 23. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. Volikogu esimees informeerib volikogu fraktsiooni moodustamisest otsuse üleandmisele järgneval volikogu istungil. (3) Igal fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. (4) Fraktsioonil on õigus: 1) üles seada oma kandidaat volikogu poolt valitava või nimetatava ametikoha täitmiseks. § 24. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 25. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 26. Umbusaldusavaldus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamise volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 27. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema valimise ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul arvates vallavanema vabastamisest kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsuse liikmele umbusalduse avaldamise päevast valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 15 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalituse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõike 1 punktis 13 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus. § 28. Volikogu õigusaktide liigid (1) Volikogul on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 29. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavalitsuse liikmel; 5) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 6) vallaelanikel käesolevas põhimääruse paragrahvis 48 sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada volikogu õigusakti eelnõu. § 30. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil vähemalt kolm päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist. Avalikustamise aja fikseerib vallasekretär määruse originaaleksemplari tagumisel küljel, kinnitades selle oma allkirjaga. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (5) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. § 31. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. (2) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsioone õigusaktide täitmise käigu kohta. (3) Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. (4) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult arupärimise esitajale kümne päeva jooksul ning suuliselt sellele tähtpäevale järgneval volikogu istungil. § 32. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (2) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (3) Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (4) Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme päeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. (5) Protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis ja valla raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel. § 33. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa omavalitsuse poolt lahendamist vajavate valla probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks, tegevuskavade väljatöötamiseks, volikogu määruste ja otsuste algatamiseks ning eelnõude koostamiseks, arvamuse andmiseks volikogu määruste ja otsuste projektide ning valitsuse määruste ja korralduste projektide kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontrollimiseks. (3) Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. § 34. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 36 sätestatud korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjon annab oma arvamuse raamatupidamise õigsuse ning valla majandustegevuse otstarbekuse kohta. (6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 35. Komisjoni esimees Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest ja kirjutab alla koosoleku protokollile. § 36. Komisjoni tegevuse alused ja kord (1) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, valitsus või vallavanem. (2) Komisjoni esimehel või aseesimehel on õigus taotleda komisjonis läbivaatamiseks volikogu päevakorda esitatud määruste ja otsuste eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees või aseesimees taotleb eelnõu läbivaatamist komisjonis volikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse volikogu. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. (4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, valitsuse või poolte komisjoni liikmete algatusel. (5) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks arutusele tulevate otsustuste eelnõud. (6) Komisjoni otsused võetakse vastu komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. (7) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsustused. (8) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja korralduste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ning teha volikogule ja valitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valla ametiasutustelt oma tööks vajalikku informatsiooni. (10) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel komisjonist tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 3. peatükk VALLAVALITSUS § 37. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem valitakse seadusega sätestatud korras kahe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. (3) Volikogu valib vallavanema kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (6) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (7) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. (8) Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. (9) Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Hääletamiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. (10) Hääletamiskomisjon viib hääletamise protseduuri läbi käesoleva põhimääruse paragrahvis 18 sätestatud korras nagu volikogu esimehe valimisel. (11) Vallavanema kandidaadid ei osale vallavanema valimisel toimuval hääletamisel. (12) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 38. Valitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Valitsuse koosseisu kuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. Valitsuse liikmed või osa nendest võivad olla palgalised. Valitsuse liikmetele, kes ei ole palgalised, võib volikogu otsusel maksta hüvitust. (4) Volikogu kinnitab valitsuse mittepalgalised liikmed ja nimetab ametisse valitsuse palgalised liikmed. (5) Valitsuse ametisse kinnitamine vormistatakse volikogu otsusega. § 39. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 40. Valitsuse liikme volituse ennetähtaegne lõppemine (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teovõimetuks tunnistamisega; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) tema surma korral. (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamise ennetähtaegselt otsustab volikogu. § 41. Vallavanem Vallavanem: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või nimetamiseks või mõne valitsuse liikme ametist või liikme kohustustest vabastamiseks; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. § 42. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul volikogu poolt selleks määratud valitsuse liige. (2) Vallavanema asendamine vormistatakse valitsuse korraldusega. (3) Asendaja tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. (4) Kui vallavanem või asendaja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. § 43. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (4) Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (5) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungil osalema isikuid, kelle kohalviibimine antud päevakorrapunkti juures on vajalik. § 44. Valitsuse töökord (1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Täpsemalt määrab valitsuse istungite toimumise vallavanem käskkirjaga. (3) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) valitsuse liikmel; 2) vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 3) vallavanemal; 4) volikogul; 5) volikogu esimehel; 6) volikogu fraktsioonil; 7) volikogu ja valitsuse komisjonil; 8) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) arutelud ja informatsioonid. (4) Valitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette valitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka komisjonid. (5) Komisjoni koostatud ettepanekud ja materjalid esitab valitsusele komisjoni esimees. (6) Isikute, sealhulgas äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt valitsusele edastatavate ettepanekute esitamise valitsusele otsustab vallavanem või tema korraldusel asjaomane struktuuriüksus. (7) Valitsusele esitatavate materjalide komplekssuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht. (8) Enne õigusakti eelnõu valitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb ametiisiku nimest, ametikohast, allkirjast ja kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). (9) Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on eelnõu kooskõlastamiseks esitatud, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu koos nimetatud õiendiga arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. (10) Eelnõu viseeritakse järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) vallasekretär. (11) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. (12) Määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskirja allkirjastab esitaja. (13) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (14) Õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sealhulgas volikogu ja valitsuse teiste õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne. Õigusakti eelnõu sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (15) Valitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallakantseleisse vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. Nimetatud tähtaja määrab vallavanem. (16) Nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallakantselei valitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks vähemalt kolm päeva enne istungi toimumise päeva. (17) Pärast vallavanema poolt päevakorra eelnõu kinnitamist saadab vallakantselei selle koopia koos muude materjalidega viivitamatult valitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (18) Volikogu õigusaktide eelnõude kohta, mida pole algatanud valitsus, annab valitsus oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. (19) Valitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne otsustuste vastuvõtmist ja õigusaktide lõplikku vormistamist. (20) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses istungi päevakorda. (21) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (22) Kui vastava päevakorrapunkti ettekandjal ei ole võimalik istungist osa võtta ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis nimetatud päevakorrapunkti ei arutata. (23) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. (24) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste arvu ja tähtajad. (25) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna vastavalt soovijate märguannetele. (26) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (27) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (28) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige otsuse kohta eriarvamust ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (29) Kui õigusakti eelnõusse tehakse istungil parandusi, märkusi ja ettepanekuid, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab seejärel selle kolme tööpäeva jooksul vallakantseleile lõplikuks vormistamiseks. (30) Valitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel üle vallakantseleile volikogule edastamiseks. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri ja rekvisiidid. (31) Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallakantseleis vallavalitsuse esituskiri, millele kirjutab alla vallavanem. (32) Valitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile, seejärel vallavanemale. (33) Valitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (34) Protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatas mitu valitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud liikmed, märkides, kes millist päevakorrapunkti juhatas. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (35) Valitsuse istungi protokoll avalikustatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist vallavalitsuse ruumides asuval stendil. Protokollidega on igaühel võimalik tutvuda vallasekretäri juures valla õigusaktides sätestatud korras. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. § 45. Valitsuse õigusaktid (1) Valitsusel on õigus anda oma pädevuse piires üldaktidena määrusi. (2) Valitsusel on õigus üksikaktidena võtta vastu korraldusi. (3) Valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 46. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vähemalt kolm päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil. Avalikustamise aja fikseerib vallasekretär õigusakti originaaleksemplari tagumisel küljel, kinnitades selle oma allkirjaga. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (2) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (3) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud ajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. (6) Valitsuse määrused ja korraldused on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis, kus on võimalik saada neist koopiaid või väljavõtteid. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Valitsuse määrustega on võimalik tutvuda ka valla raamatukogudes. § 47. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alalisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja ülesanded kinnitab valitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (4) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. 4. peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 48. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogu või valitsuse istungil. § 49. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu peab esitatud taotluse läbi vaatama kahe, valitsus ühe kuu jooksul. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta edastatakse vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotleja istungile mitteilmumisel võidakse küsimust arutada ka tema osavõtuta. (3) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 5. peatükk VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS § 50. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused. (2) Valla ametiasutuste struktuuri kinnitab volikogu. (3) Valla ametiasutuse hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja hallatav ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (5) Valla ametiasutuse hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. (6) Valla ametiasutuse hallataval asutusel on iseseisev eelarve. Tal võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika. (7) Töötamine valla ametiasutuse hallatavas asutuses toimub töölepinguseaduse alusel. § 51. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekale motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva punkti alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. § 52. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (4) Valla avalikele teenistujatele kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. § 53. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 11) viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 12) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 13) kinnitab valijate nimekirja; 14) teostab notariaaltoiminguid seaduses ette nähtud korras ja ulatuses; 15) täidab teisi seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 54. Sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmetele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Kohalike omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144) riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. 6. peatükk MAJANDUS JA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 55. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, see on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara võetakse arvele vallavara registris. Vallavara registri asutab ja selle pidamise korra kinnitab volikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus oma haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 56. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kelle valdusesse valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja andnud oma valitsemisel oleva vara. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Vallavaraga tehinguid sooritades peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib neist tehingutest saada. § 57. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadav kõigile, nagu avalikud tänavad, väljakud, pargid, veekogud ja rannad. (3) Valitsemise otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste seaduses või põhimääruses ettenähtud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. (5) Kui vallavara ei ole vajalik üldiseks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja volikogu sätestatud korras. § 58. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallavara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja vajadusel hävitamine toimub volikogu kehtestatud korras. § 59. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed vallavalitsus. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. § 60. Valla eelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 61. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla osalusega äriühingutest, vallaasutustest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; 4) muude vajaduste finantseerimiseks. (3) Vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja vallaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. (4) Lõikes 3 nimetatud laenudena ei käsitata valla poolt eelarve jooksvate kulude katteks võetavaid lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. (5) Lõikes 3 sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele on antud riigigarantii. (6) Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sealhulgas rajatis) kui vallasasi. (7) Valitsus on kohustatud edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. (8) Valitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. (9) Vald on kohustatud registreerima Väärtpaberiinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. (10) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (11) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (12) Eelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab rahandusminister. Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse selle loetelu järgi määrab volikogu. § 62. Eelarve projekti koostamine ja esitamine Valla eelarve projekti koostab valla arengukava arvestades valitsus ja esitab selle koos järgmiste lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 63. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. (2) Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides asuval stendil vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes ja vallamaja ruumes asuval stendil. (3) Eelarve võetakse vastu volikogu poolthäälte enamusega. (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (5) Volikogu poolt vastu võetud eelarve esitab valitsus vastuvõtmisest kahe nädala jooksul maavalitsusele. (6) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallavalitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (7) Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 64. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. (2) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (3) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (4) Valitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. (5) Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu kehtestatud korras. (6) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. (7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks nad olid määratud eelneva aasta eelarves. (8) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad laekuvad. (9) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. (10) Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. § 65. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid, taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (4) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (5) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korra kui eelarve, arvestades lõikes 5 toodud erisusi. § 66. Eelarve täitmise aruanne (1) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. /Jõustub 1. jaanuaril 2001. a./ (4) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 66 lõikes 2 sätestatud korras. (5) Eelarve täitmise kinnitatud aruande esitab vallavalitsus hiljemalt 15. juuniks maavalitsusele. § 67. Kohalikud maksud (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Kohaliku maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kohalikud maksud on: 1) isikumaks; 2) müügimaks; 3) paadimaks; 4) reklaami- ja kuulutusemaks; 5) teede ja tänavate sulgemise maks; 6) mootorsõidukimaks; 7) loomapidamismaks; 8) lõbustusmaks. (5) Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil on valitsus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. (6) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (7) Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. § 68. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib valitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 69. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist. Arengukava projekt esitatakse volikogule pärast valitsuses ja volikogu komisjonides läbiarutamist. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, arengukava muudatuste ja täienduste projekti üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse valitsuse ruumides asuval stendil ning valla raamatukogudes. Vallaelanikud esitavad ettepanekuid arengukavasse vallakantselei kaudu. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 7. peatükk OSAVALLA MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS § 70. Osavald Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. § 71. Osavalla moodustamine (1) Osavalla moodustamise võivad algatada: 1) üks neljandik volikogu liikmetest; 2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viis vallaelanikku; 3) vallavalitsus. (2) Osavalla põhikirjas sätestatakse: 1) osavalla piiride kirjeldus; 2) osavalla valitsuse moodustamise kord; 3) osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada volikogu volituste tähtaega; 4) osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud eelarvelised vahendid; 5) osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. (3) Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. (4) Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. (5) Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (6) Osavalla vanema korraldusi kontrollib vallavanem osavalla põhikirjas sätestatud korras. § 72. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (4) Kui alevikus või külas ei valita valitsuse määratud tähtajaks vanemat, võib vanema nimetada valitsus. (5) Aleviku- ja külavanemaid võib kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE § 73. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 1) Laekvere Vallavolikogu 10. oktoobri 1996. a määrus nr 14 «Laekvere valla põhimääruse kinnitamine»; 2) Laekvere Vallavolikogu 23. aprilli 1996. a määrus nr 4 «Laekvere Vallavalitsuse reglemendi kinnitamine»; (2) Käesoleva põhimääruse rakendamiseks vajalikud õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse kuue kuu jooksul arvates põhimääruse jõustumisest. (3) Käesolev põhimäärus jõustub 1. juulil 2000. a. * Lisaga saab tutvuda Laekvere Vallavalitsuses Volikogu esimees Anton LEICHTER