Helme Vallavolikogu — Valla arengukava aastateks 2000-2002 kinnitamine — KO, 65, 974

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9 ja paragrahvi 22 lõike 1 punktist 7 Helme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Helme valla arengukava aastateks 2000–2002 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 20. juunil 2000. Volikogu esimees Andres PARTS Kinnitatud Helme Vallavolikogu 19. juuni 2000. a määrusega nr 5 HELME VALLA ARENGUKAVA 2000–2002 Valla arengukava eesmärgiks on välja selgitada valla erinevate eluvaldkondade arengut mõjutada võivad ja mõjutavad faktorid, määratleda arengusuunad ja prioriteetsed tegevused. Arengukava tegevused on planeeritud kuni korraliste valimisteni 2002. aastal. Arengukava koostajateks olid kuus töökomisjoni: üldkomisjon esimees Toivo Põldma; arengueeldused esimees Toivo Põldma; infrastruktuur, elamu- ja kommunaalmajandus esimees Lembit Mäesalu; maamajandus esimeesArvo Kargu; turism esimees Eda Kabrits; haridus, kultuur, sport esimees Toivo Põldma; sotsiaalhoolekanne, tervishoid esimees Anne Kalme. Valla arengukava lähtub Valga maakonna üldvisioonist, et VALGAMAA ON SUUREPÄRANE PAIK ELAMISEKS, TÖÖTAMISEKS, ÕPPIMISEKS JA PUHKAMISEKS. Käesolev arengukava peab silmas ka haldusreformiga kaasneda võivaid muudatusi, millega seoses on vaja vähemalt kord aastas arengukava läbi vaadata ja vajalikud korrektuurid teha. Visioonist lähtuvalt tuleb tagada valla elanike elukvaliteedi paranemine ja heaolu tõus. Toetudes ettevõtluse arengule, mitmekesistades maaelu ja lähtudes hariduse, tervishoiu, spordi jt tegevuste jätkusuutlikkusest, on võimalik strateegilisi eesmärke saavutada. Üldiseloomustus Helme vald asub Eesti lõunaosas ja kuulub Valga maakonna koosseisu. Valla pindala on 313 km2, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vallal on piir lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla ühiskondlik-geograafilise asendi eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe vabariigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga–Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on 8,06 inimest km2-l. Valla elanike arv on aasta-aastalt vähenenud: Seisuga 01.01.1996 oli valla elanike registrisse kantud 2666 inimest 01.01.1997 2603 inimest 01.01.1998 2576 inimest 01.01.1999 2548 inimest 01.01.2000 2525 inimest Elanike vanuseline struktuur on aga viimastel aastatel säilinud: Lapsi (0–15 aastaseid) 25% valla elanikkonnast Tööealisi (16– 62/57 aastaseid) 54% valla elanikkonnast Pensioniealisi (62/57–. . .) 21% valla elanikkonnast. Kuni 1999. aastani püsis valla loomulik iive 0-i lähedal: 1995. a –3, 1996.a +1, 1997. a –3, 1998. a +1. 1999. aastal aga oli loomulik iive -12. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks. Elanike arvu poolest on suurimad Linna küla, Ala küla ja Helme alevik. Väiksemad on Kähu ja Pilpa küla. Ettevõtlus vallas on viimaste aastatega stabiliseerunud. Helme vallas tegutseb ligikaudu 30 ettevõtjat, suurimad tööandjad on puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted (AS Ritsu, AS Roobe, AS Metsur AS Skan Holz Helme,) ja vallas tegutsevad kaks riigikooli (Valgamaa Kutseõppekeskus ja Helme Sanatoorne Internaatkool). Põllumajandusettevõtetest on elujõulisem OÜ Tulevik. Elanikkonna teenidamisega tegelevad OÜ Helme Teenus (sooja- ja veetootmine), OÜ Taagepera Haigla (raviteenused), Tõrva TÜ (kaubandus), ja mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Haridusasutusi on vallas kolm: Ala Põhikool (97 last) Ritsu Lasteaed-Algkool (kooli ja lasteaia lapsi kokku ~ 102) Helme lasteaed (25 last). Enamus valla lastest käib Tõrva linna koolides (246) Tegutsevad Ala (kunstiring, ansambel) ja Koorküla (käsitööring) rahvamajad, Ritsu (korvpall, käsipall, võrkpall, laskmine, kergejõustik, lauatennis) ja Ala võimlad, raamatukogud Linna külas ja Taageperas. Kalme külas ja Karjatnurme külas on avatud päevakeskused. Helme valla territooriumil asub hulgaliselt turismiobjekte: Helme koduloomuuseum, Barclay de Tolly mausoleum, Helme linnuse varemed, Helme koopad, Koorküla koopad, Helme kalmistu. Valla arengueeldused Valla arengueelduseks on ettevõtluse jätkuv areng, üha enam hinda mineva inimkapitali olemasolu ning soodustingimused majanduse ja sotsiaalelu arenguks. Ettevõtluse osas on vallas järgmised põhitegevusalad: – töötlev tööstus (puidutöötlemine); – põllumajandus, sh alternatiivpõllumajandus; – metsamajandus; – turbatootmine; – kaubandus; – tehnika hooldus ja remont; – metallitöötlemine; – ehitus; – turism. Kõige paremal järjel on puidutöötlemine – suve- ja aiamajade, ümarpalgist elumajade, saunade ja suvilate tootmine, täispuidust mööbli toorikkilbi valmistamine jm (AS Roobe, Skan Holz Helme AS, AS Ritsu, AS Woodstock, Hansa Graanul AS). Traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus) tegeleb enamus talupidajaid, kelledest paljud turustavad oma toodangut, paljud piirduvad oma perekonna vajaduste rahuldamisega toiduainete järele. Äriühingutest on suhteliselt edukalt toiminud OÜ Tulevik, rohkem raskusi on Vao Suurtalul. Tekkinud ja tekkimas on alternatiivpõllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, tšintšiljakasvatus, kalakasvatus, turism jm). Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks. Kuna valla territooriumist 52% on metsa all, siis arusaadavalt väga tähtis on metsade majandamine ja sealt saadav tulu. Endised iseseisvad Holdre ja Taagepera metskonnad on kaotatud ja liidetud suuremateks üksusteks. Tuleviku ja säästva arengu seisukohalt on oluline, kuidas tegutseb erametsaomanik oma metsas. Maareform on läbi viidud 72% ulatuses ning on moodustatud 1240 katastriüksust. Maale peremehe saamine annab lootuse maa paremale kasutamisele tulevikus. Turbatootmine (AS Valmap Grupp) kütteturba näol ootab suuremat turgu, mis on aga seotud katlamajade kohaliku kütte kasutamisele ülemineku takerdumisega. Tükkturba tootmine Helme valla rabades jääb puuduvate investeerimisvõimaluste taha kinni. Kaubandus on suhteliselt hästi arenenud, eriti toidukaupade osas. Kohtades, kus statsionaarsed kauplused puuduvad, laheneb probleem kauplusautodega. Metallitöötlemise traditsioone Linnakülas jätkab edukalt AS Ritsu, tootes ketassaekaatreid, mitmeid puidutöötlemismasinaid, arvukalt tarvikuid puidutööstusele – saekettaid, teritus- ja hooldusvahendeid. Tehnika remondi, hooldamise ja kauplemisega tegelevad mitmed äriühingud, nagu AS AXB, OÜ Põllumajandusmasinate Kauplus, OÜ Tsentrum Agro, Lembit Eirandi Toitlustus- ja teenindusettevõte. Valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik kultuuripärand ja -traditsioonid loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks. Vallas on küllaltki heas korras teedevõrk. Telefonide võimalus on kõigil soovijail, Ala ja Taagepera piirkonnas on küll halb mobiilside levi. Põhi- ja gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav, piisavalt on lasteaedu, korraldatud on õpilaste koolitransport. Samas on kohapeal võimalik piirkonnale vajalike oskustööliste väljaõpetamine Valgamaa Kutseppekeskuse (Helmes) baasil ning edaspidi täiendõppe ja vajadusel ka ümberõppe korraldamine. Suhteliselt hea on vallaelanike vanuseline struktuur, tööealisi on 54%, lapsi 25% elanikkonnast. Korraldatud on sotsiaalhoolekanne, endaga ise mittetoimetulevatele vanuritele on valla hooldekodusse paigutamise võimalus. Helme vald on turvaline piirkond elamiseks, põhilised õiguskorra rikkumised on varavastased kuriteod. Piirkonnal on arenemisvõimeline keskus Tõrva linna näol. Valla arengus on ka rida arvestatavaid probleeme, mille kallal töötades võib saada arengus veelgi paremaid tulemusi: – tööpuudusest tingitud elanike äravool äärealadelt; – kvalifitseeritud tööjõu puudus; – madalad palgad, madal ostujõud; – elatustaseme suur erinevus võrreldes metropolidega; – välisinvestorite ebapiisav huvi piirkonna vastu; – negatiivne iive; – maamajanduse aeglane ümberstruktureerumine; – monofunktsionaalsete asulate olemasolu; – inimeste passiivsus ideede rakendamisel; – joogivee madal kvaliteet (kõrge rauasisaldus); – jäätmekäitluse olukord (prügimägi). Kasutades ära arengueeldused, nähes vaeva probleemide lahendamisega, on võimalik perspektiivis saada häid tulemusi, tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu. Haldusreformi mõistlikus teostamises võib näha kogu piirkonna haldussuutlikkuse tõusu. Metsamajandus Kogu metsamaa pindala Helme vallas on 16 367 ha, millest 7391 ha on riigimets. Erametsa pindala on 8976 ha, mis moodustab 55% valla metsade üldpindalast. Riigimetsa majandab kontsern Riigimetsa Majandamise Keskus, mille metsa- ja majanduspoliitika on väga enesekeskne. Nii on selle aasta 1. märtsist liidetud Taagepera Metskond Karksi Metskonnaga ja uueks nimetuseks on Paanikse Metskond, mille keskus asub Karksi vallas Paaniksel. 1. aprillist nimetati Koorküla Metskond ümber Valga Metskonnaks, keskusega Valgas. Nii kaovad senised traditsioonilised mikrokeskused ja kindlasti kannatab piirkonna tööhõive. Erametsadest on kinnistusse kantud 5876 ha, ülejäänud 3100 ha on müüdud äriregistris olevatele kinnistuomanikele, senini vabad metsad müüakse maakonna oksjonitel. Et erametsade majandamine on mõnede kaugelasuvate metsaomanike arvates ainult metsa raiumine ja müük tulu saamiseks, on erametsades tekkinud palju metsastamata raielanke, mis järk- järgult kattuvad väheväärtusliku lehtpuuvõsaga, mille kultiveerimine on hiljem seotud suurte kulutustega. Kehtiv metsaseadus näeb ette sundmetsastamise siis, kui omanik ei ole seitsme aasta möödumisel uut metsa rajanud, kuid senini puudub vabariigis pretsedent kohtuasja algatamiseks taolistel juhtudel. Et erametsaomanikud tegutsevad vallas omaette, siis on raskusi kvaliteetse metsaseemne, seemikute ja istikute kasvatamisega, ning riigimetsas ei jätku istutusmaterjali müügiks, samuti on müügihind kõrge. Erametsaomanikel tuleks ise organiseerida istutusmaterjali kasvatamist, sest lähitulevikus on see vältimatu. Metsaomanike organiseerumine oleks tunduvalt lihtsam, kui praegused vabad metsamaad leiaksid omaniku, sel juhul on tõenäoline Erametsaliidu vallaorganisatsiooni moodustamine. Käesoleval ajal on Eestis rakendamisel Rootsi abiprogramm lehtpuude kasvatamiseks nendel põllumajanduskõlvikutel, mis on ülesharimiseks mittevajalikud. Valga maakonnas on selline katseala rajatud Tõlliste vallas Heino Tedre Kaara tallu. Et tulevikus väärtustatakse lehtpuust saadav puit, tasub sealt kogemusi omandada. Tegevuskava Lõpetada maareform, st et metsamaadel oleks omanik. Valla erametsaomanike organisatsiooni moodustamisele kaasaaitamine raielankide ja vabade maade metsastamiseks. Taotleda Valga Maavalitsuse kaudu riigimetsasüsteemis ettevõetavate haldusreformide kooskõlastamist vallavalitsuse või volikoguga, kui need puudutavad valla territooriumi ja elanikke. Turism Visioon aastaks 2002 Helme vald on huvipakkuv turismi sihtkoht. Turismist on saamas oluline sissetulekuallikas mitmetele kohalikele ettevõtjatele. Valla rikkuseks on puhas loodus, palju ajaloo- ja kultuuriobjekte, head puhkamisvõimalused. Vaatamisväärtused on korrastatud, majutus- ja toitlustuskohad atesteeritud. Arenenud on piirkonna infrastruktuur. Turismiobjekid on varustatud viitade ja legendidega. Aktiivselt osaletakse rahvusvahelistel ja kodumaistel messidel ning konverentsidel. Strateegia eesmärgid Valla erinevate piirkondade tasakaalustatud areng; Uued töökohad; Lisasissetulekud elanikele. Strateegia ülesanded Kujundada Helme vallast turismi sihtkoht, mille hea maine põhineb siinsel loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel. Selleks tuleb mõjutada turistide voogusid, levitades positiivset ja tõepärast infot Helme valla kohta nii sise- kui ka välisturul. Soodustada turismiga tegelevate institutsioonide koostööd erinevate turismivaldkondade arendamisel. Arengupõhimõtted Kliendikesksus, kus elluviidava möödupuuks on valda külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. Identiteet, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja tutvustada valla loodust, kultuuripärandit ja traditsioone, järgides säästliku turismi põhimõtteid. Koostöö, mis seob omavahel Helme valla erinevad isikud, huvirühmad, ettevõtted ja institutsioonid ning on suunatud konkurentsivõime tõstmisele. Tegevuskava Lähemas tulevikus peaks Helme valla turismitoodetest kasvava trendina jätkuma aktiivse puhkuse, harrastuste ja talupuhkuse areng. Kasvavaks tooteturuks võiks olla koolitus- ja õppereiside korraldamine, kultuuriüritused- ja sündmused ning tervise- ja ravipuhkuse veetmise võimalused. Helme valla turismitoodete valdkonnas võiks astuda järgnevaid samme: Välja töötada turismitoodete paketid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppide huve: – kvaliteetsed puhkusetooted perekonnale, kus peredele või väiksematele gruppidele pakutakse vaba aja veetmise võimalusi vastavalt nende soovidele (aktiivne puhkus, sport, harrastused, teadmiste hankimine); – marsruudid nii jalgsi-, ratta- kui ka automatkajale; – kohaliku ja üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiürituste korraldamine (Helme valla päevad, teatrilaager, meistrisarja võistlused jne); – tervisepuhkuse arendamine (Ritsu ja Taagepera baasil); – tuua turule uusi tooteid (suveniirid valla logoga, trükised jm); – viia lõpule turismiarendusprojekt «Liivimaa pärlid» ja üritada sellele jätkuprojekti; – koostöös Luppe talu omanikega jätkata Hella Wuolijoe mälestuse jäädvustamist; – otsida koostööpartnereid turismialaseks koostööks. Turismiinfrastruktuuri arendamine Soodustada maanteeäärse teenindusvõrgu väljaarendamist ettevõtjate poolt. Osaleda turismiinfot edastava viidasüsteemi väljatöötamises ja rakendamises. Teed vallas Valla territooriumil olevate kõigi teede kogupikkuseks on 480,7 km. Sellest: – Riigi põhi- ja tugiteed 134,7 km – riigi metskondade teed 79,3 km – kohalikud maanteed 42,3 km – erateed 75,8 km – määratlemata (omanikuta) teed 148,6 km Vajalik oleks iga-aastaselt planeerida ja kasutada kohalike maanteede hoolduseks ja talviseks lumetõrjetööks vähemalt 200 000 krooni. Iga-aastaselt peaksid lisaks lumetõrjele toimuma järgmised teedehooldustööd: – kevadine kohalike maanteede profileerimine võimalikult vahetult pärast lume sulamist ja teede tahenemist; – seejärel olenevalt ilmastikutingimustest pärast tee profileerimist ja enne selle mittetäielikku kuivamist, kuni pinnas on veel pehme, selle hööveldamine, et saada profileeritud ja võimalikult tasane sõidutee; – kraavide ja truupide ehitus ning remont; – kruusa pealevedamine kõige hädavajalikemasse kohtadesse võiks toimuda sügisel enne suuremaid sügisvihmu ja lume tulekut. Samaaegselt või natuke varem sügisene hõõveldamine, et külmumisperioodiks jääksid teed võimalikult siledad ja seega tekkivad talvekahjustused oleksid minimaalsed; – talvised lumetõrjetööd vastavalt vajadusele; – teeäärte võsast puhastamised sügisel või varakevadel. Kraavide vajadus on suur, kuid esmajoones vajalikud on need seal, kus puudub teede muldkeha ja kõrvalpinnad vee kogumiseks on teepinnast kõrgemal ning suured. Keskkond Keskkonnaalase tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt meid ümbritseva keskkonna säilitamine elukõlblikuna. See tähendab kvaliteetse joogivee tootmist ja müüki, reovee kaasaegset puhastamist, olmejäätmete ladustamist ja töötlemist, aga ka kaasaegset keskkonnasäästlikku tootmist. Helme vald asub Võrtsjärve valgalal ja on ühena 17-st valgalal paiknevast kohalikust omavalitsusest seotud valgala arengukava «Võrtsjärve piirkonna arengukava aastaiks 2000–2002» koostamise ning ellurakendamisega. Arengukava eesmärk on: – valgalal asuvate reoveepuhastite ajakohane efektiivne töölerakendamine heitvee täielikuks puhastamiseks; – igat liiki reostusallikate likvideerimine; – keskkonnasäästlik tootmistegevus; – piirkonna omapära, selle loodusliku, kultuurilise ja majandusliku potentsiaali parem ja täielikum ärakasutamine kõigi ühishuvides. Eeltoodu haarab: – reoveepuhastite töökorras hoidmist OÜ Helme Teenus poolt hallatavas elamufondis; – elanikkonnale müüdava joogivee kvaliteedi parandamist ja viimist euronõuetele vastavaks. Selleks: 1) valla kõige suuremas asulas Linnakülas, rakendada 2000. a käiku varem konserveeritud puurkaev ja renoveerida selle pumpla; 2) aastail 2001–2002 pesta läbi kogu asula veetorustik ja võimaluste avanemisel paigaldada kaasaegne veepuhastusseade; 3) ehitada lõplikult välja Linnaküla asula ringveevarustussüsteem: – asuda kanalisatsioonitrasside ja pumplate renoveerimisele, esmajoones Linnakülas ja Alal; – jätkata elukondlike ja tootmisjäätmete keskkonnanõuetele vastavat töötlemist ja ladustamist, tsentraliseeritud prügivedu ja selle järkjärgulist laiendamist; – korraldada Tõrva linna prügila ühishaldamist Tõrva linnaga, keskkonnaohtlike ainete kogumist kogumispunktide kaudu. Keskonna üldseisundi parandamiseks korraldada jätkuvalt iga-aastaseid vallasiseseid heakorrakonkursse ja osaleda maakondlikus heakorraülevaatuses. Jätkata parkide hooldamist. Transport ja side 1. Jätkata õpilaste vedu olemasolevatel liinidel ja marsruutidel. 2. Õpilaste veoliinide säilitamiseks vahetada välja 2000. a üks amortiseerunud autobuss võimalikult veel 30–40 kohalise lääne bussi vastu. 3. Koos bussiveofirmadega lahendada jooksvalt periooditi valla eri paigus tekkivad bussiliikluse probleemid. Side on viimase 2–3 aasta jooksul oluliselt paranenud, valdav osa soovijaist on saanud 1999. a jooksul raadiotelefonid. Rahuldav on mobiilside levi valla piirkonnas, välja arvatud Ala–Taagepera piirkond. Side parandamiseks Ala–Taagepera piikonnas lahendada vallavalitsusel koostöös AS Eesti Mobiiltelefoniga täiendava mobiilside antennimasti ehitus Ala piirkonda. Haridus Hariduse valdkonnas lähtuda juurde lisatud valla hariduskontseptsioonist aastani 2002. Vallal on kaks raamatukogu – Helme raamatukogu Linnakülas ja Taagepera raamatukogu. Lisaks on kolm kooliraamatukogu – Helmes, Bokardis ja Alal. Helme raamatukogu korraldab laenutust Kalme päevakeskuses ja Koorküla rahvamajas, Taagepera raamatukogu Karjatnurme päevakeskuses. Ajakirjanduse ja raamatute tellimused tuleb jätta samale tasemele. Helme raamatukogule tuleb osta arvutikomplekt ja ühendada Internetiga – 2000. Kultuur Vallal on kaks rahvamaja – Alal ja Koorkülas. Rahvamajade seisund on hea. Mõlemal rahvamajal on oluline roll oma piirkonna kultuurielus, Ala rahvamaja tegevus on saavutanud laia piirkonna elanike osaluse. Vajalik on jätkata rahvamajade juures töötavate ringide tasustamist. Mõlemale rahvamajale on iga-aastaselt vaja eraldada eelarveraha sisustuse kaasajastamiseks. Helme koduloomuuseum on Helme valla haldamisel, selle finantseerimisel osalevad Tõrva linn, Põdrala ja Tarvastu vald. Muuseumi hoonega piirneb ulatuslik haljasala ja park, mida tuleb pidevalt korras hoida. Vajalik on lõpetada ekspositsiooni kujundamine – 2000. Tuleb leida raha muuseumihoone välisfassaadi remondiks 2000–2002 Barclay de Tolly mausoleum on kevad-suvisel ajal väga külastatav objekt. Memoriaal on korras. Pargi allee vajab pidevat korrastamist. Samuti igal aastal jätkata pargi korrastamist 2000–2002. Leida vahendeid valvurihoone renoveerimiseks 2001–2002. Traditsiooniks on saanud igal aastal valla päevade läbiviimine, seda traditsiooni on vaja jätkata, toimumise koht otsustatakse igal aastal valla volikogus. Valla haldamisel on Helme ja Taagepera kalmistu. Helme kalmistu kulude finantseerimisel osalevad Tõrva linn, Põdrala vald ja Hummuli vald. Kuni kalmistute ülevõtmiseni koguduste poolt on vaja jätkata nende haldamist. Vallal on mõttekas jätkata Tõrva kammersaali kui piirkonnale olulise kultuuriobjekti iga-aastast rahalist toetamist. Hädavajalik on jätkata vallas asuvate vaatamisväärtuste ümbruse iga-aastast heakorrastamist – Helme ordulossi varemed, koopad ja allikad; orjakivi vahetu ümbrus; Jõgevestes Pargi maa-ala ja mausoleumi park, Koorküla koobaste ümbrus ja park, Jaan Sootsi sünnitalu mälestuskivi ümbrus, Alal mälestussamba ümbrus jm. Igal aastal korraldada heakorrakonkurss ja parimate autasustamine. Sport Valla keskseks spordikompleksiks on Ritsu, kus on korras võimla, vajalikud abiruumid, saun, trenažööride ruum, lasketiir. Samuti on võimla Alal ning võimlad on ka mõlema riigikooli juures. Pooleli on ujula ehitus Linnakülas. Vaja on leida rahastamise allikaid ning jätkata ujula ehitamist. Traditsiooniliselt pidada igal aastal Tõrva- Helme metsajooks ning võrkpalli- ja korvpallivõistlused Ritsu karikale. Sotsiaalhoolekanne Momendi seisund: Vallas tehtava igapäevatöö paremaks korraldamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks tuleb oluliseks pidada kõiki sotsiaalhoolekande töövaldkondi. Helme vallas on momendil tööhõiveametis registreeritud 58 töötut, 38 inimest on kaotanud võimaluse abi saamiseks, sest neil ei ole enam töötu staatust. Vallas on suuri peresid 27, kus kasvab neli ja enam last. Kolme lapsega peresid on 48. Teravate sotsiaalprobleemidega on 9 perekonda. Puuetega lapsi on 7 perekonnas. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel on osalenud 4 meest. Toimetulekutoetuse saajate nimekirjas on talvekuudel ligikaudu 90 perekonda. Suvekuudel on toimetulekutoetust saavate perede arv väiksem. Toetusena väljamakstav summa on ligikaudu 45 000 kr kuus. Iga kuu vaadatakse läbi toimetulekutoetuse taotlejate avaldused (sissetulekud, väljaminekud) ning tehakse nõuetekohane rahaline arvestus. Meeles peetakse valla eakaid inimesi nende sünnipäevadel. 70., 75. ja 80. juubeli puhul, üle 80. aastasi igal aastal. Ligikaudu 140 eakat inimest saab aastas meeles peetud 100 krooni ja lilledega. Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad käivad eakaid kodus õnnitlemas. Vallavalitsus on võimaldanud lastetutele või hoolitsuseta pensionäridele tasuta küttepuid 5 tm. Tasuta puid on saanud ligikaudu 27 pensionäri. Sünnitoetusteks on eelarves planeeritud 30 000 krooni, s.o 1000 krooni toetust lapse sünni puhul. Matusetoetusteks on eelarves planeeritud 15 000 krooni, s.o 500 krooni toetust Helme valla elaniku surma korral. Valla eelarvest on tasutud ravikindlustusega hõlmamata inimeste arstlikud uuringud raviasutustele, perearstidele, erialaarstidele. Valla inimesi toetatakse abivahendite (ratastoolid, ortoosid, kargud jms) rentide maksmisel. Helme vallavalitsusel on kaks sotsiaalkorterit Ala külas. Üks asustatud, teine vaba. Pidevalt jälgitakse koolikohustuse täitmist. Hea koostöö on välja kujunenud koolide, perearstide ja politseiga. Vald toetab tasuta lõunasöögiga 131 last (kooliõpilased ja lasteaia lapsed). Valla hooldekodu on mõeldud valla vanuritele. Hooldekodu on 20-kohaline, momendil on hooldekodus 14 vanurit. Abistamise põhimõtted: – abi osutamine võimalikult lähedal abivajajale; – abivajajale valikuvõimaluse pakkumine erinevate abivormide ja liikide näol; – lähtumine abivajaja huvidest, vajadustest ja soovidest; – abivajaja isiklike ressursside kasutamine (nii palju kui võimalik); – hoolekandeasutuses oleva abivajaja sugulaste (lapsed, vanemad) osalus hooldamiskulude katmisel. Suurenenud on üksikute ja perekondade arv, kellel on muutunud elukeskkonnas üha raskem toime tulla. Sotsiaalhoolhoolekande tegevus tuleb suunata sotsiaalse turvalisuse probleemide ennetamisele ja lahenduste leidmisele, sotsiaalse keskkonna parandamisele ja säilitamisele, abistades inimest võimalikult tema elukoha lähedal. Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime – lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on: 1) hoolekandeasutused (päevakeskus, hooldekodu); 2) sotsiaalteenused (koduhooldus, nõustamine jms); 3) sotsiaaltoetused jm aineline abi. Sotsiaalhooldustöö prioriteedid: – inimeste toimetulekuoskuse tõstmine, – sotsiaaltöötajate koolitus, – avahoolduse arendamine, – hooldekodutöö arendamine, – lastekaitse. Sotsiaalhooldustöö tegevuskava Sotsiaalhoolekandega on tihedalt seotud sotsiaalne rehabilitatsioon.Viimase eesmärk on aidata üksikutel ja perekondadel iseenda ja ühiskonnaga oma raskel elujärjel (õnnetuse, haiguse, puude, töötuse, perevägivalla, vaesuse, kohanemisraskuse, psühholoogilise kriisi jms korral) toime tulla. Arendada edasi eeskoste- ja kasuperede süsteemi, mis annab vanemliku hoolitsuseta lastele teistega võrreldes võrdsed arenguvõimalused ja aitab neil võrdväärsena ühiskonda integreeruda. Tähtsaks organisatoorseks ülesandeks on aktiivsemalt elanikke kaasata sotsiaalprobleemide lahendamisse, toetada vabatahtlike, erinevate elanikerühmade huvisid kaitsvate ja neid toetavate organisatsioonide loomist ja tegevust (Lastekaitseliit, Punane Rist, religioossed ühendused, jms). Sotsiaalteenuste jm sotsiaalabi andmise ning teenuste osutamise sihipärasuse tagamiseks täiustatakse pidevalt valla sotsiaalregistrit. Erinevatele abivajajate katekooriatele määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi valla eelarvest. Lastekaitsetöö valla tasandil seisneb eelkõige nõustamises ning koolikohustuse täitmise jälgimises ja kontrollimises. (Valla sotsiaaltöötajad külastavad probleemsete õpilaste kodusid, et leida koos õpilase vanema ja kooliga lahendus tekkinud probleemidele). Luua last abistav võrgustik – kool, perearst, hoolekandeasutus, sotsiaaltöötaja, varjupaigad, lastekodud jms. Tervishoid Tervishoiu arengu lõppeesmärk on elanikkonna hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ja kvaliteetse terishoiuteenuse kaudu. Tervishoiu arendamise põhimõtted on: – tagada Helme valla elanikkonnale arstiabi kättesaadavus maakonna piires ja kvaliteetse erialaarstiabi kättesaadavus reaalsete võimaluste piires oma maakonnas – kiir- ja vältimatu abi osutamine sõltumata ravikindlustusest – tervisekasvatuse arendamine ja selle kaudu inimeste tervise väärtustamise õpetamine; – töötervishoiu süsteemi kujundamine; – tervishoiutöötajate pidev täiend- ja ümberõpe. Tervishoiu ülesandeks on inimese tervise kaitsmine ja tugevdamine, puuete, haiguste, vigastuste ja mürgistuste vältimine, diagnostika ja haiguste ravi. Tervishoiu- ja sotsiaaltöö kavandamiseks ning ressursside vajadustega vastavusse viimiseks tuleb määrata elanike vajadused ja neid pidevalt analüüsida. Optimaalse tulemuse saavutamiseks vajatakse elanikest pidevalt ülevaadet. Tervishoiusüsteemi toimimise tõhustamiseks taotleda, et riik täpsustaks ministeeriumide, omavalitsuste ja haigekassa õigusi ja kohustusi. Majanduslikuks eesmärgiks on loobumine rendipindade kasutamisest. Kohalik initsiatiiv ja infolevi Kohalikus arengus on kõrvuti avaliku sektori ja erasektoriga oluline osa kolmandal sektoril ehk ühissektoril. Tsiviilühiskonna organisatsioonidena on siin olulised mittetulundusühingud ja sihtasutused, selliste organisatsioonide olemasolu demokraatlikus ühiskonnas on vajalik. Valdkonnad, kus kolmas sektor suhteliselt tugevam, on sport, sotsiaalhooldus, maaelu ja külaliikumine, nais- ja pereliikumine, kultuur ja vaba aja veetmine, haridus. Helme vallas on registreeritud MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus, Helme Maaparandusühistu, Helme Talupidajate Selts, Valgamaa maleklubi «Helme», Jõgeveste Koduhoiu Selts, Jõgeveste Pereselts. Tegutseb rida huvialaringe jm. Maaelu toetamiseks on oluline liikumine Kodukant, kus põhieesmärk on maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja arengule kaasaaitamine. Oluline on igati toetada kohalikku omaalgatust, selleks: – aidata kaasa kohalike elanike organiseerumisele, sealhulgas MTÜ tekkele; – tunnustada ja toetada kohalikke teotahtelisi inimesi; – aidata kaasa külavanemate valimisele; – õhutada inimesi aktiivsusele, olla abiks eneseusu taastamisel. Tähtis on laiendada infovahetust, aktiivsemalt kasutada päevakeskuste, kohaliku ajalehe ja raamatukogude võimalusi. Kohaliku ajalehe «Helme-Tõrva Elu» kaasautoriteks üritada saada erinevate kohalike elualade esindajaid. Lisa Helme valla arengukavale 2000–2002 HELME VALLA HARIDUSKONTSEPTSIOON 2000–2002 1. OLEMASOLEVA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Vallal on üks põhikool (Ala Põhikool), lasteaed-algkool (Ritsu-Lasteaed-Algkool) ja Helme lasteaed. Vallas on riigikoolidest Helme Sanatoorne Internaatkool ja Valgamaa Kutseõppekeskus. Õpilaste arv (1. jaanuari 2000. a seisuga): Ala Põhikool – 97 Ritsu Lasteaed – 50 Algkool – 52 Helme Lasteaed – 25 Helme Sanatoorses Internaatkoolis õpib 16 ja Valgamaa Kutseõppekeskuses 35 õpilast Helme vallast. Lisaks vallas olevatele koolidele õpivad valla lapsed: Tõrva Gümnaasium – 184 Patküla Põhikool – 64 Valga KÕG – 3 Kooliminevate laste arvus on lähiaastatel kõikumine üldise langustrendiga. Aastate lõikes on see järgmine: 2000 –34 2001 –41 2002 –27 2003 –31 2004 –24 2005 –29 2006 –22 2. VÕIMALUSED JA TUGEVUSED Kõigil koolikohustuslikel õpilastel on võimalus omandada põhiharidus Helme valla munitsipaalkoolides ning Tõrva Gümnaasiumis ja Patküla Põhikoolis, mõned õpilased õpivad ka mujal koolides. Koolid ja lasteaiad on kindlustatud töötajatega. Koolides ja lasteaedades on normaalsed töötingimused ning vajalik inventar. Valla haridusasutuste õpilased on konkurentsivõimelised nii õpitaseme kui huvialade ja sportliku tegevuse osas. Koolides on vajalik arvutipark ja olemas või perspektiivis Internetiühendus. Koolide juures on võimlad. Senini ei ole õpetatud liitklassi tingimustes. Teostatud on mahukad kapitaalremondid Ala Põhikoolis ja Helme lasteaias. Koolides ja lasteaedades on teostatud iga-aastased sanitaarremondid. 3. NÕRKUSED JA OHUD Tõrva linna koolid tõmbavad ära osa õpilastest. Lähiaastatel väheneb kooliminevate õpilaste arv. Osa lastevanemate töötus ja kohatine asotsiaalsus. Mõned kooliealiseks saanud lapsed on ebapiisava koolivalmidusega. 4. ARENGUSUUNAD AASTANI 2002 Kasutada olemasolevaid koole ja lasteaedu samas mahus (uute järele vajadus puudub). Parandada koolide abiga nende õpilaste koolivalmidust, kes ei käi lasteaias. Ala Põhikoolil ja Ritsu Lasteaed-Algkoolil jätkata Sokratese programmiga alustatud välissuhtlemist. Lülitada Ala Põhikooli arvutiklass Internetivõrku 1. septembriks 2000. Säilitada huvialategevuse ja ringitöö finantseerimine vähemalt senises mahus. Sisustada täiendavalt Ritsu Lasteaed-Algkooli juures olevat mänguväljakut – 2002. Teha kapitaalremont: Ala Põhikooli kahes WC ruumis 1. septembriks 2000. Ritsu Lasteaed-Algkooli WC-s 1. septembriks 2000. Pesta läbi Ritsu Lasteaed-Algkooli keskküttesüsteem – suvel 2000. Soojustada Ritsu Lasteaed-Algkooli söökla osa – suvel 2000. Tegelda pidevalt pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni tõstmisega Kasutada Valgamaa Kutseõppekeskuse võimalusi erialase põhiõppe ja täiendõppe osas. Teha iga-aastane vajalik sanitaarremont. Võtta Valgamaa Kutseõppekeskuselt üle lasteaed-sidehoone – 2000.